Scratch Jr on õigupoolest edasiarendus 1998. aastal loodud programmeerimiskeskonnast Scratch, mille abil 8-13-aastased lapsed üle maailma on loonud ja jaganud enam kui 2,3 miljonit projekti - interaktiivsed lood, animatsioonid, mängud, muusika- ja kunstiprojektid. Scratch Jr saab teoks tänu Ameerika Ühendriikide teadusfondi toetusele.

Viimasel ajal on eksperdid propageerinud seisukohta, et programmeerimine on oluline 21. sajandi oskus, mida peaks õpetama koos lugemise, kirjutamise ja arvutamisega. Näiteks Ühendkuningriikides leidis eelmisel aastal laiemat kõlapinda algatus Programmeerimine Lastele, mis palub valitsusel lisada arvutiteadused põhikooli õppekavasse.

Väikelastele programmeerimisoskuse õpetamise kaitsjad ütlevad, et sedalaadi initsiatiivid paljastavad tüdrukutele ja õpilastele arvutiteaduse külgi, mida nad kunagi varem ei ole suutnud tajuda, juba palju enne seda kahjulikku sõnumit, mis ütleb, et see valdkond pole justkui nende jaoks. Kokkuvõttes võib selle tulemuseks olla mitmekesisem tehnoloogiline tööjõud. 

Samas on osa eksperte mures, et Scratch Jr ei ole 3-aastastele nende arengu seisuohalt kõige sobivam. Lisa Guernsey, varajase hariduse initsiatiivi juht New America Foundation'ist ütles, et üks murekoht, mida ta sedalaadi programmide juures nagu Scratch Jr on märganud, on see, et eeldatakse, et 3-aastased lapsed loevad juba soravalt, kuigi nad tegelikult seda selles eas ei tee. 

Edukaks läbilöögiks peab Scratch Jr kindlustama, et ta on oma õpilaste jaoks, kes alles õpivad lugemise aluseid ning värvitundmist, eakohane. Aga kui projekt leiab võimaluse nendest väljakutsetest üle olla, võib see anda põlvkonna, kes peab programmeerimisoskust sama tavaliseks kui kümneni loendamist. 

Refereeritud: Good Education portaalist

Foto: Dreamstime

2011. a detsembris avasime kaasaegse puutöö õppeklassi, kus on töökohti kahekümnele õpilasele. Uues klassis toimuvad puutööprogrammid,  mille käigus tutvustame vanaaegseid puitesemeid (laudnõud, uhmrid, lusikad jpm) ning puutööriistasid. Tutvustame töövõtteid ja levinumaid puiduliike. Praktilise tööna valmistab iga õpilane puulusika, võinoa või lõikelaua.

Roigasmööbli valmistamise töötoas süveneme mööbli konstruktsiooni ja detailidesse. Tutvustame vajalikke töövõtteid ja -riistu. Programm sobib hästi õpilaste koostööprojektideks, mille käigus õpitakse isikupäraseid ja keskkonnasäästlikke lahendusi. Praktilise tööna valmistab iga grupp okstest mööblieseme (tool).
Kangatoas viime läbi käsitööprogramme.

Villaprogrammis tutvustame lambakasvatust, erinevaid villa sorte, tutvume erinevate villapügamisriistadega. Kangatoas peseme ja kraasime villa. Praktilise tööna valmistame nõelviltimise tehnikas väikse lamba, võtmehoidja või prossi.

Nõelpitsi valmistamine. Uurime talumajapidamises leiduvaid tekstiilist käsitööesemeid, rätikud, linikud jm. Tutvustame nõelpitsi ajalugu ja fondis olevaid museaale. Praktilise tööna valmib õpilasel nõelpitsi tehnikas proovilapp 3−4 motiiviga.

Muuseumi käsitööprogrammid on kooskõlas riikliku õppekavaga (Põhikooli riiklik õppekava lisa 7, ainevaldkond „Tehnoloogia” ja lisa 6, ainevaldkond „ Kunstid”).

Töötubade kestus on 2 tundi. Kokkuleppel saab teha ka lühendatud programme.
Programmi hind õpilastele 2.50€, puutöö 3€
 
Info ja registreerimine:
Janika Turu: janika.turu@epm.ee, tel: 7383 819, 5379 8409
www.epm.ee

29. märts kell 17 alustame kursuse sissejuhatava osaga. Peame loengu restaureerimiseetikast, töövõtetest, materjalidest ja tööetappidest. Tutvume iga osaleja kaasa võetud esemega. Esemetel puiduliigi, viimistluse, stiili/ajastu ja kahjustuste tuvastamine.
Järgnevatel päevadel toimub praktiline restaureerimistöö. Õpetame viimistluse eemaldamist või värskendamist. Konstruktsioonide fikseerimist ja puiduparanduste tegemist. Tutvume enim kasutatud viimistlustehnikatega lähtudes eseme originaalviimistlusest ja kasutusotstarbest. Jooksvalt toimub ka tööprotsessi dokumenteerimine ja esemete pildistamine. Tegeleme iga tööga individuaalselt.

Kursuse toimumise ajad: 29.03 kell 17-20, 30.03 kell 15-17, 31.03 ja 01.04 kell 10.30-16.30.

Juhendajateks on muuseumi vanemkonservaator Joel Kõivistik ja restauraator Janika Turu. Mõlemad on lõpetanud 2006 aastal Tartu Kõrgema Kunstikooli mööbli restaureerimise eriala ja töötanud Eesti Põllumajandusmuuseumis puidukonservaatoritena 5 aastat.

Kursuse hind: 62€
Hind sisaldab kõiki tööks vajalikke materjale, õppematerjali ja tunnistust.
Soovitav on kaasa võtta isiklik kõvapõhjaline tool, mille peal on võimalik töövõtteid praktiseerida.

Registreerimine toimub kuni 26.03.2012.

Kursusel on veel vabu kohti!


Info ja registreerimine:
janika.turu@epm.ee
tel: 7 383 819, 537 98 409
www.epm.ee

Esimese tööna valmistame nõelpitstehnikas dekoratiivse diivani- või põrandapadja.
Õpetame nõelpitstehnika töövõtteid, mustrite loomist. Valmistame kümmekond erineva mustriga motiivi. Pitsdetaile omavahel ühendades ning kattekangale kinnitades kujundame isikupärase padja.
Kohapeal on olemas niidid, nõelad pitsi valmistamiseks ja õmblusmasin padja õmblemiseks.  Osalejal tuleks kaasa võtta sobivas toonis ühevärviline kattekangas (2 tk, 35x35 cm) või valmis padi.

Käsitööõhtud toimuvad 8., 15., 22. ja 29. märtsil kell 17-20 kangatoas.
Käsitööõhtuid juhendavad Merle Ambre ja Janika Turu.
 
Kursuse hind: neli päeva 20€, üks päev 5€

Muuseumi õpikoda on avatud ka nädalavahetustel kella 10-16.
Avatud on sepikoda, kangatuba ja puutöökoda, kus pakume tegevust tervele perele.  
 
Info ja registreerimine:
janika.turu@epm.ee
tel: 7 383 819, 537 98 409
www.epm.ee

Põllumajandusmuuseum asub Tartu lähedal, Ülenurmel.

Töötoad kestavad iga päev kell 10.30-14.00

L, P 17. ja 18.03  "Nõelpits" õpetame unustustehõlma vajunud põnevat ja lihtsat pitsi valmistamise tehnikat.
E, 19.03  "Villakera kullakera" villa kraasimine ja märgviltimistehnikas ehete valmistamine.
T, 20.03  "Kartulitrükk" kartulitrükitehnikas tekstiilitrükk T-särgile.
K, 21.03 "Mänguasjade meisterdamine" pehmete talu- ja metsaloomakeste meisterdamine vanadest kampsunitest.
N, 22.03 "Puutööd" puuvoolimine ja puidupõletustehnika.
R, 23.03  "Linnupesakastide meisterdamine" saabuvatele lindudele puust pesakasti ehitamine.
L, 24.03 "Sepatööd" naela ja konksu sepistamine.
P, 25.03 "Perega meisterdama" perepäev, kus koos perega saab tutvuda muuseumi vanade puidutööriistade ja puidust esemetega. Üheskoos meisterdame lõikelauda, moosilusikat, võinuga ja pannilabidat.

Ühe päeva hind 3€
Vajalik eelregistreerimine!
Tööpäevadel on võimalik muuseumi turismiinfokeskusest osta sooja lõunasööki ja kakaod.

Muuseum asub Pargi 4, Ülenurme vald, 61714 Tartumaa.
Info: janika.turu@epm.ee, tel: 7383 819, 5379 8409
www.epm.ee 

Konguta kooli inglise keele õpetaja Katrin Libe:

„Alustasin blogimisega 2009. aastal ja eesmärgiks oli luua inglise keele ainepõhine ajaveeb, mis on suunatud just õpilastele. Kuna Konguta koolis on 6. klassis üks inglise keele tund nädalas integreeritud infotehnoloogiaga, siis tollastele õpilastele mõeldes see blogi alguse saigi.  6. klassi õpilased on eas, kus huvi õppimise vastu kahaneb. Õpetaja saab õpilaste motiveerimiseks välja pakkuda erinevaid võimalusi, kuidas muuta õpitav aine huvitavamaks ja meelepärasemaks.

Minu arvates on inglise keel aine, mida on väga hea integreerida infotehnoloogiaga. Maailm, mis läbi arvuti ja interneti meieni jõuab, on siiski suuresti ingliskeelne. Tegevuste abil, mida infotehnoloogia pakub, paraneb ka õpilaste võõrkeeleoskus. Blogi kasutamine aitab kindlasti arendada mitmeid keeleõppimiseks vajalikke osaoskusi nagu kirjutamine, lugemine, suhtlemine. Minu kui õpetaja eesmärk on motiveerida õpilasi tegelema inglise keelega ka väljaspool õppetundi. Ajaveebis kajastuvad teemad, mis vastavad õppekavale ning ülesanded on erinevatele vanuseastmetele –  3.-6. klassi õpilastele. Ajaveebi on kogunenud palju materjali –  laste endi loodud töid, erinevaid linke, päevakajalisi uudiseid, kommentaare, interaktiivseid ülesandeid keele kinnistamiseks. Võib öelda, et blogist on kujunenud nn online-portfoolio, mis sisaldab laste kirjutisi ja meie tegemisi läbi aegade, mida on huvitav aegajalt sirvida ning läbi selle näha, kuidas meie õpilased arenevad.

Minu jaoks on ajaveebi kasutamine puhas rõõm, mis paneb ka mind kui õpetajat pingutama, et ajaga kaasas käia. Samuti pakub mulle rahuldust asjaolu, et saan oma õpilastele pakkuda erinevaid ülesandeid, mis arendavad neid ning julgustavad kasutama inglise keelt  igapäevastes olukordades.“

Õpetaja Katrin Libe ajaveeb

Konguta kooli  2. klassi õpetaja Elin Karuoja:

„Arvan, et blogi on vajalik kõigile, kuid kõigepealt teen seda ikkagi lapse jaoks. Kui laps on alles 1. klassis, siis on väga hea õpetada teda vajalikke linke leidma, see lihtsustab tunduvalt õpetaja tööd ka arvutitundides. Lisaks sündmuste ja piltide kajastamisele annab ajaveeb lapsele tagasisidet ja tekitab uudishimu ning hasarti läbi lugeda, mida õpetaja kirjutas. Lapsevanemale on blogi vajalik info edastamiseks, sündmuste kajastamiseks jms.

Õpetajale endale on see vajalik põnevate linkide jagamiseks, sündmuste arhiveerimiseks (väga ilus kingitus välja prindituna ja köidetuna, kui lapsed lõpetavad), kiireks info levitamiseks, ka tagasisideks kommentaaride näol, mis annavad vajaliku positiivse impulsi jätkamiseks. Mina ütleksin, et ajaveebi pidamine on puhas loominguline rõõm ja hasart olla teistest ees, vahel tahtmine olla paremgi!"

Teise klassi blogi

Konguta kooli 4. klassi õpetaja Astrid Külaots:

„Blogide pidamine sai meie koolis alguse 2008. aastal. Alguses oli ajaveebi pidamine justkui sõltuvus ja suur hasart. Õpetajana sain koheselt ja iganädalaselt jagada infot lastevanematele. Sel ajal polnud veel e-kooli ning blogi oli info jagamiseks kiiremaid võimalusi. Tänaseks on e-kool info edastamiseks kindlam koht, sest e-kooli külastavad vanemad ehk sagedamini kui blogi.

Kuid siiski hindavad lapsevanemad  ajaveebi pidamist kõrgelt. Neil on võimalus klassi ja laste tegemistele kaasa elada, vaadata pilte, näha õpilaste töid ja tegemisi. Blogist saab sageli infot tulekul ürituste kohta ning hiljem tagasisidet, kuidas meil läks.

Õpetajana saan blogisse panna interaktiivseid mänge ning internetilehekülgi õpilastele lahendamiseks ning mängimiseks. Samal põhjusel olen kogunud teiste õpetajate koostatud mänge ning linke.

Blogil on ka ajalooline väärtus. Õpilastele meeldib vaadata, kuidas nad kirjutasid 1. klassis, millised nägid välja karnevalil 2. klassis või mida tegime 3. klassis.

Ajaveebi pidamine on seni olnud rõõm. Tahad ju ikka kõike tehtut ja saavutatut kohe teistega jagada. Oleks vaid lugejaid ja uurijaid. Lastele peab ajaveebi lehekülge aeg-ajalt meelde tuletama ning neile sinna põnevaid mänge ja linke panema. Siis loevad nad sealt ka teisi uudiseid, leiavad uusi tarkuseid.“

Astridi klassi ajaveeb

Vaata ka varasemat artiklit  Tiigri Tegija 2011 auhinna saanud Konguta koolist.

Foto: Konguta kooli arhiiv

Veebipõhine koolitus "Webquesti õppimisüritus" algab 19. märtsil ja lõpeb 15. aprillil. Webquest ehk infootsing on uuringule orienteeritud tegevus, mille käigus kogu või enamus informatsiooni kogutakse veebipõhistest allikatest.

Õppimisüritusel osalemist tõendava tunnistuse saab iga osaleja, kes on esitanud kursuse käigus kõik iseseisvad tööd ning panustanud foorumi aruteludesse. Pärast koolituse läbimist tunneb osaleja webquesti loogikat ja ülesehitust, oskab leida ja valida sobivaid webqueste, oskab koostada webquesti, sh. hindamiskriteeriume. Koolituse viib läbi Koolielu inglise keele ainemoderaator Katrin Saks.

Ühtlasi olete oodatud osalema webquestide konkursil, mille tähtaeg on 1. mai.

Aprillis on võimalik osaleda e-koolitustel "Video koolielus", "Second Life koolielus" ja "Arvutianimatsioon".  Registreerumine koolitusele avatakse nädal enne koolituse algust. Jälgi Koolielu koolituste kalendrit SIIT.

Oskar Luts oli kõigest 20-aastane, kui ta oma koolilugusid hakkas kirja panema. Sellegipoolest pole teos mõeldud lastele. Et tänapäeva lapsed lugude sisust paremini aru saaksid, on aastal 2007 ilmunud väljaanne „Kui Arno isaga koolimajja jõudis“, kus Lutsu algne tekst on mõneti lühendatud ja selgitustega varustatud.  

Ükskõik, kui vana sa oled ja millist väljaannet lugesid – ootame sind osalema kirjavõistlusel „Kiri „Kevadele““. Millised mõtted sul pähe tulid, kui lugesid raamatut? Mida tahaksid öelda autorile enesele või mõnele tegelasele? Kuidas võrdleksid oma koolielu sellega, mis sada aastat tagasi kujutatud?
Kirjuta oma kiri paberile ja pane paber ümbrikku, nagu seda vanal heal ajal tehti.
Ümbrikule märgusõna KIRI KEVADELE ja aadress:

Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum
Köstri allee 3
Palamuse
49226 JÕGEVA MAAKOND

Niiviisi jõuab sinu kiri täpselt sellesse majja, kust „Kevade“ lood alguse said – kus Oskar Luts ise koolis käis. Kiri tuleks posti panna aprilli lõpuks, hiljemalt 30. aprillil 2012.

Sisukamate kirjade autorid saavad üllatuse osaliseks ja kirjadest tehakse muuseumis näitus, nii et kõik O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseumi külalised saavad lugeda ka sinu kirja!

Täiendav teave
mare.muursepp@tlu.ee

Artiklit saab lugeda SIIN.

Ametiühingu toetusstreigid saavad alguse esmaspäeval Narvas, kus hommikupoolikul korraldavad viietunnise streigi sealsed bussijuhid.

Hoiatusstreik Narvas halvab linnaliinid ja Narva Bussivedude poolt teenindatavad maakonnaliinid. Esmaspäeval toetavad streikijaid ka mitme ettevõtte autojuhid, kes panevad tuuleklaasile streigiteated, kuid reaalset streigikahju ei põhjusta, ja Rakvere bussijuhid, kes teevad kell 9 töökohal pooletunnise toetuspiketi.

Teisipäeval jätkub streigilaine Saaremaal, kus kohalikud bussijuhid korraldavad toetusstreigi päeval kell 12-13. Tegu on sümboolse streigiga, kus reisijad reaalselt kannatama ei pea. Kolmapäeva hommikul kell kaheksa korraldavad Tartu kiirabitöötajad töökohal toetuspiketi, tuletades sellega meelde ka enda vastuseta palganõudeid. Kell 9.30 jätkavad piketiga Tartu bussijuhid.

Kolmapäevast reedeni kestab haridustöötajate liidu korraldatav õpetajate streik, milles osaleb suur osa koolidest ja lasteaedadest. Õpetajate streiki toetavad paljude ametialade esindusorganisatsioonid. Teiste seas on oma toetusest teada andnud päästjad, tele- ja raadiotöötajad, arstid, logopeedid, kultuuritöötajad, õpilas- ja noorteühendused jne. Streigiga nõutakse õpetajate palga alammäärade tõstmist 20 protsendi võrra. Tallinnas on ka kavandatud linna õpetajate miiting 7. märtsil kell 12-13 Vabaduse väljakul.

Väga suurt osa Tallinna elanikke mõjutab neljapäeval transpordi ametiühingu otsus peatada neljapäeval pealinna bussi-, trammi- ja trolliliiklus.

Ühistranspordi seisak kestab terve päeva hommikul kella neljast öösel kella kaheni, teatas ametiühing BNS-ile. Trammi-, trolli- ja bussijuhid teevad toetusstreigi õpetajate palganõude toetuseks ning kollektiivlepinguseaduse muudatuste vastu, mis seab ohtu transporditöötajate palgad, puhkused ja sotsiaalsed tagatised.

Lisaks on neljapäeval plaanis neljatunnine toetusstreik Paides ja Pärnumaal, mis mõlemad häirivad bussiliiklust, kuid ei katkesta seda täielikult.

Streigilaine lõpetavad reede kahe maakonna teetöötajad, kes kaaluvad päevast tööseisakut, mis jätaks lumiseks kõik nendes maakondades asuvad riiklikud maanteed. Läbirääkimised streigi tegeliku kestuse üle veel käivad.

Allikas: BNS

Foto: Flickr