Õpetajaamet on Soomes väga väärtustatud ja populaarne ka noorte seas, mistõttu saavad ülikoolid tõepoolest valida, kes võiks õpetajaks kõige paremini sobida. „Õpetajakutse on üks neist ametitest, mis tuleb pärast arste ja advokaate – see on noorte jaoks väga ligitõmbav amet,“ teab Soome hariduspaneeli tegevjuht Timo Lankinen.

Soome haridustöötajate ametiühingu president Olli Luukkainen märgib, et Soomes on kõikidel õpetajatel magistrikraad. „Meie eripäraks on ka õpetajate n-ö väljaõppe koolid, kus õpetajaks õppivad tudengid saavad harjutada ülikoolis õpitut ja seda tegelikkuses rakendada,“ lisas ta. Nii saabki tulevane õpetaja kõigepealt teoreetilise põhja alla, seejärel rakendab seda praktikas ning pärast omandab teooriat juurde, et seda hiljem taas praktikasse viia.

Värsket õpetajat aitab ka mentorlussüsteem – nimelt saab ta kooli minnes omale kogenud õpetajast mentori, kes aitab sisse elamisel, osaleb uue õpetaja tundides ja annab tagasisidet.

Koolides peetakse väga oluliseks probleemide varajast märkamist. Kui on näha, et õpilane on teistest maha jäänud, tal on keskendumisprobleemid või aktiivsushäired, püütakse võimalikult varakult jaole saada ja rakendada tugiõpetajasüsteemi.

Haridussüsteemid, millest videolood tehti, valiti nende riikide seast, mille õpilased said kõrgeid punkte PISA (Programme for International Student Assessment) testis. PISA on kõige suurem rahvusvaheline haridusuuring, mis hindab õpilaste teadmisi kolmes valdkonnas: lugemine, loodusteadus, matemaatika. Ühtlasi kogub uuring taustateavet õpilase, tema perekonna ja koolikorralduse kohta, mis aitab seletada tulemuste põhjuseid.

Refereeritud OECD veebilehelt.

Eelseisva haridustöötajate streigi ajal on kõige tähtsam laste turvalisuse tagamine, seetõttu peab haridus- ja teadusministeerium õigeks, et võimalusel oleks koolimaja 7. kuni 9. märtsini õpilastele avatud, märgib ministeerium oma pressiteates. Kõik ministeeriumi 30 üldhariduskooli on nendel päevadel avatud. Kooli saabuvate le õpilastele viiakse võimalusel läbi õppetööd, organiseeritakse iseseisvat tööd või sisustatakse koolipäev mingil muul viisil.

Kohalike omavalitsuste hallatavate haridusasutuste töökorralduse eest õpetajate streigi ajal vastutavad tööandjatena ja õppeasutuse pidajatena kohalikud omavalitsused ning tööandja esindajatena asutuste juhid. Riigikoolide puhul vastutavad streigi ajal kooli töökorralduse eest tööandjate esindajana koolijuhid. Õppeasutuste juhtidel tuleb lapsevanemaid, õpilasi ja õpetajaid aegsasti teavitada, milline on streigi jooksul koolide ja lasteaedade töökorraldus, kuidas on organiseeritud asutuse töö, õpilastransport ning toitlustamine.

Toetusstreigist teavitamise tähtaeg on kolm tööpäeva enne streigi algust.

Riigi üldhariduskoolide nimekiri asub SIIN.

Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse korraldataval pedagoogide ühenduste ülesel koostööpäeval (PÜÜK) "Ühendused ületavad piire" (registreeruda saab SIIN) tutvustavad end Eestis tegutsevad aineühendused ja õpitubades jagatakse ideid, mis õpetajale igapäevase õppetöö kujundamisel marjaks ära kuluvad.

Meil on palju aktiivseid aineühendusi, kes tegutsenud juba aastaid ning kelle kogemustest on kõigil õppida. ESFi programmi „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014“ toel on hoo sisse saanud aineliitude ja -ühenduste võrgustikutöö. PÜÜK on samuti üks osa võrgustikutööst ning päev saab teoks programmi raames ning koostöös Tiigrihüppe Sihtasutusega.

Koostööpäev, mille toimumiskoht on Rocca al Mare Kool Tallinnas, loob aktiviseeriva ja koostöise õpikeskkonna, mis suurendab pedagoogide ühenduste vahelist ühtekuuluvustunnet; annab teavet aktiivselt tegutsevatest pedagoogide ühendustest; annab teadmisi hindamismudelitest, nende koostamis- ja kasutamisvõimalustest õppetunnis.

Päev on üles ehitatud nii, et kõik osalejad saavad tutvuda aineühenduste väljapanekutega, kuulata ettekandeid hindamisest ning osaleda töötubades. Tiigrihüppe Sihtasutuse  haridusportaali Koolielu eksperdid jagavad aineõpetuse head praktikat ning näitavad, missugune on elu koolis, kui kasutada nutikalt infotehnoloogia kaasabi.

Töötoad toimuvad kahes jaos: kell 13.30-14.15 ja seejärel kell 15.00-17.00. Igas töötoas on rõhk ühel ainel, kuid läbiv teema on hindamismudelid.  Näiteks keele ja kirjanduse töötoa teema on „Õpilaste eneseregulatsiooni toetamine ja kujundavast hindamisest saadud informatsiooni kasutamine“, töötuba juhib Marit Tarkin Kuressaare gümnaasiumist. Tehnoloogia töötoas on teema „Hindamiskriteeriumid töö- ja tehnoloogiatunnis“, esineb Tõnu Tammar Eesti Tööõpetajate Seltsist.

Kohtumiseni 22. märtsil kell 10.30 Rocca al Mare Koolis! Osavõtt huvilistele tasuta.

Lähem info:
Elve Kukk
E-post: elve.kukk@ekk.edu.ee

„Konguta võitis seetõttu, et kooli kõik töötajad on osanud maksimaalselt ära kasutada uute tehnoloogiate poolt pakutavad võimalused – seda nii õppetöö läbiviimises kui ka kooli juhtimises," kommenteeris Tiigrihüppe Sihtasutuse juhataja Enel Mägi. Tiigri Tegija auhinna võitnud kool saab võimaluse ajakohastada 10 000 euro eest kooli IKT taristut. 
 
Koolijuht Liina Tamm, mis nipiga Te saate oma õpetajad IKT kasutamisest ja sellealasest enesetäiendamisest innustuma? See, et kogu aeg suurem osa kollektiivist osaleb konkurssidel, koolitustel jne, tundub  üldise koolielu taustal suure erandina...

„Püüan ühendada kasuliku meeldivaga – pedagoogidel on ju kohustus iga viie aasta jooksul koolituda 160 tunni ulatuses. Oleme enamuses ju naised ja sageli veel väikeste lastega pered, seetõttu on äärmiselt mugav kasutada Tiigrihüppe Sihtasutuse haridusportaali Koolielu poolt pakutud e-kursuseid  ja osaleda koolitustes kodunt lahkumata ja pereelu segamata.

Igaüks meist teab oma tugevaid ja nõrku külgi, seetõttu saab valida  just ennast huvitava ja arendava koolituse. Muidugi on mul koolijuhina hea meel, et kasutatakse võimalusi, mis on ka eelarvet säästvad. Leppisime kollektiiviga juba 2011. aasta augustinõupidamisel kokku, et igaüks meist osaleb vähemalt ühel online-koolitusel. Tulemus rõõmustab mind, sest kokkuleppest peetakse kinni. Samas oleme me teadvustanud endile, et tehnoloogia meie ümber muutub ja me peame ennast  „vormis hoidma“. Koolielu kursused meeldivad kolleegidele ka seepärast, et need on nipid elust enesest ja koolitajateks on pedagoogid meie endi keskelt.“
 
Palun rääkige oma kooli meediaklassist. Kas klassi kasutab ainult koolipere või on see teistelegi avatud?

„Meediaklass sai loodud 2004. aastal kohaliku valla toetusel, eesmärgiks oli kaasaegse  tehnoloogia kasutuselevõtt laste õpetamis- ja arendamisprotsessis. Õpilastel on võimalik töötada sülearvutitega, samas on ka võimalused audio- ja videoaparatuuri kasutamiseks, ei puudu ka data-projektor. Õpilased-õpetajad saavad kasutada kooli video- ja audiokogu, samuti ka pabermeediat, sest meediaklass on ühendatud kooli raamatukoguga. Meediaklassis toimuvad meie kooli õppenõukogu istungid, meeskondade nõupidamised ja oleme pakkunud võimalust ka kohaliku omavalituse volikogu istungiteks. Enamik koolipere ühiskoolitustest toimub samuti meediaklassis. Ja meie seeniorkoolituses osalejad kasutavad rõõmuga neid võimalusi.“
 
Tõesti  jäi silma, et teie kooli õpetajad koolitavad seeniore vanuses 60+. See on küll huvitav fakt! Mida neile õpetate,  kuidas eakad koolitustest huvituvad?

„Idee koolitusteks esitasid küsimusena  seeniorid ise, koolile jäi vormistamise küsimus. Kohalik omavalitsus on projektipõhiselt koolitamist  toetanud. Seeniorid on üks väga tänuväärne koolitusgrupp –  neil on tundi tulles alati rõõmus tuju, kõik õppevahendid ilusasti kaasas ja pliiatsid nõeltervaks teritatud. Õpetame neile arvutiga hakkamasaamist, neid huvitavad väga meie riigi poolt pakutavad e-teenused. Oleme õppinud ID-kaardi kasutamisvõimalusi, tekstitöötlust, teinud tutvust mälupulgaga, uurinud piltidega seonduvat. See on elukestev õpe parimas tähenduses. Ja meil läheb juba teine hooaeg, sest eakad ise on seda soovinud. Nad harjutavad koduski ülesandeid ja saavad hästi hakkama –  näiteks oskasid nad suvel kõik saata e-postkaardiga tervitused kodustele Munamäelt!“
 
Tiigrihüppe Sihtasutuse aastakonverentsil rõhutati korduvalt, et IKT puhul ei ole asi tehnikas, vaid IKT on kinni ikka kahe kõrva vahel. Kuidas on Konguta koolis, kas edu põhineb tehnikal või inimestel?

„Mina arvan samamoodi, et inimeste puhul on kõik kinni just kahe kõrva vahel. Ja kui tahta muutusi,  tulebki alustada sealt. Muidugi on olulised uued  võimalused, võimalusi tuleb aga ise aktiivselt otsida. Koolijuhina olen haaranud kinni pea kõikidest Tiigrihüppe Sihtasutuse poolt pakutud võimalustest.  Me kõik võidame, kui meis on endiselt sees rõõm ja õhin veel tundmatu maailma avastamisel. Soov teada saada viib edasi. Õpetaja teab ju, et tema õpetab järgmise põlvkonna noori, seetõttu tulebki tal endal palju teada ja osata. Hariduses ei tohi saada vanaks ja õhata taga kadunud noorust.“

Pidulik hetk Tiigrihüppe Sihtasutuse aastakonverentsilt. Üliõnnelik Liina Tamm võtab kogu koolipere nimel vastu Tiigri Tegija auhinna. Foto: Terje Lepp.

Kogu kool blogib

Konguta koolis on ka suur blogimise vaimustus, kooli kodulehel on tutvumiseks väljas 14 ajaveebi. Blogide pidamine sai Konguta koolis alguse 2008. aastal. Õpetaja Astrid Külaotsa sõnul oli blogimine alguses justkui sõltuvus ja suur hasart. „Õpetajana sain koheselt ja iganädalaselt jagada infot lastevanematele. Sel ajal polnud veel e-kooli ning blogi oli info jagamiseks kiiremaid võimalusi.“ Tänaseks on e-kool info edastamiseks kindlam koht, kuid siiski hindavad lapsevanemad blogi pidamist kõrgelt: seal on neil võimalus klassi ja laste tegemistele kaasa elada, vaadata pilte, näha õpilaste töid ja tegemisi. Lisaks saab õpetaja blogisse lisada interaktiivseid mänge ja internetilehekülgi õpilastele lahendamiseks ning mängimiseks. „Blogi lehel on ka ajalooline väärtus. Õpilastele meeldib vaadata, kuidas nad kirjutasid 1. klassis, millised nägid välja karnevalil 2. klassis või mida tegime 3. klassis,“ teab Astrid Külaots.

Konguta kooli lapsed robootikatunnis. Foto: kooli arhiiv.

Õpilased kasutavad IKT-d sama agaralt kui õpetajad

Konguta kooli 4. klassi õpilane Robin Tammemägi on rahul sellega, et juba esimesest klassist alates on nad kasutanud tundides arvuteid ning et tema klassis on kooli ainuke SMART tahvel, mis olevat üks hiiglama lahe asi.

„Oleme koolis kasutanud fotoaparaate projektipäevadel, meie kooli õpetajatel on blogid ja ka paljud õpilased kasutavad blogisid. Meie koolis ka robootikaring, mis töötab juba teist aastat ja seal on väga lahe tegutseda,“ räägib poiss. „Kuna minu õpetaja Astridile (Astrid Külaotsale) meeldivad arvutid väga, siis õpetab ta meile nendega töötamist ja nende võimalusi: matemaatikas pranglime, teeme ülesandeid puutetahvlil, rahvusvahelist arvutamist. Eesti keeles lahendame Miksikese harjutusi, kirjutame arvutis ja õpime tegema Powerpoint´i,“ selgitab Robin.

Nii Robin kui tema klassiõde Marta Külaots on rahul, et õpivad justnimelt väikses, aga sõbralikus Konguta koolis. „Meie koolis on tore õppida, sest meil on head õpetajad, meil on koolis väga head võimalused kasutada  IT-vahendeid (sülearvutid, tahvelarvutid, puutetahvel, robotid, fotoaparaadid jne), meil on palju väga lahedaid üritusi ja reise ning mõnus sõbralik õhkkond,“ leiab Marta.

„Tundides kasutame me arvuteid ja puutetahvlit päris sageli. Seepärast on meie klassi pingidki seatud teisiti, et saaksime korraga vaadata nii tavalisele tahvlile kui puutetahvlile. Sageli istume hoopis vaibal ja lahendame ülesandeid puutetahvlil või vaatame sealt filme või õppimiseks vajalikke videolõike YouTube´ist. Tunnid, kus kasutame kõige sagedamini arvuteid on matemaatika, inglise keel ja loodusõpetus. Mängime interaktiivseid mänge, pranglime, lahendame ülesandeid, vaatame pilte ja videofilme. Eesti keele tundides kirjutame referaate, trükime ümber oma loovtööd või luuletused. Palju kasutame Miksikese onkonte ja I-harjutusi. Käsitöö tunnis kasutasid kõik tüdrukud internetist leitud programmi oma ristpistemustri tegemiseks. Mõnikord kui saan ülesanded kiiremini lahendatud, saan lisaülesande õpetaja tahvelarvutis,“ kirjeldab Marta õppimist Konguta koolis ning soovib, et  tahvelarvutid oleksid ka kõikidel õpilastel.

SMART tahvel teeb tunni lõbusaks. Foto: Konguta kooli arhiiv.

Olukorras, kus lasteraamatuid ilmub palju ja vanematel on raske valida oma lastele väärt kirjandust, hakkas MTÜ Lastekaitse Liit 2009. aasta kevadel välja andma „Hea raamatu” märki, mis aitab lapsevanematel uudiskirjanduses orienteeruda. 

2011. aasta parimateks valiti järgmised trükised:
Salapärane lillenäppaja, M. Keränen, Keropää kirjastus
Tiigielu aabits, A.Turovski, K.Vainola, MENU kirjastus
Rosinad. Lood lastekirjanike lapsepõlvest, I.Martson,  Petrone Print
Suur sõnadevabrik, A.de Lestrade AVITA Kirjastus
Volli vanad vigurid, I.Tomusk, Tänapäev
Evelini lood, K.Priilinn, Tänapäev
Ühe äpardi päevik, J. Kinney,  Ajakirjade Kirjastus
Parim aime: Lenni ja Tallinn, R. Kasser, Oska Kirjastus
Parim luule: Rokenroll, Wimberg, TEA kirjastus
Parim väikelaste raamat: Kiisu reisib, H. Illipe-Sootak, K. Erlich, Dolce Press

Eksperdid valivad kord aastas uudiskirjanduse hulgast välja kuni 12-aastastele lastele mõeldud  head lasteraamatud. Raamatuid hindavad lastekirjandusega igapäevaselt kokku puutuvad inimesed üle Eesti: Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Lugemisühing, Emakeeleõpetajate Selts ja lasteraamatukogude töötajad.
Hea lasteraamat on:
•    Kaunilt kujundatud
•    Arendab kujutlusvõimet
•    Inspireerib
•    Äratab uudishimu
•    Näitab, kui mitmekülgne on maailm
•    Pakub lugemisel huvi ja innustab last edasi lugema
•    Ei sea ealisi piiranguid, on huvitav nii lapsele kui vanemale

Lisainfo:
Käthlin Mikiver
MTÜ Lastekaitse Liit, 6311 128

Foto: Dreamstime

Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm ütles BNSile, et kohus teeb otsuse teatavaks 7. märtsil.

Pühajärve põhikooli kümme lapsevanemat esitasid mullu 23. detsembril Tartu halduskohtule kaebuse, milles nad taotlesid Otepää vallavolikogu 23. novembril langetatud otsuse tühistamist. Vallavolikogu otsustas 23. novembri otsusega lõpetada tänavu 31. augustist Pühajärve põhikooli tegevus ning liita kool Otepää gümnaasiumiga. Kooli sulgemise poolt hääletas 12 volikogu liiget ja vastu oli kuus.

Pühajärve põhikoolis käivate laste vanemad korraldasid vallavolikogu istungi ajal vallamaja ees meeleavalduse, nõudes kooli säilimist.

Mullu märtsi lõpus avaldas Pühajärve põhikooli säilimisele toetust ka sel ajal viimaseid päevi haridusministri ametis olnud Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluv Tõnis Lukas, kes avaldas kahetsust kava üle sulgeda elujõuline ja lastevanemate hulgas hea mainega Pühajärve põhikool.

Lukas teatas vallajuhtidele saadetud kirjas, et ei sea kahtluse alla Otepää vallavolikogu soovi panustada tulevikus rohkem Otepää gümnaasiumi tugevdamisele, seda enam, et vastavalt seadusele on kooli tegevuse lõpetamine kooli pidaja pädevuses. Samas märkis minister, et kooli sulgemine ei pruugi loodetavat eesmärki saavutada, sest ümberkorraldused tehakse suure osa kogukonna huve eirates.

Allikas: BNS

"Inimesed on alati arvanud, et poistel on rohkem arenenud ruumiline taju ja matemaatilised oskused ning tüdrukud on eelisseisuses tänu keelelisele võimekuseke," vahendab teadus.err.ee  ajakirjas Psychological Science avaldatud Xinlin Zhou uurimistöö tulemusi.

Zhou ja tema kolleegid tegid 8-11aastaste lastega rea katseid, hõlmates uuringusse 12 Pekingis ja selle ümbruses asuvat algkooli ning uuringu tulemused näitasid, et nii mõnelgi puhul edestasid tüdrukud arvutamisoskuste poolest poisse.

Zhou sõnul mängivad keelelised oskused matemaatikas suurt rolli, kuna korrutustabeli päheõppimine on keeleline protsess ja aritmeetilistes tehetes järjehoidmiseks on head keelelised oskused suureks eeliseks. Nii tuleks Zhou sõnul laste arvutamisoskuste arendamisel keskenduda poiste puhul nende matemaatilise keeleoskuse arendamisele ja tüdrukutega teha rohkem tööd ruumilise taju arendamiseks.

Foto: Dreamstime

Kui paljud lasteaiad märtsis streigivad, seda Eesti Haridustöötajate Liit esmaspäeval öelda ei osanud, ent Tallinna piirkonna juhi Evi Veesaare sõnul on viimasel ajal lisandunud enim just streikida kavatsevaid lasteaedu. Seda, mis konkreetses lasteaias streigipäeval toimub ning kas ja kuidas lapsi hoitakse, otsustab iga lasteaed ise. 

Eesti Lasteaednike Liidu juhatuse liige Marju Reinvart märkis, et lasteaia tööd saab streigi ajal korraldada mitut moodi. "Koostöös hoolekogu ja lastevanematega on võimalik, et direktor võimaldab ruumi, kus hoida lapsi nendel päevadel ja lapsevanemad leiavad enda hulgast need, kes tulevad lapsi hoidma. Veel on ka see võimalus, et kohaliku omavalitsuse töötajad lähevad lastaeda tööle. On ka seda kuulda olnud," ütles Reinvart.

Lapsevanemad on streigi poolt ning suurt probleemi lastega koju jäämises ei näe. Lasteaedade õpetajad soovivad streigiga saada kooliõpetajatega võrdset üleriigilist palga alammäära ja 56 puhkepäeva.

Allikas: BNS

Kui enne mullu 25. oktoobril Tallinnas Toompeal toimunud meeleavaldust soovitasid poliitikud õpetajate palkade tõstmiseks leida sisemisi reserve ja riigipoolset lisaraha lubati alles koolivõrgu ümberkorraldamisest, siis hiljem on mööndud, et vajalikke vahendeid peaks ka riigieelarvest eraldama, rääkis Rondik intervjuus BNS-ile. "Mingi samm edasi oli, sest alguses oli nii, et vaadake ise kuidas hakkama saate ja selleks hakkamasaamiseks tegelikult vahendeid ei ole ega tule," ütles Rondik

"Nüüd räägitakse juba, et vaatame ikka 2013. aasta riigieelarves, midagi peaks ikka ette nägema. See tähendab, et mõte on hakanud liikuma, arusaamad on hakanud natuke muutuma ja ma loodan, et nüüd märtsikuus, kui pannakse kokku järgmise aasta riigeelarve eelnõud, siis see mõte ikka jõuab tegelikkuseni ka, mitte ei jää ainult mõtteks," rääkis Rondik.

EHL edastas teisipäeval ametliku streigiteate, mille kohaselt algab 7. märtsil kuni kolm päeva kestev üleriigiline pedagoogide streik.

Streik algab 7. märtsil kell 8 ja kestab 9. märtsini. Vastavalt õpetajate otsustele kohtadel toimub streik haridusasutustes üks kuni kolm päeva. Streik on üleriigiline, hõlmates õpetajaid kõigis maakondades. Kuna lisaks korraldatakse ka toetusstreike, on kokku streigist osavõtjate eeldatav arv umbes 12.000. Osavõtjate arv täpsustub streigi korraldamise käigus. Streigi ajal korraldatakse sellest osavõtjate poolt pikette ja miitinguid. Nii on Tallinnas kavandatud linna õpetajate miiting 7. märtsil kell 12-13 Vabaduse väljakul.

EHL-i nõue on, et õpetajate töötasu atesteerimisel omistatud ametijärkude kaupa tõstetaks üleriigiliselt 20 protsenti ja noorempedagoogi palga miinimummäär ulatuks 729,82, pedagoogil 772,85, vanempedagoogil 883,28 ja pedagoog-metoodikul 1066,66 euroni.

Praegu on noorempedagoogi palga alammäär 608, pedagoogil 644, vanempedagoogil 736 ning pedagoog-metoodikul 888 eurot.

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo sõnul on riigil võimalus tõsta haridustöötajate palkasid järgmisel aastal ning konkreetsemalt saab palkade suurendamisest rääkida veel enne 7. märtsil algavat õpetajate streiki.

Allikas: BNS

Gustav Adolfi gümnaasiumi direktori Hendrik Aguri sõnul antakse kolmepäevase streigi ajaks õpilastele mahukas iseseisev õppekavale vastav kodutöö ja esimesel streigipäeval toimuvad esimesest üheksanda klassini kohustuslikud viis tundi, mille korraldavad abituriendid ja osa 11. klassi õpilasi.

Kui Hendrik Agur möödunud nädalal selle ettepaneku tegi, tõstsid käe kõik, kes väiksemaid õpetada soovivad. Vabatahtlikkuse alusel annab tunde ligi sada vanemate klasside õpilast.

Tartu Raatuse gümnaasiumis ei ole veel otsustatud, kas streigis osalevad jäägitult kõik õpetajad. „Kui streikijaid on vähem, siis peetakse tunnid ilmselt liitklassides ja kasutame muude mittestreikivate töötajate ja Tartu linna noortekeskuse abi,” sõnas direktor Toomas Kink Eesti Päevalehele.

Vanemate õpilaste puhul tuleb kõne alla ka iseseisva töö rakendamine ja õpetajaid võivad asendada vanemate klasside õpilased. „Kui anname ette iseseisva töö, eeldaks see jällegi õpetajate suuremat töömahtu vahetult enne streiki,” lisas direktor.

Ka Viljandi Carl Robert Jakobsoni nimelises gümnaasiumis palub kooli direktsioon ja õpilasparlament alternatiivtegevuse juhendajateks appi vilistlasi ja lapsevanemaid, põhikooliosasse ka gümnaasiumiastme õpilasi.

Tallinna ühisgümnaasiumi õpetajad streigivad kaks päeva . „ Soovitan lapsed neil päevil koju jätta, sest mingi sugust asenduskooli korraldamist ma õigeks ei pea,” sõnas kooli direktor Mehis Pever Eesti Päevalehele. 7.–9. märtsini toimub õpetajate streik, millest võtab osa ligi 12.000 õpetajat. Üldjuhul tunde ei toimu ja neile lastele, kes koju jääda ei saa, korraldab kooli juhtkond sportmänge, õppefilmide vaatamist või muid tegevusi.

Allikas: BNS

Foto: Dreamstime