220 aastat hiljem meenutati Baeri ja tema tegusid Lasila koolis Baeri-teemalisel nädalal, milleks valmistumine algas kooli ajalooõpetaja Tiina Mesi sõnul juba sügisel, kirjutab Virumaa Teataja.

Selleks, et suurmehe sünnipäevanädal talle vääriliselt mööduks, olid õpilased koos õpetajatega meisterdanud Baeri-teemalisi järjehoidjaid, joonistanud ajaloolisest isikust portreesid ning kirjutanud talle kirju.

Ülespaneku üheks huvitavamaks eksponaadiks olid kahtlemata tuulekellana riputatud vilditud munad, mis sümboliseerisid Baeri avastatud munarakku. Pikemalt loe juba Virumaa Teatajast.

Õppevahendite ostmiseks eraldatud toetus aitab mitmekesistada huvikoolide õppekavade täitmist ning toetab vähemate võimalustega noorte osalemisvõimalusi noorsootöös.

„Riigi toetus noorsootöö valdkonna arengule ja selle olulisele osale nagu huviharidus, võimaldab huvikoolides muuhulgas sisse viia samuti uuendusi ja noortega tehtavat väärtusliku tööd kaasajastada,“ selgitas Eesti Noorsootöö Keskuse peaekspert Ene Raid.

Eestis tegutseb hetkel ligi 400 huvikooli, kes pakuvad huviharidust enam kui 68 tuhandele noorele.

Eraldatud toetuse taotlemiseks saavad huvikoolid „Varaaida“ projektikonkursile taotlusi esitada kuni 3. aprillini. Ühele projektile eraldatakse maksimaalselt 2000 eurot. Infopäev taotlejatele toimub 15. märtsil kell 12.00 Eesti Noorsootöö Keskuses (Uuslinna 10, Tallinn).

Riigi prioriteedid noorsootöö ja selle osana ka huvihariduse arendamisel on kättesaadavuse suurendamine, sh vajaliku infrastruktuuri arendamine ja varustuse uuendamine, ning tehtava töö kvaliteet.

Projektikonkurssi „Varaait“ korraldab haridus- ja teadusministeeriumi hallatav riigiasutus Eesti Noorsootöö Keskus, mis teeb koostööd valitsus- ja noorsootööasutustega, kohalike omavalitsustega, noorteühingute ja teiste institutsioonidega, et arendada noortepoliitikat ja noorsootööd, pakkudes selleks väärtuslikku nõu ja teavet ning esindades, teadvustades ja kaitstes noortevaldkonna huve ning väärtusi.

Lisainformatsioon:
Ene Raid
Eesti Noorsootöö Keskuse peaekspert
Tel. 517 9347

Kursuse kogukond asub SIIN, tänaseks, 5. märtsiks on registreerumine lõppenud!

Virtuaalmaailmades veedavad õpilased päris palju aega. Eriti suured huvilised on poisid, kes mõnda virtuaalsesse mängu end ära kaotada võivad. Second Life ehk Teine Elu on virtuaalmaailm, mis sarnaneb pärismaailmale.

Käesoleval e-kursusel saavad õpetajad kogemuse virtuaalmaailmas olemisest ja tegutsemisest. Õpilasi kursusele kaasa haarata pole vaja. Proovime koos leida Second Life'st võimalusi, kuidas virtuaalmaailma õppetöösse rakendada. Kursusel osalemiseks on vaja hea internetiühendusega arvutit ja kõrvaklappe koos mikrofoniga.

Kursuse maht on 24 tundi ja see kestab 5. märtsist 15. aprillini. Koolitajateks on Tiigrihüppe Sihtasutuse haridustehnoloog Ingrid Maadvere ja Tallinna Lilleküla gümnaasiumi õpetaja Meeri Sild.

Kõnevõistlusel osalejad pidid tihedas konkurentsis kaitsma oma seisukohti teemal „The Wisdom of Youth“ (Nooruse tarkus). Läbi eelvooru ja poolfinaali jõudis mitmekümne osaleja seast lõppvõistlusele kaheksa noort. Finaalis osutusid teistest sõnakamaks Vahur Hansen (Gustav Adolfi gümnaasium), Kelly Toode (Viimsi kool) ja Kristin Parts (Pärnu ühisgümnaasium). Võistlemas olid ka Tartu, Kohtla-Järve, Jõhvi, Viljandi ja Võru gümnaasiumiõpilased.

Neljandat korda toimunud ingliskeelse esinemise konkursse noortele on korraldanud Eesti Inglise Keele Kõnelejate Selts. Võistlejaid tervitas seltsi esimene president ja Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut ning Suurbritannia vastne suursaadik Eestis Christopher Bruce Holtby.

Konkursi võitja Vahur Hansen esindab Eestit 14.-19. maini Londonis toimuval finaalvõistlusel, kus ta konkureerib 87 riigist pärit noortega, kelle emakeel ei ole inglise keel.

Allikas: BNS

Sel puhul kutsuvad muuseumi külakiiged lahkesti kiikuma. Ole ettevaatlik ja järgi täpselt kiigel antud juhiseid!

Kuie kooli perenaine õpetab, kuidas sibulakoorte ja muude looduslike vahenditega lihavõttemune värvida. Peaasi on aga mitte paja alla puhuda, muidu lähevad munad lõhki! Härjapea talu perenaisel on käsil lihavõtte kohvilaua katmine, et pühade puhul pastorihärrat võõrustada. Sepa talu peremees räägib vanadest uskumustest ja traditsioonidest.

Sutlepa kabelis algab kell 15.00 jumalateenistus, teenib õpetaja Toomas Paul.

Kolu kõrts pakub traditsioonilisi lihavõtteroogasid.

Eesti Vabaõhumuuseum asub Tallinnas.

Iga ligidusse sattunud mees pidi naistele maarjapuna välja tegema, nii on ka Sepa talu peremehel pliidil podisemas üks tervistav punane jook, mida hea tervise tarvis rüübata.

Maarjapäeva nimetatakse ka kapsamaarjapäevaks, nõnda küpsetab Härjapea talu perenaine pannkooke, mis laiad nagu kapsalehed. Kolu kõrtsis maitsvad maarjapäevale sobilikud road.

Vabaõhumuuseum asub Tallinnas Vabaõhumuuseumi tee 12.

Kolme liidu hinnangul on vaja riiklikult seada haridus prioriteediks, mis lisaks sõnadele ja erinevatele reformialgatustele peab väljendama ka rahastamises, teatasid õpilasorganisatsioonid.

EÕEL-i aseesimees Liina Hirve sõnul on õpetajate poolt ülesnäidatud sihikindlus ilmne viide sellele, et hetkeolukorraga ei saa leppida ning paremad võimalused tuleb leida. ENL juhatuse esimees Mailis Ostra arvates ei määra õpetajaameti väärtustamine ainult tänaste õpetajate motivatsiooni, vaid aitab kaasa ka tulevaste üliõpilaste karjäärivalikule.

EÜL on varasemalt välja toonud, et ühe haridusvaldkonna rahastamine ei tohiks välistada teist. "Kergesti on tulemas poliitilisest aruteludes fakti ette seadmised, et kas saavad õpetajad oma palgatõusu või tudengid uue toetussüsteemi," tõdes EÜL juhatuse esimees Eimar Veldre.

Kolm organisatsiooni peavad oluliseks väljendada solidaarsust ja tunnustada õpetajaid kodanikujulguses seista aktiivselt ja eeskujukalt oma õiguste ja huvide eest. Õpilasi, tudengeid ja noori on oodata osalema õpetajate streigiga soetud üritustel, sealhulgas 07. märtsil Tallinnas Vabaduse väljakul toimuval miitingul.

Haridustöötajate liit (EHL) edastas 21. veebruaril ametliku streigiteate, mille kohaselt algab 7. märtsil kuni kolm päeva kestev üleriigiline pedagoogide streik. Streigi põhjuseks on asjaolu, et ei ole saavutatud kokkulepet töötasu alammäärade tõstmise osas.

Streik algab 7. märtsil kell 8 ja kestab 9. märtsini. Vastavalt õpetajate otsustele kohtadel toimub streik haridusasutustes üks kuni kolm päeva. Streik on üleriigiline, hõlmates õpetajaid kõigis maakondades. Kuna lisaks korraldatakse ka toetusstreike, on kokku streigist osavõtjate eeldatav arv umbes 12.000. Streigi ajal korraldatakse sellest osavõtjate poolt pikette ja miitinguid. Nii on Tallinnas kavandatud linna õpetajate miiting 7. märtsil kell 12-13 Vabaduse väljakul.

Pedagoogide töötasu alammäärad on jäänud 2008. aasta tasemele. Edasised läbirääkimised valitsusega töötasu alammäärade tõstmiseks 2010. ega 2011. aastaks ei andnud tulemusi, samuti ei leidnud arvestamist ettepanekud täiendavate rahaliste vahendite leidmiseks 2012. aasta eelarves.

EHL-i nõue on, et õpetajate töötasu atesteerimisel omistatud ametijärkude kaupa tõstetaks üleriigiliselt 20 protsenti ja noorempedagoogi palga miinimummäär ulatuks 729,82, pedagoogil 772,85, vanempedagoogil 883,28 ja pedagoog-metoodikul 1066,66 euroni. Praegu on noorempedagoogi palga alammäär 608, pedagoogil 644, vanempedagoogil 736 ning pedagoog-metoodikul 888 eurot.

Allikas: BNS

Õpetajate Lehe artikkel täismahus.

Foto: Koolielu arhiiv

Reemo Voltri kirjutab Eesti Päevalehes, et Jaan Poska gümnaasiumis jäävad järgmisel nädalal kolmapäevast reedeni ära kõik tunnid, ka Tartu teised koolid streigivad.

Tallinna Haridusameti üldhariduse osakonna juhataja Viivi Lokki sõnul sujus taotluste esitamine ladusalt. „Olime valmis ka selleks, et enamik soovib avalduse esitada juba esimesel päeval ja võivad tekkida järjekorrad, kuid lapsevanemad on olnud mõistvad ning ülearust tormamist pole olnud,“ rääkis Lokk. „Enamasti kasutavad vanemad eKooli moodulit. Lisaks töötab haridusametis vastuvõtulaud, kus saab kirjutada ja esitada paberkandjal taotluse. Oleme abiks võtnud ka lisajõudusid, kes võtavad avaldused vastu ning vajadusel juhendavad ja abistavad lapsevanemaid nende kirjutamisel.“

Vastuvõtulaua töötajatele antud tagasiside põhjal jäid lapsevanemad taotlemise protseduuriga rahule. Osa lapsevanemaid arvas aga, et lisaks eKoolis taotlemisele tuleks seda teha ka paberkandjal. „See ei ole kindlasti vajalik,“ selgitas Viivi Lokk. „Samaväärsed on nii eKooli kaudu kui ka paberkandjal esitatud taotlused ning dubleerida neid tarvis ei ole. Taotluste esitamiseks on aega kuni 15. märtsini.“

Eesti Rahvastikuregistri andmetel läheb käesoleva aasta 1. septembril Tallinna koolide esimestesse klassidesse ca 4500 last. Tallinna Haridusamet kinnitab, et koolikoht elukohajärgses koolis on kindlustatud kõigile Tallinna lastele. Koolide määramise peamisteks kriteeriumiteks on Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest ning Tallinna linna elukohajärgse kooli määramise korrast tulenevalt elukoha lähedus koolile ning õdede-vendade õppimine samas koolis, võimalusel arvestatakse vanemate soove.

Hiljemalt 25. mail teavitab Tallinna Haridusamet lapsevanemat elukohajärgsest koolist eKooli kaudu e-posti aadressil või paberkandjal lapse rahvastikuregistrijärgsel aadressil.Peale teate saamist tuleb vanemal hiljemalt 10. juuniks kooliga ühendust võtta ning esitada nõutavad dokumendid.

Allikas: BNS