Palgatõusu võtmena nähaakse koolivõrgu korrastamist. Loe Kristi Helme artiklit Õpetajate Lehest.

Foto: Koolielu arhiiv

Ta põhjendab Eesti Päevalhe artiklis, miks tema ei streigi.

kehtestage õpetajatele 18-tunnine normkoormus alates sügisest ja siduge palgatõus reformidega, kirjutab Lauri Tankler Eesti Päevalehes.

Loe artiklit täismahus.

ERRi uudisteportaal vahendab, et haridustöötajate liidu andmetel alustas eile üle Eesti streiki pisut üle 16 000 õpetaja, see number sisaldab pedagooge nii koolides kui lasteaedades. Haridustöötajate liidu esimehe Sven Rondiku sõnul on streik töövaba päev, kuna palka ei maksta, siis õpetajad töökohal olema ei pea. Ainsana näeb seadus ette, et streigijuht peab olema kättesaadav asutuse juhtkonnale.

Foto: Koolielu arhiiv

Koos PPK tegevuse lõpetamisega otsustas vallavolikogu sama põhikooli 1.–3. kooliastme liitmise Otepää gümnaasiumiga ja lasteaiarühma liitmise Otepää lasteaiaga.

Kohus mõistis vallalt kaebajate kasuks välja kantud menetluskulud 9479,49 euro ulatuses.

Vallavolikogu otsuse vaidlustasid kohtus 10 lapsevanemat, kelle arvates rikub otsus nende õigust saada oma lastele haridust ja õigust heale haldusele.

Kohus leidis, et otsus PPK tegevuse lõpetamise kohta on tehtud kiirustades ja kõiki asjaolusid kaalumata.

Kohtus leidis tuvastamist, et otsus on vastuolus Otepää valla haridusvõrgu arengukavaga aastateks 2011–2016 ja Valgamaa koolivõrgu arengukavaga aastateks 2009–2012. Valla arengukava järgi peab vallavalitsus igal aastal analüüsima hetkeolukorda ning ühendab vajadusel järk-järgult vastavalt kooli astuvate õpilaste arvule PPK Otepää gümnaasiumiga. Antud juhul ei ole aga vallavolikogu järginud nõuet, et vastavate eelduste olemasolul toimuks koolide ühendamine järk-järgult, vaid on ühendanud koolid ühekorraga 31. augustist 2012. Lisaks ei näe eelnimetatud maakondlik arengukava ette PPK sulgemist.

Vallavolikogu on haridusvõrgu ümberkujundamise peamiseks argumendiks toonud vajaduse saavutada majanduslikku kokkuhoidu. Otsuse seletuskirja kohaselt kaasneks haridusvõrgu ümberkorraldamisega 2011/2012. aastal haridusteenuse kvaliteedi tõus ja vallaeelarve kulude kokkuhoid 2010. aasta eelarve täitmise põhjal kokku 157 557 eurot. Samas ei sisalda otsus ega selle seletuskiri arvutuskäiku, kuidas sellise tulemuseni jõuti. Samuti ei saa kohtu hinnangul ainult majandusliku kokkuhoiu eesmärgist tuletada õigustust maakoolide sulgemisele.

Eelnõu seletuskirjas on olulise põhjusena toodud ka asjaolu, et PPK õpilaste arv on vaatamata kooli töö kõrgele kvaliteedile järsult langemas. Ka sellega kohus ei nõustunud. Põhikooli õpilaste arv on aastast 2008 püsinud stabiilsena, olles 110 ja 107 vahel. Käesoleval õppeaastal õpib PPKs 90 õpilast, seega on tegemist toimiva kooliga. Otsuses puudub analüüs, mis arvestaks valla demograafilisi trende ja millest saaks järeldada otsuse eelnõus märgitud koolide liitmise põhjusi. Kohtu arvates peaksid 90 õpilasega põhikooli sulgemiseks olema erakordselt kaalukad argumendid nagu madal õppekvaliteet või kohaliku omavalitsuse võimekus kooli üleval pidada. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt puudub finantsmajanduslik takistus kooli tegevuse jätkamiseks.

Samuti tuvastas kohus, et rikutud on menetlusreegleid, kuna vallavolikogu ei saatnud otsuse eelnõud haridus- ja sotsiaaltöö komisjonile ega teistele komisjonidele läbivaatamiseks. Sellega jäeti läbimata valla põhimäärusega nõutav istungieelne menetlus.

Lisaks viidi otsuse menetlus volikogus läbi kiirendatud korras. Otsuse eelnõu algatamisest kuni otsuse vastuvõtmiseni kulus 16 päeva, läbides volikogu menetluse sisuliselt muutumatul kujul. Kohtu hinnangul ei saa sellist aega niivõrd olulise regionaalpoliitilise ja haridusliku küsimuse vastuvõtmiseks pidada mõistlikuks ajaks. Mida intensiivsemalt mõjutab eelnõu valla elanike põhiseadusega kaitstud huve, seda pikem peab olema aeg läbirääkimisteks.

Kohus tõdes, etotsuse tegemisel ei ole lastevanemate ja õpilaste elukorraldusega seotud asjaolusid peetud vajalikuks isegi välja selgitada. PPK lastevanemaid ei kaasatud otsuse menetlusse ning teavitamine toimus tagantjärele ja üldsõnaliselt.

Otsus on vaidlustatav 30 päeva jooksul.

Allikas: BNS

Pikemalt loe lugu Postimees.ee'st.

Ei rahulda sellepärast, et see puudutab vaid neid pedagooge, kelle alampalk on praegu alla 700  euro,  kuid üsna tõenäoliselt jätab palgatõusust ilma vanemõpetajad ja õpetajad-metoodikud. Ja ei puuduta üldse ka näiteks lasteaedade abiõpetajaid, kelle palk on kohati – miitingul esinenud lasteaiaõpetaja sõnul – väiksem kui meil makstav vanaduspension.

Miiting kulges siiski rahumeelselt, ja ilm oli ilmselgelt streikijate poolt. Õpetajatele olid tulnud toetust avaldama ka näiteks  Eesti nuku- ja noorsooteatri esindus, transpordi ametiühingute liikmed, Eesti õpilasesinduste liit, Eesti meremeeste sõltumatu ametiühing.

Erakordselt palju oli kohal meediaesindajaid, kes liikusid kaamerate-mikrofonidega nii miitinguliste seas kui võtsid üldplaane Vabadussõja võidusamba jalamilt.

Kõikidest miitingul kõlanud sõnavõttudest jäi enim meelde Gustav Adolfi gümnaasiumi keemiaõpetaja Martin Saare emotsionaalne ja söekas kõne. Ta toonitas, et õpetajad on täna väljas seismaks oma õiguste eest, mitte õõnestamas riikluse alustalasid nagu aeg-ajalt on streikijatele ette heidetud.

Õpetajad ei palu valitsuselt esinduskulusid, autoliisingut, majoneesi kinnimaksmist ega klaasist ausammast. Aga nad paluvad kaitset: kaitset rumalate reformide, koolisüsteemi lammutamise ja õpetajaskonna trastilise vananemise eest. Mitmedki kõnepidajad toonitasid, et õpetajalt oodatakse tippspetsialisti oskuseid ja nõudedki sellel ametialal on väga ranged. Aga palk on tippspetsialisti omast kaugel, ja õpetajad ei ole enam nõus sellest lihtsalt vaikselt  rääkima, vaid astuvad endi eest välja.

Kaasa toodud plakatid iseloomustasid nii miitingu meeleolu kui tegelikult ka igapäevast olukorda koolis.  „Suurem palk, suurem pension!“, „Läheks kooli õpetajaks, hmmm…EI!“, ,„Riigikogu esinduskulu õpetajatele palgaks!“, „Tahan olla õpetaja, otsin sponsorit“.

Viimase esinejana luges haridustöötajate ametiühingu juhatuse liige Evi Veesaar ette nõudmised valitsusele. Esmane  nõudmine on, et õpetajate palga alammäär tõuseks juba sel aastal vähemalt 20 protsenti.

Miitingu lõpetas sümboolne kellahelin. Õpetajate üldstreik kestab kuni 9. märtsini.

Vaata Flaierit

Eestlaste algatatud abiprojekti raames ehitatakse Etioopias lastele koolimaja ja seda selleks, et korraliku hariduse võimaldamine aitab edasise elujärje parandamisele kõige enam kaasa, kirjutab Saarte Hääl. Samas napib Etioopias aga õppematerjale ja raamatukogud on tühjad.

“Ettevõtmise perspektiivi ja kasulikkust nähes läkitas meie kooliraamatukogu Etioopia lastele parema tuleviku võimaldamiseks ingliskeelseid õpikuid, mida meie koolis enam ei kasutata,” ütles Saarte Häälega kõnelenud Kuressaare gümnaasiumi raamatukogu juhataja Urve Aedma.

Info projekti kohta jõudis Aedmani kooliraamatukoguhoidjate meililisti kaudu, mispeale ta suhtles Tallinna ülikooli tudengi Carmen Pajustega, kes oli projekti Facebooki lehel märku andnud mõttest õpikuid koguda kooliraamatukogudest.

“Olles rangelt igasuguse raiskamise, priiskamise ja mõttetu materialismi vastased ja arvates, et see, mida üks prügiks ja kasutuks peab, võib teisele inimesele väärtuslik olla, leidsime, et seda ettevõtmist, mis just sääraseid mõtteviise esindab, tuleb toetada,” selgitas Aedma.

Üks abistamisvõimalusi oli raamatukogu juhataja sõnul toetada inglise keele õpetamist, annetades oma vanu ingliskeelseid õpikuid ja raamatuid. “Kuna meil koolis oli seismas õpikuid, mida me enam ei vajanud, sai kooli võõrkeeleõpetajate aineosakonna esinaise Merike Kiviloga otsustatud, missugust õppematerjali Etioopiasse saata,” tähendas ta. Nõnda saadeti Etioopiasse kokku 155 raamatut, erinevaid nimetusi seejuures 13.

Kuressaare gümnaasiumi õppealajuhataja Maidu Variku sõnul on heategevuses osalemine kooli ja õpilaste jaoks väga oluline ning seda just kasvatuslikus mõttes. “Heategusid ei saa teha sunniviisiliselt või kampaania korras, ennekõike on selleks vaja head tahet,” märkis ta. Kuressaare gümnaasiumis on Variku sõnul püütud õpilasi suunata märkama neid kohti, kus saaks head teha – õpilased käivad aitamas kooli endisi õpetajaid-pensionäre, on korraldanud heategevusüritusi koostöös Saaremaa puuetega inimeste kojaga ja Kuressaare päevakeskusega, ka Afganistani sõpruskoolide projekti tagamõte on heategevus.

Globaalse ulatusega heategudeks piisab mõnikord vähesest – nt veebipõhisel The Hunger Site (www.hungersite.com) lehel saab ka hiireklikiga toetada maailma näljahädalisi, uurimuslike töödega saab välja selgitada oma kogukonna kitsaskohti jne, loetles Maidu Varik erinevaid võimalusi. “Aga see Etioopia projekt on hea näide, et heategevusvõimalusi on paljudes valdkondades, tuleb vaid uskuda, et heategu rikastab ka tegija elu,” tähendas ta.
Etioopia projekti kohta saab lähemalt lugeda aadressil www.etioopia.ee .

2.- 4. märtsil Narva-Jõesuus toimus TalveAkadeemia teaduskonverents, mis sellel  aastal sidus omavahel kaks üksteisele vastukäivat terminit: majandus ning jätkusuutlikkus. Läbi kolme päeva püüti leida lahendust ennasthävitavale ületarbimist propageerivale majandusmudelile ning pakuti välja jätkusuutlikku arengut tagavad võimalused.

Paneeldiskussioonil, mis kandis nime „Eesti, miks mitte roheriik?“, tõdesid osalejad (Sven Paulus moderaatorina, Juhan Peedimaa, Lauri Tammiste, Riinu Lepa, Andres Arrak), et Eesti on roheriik oma kauni looduse ja puutumata paikadega, ent suureks probleemiks on oskamatus hinnata olemasolevat. Andres Arrak tõdes, et praeguse ühiskonna probleemiks on valed väärtushinnangud, mille puhul mammona kummardamine on viinud pereväärtuste kadumiseni. Leiti, et 19. sajandi lõpus kirjutatud majandusteooriad ei toimi enam ning Ecoprint´i näitel visualiseeriti, et tehnoloogiliselt uudsed ning säästlikud lahendused tasuvad ennast kiirelt ära.
Väärtushinnangute kriisi ühe lahendusena nähti sotsiaalse ettevõtluse ning vabatahtliku osaluse suurendamist. Palkade suurenemise ootuse asemel tuleb hakata väärtustama koostegemisest saadud mittemateriaalseid emotsioone ja kogemusi, ning leida vaimne väärtus olemasolevatele ja iseenesest mõistetavale.

TalveAkadeemia on tudengite sotsiaalne võrgustik, säästva arengu temaatiline konverents ja teadusartiklite konkurss, mis sai koostöös Eesti suuremate ülikoolidega alguse 2003. aastal Vihterpalus. TalveAkadeemiat toetavad SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, SA Archimeds, Hasartmängumaksu Nõukogu, Eesti Maaülikool, Tallinna Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool.

Allikas: TalveAkadeemia pressiteade