Reedel Tartus Dorpati konverentsikeskuses peetud teabepäeval märkis Tartu Hariduse Tugiteenuste Keskuse juhataja Ana Kontor, et oluline on õpetaja enda huvi koolituse vastu. „Kui õpetaja küsib – „miks ma pean“, siis see koolitus ei aita,“ usub Kontor. Ta soovitas luua hea praktika jagamise koolid, kus kogemustega õpetajad saaksid oma teadmisi ja oskusi jagada. Samuti oleks tema hinnangul koolidesse vaja rohkem tugispetsialiste, kes oleksid hariduslike erivajadustega õpilastele ja nende õpetajatele abiks nii tunnis kui tunniväliselt.

Tartu Hariduse Tugiteenuste Keskuse psühholoog Tõnu Jürjen nentis, et õpetajaks tuleks valida vaid need inimesed, kellel on vajalikud hoiakud ja väärtused selleks tööks. Arvestades seda, et hariduslike erivajadustega õpilasi õpib palju ka tavakoolides, vajavad tema sõnul kõik õpetajad rohkem koolitust arengupsühholoogiast ja laste psüühikahäiretest.

Tartu Ülikooli Haridusteaduste Instituudi eripedagoogika programmijuht Kaja Plado kinnitas, et õpetajakoolituse programmis on hariduslike erivajadustega teema küll sees, kuid ainult ülevaateteemana. Reaalsest õpetusest, kuidas hariduslike erivajadustega laps ära tunda ja kust abi otsida, jääb tema sõnul praegu puudu. „Kus on need piirid, mida me õpetajalt nõuda saame? Ühes samas klassiruumis samal ajahetkel ühel õpetajal ei ole võimalik realiseerida kahte erinevat õppekava,“ osutas Plado.

Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna nõunik Tiina Kivirand teatas, et hariduslike erivajadustega laste õppekorraldus on käesoleval aastal ministeeriumi kümne kõige tähtsama prioriteedi seas ning alustatud on HEV õppekorralduse põhimõtete kontseptsiooni koostamisega. Dokumendis määratletakse kohaliku omavalitsuse ja riigi vastutus, koolivõrgu teema jne. „Üldises plaanis oleme ühiskonnas jõudnud kokkuleppele, et hariduslike erivajadustega õpilased õpivad üldjuhul elukohajärgses koolis, spetsiifilisemaid tingimusi vajavad lapsed aga erivajadustega õpilaste koolis,“ osutas ta.

Foto: Dreamstime

Töid hinnatakse ja auhindu antakse välja kolmes vanuserühmas (6-10aastased, 11-14aastased, 15-19aastased) ning auhindadeks on erinevad tehnoloogilised abivahendid inspiratsiooni ülesvõtmiseks ja talletamiseks (nt fotoaparaadid) ning mittetehnoloogilised abivahendid inspiratsiooni tekitamiseks ja energia saamiseks.

Idee pärineb tulevikukooli foorumil osalenud noortelt, kes meie palvel konkursi jaoks ajurünnakut tegid. Täname Võnnu keskkooli õpilasi Margit Pildenit, Henri Karmistet, Janar Harkmanni, Gerli Germanit, Oliver Osulat ja Ristina Vahtramäed, kes pakkusid välja leiutamiskonkursi „Paremad õppevahendid“. Ülejäänud ideed ja esitajad on leitavad siit .

Töid hindab asjatundjatest koosnev žürii, kus on nii õpetajaid, õppekavade eksperte, ajakirjanikke kui teaduse populariseerijaid.

Info:
Kodulehel.
Facebookis.

Võidutöö raames kaardistasid õpilased ära Türi linna haljastusega seonduvad probleemid ja tegid linnale ettepanekud probleemide lahendamiseks.
 
„Meeskonnatöö käigus selgitasid õpilased välja linna bussipeatuste, kõnniteede, parkide ja jäätmekäitlusega seonduvad kitsaskohad. Probleemide kaardistamiseks kasutasid nad internetipõhiseid koostöörakendusi ja iga meeskond tegi lõpuks valmis video, pakkudes välja võimalikud lahendused probleemidele,“ rääkis õpilaste projektist Türi põhikooli õpetaja Laine Aluoja. „Projekti käigus said nad uusi teadmisi infotehnoloogiast – näiteks videotöötluse tarkvarast ja küberkiusamisest – ning samuti kasvas nende teadlikkus kodukoha probleemidest,“ lisas Aluoja.
 
„Õpilased saatsid mulle projekti käigus mitu kirja, tuues välja linna heakorraga seonduvad olulised probleemid ja võimalikud lahendused – näiteks vabatahtlike kaasamise bussipeatuste koristamisse,“ rääkis Türi vallavalitsuse haljastusspetsialist Reelika Marrandi. „Hea on näha, et noored tunnevad kodukoha probleemide vastu huvi ja loodetavasti on võimalik projekti käigus välja pakutud mõtted teoks teha,“ ütles Marrandi.
 
Konkursi teine koht anti Kohtla-Järve Tammiku gümnaasiumi õpetaja Margarita Sendetskaja projektile „Seiklused keskaegses linnas“ ja kolmandaks valiti Kuressaare gümnaasiumi õpetaja Sirje Kereme projekt „Kasutame energiat targalt ja säästlikult“.
 
„Infotehnoloogia aitab muuta elu lihtsamaks ja paremaks. Üheks selle eelduseks on aktiivsed õpetajad, kes toetavad õpilaste infotehnoloogia-alaste teadmiste ja oskuste arengut. Õpilaste tagasisidest on näha, et probleemide lahendamist, meeskonnatööd ja infotehnoloogia kasutamist nõudvad ülesanded meeldivad õpilastele väga,“ rääkis konkursist Microsoft Eesti haridus haridus- ja toetusprogrammide koordinaator Tiina Viiderfeld.
 
Edumeelseid õpetajaid tunnustatakse kuuendat aastat järjest. Sel korral osales oktoobris välja kuulutatud konkursil oma projektidega ligi 50 õpetajat. Parimate autasustamine ja auhindade üleandmine toimub 24. aprillil Swissotel Tallinnas Microsofti Hariduskonverentsi raames. Esikoha võitnud õpetaja saab osaleda Microsfti rahvusvahelisel innovaatiliste õpetajate foorumis Lissabonis, Portugalis 2012. aasta märtsis. Esikolmikule annab Microsoft Eesti innovaatilise õpetaja tiitli ja erinevaid infotehnoloogilisi auhindu.
 
Lisainformatsioon:
 
Tiina Viiderfeld
Microsoft Eesti haridus- ja toetusprogrammide koordinaator
i-tiinav@microsoft.com   
+372 6679 880

Salme põhikoolis jagub IKT-d igasse vanuseastmesse: arvutiõpetus on 4.-6. ja 9. klassis, meediaõpetus 7.-8. klassis, meediaring on  mõeldud algklassidele ja 7.-9. klassi õpilastele, robootikaring 7.-9. klassi õpilastele. Valikainena on majandus- ja arvutiõpetus ka lihtsustatud õppekava alusel õppivate 7.-9. klassi õpilaste tunniplaanis. On selge, et õpetajad peavad end infotehnoloogia kasutusvõimalustega pidevalt kursus hoidma.

Direktor Marika Pütsep, kuidas innustate õpetajaid osalema IKT-alastel täienduskursustel, konkurssidel, e-koolitustel?

„Meie koolis kuulub personali koolitamine direktori tööülesannete hulka. Hoian pidevalt silma peal Koolielu portaalil, Tiigrihüppe Sihtasutuse veebilehel, samuti portaalidel, kus pakutakse e-koolitusi.

Salme Põhikoolis on mistahes ringitöö  otseses seoses koolitustega. Nii on alustanud ka robootika- ja meediaring. 2010. a lõpus  sai kool arvutil juhitava tikkimismasina, õpetaja on  läbinud kolm koolitust, tegutseb ring, õpilased osalevad konkurssidel.

Mina ise vestlen õpetajatega, soovitan konkursse ja projekte, millega ta võiks tegeleda. Julgustan ja toetan moraalselt, praktilist abi annab ikka haridustehnoloog. Nii oleme koos kooli jaoks leidnud võimekaid eestvedajaid. 

Väga oluliseks pean IKT-alaseid sisekoolitusi. Haridustehnoloog koolitab kolleege ja kutsub koolitajaid ka väljastpoolt.

Kõige tähtsam ongi isiklik eeskuju: direktor ja õppealajuhataja osalevad alati sisekoolitustel. Võimaluste ja oskuste  piires juhendame ka ise õpilasi konkurssidel ja juhime projekte, väärtustame meeskonnatööd. Pidev õpetajate koolitamine on tulemuslik:  kõik IKT-ga seotud  ringid on väga hästi esinenud vabariiklikul tasemel.“

Kas saaksite mõne näite tuua?

„Koolis on kujunenud normiks vormistada iga suuremahuline projekt korralikult IKT-vahendeid kasutades. Näiteks 2011 kevadel toimus projektinädal „Sõrve –minu kodukoht“.      Samal sügisel osalesime kogu kooliga Saare maakonna tervisenädala konkursil.  Parimatest momentidest koostati virtuaalne  raamat  "Tervis meie koduaiast".

Salme kooli projekt sai  oma innovaatilisema lähenemise eest  hindajate poolt kõige rohkem punkte ja maakonnas I koha.“

Mida tähendab Salme põhikooli jaoks innovaatilisus?

„Tiigri Tegija 2011 taotluse kokkuvõtteks kirjutasin: „Kooli jaoks on olnud oluline kaasajastada nii füüsilist õppekeskkonda kui ka virtuaalset ruumi. Arvestades seda, et meie kool on mitte väga suur põhikool, kus  haridustehnoloog töötab 0,25 ametikohaga (ametikoht loodi jaanuaris 2010) ja IT juht on valla allasutuste jaoks ühine, on tehtud ära väga suur vabatahtlik töö nii haridustehnoloogi (virtuaalse ruumi kujundamine, koolitused)  kui ka õpetajate poolt (osalemine konkurssidel ja erinevates projektides).  Väga oluline on süsteemne ja pidev koolisisene koolitus, mis õpetab kasutama, rakendama, meeskonnatööd tegema ja eelkõige teistmoodi mõtlema. Ja alles siis mõne aja pärast jõuab see kõik aine- ja ringitundides, ühistes projektides õpilaseni.“

Salme kooli virtuaalne ruumi lõid haridustehnoloog ja IKT-juht. Veebisait  www.salme.edu.ee  koliti 2010. a jaanuaris Google Apps süsteemi. Jaanuariks 2010  oli loodud Intranet personalile ja haridustehnoloogi veebisait.  Sügisel 2010 valmis  4.-9. klassi õpilastele intranet „Miniveeb“. Aastal 2011 alustati  virtuaalse varaaida loomist. See on koht, kus näeb õppematerjale, mis asuvad kas klassides või kabinettides või virtuaalses ruumis, kuid mida saab vabalt kasutada ka teine õpetaja oma tunni ilmestamiseks. Meil on ka eraldi veebisait kooli uue õppekava tarvis. Jah, arvan küll, et Salme kool on innovaatiline, kuigi väga palju on veel teha!“

Arvuti teeb tunni huvitavaks ja materjali omandamise lihtsaks.

Õpetaja ja IKT kuuluvad kokku nagu aabits ja 1. klass

Algklasside ja majandusõppe õpetajal Mariliis Lazarevil on IKT-ga natuke teised suhted kui vanematel kolleegidel: äsja ülikooli lõpetanuna on IKT kasutamine õppetöös tema jaoks sama loomulik kui arvuti kasutamine eraelus. Ja siiski, mille põhjal õpetaja otsustab, kas tunnis tuleb infotehnoloogia tulevärk või jäädakse tavapärase õpiku-vihiku juurde?

„Ma ei mäleta aega, mil arvuteid ei olnud, ma ei tea aega, mil koolitöö ei olnud seotud IKT-ga ja ma ei oska ette kujutada õpetamist IKT-d kasutamata.

Õnneks on Salme põhikoolis tagatud kõik võimalused infotehnoloogia kasutamiseks. Meil on võimalus kasutada SmartBoardi, arvutiklassi ja mul on klassis olemas 46“ televiisor, mis täidab suurepäraselt projektori eesmärki. Hetkel olengi kõige õnnelikum just televiisori üle, sest minu jaoks on äärmiselt oluline, et saan näidata esitlusi ja videoid. Kui mingi sõna on lugemispalas tundmatu või miski vajab näitlikustamist, on hea internetist pilt üles otsida ja lastele näidata – kohe ongi kõik selgem.“

Mida te konkreetsemalt kasutate?

„Igapäevases töös (matemaatikas, eesti keeles, kunstis, loodusõpetuses, majanduses) kasutan powerpoint´e, videoid, muusikat ja keeletundides lisaks ka SmartBoard´i. Leian, et olen oma õpilaste teejuht infotehnoloogia maailma – kui mina neisse praegusel hetkel süstin julgust kõike proovida, siis ei seisa nad kunagi silmitsi hirmuga uuenduste ees. Samuti külastan esimese klassiga arvutiklassi (matemaatikas, kunstis), et neile nädata, mida peale mängimise veel arvutis teha saab.

Peale selle, et IKT toob tundi vaheldust ja rõõmu, avardab see õpilaste maailmapilti. Näiteks oli meil esimesel veerandil loodusõpetuses teemaks „Kodu“. Otsustasin, et lähenen sellele natukene kaugemalt ja otsisin välja pilte kosmosest, planeetidest jms ning panin kokku ühe powerpointi. See vaimustus ja need säravad silmad, mis tunnis esitlust jälgisid, ei unune vist ealeski.  Videode juures on mul hea näide ilmastiku teema puhul, kus näitasin lastele videot keeristormist – nad olid vaimustuses. Ka matemaatikas alustan igat uut teemat powerpoint´iga, sest see on hea vahend näitlikustamiseks. Olen kogenud, et sellisel viisil saavad õpilased uuest teemast kergemini aru. Selliseid ohoo!-emotsioone oleks klassiruumis kindlasti vähem, kui ei oleks võimalust kasutada IKT-d.“

Laulupeoriiete detailid valmisid 5D tikkimisprogrammis

Salme põhikooli kunsti- ja käsitööõpetaja Tiia Kobin leiab internetist oma tundide tarvis palju häid näidismaterjale. Määrav ongi see, et kui vähegi on interaktiivseid materjale leida, siis õpetaja neid tunnis ka näitab: „Uue teema algul otsin internetist esemelisi näiteid, demonstratsioone, aga ma ei ole kõrvale jätnud õpikuid, et ka ilma internetita oskaksid õpilased tööjuhendeid lugeda ja mõista.“

Missugused on tööõpetuse tunni tehnilised võimalused?

„Klassi tehnilised võimalused on väga head - õpetaja laptop, suur televiisoriekraan.Kaks aastat tagasi sai kool  arvuti teel juhitava õmblemis-tikkimismasina Pfaff Greative 4,0. Kaasaegne ja võimalusterohke 5D tikkimisprogramm on väga huvitav täiendus õppetööle,  samuti suur abi kvaliteetsete õmblustööde valmistamisel.
Möödunud koolinoorte tantsu- ja laulupeoks õmblesime lapsevanemate abiga uued riided nii mudilas- kui lastekoorile, vöödetailile kujundatud 5D tikkimisprogrammis kaunistus. Mudilaskoori kleit leidis äramärkimist TikiTiigri konkursil 2011.

Käesoleval õppeaastal valmivad samuti tööd TikiTiigri konkursiks, tikime ja õmbleme tehnovahenditele kaitsvaid kotte.“

Salme põhikooli koor omatikitud esinemisriietega laulu- ja tantsupeol.

Aga kodunduses, kunstitunnis?

„Paljusid teemasid käsitleme arvuti vahendusel - tervislik toitumine, toidu kalorsus, retseptide otsimine praktilisteks tundideks.  Head õpikeskkonnad on http://www.ampser.ee/, www.toidutare.ee, http://www.toitumine.ee/ jt.

Ka kunstis on palju head õppematerjali internetis. Õpilased teevad esitlusi ja ettekandeid kunstnike kohta, erinevate kunstistiilide ja ajastutega tutvume interneti näidete ja videode vahendusel.  7.- 9. klassi kunstiõpikul on kaasas CD õppematerjaliga."

Tikkimismasina abil valminud mänguasjad.

Fotod: Salme põhikooli arhiiv

GAG suurim tantsusündmus "Tantsujaam" peab esimest juubelit.

Tantsujaama eesmärk on veeta üks mõnus õhtu toredate inimeste, hea muusika ja lahedate tantsude keskel, sisendada kõigile esinejatele vinget tantsulusti ning et ka publik nakatuks tantsupisikusse.

Esinejad on 1.-12. klassini, nii poisid kui tüdrukud. Näha saab nii rahvatantsu kui ka balletti, nii vabatantsu kui ka shõutantsu jpm. Suure osa programmist on loonud GAG õpilased.

Ootame kõiki tantsusõpru 15.märtsil 18:00 Salme Kultuurikeskusesse.

Piletid müügil kooli valevelauas (1 euro) enne algust Salme Kultuurikeskuses (2 euro)t.

Viide pikemale ariklile Tantsukuukirjas.

Lisainfo:

www.gag.ee

tants/at/gag.ee

+37253086133 (huvijuht)

Energia TV konkurss paneb aluse alternatiivsele õpimeetodile, edendab gümnaasiumide vahelist koostööd ning rajab hüppelaua andekatele noortele videotegijatele.Kuni 2. aprillini kestvale konkursile on oodatud Eesti noorte endi tehtud hariva sisuga videod, olemas on ka meelelahutuslik kategooria.

“Õppimine ei pea toimuma vaid klassiruumi seinte vahel ja kodus traditsioonilisel viisil. Õppevideod võimaldavad noortel õppida omas tempos ja endale sobival ajal. Noorte endi poolt õppematerjalide käsitlemine ja selle edasiandmine muudab sageli õppimise huvitavamaks ja arusaadavamaks,“ räägib projektijuht Joel Süldre Energia TV ülesandest täita täna puuduvat tühimikku ja konkursi korraldamise väärtusest. 

Kuigi internetiavarustes on nii mõnedki asjalikud eestikeelsed õppevideod olemas, pälvivad need paraku teenimatult vähe tähelepanu. See pärsib ärksates noortes motivatsiooni neid juurde luua. “Meie soovime noori talente oma koduseinte vahelt välja tuua ja pakkuda neile üht kindlat videoid koondavat keskkonda, mille kaudu nende looming leiab suurema vaatajaskonna,” lisab Süldre.

Energia TV kutsub videokonkursil osalema gümnaasiumi noori Kärdlast, Jõhvist, Haapsalust, Pärnust, Tallinnast, Tartust, Rakverest, Viljandist, Põlvast, Kohtla-Järvelt, Paidest. Osalema on oodatud soovijaid ka kõikidest teistest piirkondadest. Energia TV videokonkursi auhinnafondi toetavad EMT, Click and Grow, Simple Express, Photopoint, Rahva Raamat, Vanemuine, Piletilevi ja paljud teised. Energia TV ( www.energiatv.ee ) on Eesti Energia noorte ettevõtlikkuse programmi Entrum raames algatatud projekt. Energia TV eesmärk on luua koostöös Eesti erinevate kooliTV-dega videotepõhine õpikeskkond ning tuua andekad noored meedia valdkonna professionaalide vaatevälja. 

Lisainformatsioon: Siim Kaspar Uustalu, Energia TV,  siim@energiatv.ee

Allikas: Energia TV pressiteade

Eilsele üritusele olid kutsutud parimate tööde autorid nii noorema kui vanema vanuseastme kategoorias. Järgemööda esitlesid nad oma töid, pannes mängu oma loovuse ja originaalsuse. Nii leidus autoreid, kes alustasid oma töö tutvustust lauluga või kes lõpetasid oma töö tutvustamise väikse näitemänguga. Mitu võistlustöö autorit oli kaasanud suure osa oma klassist, et võistlustöö põnevamaks  teha.

Tänavu juba kuuendat korda toimunud konkurss oli mõeldud 8. – 12. klassi õpilastele. Põhikooliastme õpilaste  ülesandeks oli võrrelda kahe autori (Margus Karu ja Katrin Reimus) tegelaste suhet teiste tegelastega ning ümbritseva maailmaga, võttes aluseks kummaltki autorilt ühe teose. Teine võimalus oli analüüsida Fred Jüssi erinevaid vaatenurki loodusele.

Gümnasistide ülesandeks oli võrrelda armastuse või ajaloo käsitlust kahe autori (Viivi Luik, Elo Viiding, Mats Traat või Indrek Hirv) teoste põhjal, võttes aluseks kummaltki autorilt ühe teose.

Kirjandusraal 2012 tulemused

Noorem vanuseaste:
I koht 
Nõo põhikooli võistkond (Anu Korela, Fred Vahtel; juhendajad Linda Trummal, Kaja Kasak)
www.reimuskaru.tk

Fotol Anu Korela ja Fred Vahtel kehastumas Kristiinaks ja Johanneseks. Pildistas Argo Ingver.

II koht
Rapla  ühisgümnaasiumi võistkond (Merilyn Elge, Marleen Oruväli; juhendajad Ülle Mäekivi, Kadri Laup)
www.karureimus.weebly.com


III koht
Tartu Descartes´i lütseumi võistkond (Kadri Ann Prass, Carmen Kukk, Anelle Kaasik; juhendajad Riina Voltri, Anu Mai Lillo)
http://kirjandusraal2012.weebly.com

Eripreemia
Tartu Veeriku kooli võistkond (Liis Aleksejeva, Maarja Johanna Mägi, Rutt Vare; juhendaja Kristiina Järve)
http://www.wix.com/maolensiin727/nullpunkt-ja-onnelikud

Vanem vanuseaste
I koht
Tallinna Reaalkooli võistkond (Marelle Ellen, Kaspar Kask, Janely Põllumägi; juhendaja Piret Järvela)
http://kirjandusraal.yhistransport.eu

Fotol Marelle Ellen ja Kaspar Kask oma tööd esitlemas. Pildistas Argo Ingver.

II koht
Nõo reaalgümnaasiumi I võistkond (Kaija-Liis Lattik; juhendaja Heily Soosaar)
http://luikhirv.weebly.com/index.html

III koht
Nõo reaalgümnaasiumi II võistkond (Kadri Johanson, Borka Martin Orlov; juhendaja Heily Soosaar)
http://luikjatraat.synter.ee/Index.html

Eripreemia
Rapla  ühisgümnaasiumi võistkond (Stina Teral, Johanna Päädam; juhendaja Maarika Lips)
http://luiktraadil.weebly.com

Tiigrihüppe Sihtasutuse haridusveebi Koolielu eripreemia

Nõo reaalgümnaasiumi I võistkond (Kaija-Liis Lattik; juhendaja Heily Soosaar)
http://luikhirv.weebly.com/index.html

Palju õnne kõikidele preemia saanutele ja jaksu järgmisteks töödeks!

Fotol Koolielu eripreemia saanud Kaija-Liis Lattik (vasakul), kes paistis silma töö originaalse sisu ja tehnoloogilise läbimõeldusega. Eriti põnev oli viis, kuidas ta võrdles kahe luuletaja teoseid, sulandades kahe luuletaja töö üheks. Soovitame tema tehtud veebilehega tutvuda.

Silvia Tolisano kirjutab, kuidas talle jäi School Library Monthly'ist silma pealkiri „Ma vajan peegeldust“. Sellest artiklist luges ta järgmisi ridu: „Ma olen teadlik üleküllastatud infost ja asjaolust, et mul pole aega seda infot enda jaoks tähenduslikku mustrisse panna.“ Sõna „kärpima“ järgmises tsitaadis tõi aga Tolisano silme ette kuvandi õpilastest ja õpetajatest, kellel ei ole piisavalt aega oma tegevuse peegeldamiseks: „Tänapäeva kiires õppetöös on peibutav õppekogemuse kärpimine peegeldamise arvelt.

Loo autor viitab Donovan'i ja  Bransford’i uurimusele, mis ütleb, et see seisund ei ole ainulaadne, vastupidi, peegeldus on ümberlükkamatult hädavajalik uute teadmiste kinnistamiseks. Kutsud sa seda metakognitsiooniks, peegelamiseks või oma mõtlemisest mõtlemiseks, uue õppimine nõuab meilt peegeldamist. Loo autor usub, et olulisim oskus tuleviku seisukohalt, on oskus kirjutada – kirjutada hästi, kirjutada erinevates meediumites, kirjutada erinevale publikule, kirjutada peegeldavalt, kirjutada koostöös. 

Kuidas õpetada peegeldavat kirjutamist? 

Vaadates erinevaid allikaid, hakkas kohe silma Peter Pappas'e postituste seeria: 

• Peegeldamise taksonoomia: kriitiline mõtlemine õpilastele, õpetajatele ja koolijuhtidele (I osa) 
• Peegeldav õpilane (II osa) 
• Peegeldav õpetaja: peegeldamise taksonoomia (III osa) 
• Peegeldav koolijuht: peegeldamise taksonoomia (IV osa) 

 Alljärgnev esitlus annab aimu Peter Pappas'e mõtetest peegeldava kooli loomisel: 

 Loo autor on ka ise koos oma kolleegiga pannud kokku videoformaadis jälgitava peegeldamise mudeli: 

21st Century Learning Reflection from langwitches on Vimeo.

Kas teie võtate õpetajana aega õpitu tagasipeegeldamiseks? Kas annate oma õpilastele selle jaoks aega? Kuidas te õpetate peegeldava kirjutamist? Mõelge kaasa. Kindlasti annavad ülaltoodud näited teile häid mõtteid. 

Refereeritud: http://langwitches.org/blog/2011/06/20/reflect-reflecting-reflection/

Osaliselt teostatakse töid riigi saastekvoodi müügist saadud raha eest. Tööd kestavad kava järgi kokku 16 kuud.

Hankel osalemiseks peab pakkuja käive olema aastatel 2008-2010 olnud igal aastal vähemalt 15 miljonit eurot.

Moodustatav Viljandi riigigümnaasium on üldhariduslik riigikool, kus toimub õpe 10.-12. klassis. Gümnaasium hakkab tegutsema praeguse Valuoja põhikooli hoones ja territooriumil aadressil Hariduse tänav 2.

Kooli suuruseks on planeeritud 6-7 paralleelklassi ja õpilaste arvuks keskmiselt 600. Gümnaasiumi orienteeruv aastaeelarve on haridusministeeriumi varem avaldatud arvutuste kohaselt 17,7 miljonit krooni.

Allikas: BNS

ERRi uudisteportaal vahendab, et kui esimesel streigipäeval oli tööseisak enamustes Tallinna koolides ja 59 lasteaias, siis täna ei tööta kolmandik koolidest. Haridustöötajad nõuavad jätkuvalt õpetajate töötasu alammäära tõstmist juba tänavu vähemalt 20 protsenti.

Foto: Koolielu arhiiv