Juhendmaterjalid toetavad õpetajaid riikliku õppekava elluviimisel, võimaldavad paremini mõista uuenenud riikliku õppekava aluseid ning nende tähendust õppe- ja kasvatustööle koolis, samuti ainekavade uusi rõhuasetusi, märgib haridus- ja teadusministeerium oma pressiteates.

Valdkonnaraamatutes ja aineraamatus on soovitusi ainekavade koostamiseks ja nõuandeid, kuidas võiks õpet kavandada ning läbi viia. Ainekavades esitatud taotletavad õpitulemused, õppesisu ja õppetegevus on kursuseti õppeprotsessi kirjeldustena lahti kirjutatud. Kaheksas valdkonnaraamatus kokku on 304 artiklit ja 71 kursuste õppeprotsessi kirjeldust, kokku on juhendmaterjale 2700 lehekülge.

Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeksus tänab valdkonnaraamatute koostajaid, artiklite autoreid, sisutoimetajaid ja retsensente. Valdkonnaraamatute koostamist rahastas haridus- ja teadusministeerium.

"Niipea, kui mõnel õpilasel ilmnevad ootamatult kas käitumis- või õppimisprobleemid, siis meie koolis küsime esimese asjana, kas tal on vanemad äkki välismaal," räägib sotsiaalpedagoog Marju Aas Tartu Postimehele. "Kooli poolt vaadatuna on see täiesti epideemiline olukord."

Tema sõnul püüavad pered lapsevanema puudumist kooli eest varjata, kuni sinnamaani välja, et kodudes ähvardatakse lapsi, et see asi ei tohi mingil juhul ilmsiks tulla. Aas ütleb, et välismaale tööle minnes tuleks ka lapsed kaasa võtta ja kui see kuidagi võimalik ei ole,  tuleks klassijuhatajat teavitada.

Pikemalt loe Postimees.ee'st.

Pikemalt loe Postimees.ee'st.

Foto: Dreamstime

Google+

Google+ on sotsiaalse meedia uustulnuk. Platvorm loodi tasakaalustamaks Facebooki kasvava mõju vastu digitaalses maailmas. Kuigi Google on otsingumootorite valitseja, ei ole Google suutnud sotsiaalse meedia võrgustikku oma jaoks samas mahus tööle panna – Google+ kasutajaskond ulatub 40-60 miljoni kasutajani, mis on umbes 10% Facebooki kasutajaskonnast. 

Sellegipoolest tagab võimas ettevõte platvormi selja taga Google+'ile kindla niši sotslaase meedia võrgustikes. Grupi videokoosolekute (hangout) võimalus on sotsiaalse meedia platvormide seas unikaalne. Võimalust suhelda (grupiga) läbi veebikaamera on miski, mida ei paku ei Twitter ega Facebook. 

Twitter

Twitter on Facebookile nii alternatiiviks kui konkurentsiks. Twitteri kontseptsiooni järgi saavad kasutajad kirjutada oma sõpradele 140-tähelist sõnumit. Twitterit nimetatakse tihti ka internetipõhiseks sõnumi saatmise süsteemiks, sest sama suurusjärk on üldiselt ka mobiiltelefoni sõnumite pikkuseks. Samas edastab aga Twitter tänapäeval palju rohkem, kui vaid 140-tähelisi sõnumeid. 

Twitteri kasutajatel on käes valik võimalusi jagada oma sõnumites nii pilte kui videoid. Kolmandate osapoolte programmid lubavad luua Twitterisse ka sõnumeid, mis on pikemad kui 140 sümbolit. Viidete lühendamise võimalus lubab pakkida ühte sõnumisse rohkem, kui sinna tegelikult mahuks. 

Twitteri sõnumeid ei pea saatma ka ainult manuaalselt. Mitmed teenused võimaldavad kasutajal sõnumi edastamise planeeritud ajal. Kui kasutajal on edastamiseks mitmeid sõnumeid, siis need on võimalik päevade peale ära jagada – see automatiseeritud võimalus lisab kasutusmugavust. 

Facebook

Facebook on sotsiaalse meedia võrgustike kuningas. Kuigi see oli esialgu mõeldud kolledži õpilastele, on see löönud õitsele kui suurim sotsiaalse meedia ettevõte maailmas. Arvatakse, et Facebooki kasutab üle 800 miljoni inimese. 

Facebook on nii edukas, et mitmed ettevõtted on saanud ilpopulaarseks vaid sealse reklaami kaudu. Näiteks Zynga, ettevõte, mis loob sotsiaalseid mänge nagu Farmville, on saanud miljardiäriks vaid seetõttu, et on pannud oma tooted välja Facebooki. Ka Facebooki enda turuväärtust hinnatakse üle 100 miljardi dollari, mis teeb ta võrdseks väga mainekate ettevõtetega Ameerikas. 

On võimalik, et lugedes käesolevat või mõnda muud artiklit, jagatakse seda oma sõpradega läbi sotsiaalse meedia. Paljuski võib seda pidada Facebooki poolt loodud võimaluste teeneks. 

Sotsiaalne meedia on jõud, millega tuleb arvestada ka tulevikus. Facebook, Google ja Twitter on kõik elujõulised teenused, mis võitlevad oma turuosa eest ka aastate pärast. On huvitav näha, kuidas nendevaheline konkurents muudab igapäevase kommunikatsiooni vorme. 

Refereeritud: http://www.socialnomics.net/2012/02/21/battle-of-the-social-media-giants-facebook-vs-twitter-vs-google/

Samuti räägitakse, kuidas tõsta noorte teadlikkust Interneti turvalisest kasutamisest ning mida teha ja kuidas sekkuda, kui on põhjust arvata, et Interneti asjatundmatu kasutamine toob kaasa noore jaoks soovimatuid riske või keerulisi olukordi. Konverentside korraldamisel tehakse tihedat koostööd nii Eesti Lastekaitse Liidu, Eesti Politsei ja Piirivalveameti, Riigi Infosüsteemi Ameti kui ka teiste organisatsioonidega, kes on võtnud südameasjaks turvalise internetikäitumise kindlustamise.

Konverentsidel astuvad üles Webmedia Group juht Taavi Kotka, Sertifitseerimiskeskuse juht ja internetiturvalisuse koolitaja Kalev Pihl, Microsoft Eesti tehnoloogia konsultant Rasmus Reimo, Riigi Infosüsteemi Ameti infoturbeekspert Anto Veldre, Pelgulinna Gümnaasiumi arendusjuht ja projekti Targalt Internetis koolitaja Birgy Lorenz, BCS Koolituse koolitaja Tarmo Rosenfeldt ning veebikonstaabel Andero Sepp ja Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei vanemkomissar Anu Baum.

Avatud on projekti "Targalt Internetis" infolaud.

Konverentsid toimuvad:

21.03.2012 Tartus Atlantise konverentsikeskuses

22.03.2012 Pärnus Endla Küünis

23.03.2012 Paide Kultuurikeskuses

Konverentside sari on suunatud õpetajatele, noorsoo- ja sotsiaaltöötajatele ning kõigile, kes oma töös puutuvad kokku noorte ja lastega. Konverentsid on osalejatele tasuta, vajalik on eelnev registreerumine.

Kaks konverentsi toimuvad sügisesel koolivaheajal Jõhvis ja Rakveres ning üks talvisel koolivaheajal (2013) Tallinnas.
Konverentside sarja „See on turvaline IT!“ elluviimist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Aaviksoo ütles neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, et õpetajate nõutud 20-protsendilist palgatõusu riik õpetajatele järgmisel aastal anda ei saa."Aga selles suunas me tahame minna," lausus Aaviksoo.

Haridus- ja teadusministeeriumi arvutuste kohaselt läheks streigiks valmistuva haridustöötajate liidu nõudmiste täitmine tänavu maksma vähemalt 69 miljonit eurot ning järgnevatel aastatel veelgi rohkem.

Arvutuste kohaselt on haridustöötajate liidu koolide streigijuhendi soovitatud nõudmiste täiendav rahaline koguväärtus tänavu vähemalt 69 miljonit, 2013. aastal 123 miljonit ning 2014. aastal 172 miljonit eurot, mis ületab kaugelt koolipidajate eelarvevõimalusi.

Streigijuhendis toodud põhinõuetest maksaks 37 miljonit eurot õpetajate töötasu alammäärade suurendamine 2012. aastal vähemalt 20 protsendi võrra. 20 miljonit eurot maksaks koolieelsete lasteasutuste õpetajate üleriigiliste palgaalammäärade võrdsustamine põhikooli- ja gümnaasiumi õpetajate palgaalammääradega ning koolieelsete lasteasutuste õpetajate puhkuse võrdsustamiseks teiste õpetajate 56-päevase puhkusega. 12 miljonit eurot maksaks pedagoogidele 18-tunnilise õppetundide arvu kehtestamine nädalas.

Haridus- ja teadusministeerium kinnitas, et otsib koostöös kohalike omavalitsustega lahendusi, kuidas tõsta õpetajate palka 2013. aastal. Õpetajad peavad saama õiglast palka ning palkade korrastamise nimel on ministeerium pidanud konsultatsioone ja läbirääkimisi kohalike omavalitsuste kui koolipidajate ja õpetajate otseste tööandjate esindajatega, teatas ministeerium.

Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) edastas teisipäeval ametliku streigiteate, mille kohaselt algab 7. märtsil kuni kolm päeva kestev üleriigiline pedagoogide streik.

Streik algab 7. märtsil kell 8 ja kestab 9. märtsini. Vastavalt õpetajate otsustele kohtadel toimub streik haridusasutustes üks kuni kolm päeva. Streik on üleriigiline, hõlmates õpetajaid kõigis maakondades. Kuna lisaks korraldatakse ka toetusstreike, on kokku streigist osavõtjate eeldatav arv umbes 12.000. Osavõtjate arv täpsustub streigi korraldamise käigus. Streigi ajal korraldatakse sellest osavõtjate poolt pikette ja miitinguid. Nii on Tallinnas kavandatud linna õpetajate miiting 7. märtsil kell 12-13 Vabaduse väljakul.

EHL-i nõue on, et õpetajate töötasu atesteerimisel omistatud ametijärkude kaupa tõstetaks üleriigiliselt 20 protsenti ja noorempedagoogi palga miinimummäär ulatuks 729,82, pedagoogil 772,85, vanempedagoogil 883,28 ja pedagoog-metoodikul 1066,66 euroni.

Praegu on noorempedagoogi palga alammäär 608, pedagoogil 644, vanempedagoogil 736 ning pedagoog-metoodikul 888 eurot.

Allikas: BNS

Mentoriks ootame õpetajaid, kes

-  osalevad eTwinning projektides
-  kel on tahtmine tutvustada programmi Sõpruskoolid Euroopas/eTwinning võimalusi
-  valmisolek abistada ja nõustada oma kolleege eTwinningu projektide loomisel ja läbiviimisel

Mentoritööga kaasneb tasustamine.

09. märtsist kella 15.00-st kuni 10. märtsi kella 15.00ni toimub Tallinnas Meritoni hotellis mentorite koolitus, kuhu on oodatud ka kõik õpetajad, kes soovivad alustada mentoritööd.

Koolitusel osalemine on õpetajatele tasuta. Majutus kahekohalistes tubades.

Kui soovite ühineda eTwinningu mentorite võrgustikuga ja osaleda koolitusel, siis palun täitke hiljemalt 5. märtsiks 2012 ankeet SIIN. 

Tartu Vene lütseumi hoolekogu tegi möödunud aasta septembris Tartu linnavolikogule ettepaneku taotleda riigilt luba lütseumi gümnaasiumiosas venekeelse õppe korraldamiseks, edastas Tartu volikogu BNSile.

Volikogu arvestas otsuse tegemisel koolivõrgu ümberkorralduste kinnitatud kava, mille kohaselt lõpetab Tartu Vene lütseum alates 1. septembrist 2014 koolitustegevuse üldkeskhariduse tasemel. Seetõttu ei ole põhjendatud gümnaasiumiosa õppekeelt puudutava taotluse esitamine.

Allikas: BNS

Esiteks soovitab Pakosta valida streigiks sobivaima, mitte esimese ettejuhtuva aja - näiteks 1. september oleks olnud tunduvalt mõjusam kui märtsi algus, kirjutab ta Õpetajate Lehes.

Samuti soovitab ta nõudmistes realistlikuks jääda: "20 protsenti aastal 2012 pole mitte mingil juhul enam võimalik, 2013 juba saab olla natuke tõusu – midagi läheb kinni, eelarvetest tuleb raha juurde, sestap oleks ka streikijate poolelt mõistlik vaadata tervikut."

Pakosta sõnul tuleb valida ka konkreetne sihtrühm, keda streik peab mõjutama -"Kas Jaak Aaviksood, rahandus­ministeeriumi, riigikogu või ikkagi kohalikke omavalitsusi?"

Riigikogulane lisab, et valida tuleks ka sobivaim streigi liik: "nüüd räägitakse juba kolmepäevasest õpetajate hoiatusstreigist, igaks juhuks lisan, et hoiatusstreik kestab kuni tund aega."

Pikemalt loe juba Õpetajate Lehest.