KAE (Khan Academy Eesti) kool avab ühe võimaluse. Nad ise ütlevad enda kohta : “KAE kool on veel alles idee, kuid selle aeg on käes ning hüppelauana meile teenib Khan Academy veebilehe avatud lähtekood ja ennast tõestanud iseseisva õppimise mudel.“

Mind on juba mitmeid aastaid huvitanud elektrooniliste õppematerjalide kasutamise mõju õpilaste teadmistele ja oskustele. Küsimus, kas õppija teadmistes ja käitumises on toimunud püsivad muudatused, on võtmeküsimus. Samuti huvitab mind küsimus, kuidas on üldse võimalik ühitada tunnetuslik kogemuslik õppimine (nagu järgnev kahtlemata on) normatiivsete kontrollimeetodite traditsiooni ja napi ajaressursiga.

Võtsime ette inglisekeelsete matemaatika õppetükkidele subtiitrite loomise. Ettevõtmise tulemusena märkasid inglise keele õpetajad mõne nädala pikkust huvi kasvu ainetunnis toimuva osas. Matemaatikatunnis oli märgata süvenemise ja pingutuse kasvu õppetekstidest arusaamiseks.

Kuid mitte ükski normatiivne oskus, mida koolis traditsiooniliselt mõõdetakse kontrolltööde ja eksamitega, kummaski aines olulisi muutusi ei näidanud. Õpetajad olid positiivse, aga ettevaatliku hoiakuga, suurem osa õpilastest uskus, et seda laadi tegevus parandab oskusi, kuid mitte hindeid. Kurb on aspekt, et projektidega tegelemise aega uue õppekava ainekavadesse hästi ei mahu, kuigi see on lõimingu, pädevuste ja integratsiooni järgi nõutud. Selle ettevõtmise tulemusena on nüüd Khanacademy matemaatika videode hulgas ligi 20 õppetükki eesti keeles rohkem.

Mis siis toimus:
Ettevõtmise eesmärk:
Tutvustada õpetajast ja klassiruumist sõltumatuid õppimisvõimalusi õppetegevuse diferentseerimiseks. Rakendada ühes aines õpitu teise aine teenistusse, anda õpetajatele ülevaade õpilaste oskusest loovalt rakendada oma teadmisi. Õpilaste ja õpetajate IT alaste pädevuste ja oskuste edendamine. Kõikide eesti õpilaste aitamine matemaatika õppimisel, kes seda õpikeskkonda kasutavad.

Pärast esmatutvust oli õpilastel võimalik valida tõlkimiseks video, mis käsitles parasjagu õpitavat, mõnda varem õpitud teemat või silmaringi laiendavat teemat. Huvitav oli jälgida, kuidas poisid eelistasid hetkel matemaatikatunnis õpitavat teemat või silmaringi laiendavat tööülesannet ning kuidas avatud suhtumisega arvamusliidri „vau“-emotsioon pani mõnegi algselt turvalisena näivast temaatikast loobuma. Neiud eelistasid valida teema, mis tundus neile selge ja kus nad olid tavatunnis juba kõrgeid hindeid saanud.

Töö käik ja kommentaarid:
Selleks, et kogu protsess oleks õpetajatele jälgitav, sai subtiitrite valmistamisega tegeletud ainult ainetundide raames. Aega kulus kokku 7 tundi kahe nädala jooksul koos ettevalmistamise ja arvutialaste oskuste ühtlustamise, juhendamise, tegevuse enda, tulemuste esitlemise ja tagasisidega. Ühtegi loetletud etappidest ei olnud võimalik ära jätta. Lihtsalt varasemad projektitööde ebaõnnestumised on õpetanud, et nõrga ja ebapiisava ettevalmistuseta on tegevus ise närviline ja ebastabiilne ning tulemused on tagasihoidlikud ja pettumust valmistavad.

Seega ettevalmistav etapp sai ehitatud kolmele "vaalale":
1) matemaatikaalased mõisted eesti ja inglise keeles. Töövahenditeks 7. klassi õpik, matemaatika sõnastik (mittedigitaalne), online sõnastikud sealhulgas inglise-inglise seletav sõnaraamat. Sõnavaraga sai tegeletud nii matemaatika tunnis kui ka inglise keele tunnis. Mitmed väärkujutelmad õpilaste iseeneslikest veebimaterjalide kasutamise oskustest said jälle kord kummutatud. Kõige keerulisem oli õpilastele seletada vajadust ja luua tingimused kogemiseks, et esimene leid ei pruugi olla kõige parem. Pealiskaudsuse ja kiiresti edasi liikumise ja nn ahmimise soov oli valdav, eriti alguses.
2) Arvuti - ja veebialased teadmised ja oskused on õpilastel erinevad vaatamata sellele, et nad on arvutiajastu lapsed. Ühelgi õpilasel ei tekkinud probleeme taipamisega kuidas mingi veebipõhine töövahed käivitub või milline on tema tegevuse loogika, kuid õpilastel puudub teave, mis tüüpi vahendid on mis tüüpi tegevuse jaoks otstarbekad. Samuti puudub suuremal osal õpilastest oskus süvenemist vajava teabe hankimiseks, kogumiseks ja süstematiseerimiseks ja üle kandmiseks paralleelselt töötavatest vahenditest, isegi neile, kellel veebipõhise suhtlemise „multitasking“ on väga lobe. Küllalt sage oli eksimine enese tööfailide vahel ning küllalt raske tähelepanu hoidmine vaimset pingutust nõudval tegevusel.
3) Õpilaste tähelepanu pöörati kõnekeele ja kirjakeele erinevustele. Nõue jätta kõnekeelsed mõttepikendajad ja liigutust saatvad kommentaarid tõlkimata subtiitrite lühiduse ja selguse huvides tekitas õpilastes üllatust. Nende tõlkekogemus pärines inglise keele tunnist ja töökorraldus „tõlgi“ seostus neil sõna-sõnalise tõlkega harjutusvihikus.

Nii nagu õpilastele endile, oli ka inglise keele õpetajatele ootamatu, et sisukamad subtiitrid - sellised, millest ka matemaatikat mitteoskajad aru said - valmistasid hoopiski inglise keele ainetunnis mitte nii väga edukad õpilased. Juhendavate õpetajate meelehärm kasvas sedamööda, kuidas edenesid eestikeelsed laused subtiitrites. Kuigi ainult kolm õpilast suutis tagasisides identifitseerida sügava probleemi eestikeelsete lausete kokkupanemisel, on „tõlkimine kõige raskem“ just selle aspekti peegeldus.

Oma rumaluses ei kaasanud me eesti keele õpetajaid ettevalmistusprotsessi - me ei tulnud selle peale, et kauni ja sisuka eestikeelse lause kokkuseadmine, mis kannab edasi tõlkes mõistetut, on seitsmenda klassi õpilase jaoks peaaegu kaelamurdev ülesanne. Tundus, et neli ja pool aastat tõlkekogemust inglise keele tundidest ja elamine nn inglise keele foonil on selle oskuse kujundanud. Ometi, erinevalt õpilastest, tundus juhendavatele õpetajatele kasutegur just eesti keele edenemise jaoks kõige sügavam , sest eestikeelsete lausete moodustamisel toimunud mõtteprotsess oli laiahaardeline.

Õpilastelt võetud tagasiside tehniline kokkuvõte
Tagasisideks küsiti õpilaste käest mida nad õppisid konkreetselt antud ainetes, mis oli kõige raskem ja mis kõige kasulikum nende arvates. Vastas 21 õpilast. Selgus, et eelkõige õppisid noored uusi sõnu inglise keeles, lausete moodustamist eesti keeles ja said teadmisi matemaatikast. Kõige raskemaks peeti tõlkimist ja kõige kasulikumaks mõju inglise keelele ning matemaatilistele oskustele. Vabas vormis lisati, et ettevõtmine oli tore ja lahe ja teistele sai head teha. "Alguses oli keeruline ja ma kartsin aga ma üllatasin end ja mul on hea meel," oli samuti õpilase arvamus.

Stiilinäiteid:

• Ringi pindala Area of a Circle

• Absoluutväärtus Absolute Value and Number Lines

• Rütmid ja jadad Patterns in Sequences 2
• Temperatuuri mõõtmise süsteemid Converting Farenheit to Celsius

Projekti viisid ellu Kose gümnaasiumi 7. klassi matemaatikarühma õpilased ja neid toetasid õpetaja Astrid Sildnik – arvutitehniline tugi ja arvutialaste pädevuste õpetamine, õpetaja Nella Ploovits ja Kristel Kook-Aljas - inglise keele kasutamise monitooring ja tugi õpilastele, õpetaja Kärt Matiisen - matemaatika monitooring ja tugi õpilastele, meetodid ja protsessi juhtimine.

Kärt Matiisen
Kose gümnaasiumi matemaatikaõpetaja

Pikemalt saab lugeda Postimees.ee'st.

Postimees küsis erinevatelt asjaosalistelt, mida nad neist mõtetest arvavad – täpsemalt loe juba Postimehe veebilehelt.

Foto: Dreamstime

„Esialgu on sellest kasu keeleteadlastele ja kõnetehnoloogidele, hiljem ka tõenäoliselt kogu eesti rahvale või eesti keele kasutajatele,“ vahendas teadus.err.ee Eesti keeleressursside keskuse juhi, TÜ keeletehnoloogia teaduri Kadri Videri intervjuud "Terevisioonile". Keeleressursside virtuaalne keskus kuulub Eestis riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuride hulka. Eelkõige annab see keeleteadlastele ja keeletehnoloogidele arendada edasi eesti keele tehnoloogilist tuge – viimane võimaldaks ideaalis kasutada eesti keeles kõiki suuremaid rakendusi, näiteks õigekirja- ja grammatikakontrollijaid.

Keskuse valmimisel hakkaks see kuuluma teiste omalaadsete keskuste üle-euroopalisse võrgustikku, mis hõlbustaks andmestikku vahetamist.

Keeleteoauhinna kandidaatide tutvustust ja ürituse kava saab lugeda siit, teatab haridus- ja teadusministeerium.

Otseülekannet saab vaadata Tartu Ülikooli Televisiooni kodulehelt.

Ürituse korraldavad Haapsalu Wiedemanni gümnaasium, Emakeele Selts ning haridus- ja teadusministeerium.

Need olid juba järjekorras teised piirkonnapäevad teemal “Parima praktika jagamine”. Haapsalusse olid seekord kogunenud klassiõpetajad Läänemaalt, Pärnumaalt, Saaremaalt, Hiiumaalt ja Raplamaalt. Haapsalus olid võõrustajaks Haapsalu Linna Algkooli klassiõpetajad. Päev kujunes TÕELISEKS praktika jagamise päevaks.

Sissejuhatuse tegi EKÕL-i juhatuse esimees Küllike Kütimets, kes rääkis lühidalt klassiõpetajate liidu tegemistest, millele järgnesid väga huvitavad, praktilised ja sisukad ettekanded.

Margit Lindau Saaremaalt rääkis oma ettekandes „Klassivälise lugemise sidumine IKT vahenditega“, kuidas lapsed saavad vabalugemist kajastada arvutis ja Internetis. Raplamaa klassiõpetaja Mery Ambur jagas huvitavaid ideid stendiviktoriinide koostamisest, erinevatest projektidest seoses loodusega ning suunas kuulajaid mõtisklema lugemisest kui KUNSTIST.

Lisaks praktilistele teadmistele oli ka isetegemise võimalus. Pärnumaa klassiõpetaja Tarvi Tasane tutvustas oma kodulehte „Väikesed meisterdajad" ning klassiblogi. Tema juhendamisel valmisid spoonist toredad kuumaalused, lumehelbed, lilleaiad ning palju muud põnevat. Läänemaa õpetajad Lehte Jõe ja Kristel Tereping tutvustasid oma koostatud 3 CD-d, kuhu on koondatud palju mõtteid meisterdamiseks ja kunstiõpetuse tundideks. 4.CD-l on lihtsate õppemängude valmistamise juhendid. Kõik osavõtjad said võimaluse valmistada taaskasutatavatest materjalidest imeilusaid lilledest ehteid.

Viimases ettekandes tutvustas Küllike Kütimets ja Mare Kütt uut aabitsat, mis valmib koostöös tekstikirjutaja Siiri Laidlaga ja kunstniku Anna Kislitsõnaga. Uut aabitsat ootavad klassiõpetajad juba väga ja kui selle on koostanud praktikud, siis usume heasse tulemusse. Sellele viitas ka põgus aabitsa tutvustus. Igatahes jäävad kohalolijad küll pikisilmi sügist ootama.

Hiidlaste ettekandes “Lugemine kaunite kunstide kaudu Suuremõisa koolis” tutvustasime erinevaid võimalusi kirjanduspalade käsitlemiseks läbi muusika, joonistamise ja käelise tegevus. Rääkisime muinasjutu muusikalisest dramatiseeringust, erinevatest lugemispalade lõimimisest muusika, kunsti, tööõpetuse tundides, aga ka huvitegevuses. Andsime näpunäiteid teatrinukkude valmistamiseks.

Usun, et iga klassiõpetaja viis sellelt toredalt ja töiselt päevalt kaasa midagi sellist, mida ta oma argipäevas kohe kasutada saab. Tihti ei pruugigi see olla midagi väga uut, kuid unustatud vana meeldetuletamine ja taas kasutusele võtmine toob kindlasti uudsust ja vaheldust igapäevasesse õppetöösse. Päev Haapsalus oli tõeliselt energiat, jõudu ja uusi mõtteid andev.

Kohtumiseni uutel klassiõpetajate õppepäevadel ja seniks palju uusi ja põnevaid tegemisi!

Suuremõisa põhikooli klassiõpetajad Külli Kreegi ja Jaana Omann

Saksa keel on siiski Euroopas tähtis, kirjutab Tiislär Valgamaalases. Kui minna Alpidesse suusatama või niisama läbi Euroopa rännata – ikka on Saksamaa ja teised saksa keelt rääkivad riigid risti-põiki ees. Kes saksa keelt räägib, saab probleemideta suhelda üle saja miljoni eurooplasega nende emakeeles mitte     ainult Saksamaal, vaid ka Austrias, Šveitsis, Liechtensteinis, Luksemburgis, Põhja-Itaalias, Ida-Belgias ja Ida-Prantsusmaal.

Saksa keel on kõige räägitavam emakeel Euroopas. Loomulikult saab selle abil suhelda ka välismaalastega, kelle emakeel on mõni muu keel. Näiteks kreeklased, kes Euroopa abiga püüavad oma kriisist jagu saada, on lapsed usinasti saksa keelt õppima pannud: ikka selleks, et tulevikus Euroopaga edasi suhelda.

Keeleoskusest sõltuvad paljuski lapse tulevikuvõimalused. Lisaks ei ole ükski keel nii lihtne, et seda õppima asuda, kui seda näiteks tööle kandideerimisel juba tarvis on.

Keelevalik siduda huvidega
Seepärast oleks mõistlik siduda keelevalik lapse huvide ja tulevase elukutsega. Kui arvutimaailmas tegutsemisel on hädavajalik inglise keel, siis laps, kes tunneb huvi õigusteaduse või ajaloo vastu, vajab esimese keelena hoopis saksa keelt.

Juristid teavad, et Eesti õigus­süsteem on üles ehitatud Saksa omale ja õigusmõtlemine Saksa omaga sarnane. Ajaloolane vajab saksa keelt Eesti- ja Liivimaad puudutavate dokumentide lugemisel. On ju valdav osa eestlasele olulisest juura- ning ajalookirjandusest saksa keeles.

Kuna Eesti kuulub Euroopa Liitu, on meie kodanikel õigus elada ja töötada lisaks kodumaale piiranguteta ka teistes liikmesriikides. Saksa ettevõtjad välismaal ja välismaised ettevõtjad Saksamaal eelistavad oskustöölisi, kes suhtlevad saksa keeles.

Inglise keele järel on saksa keel tähtsaim, et end tulemuslikumalt kvalifitseerida järgmistel aladel: meditsiin, farmaatsia, keemia, bioloogia, elektrotehnika, elektroonika, masinaehitus, uus keskkonnatehnoloogia, äri, õigusteadus, sotsiaalala, turundus-kaubandus, filosoofia, ajalugu, ajakirjandus, meedia, hotellindus, tõlkimine, kunst, arhitektuur, disain, fotograafia, teater, film, muusika.

Saksa keele oskus annab eeli­se hotelli või ilusalongi administraatorile, stjuardessile, juuksurile, kosmeetikule, klienditeenindajale poes või lennu- ja bussijaamas, ettekandjale restoranis, turismibüroo töötajale.

Ilmselt ei vaidle keegi vastu, et Saksamaa on võimas tööstusriik ja tähtis kaubanduspartner nii Euroopas kui väljaspool. Saksa majandus on suurim Euroopa Liidus ja 3. kohal maailmas. Üleilmset kuulsust on sakslased kogunud autotööstusega: Volkswagen ja Daimler AG on ühed suurimad autotootjad terves maailmas.

Saksamaal toodetakse täppismehhaanika-, elektroonika- ja suhtlusseadmeid, kemikaale, ravimeid, spordirõivaid. Viimasel aastakümnel on hakatud rõhku panema tuule- ja päikeseenergiale.

Euroopa Liidu laienemisega on majandussidemete sõlmimine Eesti ja Saksa ettevõtete vahel veelgi lihtsustunud. 2010. aastal oli Saksamaa Eestist kaupu eksportivate riikide seas 5. kohal.

Saksa keel võimaldab juurdepääsu uutele turgudele. Taani vanasõna ütleb: «Sakslased müüvad inglise, aga ostavad saksa keeles». Keeletõkete tõttu võib nii mõnigi äritehing aga nurjuda.

Saksa keel Valga gümnaasiumis

Valga gümnaasiumis ongi võimalik õppida lisaks saksa kõnekeelele vabaainena saksa keele ärikeelt. 2011/2012. õppeaastal alustasid selle õppimist majandussuuna õpilased, aga vabaaineks võivad selle ka teiste suundade õpilased.

Märkimata ei saa jätta, et saksa keele oskus on sageli eeldus, et asuda õppima või end täiendama mõnes ülikoolis või muus haridusasutuses Saksamaal, Austrias, Šveitsis ja mujal. Samuti aitab see paremini tundma õppida Saksamaa ja teiste saksa keelt rääkivate maade ajalugu, kultuuri, vaatamisväärsusi.

Väga nauditav on lugemisoskus originaalkeeles, saksa keel on aga tähtsamaid kultuurkeeli. Saksamaad tuntakse kui das Land der Dichter und Denker (poeetide ja mõtlejate maa), on ju sealt pärit või selle riigiga seotud sellised suurkujud, nagu Goethe, Schiller, Einstein, Röntgen, Luther, Hegel, Kant. Sakslased  – Bach, Beethoven, Brahms, Wagner – on andnud hindamatu panuse Euroopa klassikalisse muusikasse.

Valga gümnaasiumis alustasidki humanitaarharu 10. klassi õpilased sel õppeaastal saksa keelt kõnelevate riikide maaloo õppimist vabaainena.

Sageli arvatakse, et saksa keelt on keeruline õppida, sest inglise keelega võrreldes on saksa keeles näiteks neli käänet ja kõik nimisõnad tuleb kirjutada suure algustähega. Tekkida võib ka tunne, et inglise keele omandamine õnnestub ajaliselt kiiremini – tänapäeval ilma arvuti kasutamiseta läbi ei saa ja ekraani taga juurduvad vastavad ingliskeelsed terminid justkui mängides.

Tegelikult ei ole saksa keelt raske õppida. Esiteks aitab see mõista paremini meie emakeelt – eesti keelt, sest Baltimaade sakslaste kõne- ja kirjakeel on mõjutanud eesti keele sõnavara ja lauseehitust. Hoopis saksa keele omandamine on lihtsam kui nende võõrkeelte puhul, millel eesti keelega nii palju kokkupuuteid ei ole.

Teiseks ei ole arvuti kasutamise oskus veel keeleoskus. Iga võõrkeele õppimine vajab sihikindlust, järjepidevust, ka julgust kõnelda.

„Registreerunud on üle 200 kooli üle Eestimaa ja ka umbes pooltuhat külalisõpetajat on andnud märku oma huvist tunde andma minna,“ vahendas teadus.err.ee Noorkõivu intervjuud Vikerhommikule.

Tänavune teemanädal lähtub presidendi algatusest „100 põhjust, miks on Eestis hea elada.“ Sellegipoolest on Noorkõivu sõnul teemad seinast seina: „Näiteks sel aastal on olemas teemad: sõnakunst, tants, jooga, lennu- juhtimise alused, miks välismaal elaja hing ihkab tagasi koju. Juttu on ka enesekaitse algteadmistest, projektijuhtimisest, otsuste tegemisest, teatrist ja veel paljust paljust muust.“

Robootika.COMi teatel osaleti võistlusel kolmel alal: robotsumo, joonejälgimise võistlusel ja erivärviliste ketaste kogumisel ja sorteerimisel, vahendab teadus.err.ee. Viimasel alal saavutatigi omaehitatud robotiga hõbemedali vääriline tulemus, esikoha pälvis selles kategoorias Poola ja kolmanda Šveitsi põhikoolinoorte võistkond. "Konkurents on kõikidel aladel muidugi ülikõva, osalejaid oli 24 riigist kokku 287 robotiga," hindas Robootika.com juhendaja Leivo Sepp.

Robootika.COM koondab robootikahuvilisi põhikooliõpilasi Tallinna erinevatest koolidest, hetkeseisuga on õpilasi Tallinna reaalkoolist, Nõmme põhikoolist, Tallinna tehnikagümnaasiumist, Gustav Adolfi gümnaasiumist ja 21. Koolist.

Õpetajate Lehe uus peatoimetaja alustab tööd 1. augustist ja tema ametiaeg on viis aastat. Peatoimetaja ülesandeks on ajalehe sisuline ja toimetuse töö korralduslik juhtimine.

Kandideerimise eelduseks on Eesti haridus- ja ajakirjanduselu hea tundmine ning ajakirjandusliku töö kogemus. Konkursist osavõtmiseks tuleb hiljemalt 5. aprilliks saata SA-le Kultuurileht avaldus, elulookirjeldus, haridust tõendava dokumendi koopia ja ajalehe tulevikuplaan.

Praegu täidab Õpetajate Lehe peatoimetaja kohuseid Argo Kerb.

Allikas: BNS