Kolm päeva vältava konverentsi avab haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, pärast seda on kavas ettekanded hariduse hindamisest Eestis, Šotimaal, Slovakkias ja Portugalis. Konverentsile on oodata 65 osalejat 17 erinevast riigist, teatab haridus - ja teadusministeerium.

8. märtsil külastavad haridusinspektorid nelja Tallinna kooli - Tallinna Reaalkooli, Tallinna Inglise kolledžit, Vanalinna hariduskolleegiumi ning Gustav Adolfi gümnaasiumi. Nimetatud koolide juhid räägivad sellest, kuidas nad analüüsivad oma kooli tulemuslikkust. Seejärel võrreldakse töörühmades koolide hindamismeetodeid erinevates riikides kasutatavatega.

Kolmandal päeval on teemaks õppeasutuste sise- ja välishindamise tulemuste kasutamine erinevatel tasanditel – ministeerium, kohalik omavalitsus ja kool.

Alaline Rahvusvaheline Inspektsioonide Konverents (The Standing International Conference of Inspectorates – SICI) on rahvusvaheline organisatsioon, mis koondab Euroopa riiklikke ja regionaalseid hariduse järelevalveasutusi. SICI asutati 1995. aastal ja praegu kuuluvad ühendusse 32 riigi järelevalveasutused. Eesti liitus SICI-ga 2007. aastal. SICI-l on kaks peamist töösuunda: koolitada hariduse järelevalve ametnikke ja jagada teavet hariduse arengusuundadest eri riikides.

Konverentsi päevakava on nähtav haridus- ja teadusministeeriumi koduleheküljel.

Eesti Haridustöötajate Liidu esimees Sven Rondik ütles, et kui õpetajate streik konkreetseid tulemusi ei too, siis ollakse valmis ka uueks ning veelgi suuremahulisemaks streigiks septembrikuus, vahendab ERR Uudised.

Rondiku sõnul streigitakse kõigis maakondades ja paljudes maakonnakeskustes peetakse miitinguid või koosolekuid. Kuna üle-eestilist kogunemist ei tehta, on streigi avapäeva kulminatsiooniks keskpäeval toimuvad regionaalsed miitingud, millest suurim toimub Tallinnas. Pealinnas streigib Rondiku sõnul üle 5000 õpetaja ja Harjumaal 1500 haridustöötjatat, neist suurem osa on oodatud ka Vabaduse väljakule toimuvale meeleavaldusele.

Rahulolematusest õpetajate palkadega ja solidaarsusest teiste Eesti kolleegidega ei tule täna hommikul Haapsalu Tõrukese lasteaias tööle 17 õpetajat, samas hoitakse lastele avatuna üks rühm, vahendab ERR Uudised.

"Lasteaeda tuleb kaks last, kõik teised lapsevanemad otsustasid, et nad osutavad õpetajate streigile toetust ja saavad oma lapsed koju jätta," rääkis Haapsalu Tõrukese lasteaia õpetaja Merylin Soots.

Haapsalu gümnaasiumis streigib enamik õpetajaid, neid on 48, kuid see ei tähenda, et õpilased kooli minna ei saaks.

"Kes tahavad, uksed on lahti - nende tööd organiseerib direktor ja on ka õpetajaid, kes ei streigi ning siis nemad on abiks," sõnas Haapsalu gümnaasiumi streigijuht Marianne Samm.

"Näen kahte poolt. Esiteks õpetajad ja nende palgamure. See on mõistetav, ja arusaadav on ka see, kui õpetajad soovivad oma murest valjul häälel streigi kaudu teada anda. Teine pool on mitmesugused poliitilised nõudmised, millel pole õpetajate palgaga mingit pistmist," rääkis Ansip.

Ansipi sõnul ei ole õiglane oodata, et pensionäride, päästeametnike, politsei või sotsiaaltöötajate arvel suurendataks hariduskulusid. "Sotsid on soovitanud kärpida kaitsekulusid, aga võin kindlalt öelda, et see valitsus ei nõrgenda riigikaitset," lubas Ansip ja kinnitas, et praegune valitsus ei hakka ka kindlasti võlgu võtma ja laste arvel elama.

Raha õpetajate palgatõusuks peab peaministri sõnul tulema haridusreformist. "Võrreldes 1995. aastaga on laste arv koolis kolmandiku võrra kahanenud, vähem on ka koole, aga õpetajate arv on püsinud muutumatuna. Koolivõrk on aastaid ära söönud õpetajate palgaraha," rääkis Ansip. "Praegu tuleks reform viivitamatult ära teha, et koolivõrgu ülalpidamiseks õpetajate taskutest kulunud raha õpetajatele endile anda."

Ansip nentis, et rahulolematust on kõikjal palju. Peaministri hinnangul kasutavad mõned juhust, et segadust külvata ja oma selgelt poliitilisi nõudmisi võimendada.

Allikas: BNS

Näituse teemaks on „Sellised me oleme“ -  lapselikult lihtsad, mängulised, otsekohesed , lapsed jäävad ikka rõõmustavalt  iseendaks. Igas lapse pildis leidub killuke päikest,  igas lapse pildis on naeratus peidus.

Galerii I korruse fuajees on valik kõikides MLLM  kunstiringides valminud  portreedest -  valikus on MLLM õpilaste lemmikportreed.

Õpilaste näitusetööd sisaldavad erinevates tehnikates valminud maale, skulptuure,  joonistusi, meisterdamistöid looduslikust ja taaskasutatavast materjalist . Väljapanekutes on tarbekunsti – siidimaalitehnikas valminud esemeid, tikitud seinapilte, kangastelgedel kootud esemeid, viltimistöid, savist esemeid.

Näituse pidulik avamine ja õpilaste autasustamine on 8.märtsil kell 15.00
 
Ootame külastajaid!

Kaja Urgard
MLLM direktori asetäitja
Lisainfo : 6522536

Kullo Lastegalerii
avatud T-L kell 10.00-18.00
galerii@kullo.ee
6446873

 

“Õpetajate palku on vaja tõsta, õpetaja palgatõusuks on kolm allikat, milleks on olemasoleva haridusraha suunamine eelistatult õpetajate palkadeks, koolikorralduse reform ning lisaraha riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarvest,” selgitas haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo pressiesindaja vahendusel.

Eelmise aasta detsembris seadis valitsus üldharidussüsteemi arengukavas eesmärgiks, et õpetaja keskmine palk oleks 2015. aastal 20 protsendi võrra kõrgem riigi keskmisest palgast. Õpetajate palgatõusu ettevalmistamine on toimunud alates 2011. aasta septembrist, mil moodustati õpetaja ametikoha ümberkujundamise töörühm.

Streigi kaudu väljendatud soovid on mõistetavad ja vajavadki lahendust, märgib ministeerium. "Streik aitab ühiskonnas ja kohalikus kogukonnas teadvustada mitte ainult õpetajate palkadega, vaid kogu koolikorraldusega seotud probleeme ning otsida lahendusi nendest ülesaamiseks. Lahendusteni on võimalik jõuda kokkulepete ja koostööga."

Eesti Haridustöötajate Liidu streigijuhendist tulenevate põhinõudmiste kogumaksumus on 69 miljonit eurot ehk üle 1 miljardi krooni. Järgmisel aastal 123 miljonit ning 2014. aastal 172 miljonit eurot. Selliste nõudmiste rahuldamine ei ole riigile ning kohalikele omavalitsustele lähiaastatel jõukohane ja põhjendatud, leiab ministeerium. "Oluline on, et kõik 150 miljonit eurot, mille riik käesoleval aastal kohalikele omavalitsustele õpetajate palkadeks eraldab, ka õpetajate palkadeks läheb."

Ministeerium lisas ka tausta, mis on aastate jooksul hariduses muutunud.
• Võrreldes 1996. aastaga on õpetajate ametikohtade arv jäänud sisuliselt samaks, õpilaste arv on vähenenud ca 78 000 võrra.
• 15 aastaga on meil suletud 202 kooli, neist 12 gümnaasiumi ning õpilaste arv õpetaja ametikoha kohta on pidevalt vähenenud, võrreldes 1998. aastaga 18,7lt 12ni sel õppeaastal.
• Gümnaasiumiklasside keskmine täituvus varieerub suuresti: kui Eesti keskmine on 23,7, siis nt Tartus on see 31,7 ja Saaremaal 31,4; Harjumaal (v.a Tallinn) 18,9 ja Järvamaal 18,6.

Foto: Dreamstime

Juurak tõdes ETV saates "Terevisioon", et õppekavade mahtu tuleks vähendada nii, et ühe veerandi jagu aega aastas peaks olema kordamisteks, projektitöödeks, teiste ainetega sidustamiseks ja muuks loovamaks tegevuseks, vahendab ERR Uudised. 

Juurak märkis, et palju räägitakse küll õpetajate palgast, kuid mitte nii palju õpetaja professionaalsusest ja õpetaja aitamisest - et ta saaks teha oma tööd väiksema vaevaga. Tema sõnul pakub Eestis õpetajale abimaterjale nii haridusportaal Koolielu kui ka repositoorium, kuid materjale võiks olla rohkem ja abimaterjalide loomine peaks olema ministeeriumi programm. "Oleks tore, kui ka Eestis oleks n-ö tippõpetajate materjalid kõigile kättesaadavad ja eriti on neid vaja noortele õpetajatele, kes muidu näevad tohutut vaeva oma tundide ettevalmistamiseks."

Lisaks märgib ühing ära Paide ühisgümnaasiumi õpilase Epp-Kadi Ivaski essee ning Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilase Tuuli Lõhmuse essee.
 
Konkursile laekus kokku 52 tööd erinevatest koolidest.
 
Ühing Korruptsioonivaba Eesti kuulutas esseekonkursi välja eelmise aasta 9. detsembril, rahvusvahelisel korruptsioonivastasel päeval. Osalema olid oodatud keskkoolinoored. Konkursiga soovis ühing juhtida noorte tähelepanu aususe ning läbipaistvuse olulisusele ühiskonnas ning ärgitada tegusaid noori neil teemadel mõtlema ja kirjutama.
 Ühing õnnitleb võitjaid ning tänab kõiki osavõtjaid.

Auhinnatud töid saab lugeda siit.

Tallinna linnavalitsus leiab, et valitsus on teostanud vääralt kaalutlusõigust, ei ole teostanud kaebaja ärakuulamist ning põhi- ja gümnaasiumiseaduse vastav norm tuleb jätta kohaldamata tulenevalt tema vastuolust põhiseadusega, teatas linnavalitsuse pressiesindaja BNS-ile. Ühtlasi rikub valitsuse otsus linnavalitsuse hinnangul mitmeid rahvusvahelisi põhimõtteid.

Tallinna linnavolikogu esitas mullu 24. märtsil põhi- ja gümnaasiumiseaduse alusel taotluse valitsusele Tallinna munitsipaalüldhariduskoolide gümnaasiumide õppekeele kohta. Taotlus puudutas luba kasutada gümnaasiumi õppekeelena vene keelt või kakskeelset õpet kaheteistkümnes pealinna koolis.

Valitsus andis loa oma korraldusega Vana-Kalamaja täiskasvanute gümnaasiumile venekeelse õppekeele kasutamiseks gümnaasiumiastmes viieks aastaks ja Tallinna Saksa gümnaasiumile saksakeelses osakonnas kasutada eesti keele kõrval teise õppekeelena saksa keelt. Teiste koolide suhtes langetas valitsus negatiivse otsuse.

Allikas: BNS

1. märtsil kogunesid Tartus keeletehnoloogid Tartu Ülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist ja Eesti Keele Instituudist, et panna alus Eesti keeleressursside keskusele (EKRK), märgib Tartu Ülikool oma pressiteates. Algatuse eesmärk on luua taristu, mis võimaldaks pakkuda veebi kaudu eestikeelseid digitaalseid keeleressursse ja –tehnoloogiat (sõnastikud, tarkvara, teksti- ja kõnekorpused, keeleandmebaasid jne).

Keskuse juhi, TÜ keeletehnoloogia teaduri Kadri Videri sõnul paraneb seeläbi hetkel erinevates asutustes paiknevate keeleressursside nähtavus ja nende kasutamine muutub lihtsamaks. „Lisaks digitaalse keelevara kogumisele hakkab keskus tegelema olemasolevate keeleressursside dokumenteerimise, kvaliteedi kontrollimise ja säilitamise ning ka kasutajate koolitamisega,“ selgitas Vider.

EKRK asutamisele andis kaalu ka Euroopa Komisjoni äsjane otsus, millega loodi ametlikult kaheksa Euroopa Liidu riigi vahel konsortsiumi kujul ühine keeleressursside ja –tehnoloogia infrastruktuur CLARIN-ERIC (Common Language Resources and Technology Infrastructure European Research Infrastructure Consortium). Eesti ametlikuks esindajaks konsortsiumis saabki vastloodud keeleressursside keskus. Peale Eesti kuuluvad konsortsiumisse veel Holland, Austria, Tšehhi, Taani, Saksamaa, Bulgaaria ja Poola.

EKRK nõukogu juhi, IT kolledži rektori ja TÜ keeletehnoloogia dotsendi Tiit Roosmaa sõnul annab liikmeksolek Eestile unikaalse võimaluse kaasata üle-euroopaline kogemus infrastruktuuri loomisel, samuti võimaldab see Eesti teadlastel kasutada efektiivselt keeletehnoloogia-alaseid materjale ja taristut üle Euroopa.

Koondatud keeleressurssidele pääseb tulevikus ligi portaali www.keeleressursid.ee kaudu ja see on avatud kõigile, teadlastest tavakasutajateni. Keskus loodetakse täisvõimsuses käima saada 2015. aasta lõpuks ja selle kogumaksumuseks planeeritakse 1,4 miljonit eurot. EKRK tegevust rahastatakse Euroopa Liidu regionaalarengu fondi  alameetmest „Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri kaasajastamine“ ja riiklikust programmist „Eesti keeletehnoloogia 2011-2017“.

Lisainfo: Kadri Vider, Eesti keeleressursside keskuse juht, TÜ keeletehnoloogia teadur, tel 737 6433, kadri.vider@ut.ee