Koolivaheaega peavad kõik 540 Eesti üldhariduskooli, kus käesoleval õppeaastal õpib haridus- ja teadusministeeriumi andmeil 136 100 õpilast.

Kutse- ja kõrgkoolid on oma õppekorralduses vabad, näiteks on Tartu ülikoolis ainsateks vaheaegadeks jõuluvaheaeg, sügis- ja kevadsemestri vaheline vaheaeg veebruari esimesel nädalal ning suvevaheaeg juulis ja augustis.

Allikas: BNS

Tähtajaliselt laekus haridusametile elukohajärgse kooli määramiseks 3370 taotlust, ütles ameti üldosakonna peaspetsialist Leini Jürisaar BNSile.

Rahvastikuregistri andmetel on Tallinnas nimekirjas kokku 4486 last, kes peaksid tänavu 1. septembril koolieed alustama. Neist 419 on juba vastu võetud mitteelukohajärgsetesse koolidesse, nagu Tallinna reaalkool või Inglise kolledž.

Taotlusi lapsele elukohajärgse kooli määramiseks said 1.-15. märtsini esitada Eesti rahvastikuregistri andmetel Tallinnas elavad isikud. Elukohajärgne kool määratakse ka siis, kui taotlust ei esitata, sel juhul on aluseks rahvastukuregistri andmed 1. veebruari seisuga.

Elukohajärgse kooli määramise peamisteks kriteeriumiteks on elukoha lähedus koolile ning õdede-vendade õppimine samas koolis, võimalusel arvestatakse ka vanemate soove.

Hiljemalt 25. mail teavitab haridusamet lapsevanemat elukohajärgsest koolist eKooli kaudu e-posti aadressil või paberkandjal lapse rahvastikuregistrijärgsel aadressil. Peale teate saamist tuleb vanemal hiljemalt 10. juuniks kooliga ühendust võtta ning esitada nõutavad dokumendid.

Vanemal on õigus määratud koolikohast ka loobuda. Sel juhul tuleb ise leida kool, kus on vaba koht. Koolid võivad peale 15. juunit vabade kohtade olemasolul õpilasi vastu võtta   kooli  vastuvõtu korra alusel. Alates 15. juunist saavad Tallinna munitsipaalkoolides koolikohti taotleda ka mujal elavad isikud.

Allikas: BNS

Kuna kokku saadi streigieelsel päeval, oli eri osapoolte vastasseis asjaosaliste sõnul võimendunud, samas olid kõik kokkutulnud ühel meelel, et viimane aeg on midagi ette võtta, kirjutab Õpetajate Leht.

Esimesel koosolekul osalenud Veeriku kooli direktor Ruth Ahven pooldab, et õpetajatele kehtestataks üldtööaeg – 35 tundi nädalas ja selle aja sisse peaksid olema tööülesanded jaotatud tööandja ja õpetaja kokkuleppel.

Eesti õpetajate liidu esimees Margit Timakov pidas aruteluringi algatamist kiiduväärt ettevõtmiseks, kuid tunnistas, et on peamiselt mures tempo pärast, millega praegu edasi liigutakse. Koolijuhtide ühenduse esimehe Toomas Kruusimägi hinnangul on ajakava väga kiirustav ning liigse tempokusega ei jõuta asjaosalistega rääkida, haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Piret Sapp lubas muret kiirustamise pärast arvesse võtta. Pikemalt loe juba Õpetajate Lehest.

Foto: Dreamstime

Teid valiti auhinna Tiigri Tegija 2011 kandidaatide sekka. Mis ajendab Teid osalema nii Tiigrihüppe Sihtasutuse projektides ja koolitustel, olema ise koolitaja, esinema seminaridel, osalema rahvusvahelises koostöös jpm?

„Õpetamine on ju ka pidev õppimine, aga kui õpilastelt õppimine toimub rohkem vahetu kogemuse läbi, siis koolivälised projektid ja üritused pakuvad nii uusi väljakutseid kui ka võimalust õppimiseks hoopis teisel tasandil. Oskused ja kogemused aitavad paremini (see tähendab ka lihtsamalt) hakkama saada, pealegi on tänapäeva maailmas oskuste pidev värskendamine ilmselt paratamatu.“
 
Kuidas Te ühiskonnaõpetuse tunnis ja koolielu juhtimises kasutate IKT-d, mille järgi otsustate, kas tahvelarvuti või raamat?

„Usun, et koolitöös saab vahendi või meetodi valikul üha enam otsustavaks väljundipõhisus: kuidas tulemuslikumalt esitleda, edastada, kontrollida, koostööd teha. Paremaid tulemusi annab alati mitmekülgsus, erinevate vahendite kombineerimine, vastastikune täiendamine.   IKT-vahendid on ähmastanud piire õpetaja-õpilaste traditsioonilises rollijaotuses, võimaldavad ka asjaarmastajatel luua asju, mida varem peeti vaid teatud kitsa valdkonna proffide pärusmaaks.  Erinevate vahendite ning tarkvara  sobivuse ja võimaluste üle otsustamisel saab aga üha enam määravaks nende kasutajasõbralikkus ja lihtsus ning kindlasti ka nende kooskõla meie õppekava ootustega.  Kui näiteks powerpoint´i ja esitluste-lembust võib pidada juba pisut nostalgia- ja retrohõnguliseks (välistamata nende n-ö taaskäitlemist second-hand tüüpi taasvärskendatud toodetena), siis tõeliselt köitva loengu võib pidada hoopiski ilma tehniliste abivahenditeta või ka ainult nutitelefoni toel.

E-õpe on üldhariduskoolis praegu ikka veel rohkem tavapärasele õppele täienduseks, lisavõimaluseks, iseseisvaks kordamiseks ja drillimiseks, eKool aga ennekõike infovahendajaks. Kuigi teatud konservatiivsus on kooli olemuses ju paratamatu, annab just IKT-vahendite kasutamine õpetajatele aimu võimalikest arengutest õppimise sisus ja vormis.“
 
Missugune on olnud see kõige põnevam rahvusvaheline projekt, kus olete osaline olnud?

„Rahvusvahelistel konkurssidel osalemisest kasvas välja koostöö Euroopa Koolivõrgu projektide raames. Koostöö erinevate riikide õpetajatega on olnud väga rikastav kogemus ja andnud sidemeid ühisteks tegevusteks järgmistel tasemetel (õpilasvahetused Comeniuse ja Nordplus programmi raames Hispaania ja Gröönimaaga jm). Väga huvitav oli ka Gruusia ja Moldova  õpetajate koolitamine eRiigi Akadeemia koostööprojektides.“ (Gröönimaa reisist saab lugeda Koolielu artiklist "Saarlased Gröönimaal" - toim.)
 
Tegutsesite ka eksamikeskuses eksamite infosüsteemi (EIS) arendamise juures, olite e-ülesannete töörühmas. Kas e-eksamid ikka tulevad?

„Eksamite infosüsteemi arendamise esimene etapp on läbi, on loodud ülesannete pank ja läbi viidud katsetused pilootkoolides. Edasised arengud sõltuvad ilmselt nii HTMist kui ka uue õppekava ja eksamisüsteemi muutustega seonduvast. Ühe võimalusena või ühe osana nn koolieksamist, tasemetöödest jms leiab EIS kindlasti rakendamist.“

Rahvusvaheline koostöö: projekt, mis viis saarlased Gröönimaale.

Skype on rahvusvaheliste seminaride ja projektide puhul asendamatu abimees.

Fotod: Maidu Varik

Kevade algus on just paras aeg kohtuda ilmaennustajaga, anda vanale asjale uus nägu, teha umbsetele mõtetele tuul alla, tutvuda sajanditetaguse moega, uudistada vanu ja naljakaid sõnu, kuulata ja luua lugusid, leida uusi sõpru ning lasta uuenenud minast teha päris fotograafil päris uus pilt.

Laagri kava:
21. märts Uue kuue päev
Härra Hansen-Tammsaare juures
Räägime kevade ja pööripäevaga seotud rahvatarkustest. Loeme teemaga seotud muinasjuttu ja harjutame ise loovat mõtete kirja panemist. Mängime sõnadega, saame tuttavaks rüssaka susla, kranni sirusniku ja teistega ning püüame nad pildile. Anname ühele vanale (riide)asjale uue näo ja eluvõimaluse. Igal lapsel võiks olla kaasas mõni armsaks saanud, kuid pisut väsinud tekstiilist ese (mitte liiga suur).

22. märts Tuule päev
Peeter I ja Miia Milla Manda juures
Sellel päeval kohtume meteoroloogiga ja uurime ilma. Otsime üles ka mõned teised Kadrioru elanikud ja põikame nende juurde sisse. Lõunaks sööme suppi ka.

23. märts Hr. Vilde sünnipäev
ikka Hr. Vilde juures!
Tutvume kirjanik Vilde kodu ja eluga, meisterdame igaüks oma toale puidust uksesildi. Kostümeerime end Vilde sünnipäevakülalisteks, Vilde kodu 1920. aastate interjööris poseerime fotograafile ja lõpuks peame koos maha ühe vinge sünnipäevapeo. Saab kooki ja morssi ja tralli!
Tegevustega alustame iga päev kell 11.00 ja lõpetame kell 15.00.

Laagri maksumus ühele lapsele on 18 eurot, mille sees on kõik tegevused ja materjalid, esimesel ja kolmandal päeval võileivaampsud ja teetass, teisel päeval soe supp Miia Milla Manda juures. Hool, armastus ja nali on pealekauba.

Täpsem info: Pille Maffucci: vilde@linnamuuseum.ee; 60 13 181
Berit Kaschan: tammsaare@linnamuuseum.ee; 60 13 232

“Viimase kümne aasta jooksul on probleemse käitumise teema koolis muutunud aktuaalsemaks kui iial varem. Minu kogemus näitab, et igal pool maailmas on õpetajatel sel teemal väga sarnased küsimused,” lausus tunnustatud haridusnõustaja professor Bill Rogers. Ta rõhutas, et kooliterviklik lähenemine võimaldab õpilastel oma käitumise eest vastutust võtta austavas ning toetavas õhkkonnas. Nii raamatus kui ka Eestis peetavatel seminaridel keskendub professor Rogers just sellele, kuidas luua üksteisest hooliv, positiivne ja toimiv õpikeskkond.
 
“Bill Rogersi raamat ja seminarid aitavad mõista laste probleemse koolikäitumise tagamaid ning pakuvad samas õpetajale selgeid, praktiliselt läbiproovitud võtteid töös ebakohase käitumisega,” selgitas Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste instituudi dotsent Katrin Poom-Valickis. “Raamatus toodud näidetes tunneb ilmselt iga õpetaja ära oma klassi väänikud ning leiab kindlasti ideid, kuidas edukamalt õpilaste käitumist juhtida.”
 
Professor Bill Rogers oli aastaid õpetaja, enne kui temast sai haridusnõustaja ja raamatute autor. Ta peab arvukalt loenguid käitumise juhtimisest, distsipliinist, tõhusast õpetamisest, stressitalitsemisest ja õpetajate heaolust. Ta on valdkonna autorite seas erandlik, sest töötab õpetajate kõrval mentorõpetajana ning mõtestab oma argikogemusi klassiruumis. Sel nädalal viib professor Bill Rogers Tallinna Ülikoolis läbi käitumise juhtimise seminare, kus ta annab praktilist nõu, kuidas läheneda kooliterviklikult väljakutsuvale käitumisele nii algklassides kui ka põhikoolis.
 
Raamatu väljaandmist ja seminaride läbiviimist toetab Euroopa Sotsiaalfondist rahastatav haridusteaduse ja õpetajakoolituse edendamise programm Eduko.
 
Lisainfo:
Liis Revell, Eduko koordinaator, tel 5364 4311, liis.revell@archimedes.ee 
 
 

„Juttu tuleb veest, jääst, lumest kõige erinevamates tingimustes nii Maal kui ka ilmaruumis. Lisaks arutame selle üle, kas veel on mälu ning kuidas on omavahel seotud vesi ja muusika. Miks vesi on nii kummaline? Kuidas leida vett maal ja ilmaruumis? Kõik need ja mitmed teisedki küsimused saavad loengus kindlasti vastuse,“ tutvustab Pelt.

Samuti on kõik oodatud koolivaheaja neljal õhtul tähetorni tähti vaatama. Avalikud vaatlusõhtud toimuvad 20., 21., 22., ja 23. märtsil kell 19-21 ning selge ilma korral on võimalik näha Veenust, Jupiteri ja Marssi.

Astronoomialoeng ja vaatlusõhtud on osalejatele tasuta.

Paide lapsed toimetasid  erinevates töötubades: mängisid ringmänge ja laulsid rahvalaule, proovisid kirjutada sule ja tindiga, kohtusid luuletaja Olivia Saarega ja lugesid tema luuletusi, kuulasid rahvajutte ning kuulasid kunstnik Joonas Sildre näpunäiteid koomiksite joonistamiseks. 

Järvamaa keskraamatukogu bibliograaf Jaile Jürgens tegi kokkuvõtte Nukitsa konkursi tulemustest Järvamaal: lemmikraamat on Kristiina Kassi kirjutatud ja Heiki Ernitsa illustreeritud «Nõianeiu Nöbinina». Tunnustati ka loovtööde konkursi „Lugeda on lahe” tublimaid.

Meeleolukas ja tegus Paide laste emakeelepäev sai teoks Paide kultuurikeskuse, Järvamaa keskraamatukogu ja Järvamaa muuseumi koostööna.

Lugemispidustused aga jätkuvad paljudes paikades üle Eesti nii märtsi-, aprilli kui maikuus. 9. juunil toimub Tartus kogu pere päev, mille raames saavad kõik lugemishuvilised osaleda töötubades, teatribussi töös ja tasuta külastada Tartu mänguasjade muuseumi. Päeva tähtsündmus on pidulik aktus, kus räägitakse lugemisest täna ja kahekümne aasta pärast

Loeme südamest aprillikuus!

Märts - aprill Palamuse O.Lutsu kihelkonnamuuseumis. Kirjavõistlus „Kiri „Kevadele””  nii väikestele kui suurtele.

2.aprill Lihula gümnaasiumis

Kirjanduse olümpiaad algklassiõpilastele. Toimub viktoriin, kuldvillak, vanasõnade ja mõistatuste mõistatamine, salakirja lahendamine, töö raamatuga, sõnasalati lahendamine, muinasjutust või rahvajutust pusle kokkupanek, raamatutegelaste mõistatamine, kuulamis-vaatamisülesande lahendamine.

2. aprill Alatskivil

Lugemisüritus 1. – 9. klassi õpilastele  „Loss ja muinasjutt”. Alatskivi raamatukogu, Liivi muuseum ja Vara valla raamatukogud  kutsuvad lapsi lugema vanu ja uusi eesti muinasjutte ja tegelema võistu muudegi kunstidega.  Eelvõistluste parimad saavad pidutseda  valges lossis. Päeva eesmärk on eesti pärandkultuuri, muistendite ja muinasjuttude tundmaõppimine ja raamatute visualiseerimine muinasjutulisse miljöösse.

2.-6. aprill Ülenurme lasteaias

Toimub  Tartu linna ja maakonna  lasteaialaste teatrifestival „Muinasjutt on elu“. Festivalist osa võtvate lasteaedade kollektiivid valmistavad ette näidendi muinasjutu ainetel ning  esinevad  mõnes teises festivalist osa võtvas lasteaias.

2.-4. aprill Võru Kreutzwaldi gümnaasiumis

Võru  Kreutzwaldi gümnaasiumi  4.b klassi õpilased  on tutvunud sugulasrahvaste muinasjuttudega ja õppinud selgeks  2 lühinäidendit:   Liivi muinasjutu ainetel „ Merepulm“,  Karjala muinasjutu ainetel „Veealune neid“. Näidendid  on lavastatud nukunäidenditena marionettnukkudega. Näidenditega esinetakse   2.- 4.aprillil Võru Kreutzwaldi gümnaasiumis  algklassiõpilastele ja Võru Järve Kooli õpilastele.

10. aprill  Tallinna Mustamäe gümnaasiumis

Keskkooliklasside korraldatud lugemisüritus 6. – 9.kl õpilastele „Minu esimene lugemiselamus”

14 .aprill Sõmeru raamatukogus

Lugemisüritus valla elanikele „Loeme südamest terve perega!”. Vanematele inimestele toimub loeng silmade tervisest. Noored emad õpivad liisusalme. Koolinoortele toimub viktoriin ja kohtumine luuletajaga.

16.-20. aprill Tallinna lasteaias Sipsik

Korraldatakse raamatute näitus, luulehommik ning näidendite õhtu lasteaiaperele ja vanematele.

21.aprill Müncheni Eesti koolis

Lugemisüritusel  Müncheni suurtele ja väikestele eestlastele „Vanal hallil ajal…” loetakse  ja kuulatakse Eesti muinasjutte. Lapsevanemad loevad koolilastele ning koolilapsed loevad ja jutustavad noorematele.

 
26.aprill Räpina lasteaias Vikerkaar

Juubeliüritus Räpina lasteaias Vikerkaar saab alguse 16.aprillil, kui avatakse näitus  kirjanik Aino Perviku raamatutest. Terve nädal toimub lastele JUTUÕHTU, kus loetakse ette autori poolt kirjutatud raamatuid. Koostöös Põlvamaa Lasteaiaõpetajate ainesektsiooniga toimub maakondlik üritus õpetajatele „ MÄNGIMA LÄHEN JA SELGEKS SAAN TÄHED”, mille eesmärk on jagada kogemusi ja tutvustada mängulisi vahendeid, suunates laste huvi tähtede ja raamatute vastu.

Aprill MTÜs Teadusesõber

Õppekäik Eesti Lastekirjanduse Keskusesse.

Ettekanded võiksid käsitleda keskkonnaprojekte milles õpilased on osalenud, keskkonna-teemalisi uurimustöid, loodusvaatlusi, koolides edukalt toimunud keskkonnaüritusi jms. Esinejate vanus ei ole piiratud. Võimalikud on ka stendiettekanded, filmi esitlused jne. Konverentsi ettekande pikkuseks võiks planeerida 5 - 10 min. Õpilaskonverentsil osalemiseks palume registreeruda 5.aprilliks aadressil: sirje.janikson@teec.ee . Ettekannete lühikokkuvõtteid oodatakse aga 15. aprilliks.

Teavet konverentsi kohta leiate Tartu Keskkonnahariduse Keskuse veebilehelt.
Õpilaskonverentsi „Meie elukeskkond 2012“ toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

22. aprill on Maa päev. 42 aastat tagasi sai selle päeva tähistamine alguse Ameerika Ühendriikidest. Käesoleval aastal tähistatakse Maa päeva väga erinevate ettevõtmistega juba 192 riigis. Kuna inimesed on pettunud valitsuste võimetuses midagi ette võtta keskkonna hoidmiseks ja kaitsmiseks, siis tullakse tänavatele protestiaktsioonideks, korraldatakse prügikoristamise kampaaniaid, festivale, konverentse, telesaateid,  istutatakse puid jne. Sel päeval juhtitakse inimeste tähelepanu globaalprobleemidele ja säästliku eluviisi vajalikkusele. Maa päevast saab täpsema ülevaate veebilehelt www.earthday.org

Sirje Janikson
Tartu Loodusmaja koordinaator