Võrdlust saab lugeda Maalehe veebiküljelt.

Eesti Lugemisühingu juhatuse esinaine Maili Vesiko-Liinev, mis ajast te ise lugemisühinguga seotud olete?

„Kui käisin Tallinna ülikoolis (õppisin eripedagoog-nõustajaks), siis oli minu õppejõud Meeli Pandis, kes tol ajal juhtis lugemisühingut. Tema tegi mulle ettepaneku hakata juhtima „Lugemispesa“ projekti, see oli täitsa uus asi.  24-aastaselt mul mingit juhtimiskogemust ei olnud. Võtsin pakkumise vastu, tagantjärgi võib rahvatarkust meelde tuletada, et julge hundi rind on ikka rasvane. Sellest ajast jäingi lugemisühinguga seotuks, 2006. aastal valiti mind juhatuse esinaiseks.“

Kas ühingu juhtimine on hooajaline või igapäevane töö?

„See on küllaltki igapäevane töö, mis hooajati võib tihedamaks muutuda.  Kirjadele vastamised, helistamised, nõuküsimised on igapäevased tegevused. Kui on suuremad üritused tulemas, siis on ka tööpäevad kiiremad.“

Kui suur on täna Eesti Lugemisühing?

„Veidi üle 200 liikme. Kas võiks suurem olla? Oleme selle peale mõelnud, aga meile ei ole tähtis see, et oleks võimalikult palju liikmeid, vaid et oleksid inimesed, kes asjast huvituvad.“

Kas liikmed on valdavalt õpetajad?

„Jah, valdavalt tõepoolest, ehkki me ei piira, kes võib liikmeks astuda: on lapsevanemaid, teadlasi, logopeede. Ühesõnaga need, keda huvitab kirjaoskuse areng.“

Kumb huvi peab suurem olema, et lugemisühingu  liikmeks tulla – kas huvi lugemise vastu või lugema õpetamise vastu?

„Arvan, et need ei välista üksteist. Tihtipeale küsitakse meie nimetuse kohta, et ahhaa, kas te olete lugemisklubi. Nimi – Eesti Lugemisühing – võib natuke segadusse ajad küll. Aga me ei tule kokku raamatuid lugema, vaid me arendame kirjaoskust;  toetame inimesi, kes alles õpivad lugema või kellel on lugemisraskused. Peaks vist vastama nii, et koondame neid, kes tahavad teisi õpetada, teisi toetada. See on väga hea eeldus, kui sul on õpetamise kogemus. Olen ise koolitajana tegutsenud ja tähele pannud, et need inimesed, kellel on oma lapsepõlvest lugemise või lugemaõppimisega seotud negatiivne kogemus – lugemaõppimine oli sundus, kohustus; neil oli raske lugema õppida  ja lugemisrõõmu on nad oma elus avastanud hiljem – nemad on tihtipeale paremad õpetajad kui need, kes ütlevad, et olen eluaeg armastanud lugemist, ma ei saa aru, mis neil lastel viga on, et nad ei loe! Neil ei ole seda mälestust, et lugemaõppimine võib olla ka negatiivne kogemus.“

Kuidas te oma ühingu kaudu saate lugemaõppimist toetada?

„Toetame nii lapsi kui täiskasvanuid, ehkki hetkel on tegevused  kujunenud nii, et rohkem küll lapsi. Projekt „Lugemispesa“  hõlmab eelkooliealisi ja algklasse. Põhikoolile on mõeldud projekt „Lugeda on mõnus“. Aga meil on düsleksia osakond eraldi ja on lugemisraskuste projekt, mille käigus pööratakse tähelepanu ka täiskasvanute lugemisraskustele.“

Projekt “Lugeda on mõnus” on Eesti koolide õpilaste ja neid juhendavate õpetajate vabatahtlik liikumine, mis kestab igal õppeaastal septembrist juunini. Projekti käigus loetakse põnevaid raamatuid ning toimub loetud raamatute arutelu itnterneti vahendusel. Projektil on oma kodulehekülg aadressil  http://www.lom.edu.ee
Projekt "Lugemispesa" algatati 2004. aastal eesmärgiga  anda õpetajale võimalus saada uusi teadmisi ja oskusi sellest, kuidas kohandada lugemiskeskkonda lasteaias ja algkoolis ja  muuta raamatud, lugemistegevused lastele huvitavaks.

Lugemispesa projekt on jätkuvalt populaarne, kes teil seda projekti nii jõuliselt toetab?

„Need inimesed, kes seda teevad! Nad on entusiastid. Esimesel aastal toetas meid rahaliselt Hollandi suursaatkond. Tänu sellele läks projekt nii suurelt käima. Viimastel aastatel oleme väikest toetust saanud Hasartmängumaksu Nõukogult. Aga lugemispesa süsteem on välja mõeldud niivõrd hea, et see lihtsalt toimib. Ja võidavad kõik, nii lapsed, õpetajd kui lugemispesa eestvedajad – lugemispesa mentorid saavad koolitamiskogemuse, nad saavad teha asja, millesse nad usuvad.“

Statistika kohta ütleb Maili Vesiko-Liinev, et algusaastatel peeti tõesti arvet,  kui paljud on  läbinud lugemispesa koolituse. „Kui magistritöös uurisin lugemispesasid, siis selgus, õpetajatest pooled, kes olid käinud lugemispesa koolitusel, ei teinud tegelikult pärast lugemispesa, vaid traditsioonilise lugemisnurga. Nii et ega me ei tea reaalselt, kui palju on koolides-lasteaedades lugemispesasid, aga koolituste põhjal võib öelda,  et peaks olema üle kahe tuhande. Samas kuulen siit-sealt, et meil on ka lugemispesa, või helistab keegi, et me ei ole projektiga liitunud, aga kas me võime teha lugemispesa. Muidugi võib!“

Kas lugemispesa on kohalikku päritolu või imporditud idee?

„See on täiesti Eesti asi, Eesti Nokia. See on mõeldud lugemisühingu liikmete ja juhatuse poolt välja, selle nime pani Meeli Pandise tütar Made Pandis, kes ka meie ühingus aktiivselt tegutseb.“

Olete proovinud ideed eksportida ka, või vähemalt tutvustada raja taga?

„Jah, oleme tutvustanud, ja huvi on olnud, nii et sooviksime tõesti ideed rohkem eksportida, aga pigem on see ressursside taha jäänud.“

Lugemisühingu kaudu puutute lugemise ja kirjutamisega seotud muredega kokku igapäevaselt. Mida ütlete,  on meil 100%  kirjaoskajad inimesed? Kõik lapsed oskavad lugeda ja kirjutada?

„Statistika ütleb, et nii see ju on. Ise arvan, et suur küsimus on, kas lapsed loevad meelsasti? Üks asi, et nad oskavad lugeda, teine – kas nad loevad heal meelel. Näen, et kui lugemisest tehakse tõsine ja tähtis asi, kui eelkooliealisi nö kiirendatud korras õpetatakse lugema, treenitakse, et nad saaksid koolikatsetele, siis siin tekivad probleemid. Lapsed loobuvad, nad ei taha lugeda. Öeldakse, et tänapäeva laps loeb vähem. See ei ole õige, ta loeb lihtsalt rohkem internetis!

Minu murekoht on, et võiksime täiskasvanutena olla teadlikumad ja teha lastele lugemise meelega atraktiivsemaks, mitte viibutada sõrmega, et miks sa raamatut ei loe, miks sa nii palju arvutis oled. Täiskasvanud ei tohiks teha lugemisest nö „püha lehma“.“

MTÜ Eesti Lugemisühing on 20 aastat tulemuslikult tegutsenud. Mis on teie edu saladus?

„Olen täiesti kindel, et saladus peitub inimestes, kes ühingu töös kaasa löövad. Juba kui ühing loodi, olid seal juures inimesed, kes oma tegevusse uskusid. Mina olen juhina oma prioriteediks pannud inimeste motiveerimise ja tunnustamise. Kui inimene midagi teeb, siis tema töö saab tunnustatud, kas helistan ja tänan või annan meilitsi tagasisidet. Tunnustus on väga oluline.“

Eesti Lugemisühingu kodulehelt leiab info sünnipäevaürituste kohta.

Fotol on lugemispesa eralasteaias Naba Tallinnas (Koolielu arhiiv).

Samuti toob lasteombudsman ära lapsevanema õigused ja kohustused, annab infot Eesti lastekaitse korraldusest ning mitmesugust uut ja vajalikku teavet seoses lapse õiguste ja lasteombudsmani tööga, teatab õiguskantsleri kantselei.

Lasteombudsmani kodulehel on lugejarühmi silmas pidades erineva keelekasutuse, raskusastme ja teabemahuga lehed lapsele, noorele ja täiskasvanule.

Laste leht on mõeldud kuni 12-aastastele. Lasteombudsman selgitab hästi lihtsalt ning vahetult lapsele kõneldes, kes on lasteombudsman ja millega ta tegeleb, kuidas laps saab soovi korral lasteombudsmani poole pöörduda, millised on lapse õigused ja kohustused, millised on lapsevanema õigused ja kohustused; annab lapsele elulist ja huvitavat infot korduvate küsimuste all, samuti kasulikke linke jm. Noorte leht on mõeldud 13-18-aastastele ning sisaldab laste lehega võrreldes veidi enam eale arusaadavat teavet, näiteks on lisatud aktuaalsed uudised ja infomaterjalid, teave Eesti lastekaitse korraldusest jm.  Täiskasvanute lehelt leiab kogu lapse õiguste ja lasteombudsmani tegevusega seotud vajaliku info, sh lasteombudsmani seisukohad, eelisvaldkonnad lasteombudsmani töös, aastaaruanded, uuringud ja analüüsid; viiteid allikatele, kust on võimalik lapse õiguste kohta põhjalikumalt lugeda jpm.  

Lasteombudsmani üks oluline ja omaette eesmärk on lapsele lihtsalt ja arusaadavalt selgitada lapse õigusi. Lapsel on paljuski needsamad õigused mis suurtel inimestel, selgitab lasteombudsman, lisades, et erinevustest hoolimata on kõigil lastel ühesugused õigused. Lisaks õigustele, huvidele ja vajadustele on lapsel ka kohustused. Õigused ja kohustused käivad käsikäes, rõhutab lasteombudsman. „Sul on õigus haridusele, kuid samal ajal on Sul kohustus koolis käia. Sul on õigus nõuda, et Sinu õigusi austatakse, kuid oma õiguste nõudmisel tuleb Sul arvestada teiste laste ning täiskasvanute õigustega“, kirjutab lasteombudsman.

Põhjalikumalt saab kodulehelt teada, mida tähendab lapse õigus elule ja arengule, õigus kaitsele, õigus tervise kaitsele, õigus privaatsusele, õigus mõlema vanema hoolitsusele, õigus nimele ja kodakondsusele, õigus emakeelele ja kultuurile, õigus haridusele, õigus vabalt väljendada oma arvamust, õigus mängu- ja puhkeajale.

Tutvu lasteombudsmani kodelehega siin: http://lasteombudsman.ee/et

Raportit "Key Data on Education in Europe 2012" esitleti Euroopa Liidu haridusministritele 10. veebruaril Brüsselis, vahendab Virtual Schools and Colleges veebruari uudiskiri.

Raport näitab, et pedagoogilise kõrghariduse omandajate arv väheneb samal ajal, kui suur osa Euroopa õpetajatest ligineb pensionieale. Näiteks ligi pool Saksamaa, Itaalia ja Rootsi põhikooli õpetajatest on vanemad kui 50-aastased.

Samas on raportis välja toodud ka mitmed julgustavad märgid. Nii on hariduse rahastamine enamikes riikides stabiilne ning kõrgharidus on endiselt parim garantii töötuse vastu: kõrgharitud inimesed leiavad uue töö kiiremini kui kõrghariduseta inimesed.

Raportis märgitakse, et õpetajate mentorlussüsteem, hindamisjuhised ja tunnivaatlused on Euroopas laialdaselt levinud. Samas ei ole suudetud õpetajaameti ligitõmbavust tõsta. Euroopa Komisjon tahab õpetajaametit populariseerida selle kaudu, et pakub 1 miljonile õpetajale võimaluse omandada õpetamise kogemust välisriigis programmi Erasmus for All kaudu.

Raportiga saad lähemalt tutvuda SIIN.

Foto: Dreamstime

Mõttetalgud toimusid Eesti Maaülikooli aulas ning sellest võttis osa 60 inimest - Eesti suurimate ülikoolide õppejõud, tudengiteaduse ettekandjad läbi aastate, toetajad ja korraldajad.

Mõttetalgutel leiti, et Eesti vajab rohkem TalveAkadeemia sarnaseid algatusi, kus üliõpilased saaksid kohtuda teiste ülikoolide tudengitega ning tutvustada üksteisele oma teaduslikke ideid. Praegu jääb paljude tudengite uurimis- ja lõputööd sahtlisse - see on kaotus nii tudengile, ülikoolidele kui tervele Eestile.

Mõttetalgutel arutleti ka teemadel "Kuidas saada rohkem tudengeid kirjutama teadustöid?", "Kas on vajalik suurendada TalveAkadeemia sarnast interdistsiplinaarset õppetegevust Eesti ülikoolides?" ja teiste Eesti tudengiteaduse sõlmprobleemide üle.

Reedel, 2. märtsil algab Narva-Jõesuus kümnes TalveAkadeemia konverents „Jätku majandust, jätku leiba!“. Konverentsil käsitletakse nii majanduse jätkusuutlikuse, ringmajanduse, sotsiaalse ettevõtluse kui ka energeetika teemasid. Diskussioonis arutletakse selle üle, kas Eesti võiks olla roheriik? Konverentsi eesmärgiks on tõstatada probleem, et praegune majandus ei saa kauem kesta, sest loodusressursse tarbitakse juba praegu tuleviku arvelt.

MTÜ TalveAkadeemia on Eesti suurim tudengiteaduse konverents ning seda korraldavad tudengid Tallinna Tehnikaülikoolist, Tallinna Ülikoolist, Maaülikoolist, Tartu Ülikoolist ja Eesti Kunstiakadeemiast. TalveAkadeemiat toetavad SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, SA Archimeds, Hasartmängumaksu Nõukogu, Eesti Maaülikool, Tallinna Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool.

Lisainformatsioon:
Liis Sinijärv
TalveAkadeemia 2012
projektijuht
liis@talveakadeemia.ee

Mariell Jüssi
TalveAkadeemia 2012
sisujuht
mariell@talveakadeemia.ee

Allikas: TalveAkadeemia pressiteade

Eelnõu kohaselt eraldatakse valitsuse reservist välisministeeriumile 944 455 eurot ja 32 senti Tallinna Inglise kolledžis rahvusvahelise bakalaureuseõppe organisatsiooni õppekavade rakendamise kuludeks algastmes ja keskastmes, teatas valitsuse pressiesindaja BNSile. Gümnaasiumiastmes toimivad õppekavad alates 2009. aasta sügisest.

Õppekavade kõigi astmete rakendamine Eestis võimaldab toetada riigi rahvusvahelise koostööga seotud tegevusi, välisõppejõudude ja -teadlaste Eestisse kutsumist, välisspetsialistide töötamist Eestis ja Eesti diplomaatide roteerimist.

Algtaseme ja kesktaseme programmide rakendamise selle aasta kulud jagunevad personalikuludeks ning majandamiskuludeks, vastavalt 13 195 eurot ning 931 260 eurot ja 32 senti. Raha eraldamise taotluse on esitanud välisministeerium, kuid rahandusministeerium teeb ettepaneku eraldada need vahendid haridus- ja teadusministeeriumile.

Allikas: BNS

Sihtasutus Tallinna Vene Lütseum hakkab paiknema Tallinnas Lasnamäel aadressil Linnamäe tee 10, selgub linnavolikogu otsuse eelnõu seletuskirjast.

Mullu detsembri lõpus lubas Tallinna keskerakondlasest abilinnapea Mihhail Kõlvart, et linnavalitsus kaebab kohtusse valitsuse langetatud otsuse mitte lubada Tallinna ja Narva 15 gümnaasiumil jätkata gümnaasiumiosas venekeelset õpet.

Ühe võimalusena venekeelse õppe jätkamiseks nimetas Kõlvart ka selle, et erinevalt riiklikele ja munitsipaalkoolidele saavad erakoolid õppekeelt valida. Ta märkis, et Tallinnal on võimalik muuta munitsipaalgümnaasiumid eragümnaasiumiteks, mille omanik on Tallinna linn, ning jätkata neis venekeelset õpet.

Miks Prey?

Prey soosimiseks on üsna ilmsed põhjused. Peamine põhjus Prey kasutamiseks on see, et seda on võimalik teha tasuta kuni kolmes seadmes, mis kasutavad Windowsit, Maci, Linuxit või Androidi. Aga see ei tähendaks veel midagi, kui Prey poolt pakutav jälgimissüsteem poleks kindel. See ei ole lolli-kindel, eriti kui varas tahab sinu arvuti või telefoni üleni puhtaks teha, aga kui pole tegu taolise juhusega, siis annab Prey sulle võimaluse. 

Allolev video räägib täpsemalt, kuidas on võimalik seda programmi kasutada. 

Sülearvutiga, millel on sisseehitatud veebikaamera ja WiFi ning millele on paigaldatud Prey tarkvara, on üsna tõenäoline saada paari minuti jooksul, kui arvuti töötab, pilt vargast ning tema ligikaudne asukoht. Sa ei pea ka ise aktiivselt otsima, Prey saadab uuendusi sinu võrgukontole iga 20 minuti järel.

Prey pakub veebikaamera kaadreid, ekraanipilte, infot kasutatud failidest ja programmidest, võrguandmeid ja palju muud neile, kes soovivad oma nn saaki märkamatult jälitada. Kui sa aga soovid olla oma arvuti leidja osas agressiivsem, võid kasutada võimalusi nagu alarmid, taustapildi muutmine, salasõna rakendamine ja üle võrgu oma brauserisse salvestatud paroolide  ja ajaloo kustutamine. 

Kui sülearvuti osutub varastatuks ja sinna on paigaldatud tasuta Prey tarkvara, tarvitseb vaid veebikeskkonnas arvuti varastatuks märkida ning Prey asub tööle. Lugege ka üht innustavat kasutajalugu Prey abist arvuti leidmisel siit. 

Refereeritud lifehacker.com veebilehelt.

Samas lisas ta, et kool neil päevil suletud ei ole, kuivõrd kooli juhtkonnal on otsene kohustus tagada lastele mingisugune tegevus, vahendab ERR Uudised.

Timakovi sõnul ei maksa muretseda, et õpilastel jääb nüüd paari streigipäeva vajalik õppeprogramm läbimata - lapsed saavad vajalikdu teadmised ikka kätte.

Lasteaednike liidu esindaja, Tallinna Laagna lasteaed-põhikooli õpetaja Marju Reinvarti sõnul on probleem lasteaedades hoiuvõimalusega streigi ajal natukene suurem, kuna lapsed on seal väiksemad. "Eks lasteaias ole sama moodi, et lasteaiad on avatud, sest direktor peab tagama mingisuguse laste vastuvõtu ja iga lasteaed organiseerib selle ise."

Nimetatud tegevused otsustas Otepää vallavolikogu eelmise aasta 23. novembril. Vallavolikogu otsuse vaidlustasid aga kohtus 10 lapsevanemat, kes taotlevad selle tühistamist.

Ringkonnakohtu määrus ei ole veel vanemate kaebuse sisuline lahendamine, vaid vallavolikogu otsuse täitmise peatamine esialgse õiguskaitse korras kuni sisulise kohtuotsuse jõustumiseni või kuni esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemiseni.

Ringkonnakohus leidis, et antud juhul on kaebajate õigused puudutatud, kuna vanemad peavad saama oma laste haridusküsimustes olulisel määral kaasa rääkida.

Ringkonnakohus pidas tõenäoliseks, et sisuline kohtuotsus antud kaebuses ei jõua jõustuda enne 31. augustit. Samal ajal on kooli jätkumise jaoks oluline juba 31. märts, kuna kooli pidaja peab viis kuud enne järgmise õppeaasta algust teada andma plaanist kooli uksed sulgeda, avada või mitu kooli omavahel liita. Seega kui vallavolikogu vaidlustatud otsus on jõus veel 31. märtsil, on sisuliselt pöördumatu käivitatud sündmuste ahel, mis tipneb kooli sulgemisega sel sügisel.

Ringkonnakohus leidis, et ei saa välistada esitatud kaebuse edukust. Kui kaebajate kaebus osutub edukaks ja kohus tühistab vallavolikogu otsuse ning kool on selleks ajaks juba suletud, siis tuleks kooli tegevuse jätkamiseks see uuesti avada. See ei pruugi aga olla enam teostatav, sest õpetajad on endale selleks ajaks tõenäoliselt leidnud uue töökoha ning lapsed käivad juba teises koolis. Seega esineb antud juhul ringkonnakohtu hinnangul pöördumatu tagajärg.

Kaebajate kaebus vallavolikogu otsuse tühistamiseks on praegu Tartu halduskohtu menetluses ning halduskohus teeb oma otsuse teatavaks 7. märtsil.

Eilne ringkonnakohtu määrus ei ole vaidlustatav.

Allikas: BNS