“Olen poole kohaga keemiaõpetaja, täiskohaga tööõpetuse õpetaja ja poole kohaga koristaja – tööõpetuse klass on minu koristada, lisaks annan gümnaasiumis tehnoloogiaõpetust,” loetleb noor õpetaja Madis ajalehele Põhjarannik oma kohustusi, mis võimaldavad küll teenida keskmisest õpetajapalgast rohkem, kuid jätavad Eesti keskmise palga ikkagi kättesaamatuks.

Madist häirib, et järjest rohkem tuleb aine õpetamise kõrval õpetada õpilasi käituma: elementaarset viisakust, kõike seda, mis peaks kodust tulema: miks peab õigel ajal tundi jõudma, miks peab tunnis tegema seda, mida õpetaja tahab, miks ei tohi teisi narrida jne, jne. “Kodune taust muutub kahjuks järjest nõrgemaks ja kasvatustöö koormus järjest suuremaks.” Pikemalt loe lugu juba Põhjarannikust.

Koolitus toimub vähemalt 23 kohas üle Eesti, kuhu oodatakse õpetajaid kõigist piirkonna koolidest. Igas paigas viiakse kevade jooksul läbi kolm hommikust väliõpet pikkusega 2-3 tundi, mille käigus õpitakse välimuse ja hääle järgi tundma umbes 30 tavalisemat linnuliiki ning saadakse üldteadmisi lindudest. Osalejad saavad ka koolitustunnistuse.

Registreeruda tuleb hiljemalt 26. märtsil. Liituda võib ka hiljem, kuid siis ei saa garanteerida kohta grupis. Koolituskohad ja lähem teave on EOÜ kodulehel www.eoy.ee. Koolitus on tasuta, seda toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisateave:

Riho Kinks
Eesti Ornitoloogiaühing

508 6690, riho.kinks@eoy.ee.

Uuringust loe pikemalt  Postimehe veebiküljelt.

TED (maailma juhtivate mõtlejate ning tegijate iga-aastane konverents) pani alguse YouTube'i kanalile TED-Ed, mille eesmärgiks on jagada kuni 10-minutilisi videoloenguid, mida on toimetanud TED animaatorid ja produtsentide meeskond. Kuidas see töötab? Õpetaja esitab oma tunni TED-Ed'ile, see vaadatakse toimetajate poolt läbi ning õpetajaga võetakse ühendust. Seejärel tehakse koostööd, et materjali korrastada ja muuta see võimalikult kvaliteetseks. Peale seda antakse materjal üle TED animaatoritele ning produtsentidele, kes loovad mõjuva lõpptulemuse. 

Kuna TED-Ed materjalid kulutavad endast väikeseid infokillukesi, mitte täispikkasid õppetunde, on see hea võimalus veebipõhiseks  õppimiseks. Selle asemel, et vaadata ajaviiteks videoid armsatest loomakestest, on nüüd võimalus sirvida TED-Ed materjale ning samaaegselt midagi uut juurde õppida. Samuti pakub see võimaluse iseenda nimi koolitajana kuulsaks teha. TED'ile võib teha ka soovitusi – nii õppetunni, õpetaja kui animaatorite osas. Head katsetamist!

Uue TED keskkonna avamist on oodata aprilli lõpus, aga kõne all olev YouTube'i kanal on juba avatud. 

Et saada aimu, mislaadi animeeritud materjale edaspidi TED-Ed keskkonnast näha võib, saate vaadata David Gallo õppetundi ookeanide müsteeriumitest ja imedest. 

 Vaata ka tutvustust TED-Edi kohta: 

Refereeritud: Edudemic haridusveebist 

Emakeelepäeval on hea meelde tuletada, et Tiigrihüppe Sihtasutuse haridusportaalist Koolielu leiate erinevaid eesti keele õpetamist toetavaid materjale, mille kasutamine Teie aega kokku hoiab.  Eesti keele kui emakeele õpetamist toetavad materjalid on leitavad siit, eesti keele kui võõrkeele õpetamiseks kasutavad materjalid on leitavad siit. Valiku tegemiseks kasutage paremal servas olevat nuppu „Filtreeri tulemusi“, mis annab võimaluse leida materjale kooliastmete lõikes ja ainekava-põhiselt.

Eesti kirjanduse õpetamise ilmestamiseks on Tiigrihüppe Sihtasutuse abiga loodud veebikeskkond „Väike eesti kirjanduslugu“. Keskkonna põhiosas on ülevaade eesti kirjandusest sajandite kaupa ning sellele järgnevad 67 eesti kirjandusloos silma paistnud autori loomingu lühitutvustused. Materjali muudavad vaheldusrikkaks rohked tekstinäited, helisalvestised, kunstireproduktsioonid ja fotod. Õppematerjal avaneb veebiaadressil http://kirjanduslugu.edu.ee/ kus olev õppematerjal on mõeldud põhikooli viimasele ning gümnaasiumi esimesele klassile.

Väärtustame ja hoiame koos eesti keelt! 

E-etteütlus toimub juba viiendat korda ja sellelgi aastal koostavad teksti eksperdid, kes annavad enne võistlust näpunäiteid, millele võiks tähelepanu pöörata, ning kommenteerivad võistluse tulemusi raadioeetris.

E-etteütluse teksti koostavad Tartu Ülikooli emakeeleõpetuse professor Martin Ehala, Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja-vanemteadur Peeter Päll, ajalehe Postimees keeletoimetaja-korrektor Maris Jõks ja Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi liige, Tallinna Lilleküla gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse vanemõpetaja Edward Kess.

14. märtsil kell 10 algavas "Huvitaja" saates jagatakse viimaseid näpunäiteid, millele tuleks etteütlust kirjutades kindlasti tähelepanu pöörata. Kell 10.30 loetakse raadioeetris ette etteütluse tekst. Kuulajail tuleb tekst kirjutada etteütluse aknasse. Kõige kiiremini täiesti korrektse teksti saatnud kuulajad võidavad auhinnad. Kõik osalejad kirjutavad sama teksti, kuid võitjad selguvad kategooriates eraldi. Arvesse lähevad enne kella 11 saabunud etteütlused ning tulemused selguvad "Uudis+" saate algul kell 12.15.

Konkursside tutvustus:

Õppematerjalide konkurss „Täna samm, homme teine III“

Et innustada õpetajaid oma loodud materjale avaldama ja jagama, korraldab Tiigrihüppe Sihtasutus kolmandat korda konkursi ”Täna samm, homme teine”. Õppematerjalide konkurss kestab terve õppeaasta, töid saab esitada kaheks erinevaks tähtajaks:  1. detsembriks 2011 ja 1. maiks 2012. Pärast iga tähtaega valitakse laekunud tööde hulgast parimad, mis võistlevad edasi konkursi lõppvoorus. Kõikide teise vooru pääsenud õppematerjalide hulgast valitakse välja kolm parimat. Kolmandat kohta autasustatakse 320 euroga, teist kohta 640 euroga ja esimest kohta 1283 euroga. Loe täpsemalt SIIT.

"IKT vahendeid muusika, kunsti, tööõpetuse ja kehalise kasvatuse tunniks"

Kõigil meil on oma lemmikud, mida oleme harjunud kasutama ja samas otsime-leiame aina midagi uut, mida võiks teistega jagada. Kutsume õpetajaid osalema konkursil, mille eesmärgiks on tutvustada erinevaid IKT vahendeid, mida on võimalik kasutada muusika-, kunsti-, tööõpetuse või kehalise kasvatuse tundide läbi viimisel. Tutvustatavaks vahendiks võib olla mõni juba tuntud vahend, mille õppetöös kasutamine on teil eriti tõhus olnud või hoopis väga vähe kasutamist leidnud vahend, mille kasutamisvõimalusi soovite tutvustada.

Konkursil võib osaleda individuaalselt või kuni 3-liikmelise rühmaga. Konkursi auhinnafondis on MP4-mängija, juhtmeta hiir ja kõrvaklapid ning Tiigrihüppe/Koolielu sümboolikaga meened.

Täpsemate tingimustega tutvu SIIN.

„Webquestide konkurss“

Webquestide konkurss on mõeldud õpetajatele, kes on oma varasemas praktikas kasutanud või alles kavatsevad kasutama hakata webqueste. Võistlus seisneb info otsimises internetist ning oma leitud vastuste võõrkeeles esitamises selleks loodud keskkonnas. Konkursil saab osaleda individuaalselt või kuni 3-liikmelise rühmaga. Auhindadeks on MP4-mängija, MP3-mängija ja Tiigrihüppe/Koolielu sümboolikaga meened. Lugege lähemat infot SIIT. Lisaküsimustega pöörduge: Katrin Saks. Ühtlasi kutsume kõiki webquestide loomisest huvitatuid osalema 19. märtsil algaval tasuta veebipõhisel koolitusel "Webquesti õppimisüritus".

NB! Kõigi õppeaasta jooksul Koolielu konkurssidel osalenud õpetajate ja õpilaste seas loositakse välja 2 Ipadi – üks õpetajate, üks õpilaste hulgas.

Foto: Dreamstime

Loe lisaks

• Kutsume osalema Koolielu õpilaskonkurssidel

Neist ühepäevases streigis osales 9468, kahepäevases 3094 ning kolmepäevases streigis 4672 õppeasutuste töötajat, ütles EHL-i esimees Sven Rondik BNS-ile. Õpetajate streiki toetasid omapoolsete aktsioonidega tuhanded meditsiini, kultuuri, transpordi ja teiste valdkondade töötajad.

Eesti õpetajate streigile avaldasid omapoolset toetust Euroopa Liidu liikmesmaade haridustöötajate ametiühingud, Euroopa Ametiühingute Hariduskomitee ja õpetajate maailmaorganisatsioon Education International. "Taasiseseisvunud Eestis seni toimunud suurima osavõtuga streik näitab, et kodanikuühiskond on tegelikkuses välja kujunemas," sõnas Rondik.

"Koolide ja lasteasutuste õpetajate õigustatud nõudmised palga- ja töötingimuste parandamiseks, töökoormuse vähendamiseks  ning hariduse valdkonnas vajalike muudatuste tegemiseks pälvisid Eesti üldsuse poolt mõistmist ja toetust," ütles Rondik. "Samas, osa poliitikute, võimu- ja valitsemisorganite ja tööandjate sõnavõtud ja kirjutised seonduvalt õpetajate streigiga püüdes igati pisendada selle osatähtsust ja mõju, näitavad, et selge sõnum diskussiooni ja läbirääkimiste vajadusest oluliste küsimuste lahendamiseks ei ole neile senini kohale jõudnud," tõdes ta.

EHL-i poolt pärast streigist osavõtnud õpetajate poolt tehtud ettepanekute üldistamist nende esitamiseks võimu- ja valitsemisorganitele pöördutakse EHL-i esimehe kinnitusel lähiajal valitsuse ja üleriigiliste omavalitsuste liitude poole ettepanekuga alustada läbirääkimisi võimaluste leidmiseks õpetajate palgaküsimuste lahendamiseks käesoleval aastal ja täiendavate rahaliste vahendite eraldamiseks õpetajate töötasu alammäärade tõstmise tagamiseks tuleva aasta riigieelarves.

EHL korraldas möödunud kolmapäevast reedeni õpetajate streigi, nõudes, et õpetajate töötasu alammäärasid tõstetaks tänavu üleriigiliselt 20 protsenti. Noorempedagoogi palga miinimummäär ulatuks sellisel juhul 729,82, pedagoogil 772,85, vanempedagoogil 883,28 ja pedagoog-metoodikul 1066,66 euroni.

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ütles möödunud teisipäeval vahetult enne streiki pressikonverentsil ajakirjanikele, et ministeeriumi kava järgi tõuseb õpetajate alampalk 700 euroni kuus 1. jaanuarist 2013. Alampalga tõus on 15,1 protsenti.

Praegu on noorempedagoogi palga alammäär 608, pedagoogil 644, vanempedagoogil 736 ning pedagoog-metoodikul 888 eurot.

Allikas: BNS

Küllike Nagel rääkis Sihtasutuse Innove korraldatud teabepäeval "Lihtsustatud õppel olevad õpilased tavakoolis ja HEV (hariduslikud erivajadused) õppevara", et võimalusel peaks iga õpilane õppima oma kodukoha lähedases koolis. Nagel rõhutas õpilaste vajadust olla oma perega koos, mitte kodukohast kaugel eemal.

Vastseliina gümnaasiumis hakkasid õpilased lihtsustatud õppekava alusel õppima 1990ndate aastate teisel poolel. Nagel meenutas, et matemaatikaõpetajana oli tal neli uusimmigrantidest saksa õpilast, kes ei osanud kooli tulles eesti keelt. Nagel ise aga ei osanud saksa keelt, nii et tundides tuli pingutada, et keelebarjäärist hoolimata asjad selgeks saaksid. "Nüüd on nad Saksamaal tagasi, õpivad sealses reaalkoolis ja pidavat matemaatikas kõigepealt mõtlema eesti keeles ja alles seejärel saksa keeles," teab Nagel.

Praegu õpib Vastseliina gümnaasiumis neli õpilast lihtsustatud õppekava alusel ning koolis töötab ka HEV-õppe koordinaator, samuti on vajadusel abiks psühholoog ja logopeed. Nageli sõnul ei ole olnud märgata klassikaaslaste halvustavat suhtumist lihtustatud õppekava alusel õppivatesse lastesse. Põhirõhku pööratakse selliste laste puhul emakeele, matemaatika ja võõrkeele omandamisele. Koolis on B-võõrkeele tundide arvelt suurendatud A-võõrkeele tundide arvu, et esimene võõrkeel võimalikult selgeks saada.

Nagel usub, et kooli väiksus on üks tegur, mis aitab kaasa sellele, et lihtsustatud õppekava alusel õppivate laste integreerimine tavakooli on neil üsna hästi toiminud. "Õpetame neid, keda oleme võimelised õpetama," lisas ta.

Loe ka Koolielu lugu Erilistele lastele hariduse andmist tuleb eraldi õpetada.

Foto: Dreamstime

Kava kohaselt eraldatakse Eestile perioodiks tänavu 1. augustist kuni tuleva aasta 31. juulini 390 000 eurot, mis on 107 600 euro võrra rohkem kui eelnevatel õppeaastatel, teatas põllumajandusministeerium BNSile.

Koolipuuvilja programmi eesmärgiks on puu- ja köögivilja tarbimise suurendamine ning tervisliku toitumise edendamine koolides. Programmi raames jagatakse tasuta värsket puu- ja köögivilja, näiteks õuna, porgandit või mõnda muud abikõlbulikku toodet lasteaedadele ja esimese kuni viienda klassi õpilastele.

Möödunud õppeaastal osales koolipuuvilja kavas 342 kooli ning puu- ja köögivilja pakuti 39 549 lapsele, mis moodustas 79 protsenti kava sihtrühmast.

Allikas: BNS