Konkurss „Fotojutustus“ (4.-12. klassi õpilastele)

Humanitaar- ja sotsiaalained on hea materjal lugude jutustamiseks. Kahjuks jääb õppetunnis jutustamiseks aega aina vähem ja vähem. Konkursiga tahame anda õpilastele võimaluse jutustada oma lugusid läbi fotode ja seda fotojutustuse formaadis. Valitud teemapüstitus peab haakuma emakeele, võõrkeele, kirjanduse, ajaloo, inimeseõpetuse, psühholoogia, ühiskonnaõpetuse või filosoofiaga; rõhuasetuse valib õpilane. Osaleda võib nii individuaalselt kui 2-3-liikmeliste võistkondadena. Konkursitöö on esitlus või videofail vabalt valitud formaadis (võib sisaldada ka audio komponente), mis on publitseeritud veebis. Parimatele töödele on välja pandud auhinnad:  väline kõvaketas, kõlarid ja veebikaamera. Konkursi täpsemate tingimustega tutvu SIIN. Innukat jutustamist!

"Märka rütme!"

Rütmid on kõikjal meie ümber - osad neist on nähtavad, osad käega katsutavad, osad kõrvaga kuuldavad... Kutsume märkama rütme meie ümber  ja neid teistega õpetlikul eesmärgil IKT vahendeid kasutades jagama. Konkursile oodatakse harivaid kajastusi kõikvõimalikest rütmidest erinevates valdkondades (muusika, kunst, luule, matemaatika, loodus, igapäevane elu jne).

Õpilaste konkursile oodatud töö sisaldab IKT vahenditega püütud rütmi või rütme (pilt, heli, video jne), kirjeldab valitud rütme ja on loodud individuaalselt või kuni 4-liikmeliste rühmadena. Tutvu kindlasti konkursi täpsemate tingimustega SIIN.

Auhindadeks olema välja pannud elektroonikapoe kinkekaardi  45 euro väärtuses, juhtmeta hiire ja kõrvaklapid ning Tiigrihüppe/Koolielu sümboolikaga meeneid.

Konkurssidel auhinnalisi kohti võitnud õpilasi oodatakse koos juhendajatega 25. mail 2012. a. Tallinna pidulikule lõpuüritusele, mille korraldab Tiigrihüppe Sihtasutus.

Kõigi õppeaasta jooksul Koolielu konkurssidel osalenud õpetajate ja õpilaste seas loositakse välja 2 Ipadi – üks õpetajate, üks õpilaste hulgas.

Õpilaskonkursside uuendusena antakse välja peaauhind koolile, milleks on 10 000 euro väärtuses tehnoloogiat, mida kasutada õpilastele suunatud tegevuste arendamiseks – näiteks meedialabori või robootikaklassi loomiseks. Peaauhinna saaja väljaselgitamiseks arvestatakse erinevaid näitajaid: konkurssidest osa võtvate õpilaste arv proportsionaalselt kooli õpilaste üldarvule;  konkurssidel saavutatud tulemuste paremusjärjestus; konkurssidele esitatud konkursitööde arv (peab vastama konkursile esitatavate tööde tingimustele). Tutvu Tiigrikutsu konkursiinfoga ka Tiigrihüppe kodulehel.

Konkurssidel auhinnalisi kohti võitnud õpilasi oodatakse koos juhendajatega 25. mail 2012. a. Tallinna pidulikule lõpuüritusele, mille korraldab Tiigrihüppe Sihtasutus. Tulemused teeme Koolielus avalikuks samuti 25. mail.

„Maailma populaarseima matemaatikavõistluse Känguru eesmärgiks ei ole võrrelda erinevate maade õpilaste tulemusi, vaid populariseerida matemaatikat,  pakkudes lahendamiseks põnevaid mängulisi ülesandeid, kus lisaks teadmistele on olulised nutikus ja loovus,“ selgitas ürituse peakorraldaja, TÜ teaduskooli metoodik Raili Vilt. „Sel aastal registreeris Eestist võistlusele 369 kooli, mis on kõigi aegade rekord.“

Võistlus on individuaalne ning toimub neljas vanuserühmas: 3.−4.klass, 5.−6. klass, 7.−8. klass ja 9.−10. klass. Võistlus toimub koolides ja ülesannete lahendamiseks on aega 1 tund ja 15 min. Ülesannete komplektid valmivad rahvusvahelises koostöös.

Üleriigiline kokkuvõte tulemustest valmib aprilli teisel poolel. Paremaid lahendajaid ootavad auhinnad.

Võistluse idee on alguse saanud Austraaliast. 1991. aastal hakati võistlust korraldama Prantsusmaal, kust see levis kiiresti ka teistesse riikidesse. Algatajamaa auks hakati aga võistlust nimetama Känguruks.
 
Eesti poolt korraldavad Kängurut Tartu Ülikooli teaduskool ja Eesti matemaatika selts.

Rohkem infot siit.

Lisainfo: Raili Vilt, TÜ teaduskooli metoodik, tel 737 5521, 55 697 029, raili.vilt@ut.ee,

Foto: Dreamstime

Päev algab kell 11 ülikooli peahoone aulas õpilastele mõeldud infotunniga, kus tervitussõnad ütleb õppeprorektor Martin Hallik. Aulas peetavaid ettekandeid on võimalik otseülekandena jälgida ka UTTV-st (www.uttv.ee).

Ülikooli peahoones toimub minimess, kus on esindatud kõik teaduskonnad ja kolledžid ning huvilistel on võimalik esitada küsimusi. Päeva jooksul saab teaduskondades tutvuda õppimisvõimaluste ja -tingimustega, kuulata loenguid ja osaleda seminarides, kohtuda õppejõudude ja üliõpilastega. Ekskursioonid toimuvad TÜ raamatukogus, spordiklubis ja ühiselamutes. Külastajatele on tasuta avatud ka TÜ muuseumid.

Samal päeval toimub lahtiste uste päev korraga kuues Tartu kõrgkoolis – lisaks Tartu ülikoolile ootavad huvilisi ka Eesti maaülikool, Eesti lennuakadeemia, kaitseväe ühendatud õppeasutused, Tartu tervishoiu kõrgkool ja Tartu kõrgem kunstikool.

Taaskord on Harjumaa ja Põhja-Eesti noortel hea võimalus tulla Tartu kõrgkoolidega tutvuma tasuta erirongiga. Kuue kõrgkooli ning Edelaraudtee koostöös sõitma pandud erirong väljub Tallinnast Balti jaamast 21. märtsi hommikul kell 7.52 ning asub Tartust tagasiteele kell 17.19.

Noorte aega rongis sisustavad kõrgkoolide üliõpilasesindused. Lisaks erirongile on Narva, Pärnu, Viljandi, Valga ja Võru noortel sel aastal esmakordselt võimalus Tartusse sõita tasuta lahtiste uste päeva eribussidega.

Täpne ajakava ja rohkem infot erirongi ja -busside kohta siin.

Lisainfo: Triin Vakker, vilistlastegevuse projektijuht, tel 737 6221, 5554 0773, triin.vakker@ut.ee

Loenguid peavad TÜ Euroopa kolledži direktor Kristiina Tõnnisson, meteoroloogia ja klimatoloogia dotsent Piia Post, politoloog Karmo Tüür ning Eesti üks tuntumaid egüptolooge Sergei Stadnikov, märgib Tartu Ülikool oma pressiteates. Kuulama on oodatud Tartu kandi 8−12-aastased lapsed.

Loengud toimuvad Tartu Ülikooli peahoones, senati saalis. Vajalik on registreerumine siin.

Loengute ajakava:
19. märtsil kell 12 Kristiina Tõnnisson, Tartu Ülikooli Euroopa Kolledži direktor
19. märtsil kell 13 Piia Post, Tartu Ülikooli meteoroloogia ja klimatoloogia dotsent
20. märtsil kell 12 Karmo Tüür, Tartu Ülikooli politoloog
20. märtsil kell 13 Sergei Stadnikov, Tallinna Ülikooli lektor, egüptoloog

Loengutest on võimalik jälgida ka otseülekandeid ja hiljem salvestusi Tartu Ülikooli videoportaalis www.uttv.ee

Nagu varasematelgi õppeaastatel, toimub lasteülikooli raames Narvas kümme loengut terve õppeaasta jooksul, neli sügisvaheajal Tallinnas ning neli kevadvaheajal Tartus.

Rohkem infot siit.

Lasteülikool alustas tegevust 2007. aastal TÜ Narva kolledžis ja seda on tunnustatud Eesti teaduse populariseerimise auhinnaga. Narva lasteülikool kuulub Euroopa lasteülikoolide võrgustikku. Lasteülikool tähistab ja täiendab teadusaastat 2012.

Lasteülikooli tegevusi toetab SA Archimedes.

Lisainfo: Aet Kiisla, Narva lasteülikooli projektijuht, tel 56 608 626, aet.kiisla@ut.ee

Nende ja ka paljude klassikaaslaste elu teeb aga veel pingelisemaks see, et esialgu oli neil plaanis õpinguid jätkata oma koolis, kuid kuna järgmisel õppeaastal Karlova siiski ei saa kümnendat klassi vastu võtta, tuli leida muid võimalusi, kirjutab Tartu Postimees.

Mõlemad neiud on seadnud oma sihid kõrgele: esimeseks valikuks on Treffner, kus katsed algavad juba esmaspäeval. Palk on teisteks valikuteks välja sõelunud Poska kooli ja Nõo reaalgümnaasiumi ning on päris kindel, et vähemalt ühte neist saab ta sisse.

Tartu haridusosakonna juhataja Riho Raave arvas, et ühelgi koolil ei teki probleeme, et vähemalt kaks klassikomplekti täis saada, kuid kui mõnel on kooli valikul kahtlusi, siis kõige tõenäolisemalt kõrvuti asuvate kommertsgümnaasiumi ja Descartes'i lütseumi puhul.

Eilsel emakeelepäeval avaldas president Toomas Hendrik Ilves arvamust, et koolid peaksid õpilastelt rohkem kirjalikke töid nõudma, et noored õpiksid oma mõtteid süsteemselt kirja panema. Pikemalt kirjutab teemast Postimees.ee.

E-kursuse “Keeleklikk” ülesehitus toetub põhimõttele, et õppimine on kõige tulemuslikum, kui õppida on huvitav ja lõbus ning keelenähtusi korratakse ja harjutatakse väga paljudes eri kontekstides, vahendab teadus.err.ee. Staažikate keeleõpetajate, kogenud illustraatorite, heade stsenaristide ja professionaalsete näitlejate loodud sooja huumoriga e-kursus sisaldab hulgaliselt interaktiivseid harjutusi, humoorikaid videosid ja lühikesi joonisfilme, mis aitavad vene emakeelega õppijaid märkamatult esimestest eesti keeles öeldud sõnadest algtaseme keeleoskuseni.

E-kursus võimadab õppida kõigil soovijatel eesti keelt tasuta ja piiramatult, vajalik on vaid arvuti ja internetiühenduse olemasolu. “Keeleklikk” on valminud koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga ning Euroopa Sotsiaalfondi toetusel ja on mõeldud õpetama eesti keelt tasemel 0-A2.

Eesti kõige innovaatilisem õpetaja Eva Tšepurko loob koos õpilastega interaktiivseid õppematerjale ja veebilekülgi, et noored õppeaineid paremini omandaksid ning saaksid neid huvitavate valdkondade kohta lisateavet, vahendab ERR Uudised "Aktuaalset Kaamerat".

Valga gümnaasiumis matemaatikat, informaatikat ja majandust õpetava Eva Tšepurko uued ideed on pälvinud ka rahvusvahelist huvi ja järgmist mitme riigi koolides. Tšepurko on oma õpilastega osalenud paljudel võistlustel ja rahvusvahelistes koostööprojektides, nüüd annab ta nõu ka õpetajatest kolleegidele.

Vaata "Aktuaalse Kaamera" uudiselõiku Eva Tšepurkost siit.

Loe ka Koolielu varasemaid artikleid:

• Eva Tšepurko: õpilased on mind alati toetanud
• Tiigri Tegija 2011 tiitli pälvisid Valga õpetaja Eva Tšepurko ning Konguta kool Tartumaalt

Fotol president Toomas Hendrik Ilves Tiigrihüppe konverentsil Eva Tšepurkole Tiigri Tegija auhinda üle andmas. Pildistas Terje Lepp.

Pärast Emakeele Seltsi juhatuse sõela jäi silmapaistvaima tiitlile kandideerima kokku üheksa mullust keeletegu.

Ministrid tõstsid esile ka Narva koorikooli tegu „Eestikeelse repertuaari omandamine ja osavõtt noorte laulupeost „Maa ja ilm““ ning tunnustasid Heli Laanekase ja Ellen Niidu Wiedemanni eesti keele grammatika tõlget saksa keelest eesti keelde. Narva koorikool sai ka riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013“ juhtkomitee eriauhinna.

Rahvaauhinna vääriliseks hääletati (180 häält) „Võro keelepesä käivitamine ja arendamine“, tegijaiks Mariko Faster, Triin Rõõmusoks ja Egle Vodi.

Tihedat konkurentsi pakkusid võitnud teole „Ajakiri National Geographic eesti keeles“ (Erkki Peetsalu; 167 häält) ja „Austraalia eesti keele õpetajate koondamine, internetipõhise keeleõppesüsteemi käivitamine ja eestikeelse mudilasringi asutamine“ (Tiiu-Ann Salasoo; 160 häält). Hääli said ka kõik ülejäänud parimate hulka jõudnud keeleteod: „Elektrooniline õigekirjakäsiraamat „Sõnar“ (Martin Ehala; 153), Wiedemanni grammatika tõlge (136), „Kõnetuvastusrakendused nutitelefonidele“ (130), eestikeelse repertuaari omandamine (103), „Eesti-keskne raamatumess Helsingis“ (Eesti Kirjanduse Teabekeskus; 81) ja „Leksikon „Majandusarvestus ja rahandus““ (Jaan Alver; 71). Hääletamisel osalejaid oli 768, hääletada võis ka mitme keeleteo poolt.

Wiedemanni gümnaasiumis toimunud lõpuürituse korraldasid koos võõrustajatega haridus- ja teadusministeerium ning Emakeele Selts, osalejateks teiste hulgas kolm bussitäit õpilasi-õpetajaid mitmekümnest Eesti koolist. Kokkutulnuile esinesid HWG lauljad ning tantsijad, õpetaja Tiina Brock ning lavastaja Margus Kasterpalu. Tervitasid kooli, ministeeriumi ja Emakeele Seltsi esindajad.

Üritusest oli veebiülekanne reaalajas ning see salvestati hilisemaks vaatamiseks aadressile http://www.uttv.ee, otsingusõna „keeletegu“ (samal aadressil on vaadatav ka möödunud aasta analoogiline üritus Vastseliinas).

Keeleteokandidaatide tutvustus: www.hm.ee/keeletegu2011   
Lähem teave: keeleosakonna nõunik Jüri Valge, mob 510 3977.

Ilma ühegi veata ja esimesena edastatud etteütluse kirjutas Triin Kolga Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi 11. klassist. Triin saatis teksti ära veel enne, kui diktor teksti üle kordas. Tema sõnul ei olnud etteütlus kuigi keeruline. "Kahtlus tekkis sõna "üle-eestiline" juures - hakkasin "Eestilist" kirjutama suure tähega ja siis parandasin ära," rääkis Triin.

Muu emakeelega inimeste seas oli parim Uta Kührt, kelle emakeeleks on saksa keel. Eesti keelt on ta õppinud kuus aastat ehk kogu selle aja, mis ta Eestis on elanud. Uta rääkis, et kirjutas e-etteütlust kontoris, kus kõik kolm töötajat oma arvutite taga emakeeleoskusi proovile panid.

E-etteütluse teksti saad vaadata Vikerraadio kodulehel.