Mis teid homme, st kolmapäeval koolis ees ootab, mida ise arvate?

„Kindlasti tean, et õpilased on üliõnnelikud, isegi pelgan veidi Valka tagasi minna,“ lausus Eva Tšepurko naerusuiselt.  „Õpilased on mind alati toetanud. Vahepeal kahtlesin, et kas tulen üldse konverentsile, sest arvasin, et üks teine õpetaja on võitja. Aga õpilased  ikkagi olid kindlad, et kõik läheb hästi! Kõik, mida olen saavutanud, kõik projektid ja konkursid, need on tulnud loomulikult tänu õpilastele! Valga lapsed on väga loomingulised ja ideerikkad,“ ei olnud õpetaja kiitusega kitsi.

Kas on ka praegu mõned projektid käsil?

„Jah, ikka on. Kell 6.30 tuli Valgast buss, öösel kell kaks lõpetasin viimased ettevalmistused eTwinningu projekti jaoks.  Osaleme projektis „Neli aastaaega väikelinnas“, seal osalevad koolid kaheksast riigist. Valga-Valka on piirilinn, kaksiklinn,  tore on seda linna teistele tutvustada. Esmaspäeval klassijuhataja tunnis tegid lapsed pilte talvisest Valgast. No kuidas ma lähen pidulikule üritusele, kui tean, et samal hommikul lapsed ootavad ja vaatavad, kas õpetaja ikka pani pildid ülesse. Panin küll.“

Kas olete Tiigrihüppe tegemistega algusest peale seotud?

„Tegelikult  küll,“ üllatub Eva Tšepurko isegi, ehkki algusaegade seotus on tinglik.  „Lõpetasin Tallinnas Tõnismäe reaalkooli 1997. aastal, kui pakis tulid kooli esimesed arvutid. Mina kahjuks nägingi neid ainult pakituna. Lahkusin koolist kerge kadedustundega, et küll järgmisel klassil veab. Kui nii võtta, siis täna on pidu, need on nüüd  viljad, mida maitseme! Aktiivselt hakkasin Tiigrihüppe Sihtasutuse projektides-konkurssidel osalema siis, kui kolisin Valka, 2008. aastal. Õpilased kogu aeg tahtsid, et nendega  tegeletakse, et oleks ideid,  tuli neile lihtsalt midagi sobivat otsida ja Tiigrihüppe Sihtasutus seda pakkus.“

Aastakonverentsi pea kõigis sõnavõttudes vaadati  nii minevikku kui püüti näha tulevikku. Näiteks arutleti, kas ja kuidas saaksid õpilased õpetajaid infotehnoloogia kasutamisel aidata ja otse loomulikult meenutati, kuidas sündis Tiigrihüppe programm.

President Toomas Hendrik Ilves meenutas neid põhjuseid, miks tema toona, Eesti suursaadikuna Ameerika Ühendriikides Tiigrihüppe ideed toetas ja mis teda selle mõtteni üldse viis. Tema sõnul oli laiem probleem see tunnetus, et meil on üks väga väike ja vaene riik;  oleme küll  iseseisvad, aga oleme jäänud ilma 50 aasta arengust, meil puudusid infrastruktuurid ehk taristud, mis Lääne-Euroopas olid selle ajaga välja ehitatud. „Eksistentsiaalne mure läbi aastasadade on olnud meie väiksus,“ lausus president. „Eesti väiksus ei tohiks olla nii suur takistus, et me ei saaks läbi arvutiseerimise oma funktsionaalset suurust tõsta,“  ütles Toomas Hendrik Ilves. Ta lisas, et Eesti on täna kõikvõimalike edetabelite põhjal üks arvutiseeritumaid riike maailmas, meil on tõesti asju, mida mujal ei ole, kasvõi e-tervise programm.

Ja ilmselt polnud Tiigrihüppe idee sünni juures vähetähtis ka asjaolu, et toonasel suursaadikul oli oma noorpõlvest meeles tore kogemus programmeerimisega. Tõsi, tänases mõistes kiviaegsel arvutil ja eelajaloolise programmiga, aga 13-aastasele noormehele oli selline kogemus uskumatu asi. Nii oli Tiigrihüppe idee taga ka soov, et noored saaksid õppida, kuidas arvutit kasutada, et noored  õpiksid rohkem programmeerima.

President tõdes oma tervituskõnes, et paljudes küsimustes me jälgime seda, mida Euroopa teeb, aga infotehnoloogia arengu ja probleemidega seotud arutelude juures võiks Eesti täita palju suuremat rolli. Tiigrihüpe 15 – see tähendab tervet põlvkonda uute teadmistega noori.  „Tänu tiigrile võiksime natuke rohkem iseennast usaldada,“ lõpetas president oma sõnavõtu.

Tiigrihüppe idee algatajateks olid 1996. aastal tollane Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides Toomas Hendrik Ilves ja haridusminister Jaak Aaviksoo. 21. veebruaril 1996. aastal kuulutas president Lennart Meri Tiigrihüppe projekti avatuks. Reaalne tegevus algas 1997. aastal, mil alustas tööd Tiigrihüppe Sihtasutus.  Esimeseks ülesandeks sai koolidele internetiühenduse loomine. Nelja aastaga sai Eesti esimeseks riigiks Euroopas, kus kõikidel koolidel oli olemas interneti püsiühendus.

Eestlaste hulgas oli selliseid noori 10,9 protsenti ja mitte-eestlaste hulgas 10,5 protsenti. Eesti kodakondsusega inimeste hulgas oli selliseid noori 10,5 protsenti ja muu riigi kodakondsusega või kodakondsuseta noorte hulgas 13,4 protsenti.

Võrreldes 2010. aastaga vähenes põhihariduse või madalama haridusega rahulduvate noorte arv mullu 0,8 protsendi võrra.

Allikas: BNS

2011. aasta Tiigri Tegija Kooli auhinna pälvis Konguta kool Tartumaalt, mis on teistele eeskujuks kaasaegsete õppemeetodite ja tehnoloogiate kasutamises. Auhinnale kandideerinud 18 kooli seast tõstis žürii nominentidena esile ka Tallinna Pelgulinna gümnaasiumi, Kuressaare gümnaasiumi ja Salme põhikooli Saaremaalt.

„Konguta võitis seetõttu, et kooli kõik töötajad on osanud maksimaalselt ära kasutada uute tehnoloogiate poolt pakutavad võimalused. Seda nii õppetöö läbiviimises kui ka kooli juhtimises,“ kommenteeris Tiigrihüppe Sihtasutuse juhataja Enel Mägi. „Kui enamiku nominentide puhul saab välja tuua edulood teatud ainete, teemade või konkreetsete õpetajatega seonduvalt, siis Konguta kooli puhul oli näha kõikide töötajate kaasatust, tehnoloogia kasutamine õppetöös on laiapõhjaline, aga samas otstarbekohane.“ 

Tiigri Tegija auhinna võitnud kool saab võimaluse ajakohastada 10 000 euro eest kooli IKT taristut. Konguta kooli direktori Liina Tamme sõnul kavatsetakse auhinnaraha kasutada tehnoloogia uuendamiseks, tehnoloogia-alasteks koolitusteks ning meediaõpetuse ja teadustööde arendamiseks.

"Ma ei olnud selleks valmis," ütles kõrgest tunnustusest üllatunud Liina Tamm. "Me oleme tõesti olnud Tiigri laps. Aastal 2000 avas president Lennart Meri meie arvutiklassi ja mul on väga hea meel, et praegune president annab kroonjuveeli," lisas Tamm, viidates saadud meenele, milleks on klaasist skulptuur.

Kõige innovaatilisem õpetaja on Valga gümnaasiumist

Tiigri Tegija 2011 Õpetaja auhinnale kandideeris mitukümmend õpetajat üle Eesti. Kõige uuendusmeelsemaks õpetajaks tunnistas žürii Valga gümnaasiumi matemaatika-, majandus- ja arvutiõpetaja Eva Tšepurko.

„Tugevaid kandidaate oli mitu ning valiku tegemine tõeliselt keeruline. Eva Tšepurko puhul sai otsustavaks see, et ta on osanud kaasaegseid tehnoloogiaid kasutades suurepäraselt integreerida erinevaid aineid. Tema õpilased on motiveeritud õppima ka esialgu keerulistena tunduvaid teemasid, sest Eva oskab suurepäraselt näidata, kuidas need päriseluga seotud on,“ selgitas valikut Enel Mägi. Töö, mida Eva Tšepurko oma koolis teeb, tõi ka väga kõrged õpilaste, lapsevanemate ja kolleegide hinnangud.

Tiigri Tegija auhinna võitnud õpetaja saab võimaluse katta 2000 euro ulatuses enesetäiendamise kulusid välisriigis või IKT vahendite muretsemist.

Nominentidena said veel tunnustuse Maidu Varik Kuressaare gümnaasiumist, Aimi Jõesalu Põlva keskkoolist; Birgy Lorenz Tallinna Pelgulinna gümnaasiumist, Ene Moppel Võru Kreutzwaldi gümnaasiumist ja Terje Mägi Vastseliina gümnaasiumist.

Tiigri Tegija valimisel arvestati kandidaatide osalemist Tiigrihüppe Sihtasutuse erinevates programmides ja projektides, tehnoloogia-alaste arendusprojektide läbiviimist, IKT alaseid koolist väljapoole suunatud tegevusi ning õpilaste, lapsevanemate ja koolitöötajate arvamust.

Tiigrihüppe Sihtasutus on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse kuuluv organisatsioon, mille tegevuse eesmärgiks on tõsta laste ja noorte huvi loodus- ning tehnoloogiaainete vastu ning aidata üldhariduskoolidel õppeprotsessi ajakohastada erinevate tehnoloogiate ja metoodikatega. Oleme Eesti suurim infotehnoloogia-alaste koolituste pakkuja õpetajatele ja koolijuhtidele. Tiigrihüppe Sihtasutuse patroon on Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.
 

Fotol vasakult Konguta kooli direktor Liina Tamm, president Toomas Hendrik Ilves, Tiiger, Eva Tšepurko ja Tiigrihüppe Sihtasutuse juhataja Enel Mägi. Pildistas Terje Lepp.

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ütles oma tervituskõnes, et Tiiger on 15 aasta jooksul väga palju saavutanud. „Täna me ei leia Eestist kooli, kus info-ja kommunikatsioonitehnoloogia poleks mitte lihtsalt olemas, vaid poleks muutunud ka integreeritud õppetöö osaks.“

Tiigrihüpe Sihtasutus ei ole tema sõnul rääkinud kunagi ainult tehnoloogiast, vaid hariduse uuenemisest. „Tehnoloogia on muutnud õpetaja ja õpetamise paradigmat,“ osutas Aaviksoo ning lisas, et tänaseks on teadmisi nii palju saanud, et oskuseks on saanud toimetulek tohutu teadmistevooga ja vajalike teadmiste väljasõelumine.

Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi arendusjuht ja füüsikaõpetaja Veikko Kõrv rääkis oma ettekandes sellest, kui palju on õpetamine ja õppimine koolides 15 aasta jooksul muutunud ning tõdes, et õpetajat motiveerib innovaatiline olema eelkõige tugev eestvedamine kooli juhtkonna poolt, samuti on oluline haridustehnoloogi roll. Samas peamisteks takistavateks teguriteks on ajapuudus suure koormuse ja juba pungil täis õppekava tõttu.

Täna saavad konverentsil sõna veel Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, õpetajad ja õpilased ning Tiigrihüppe sõbrad ka välismaalt: Suurbritannia hariduse IKT strateegia koostamise töörühma juht Doug Brown,  Euroopa Koolidevõrgustiku (European Schoolnet) peadirektor Marc Durando ja Tiigrihüppe Sihtasutuse Taani partnerorganisatsiooni UNI-C esindajad Per Thorbøll ja Claus Berg.

Konverents lõpeb eelmise aasta Tiigri Tegijate – innovaatilise kooli ja innovaatilise õpetaja tunnustamisega.  Auhinnad annab traditsiooniliselt üle Vabariigi President.

Tiigrihüppe Sihtasutus on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse kuuluv organisatsioon, mille tegevuse eesmärgiks on tõsta laste ja noorte huvi loodus- ning tehnoloogiaainete vastu ning aidata üldhariduskoolidel õppeprotsessi ajakohastada erinevate tehnoloogiate ja metoodikatega. Oleme Eesti suurim infotehnoloogia-alaste koolituste pakkuja õpetajatele ja koolijuhtidele. Tiigrihüppe Sihtasutuse patroon on Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.

Pildil Tiigrihüppe Sihtasutuse juhataja Enel Mägi koos haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksooga.

Fotod: Terje Lepp

Lähemalt kirjutab teemast Postimees.ee.

Konkursil osalesid  Ahula lasteaed-algkooli, Surju põhikooli, Kilingi-Nõmme gümnaasiumi ja Tallinna Tehnikagümnaasiumi kuni viieliikmelised võistkonnad.

Õpilasvõistkondadelt oodati videolugusid  teemal "põlvkondade ühendamine". Kõige rohkem leidsid noored  stsenaristid ja režissöörid ainest oma konkursitöödele viiruste ja tundlike isikuandmete avaldamisega seotud ohtudest.  Huvitav moment selleaastaste tööde juures oli, et põlvkondade ühendamise all mõistsid õpilased enamjaolt lapse ja vanaema/vanaisa suhet. Vaid ühes videoloos oli hättasattunuks laps ja probleemi lahendajaks isa; ülejäänud lugudes ulatas vanaemale-vanaisale abikäe lapselaps või lahendas püstitatud probleemi hoopis peategelasest pisut vanem sõber.

2012. aasta õpilaskonkursi võitjad:
Noorem vanuseaste:
„Ussviirused“
Autorid: Gert Leppik, Kristo Saaliste, Erkki Isand, Britt Koger, Kelli Avarmaa, 
Surju põhikool
Juhendaja Signe Reidla

Keskmine vanuseaste:
„Turvaliselt internetis“
Autorid: Vahur Kukk ja Arvo Vaher
Surju põhikool
Juhendaja: Signe Reidla

Vanem vanuseaste:
„Vanaisa internetis“

Autorid: Urmet Tihane, Kerli Kore, Kert Pink, Rando Tõnisson, Timo Tamm
Kilingi-Nõmme gümnaasium
Juhendaja: Signe Lensment

Võitjatega võetakse ühendust!

Õpilaskonkursi töid hindas žürii koosseisus:
Ann Lind  Sotsiaalministeerium, nõuniku kt
Merje Pors  Tiigrihüppe Sihtasutus, Koolielu portaali peatoimetaja
Kerli  Kuusk MTÜ Lastekaitse Liit, Targalt internetis projekti assistent
Triin Kangur Tiigrihüppe Sihtasutus, Targalt Internetis projekti assistent 

Projekti "Targalt internetis" on lisaks Tiigrihüppe Sihtasutusele kaasatud MTÜ Lastekaitse Liit, Politsei-ja Piirivalveamet, Sotsiaalministeerium ja MTÜ Eesti Abikeskused. Projekti kodulehelt www.targaltinternetis.ee leiate eakohaseid materjale lastele ja noortele, õppematerjalide kogu õpetajatele, infot lapsevanematele.

Tänasest algas külalisõpetajate registreerumine veebilehel www.tagasikooli.ee.

President Toomas Hendrik Ilves, kes on andnud “Tagasi kooli” programmi raames tunde mitmetes koolides, nentis, et tegemist on hästi toimiva algatusega, mis rikastab nii koolide õppeprogramme kui ka õppeasutustesse külalistunde andma minevaid inimesi. „Sellest võidab ühiskond tervikuna. Meil on palju andekaid kodanikke, kes saavad oma seni tehtuga inspireerida noori,“ ütles Eesti riigipea.

President Ilves lisas, et erilist heameelt teeb talle tänavuse „Tagasi kooli“ nädala teema, mis kutsub üles keskenduma põhjustele, miks on Eestis hea elada. Idee sai alguse president Ilvese Facebooki lehelt (www.facebook.com/thilves ), kus riigipea palus inimestel panna kirja Eesti eelised. Üheskoos koguti üle tuhande põhjuse, miks just Eesti on meile parim paik. „Headesse ideedesse tasub uskuda ja neid levitada. Koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja teiste partneritega jõuavad paljud neist vabariigi sünnipäevapidustustele ning programmi „Tagasi kooli“ abil saame Eesti eeliste üle arutleda ka koolitundides,“ sõnas president Ilves.

"Tagasi kooli" eestvedaja ja Noored Kooli programmi õpetaja Triin Noorkõiv loodab, et ka sel aastal läheb kooli tunde andma enam kui tuhat külalisõpetajat ning et koolide ja osalejate kogemused saavad olema sama innustavad kui varasematel aastatel.

“Varasemad aastad on näidanud, et paljud on algselt kõhelnud tunni teemavalikus. Julgustame kõiki jagama oma töö- ja elukogemusi ning arutlema koos õpilastega endale südamelähedasel ja harival ainesel. Kui siduda seda veel tänavuse "Tagasi kooli" nädala teemaga "100 põhjust, miks on Eestis hea elada", sünnib kindlasti väga põnevaid tunde,” ütles Triin Noorkõiv, kes on ise teist aastat Tallinna Ühisgümnaasiumis inglise keele õpetaja. “Päriseluliste kogemuste jagamine ja arutelud võivad olla õpilaste eluteel palju suurema kaaluga kui julgeme arvata.”

“Tagasi kooli” külalisõpetajaks saab registreeruda veebilehel www.tagasikooli.ee . Külalisõpetajatele on uksi avamas enam kui 150 kooli kõigist Eesti maakondadest, koolide nimekiri täieneb iga päevaga.

“Tagasi kooli” ( www.tagasikooli.ee ) on Vabariigi Presidendi ja Sihtasutus Noored Kooli algatus, mille eesmärk on tugevdada Eesti koolide ja ülejäänud ühiskonna koostööd. Ühiselt kutsutakse koolidesse üle Eesti tunde andma kõiki tegusaid kodanikke, lapsevanemaid, vilistlasi, üliõpilasi ja ka neid, kellel ei ole konkreetse kooliga veel vahetut suhet, ent kes soovivad seda luua.

Lisainformatsioon:
Triin Noorkõiv
“Tagasi kooli” nädala eestvedaja
Sihtasutus Noored Kooli
520 6603

triin.noorkoiv@nooredkooli.ee

Ajalooringi liige, kooli seitsmenda klassi õpilane Romek Taldrik ütles, et ühiselt vaadatud film "Katastroofi retseptid" oli mõtlemapanev ja omanäoline, kirjutab Valgamaalane. "Rääkis keskkonna saastatusest, naftakasutusest ning ühe perekonna loost. Pereisa teeb naisele ja lapsele selgeks, et mõistlik on üle minna naftavabale dieedile, loobumata seejuures keskklassi eluviisist," selgitas noormees nähtut.

Keskkonna saastatuse teema ei jätvat teda külmaks ning niisuguste teemade käsitlemine ajalooringis aitavat kaasa säästvate ja keskkonnasõbralike mõttemallide kujunemisele.

Inspireeritud nähtud filmist, asusid viis sõpruskonda kohaletoimetatud prügist skulptuure valmistama. Valminud töödest tunnistati kõige nutikamaks 11.b klassi õpilaste valmistatud ideaalne koolipink. Valminud tööd kandsid nimetusi "ehtehoidja", "taaskasutuskübar", "ma söön CO2" ja "meil on veel võimalus maailma päästa".

Varasemalt, külmapühade ajal, olid viiendate klasside õpilased meisterdanud prügist asju, millest koolisaalis oli üleval näitus. Lisaks valmistasid nad taaskasutustunnis Aafrika vihmapille.

Maimu Vismann oli veendunud, et kusagil mujal koolis ei viidud sõbrapäeva läbi nii eripärasel viisil. "Sõbrapäeva teema oli "Ole sõber keskkonnale» ning selle päeva keskne tegevus oligi ühtse sõpruskonnana prügist ehk siis vanadest ajalehtedest, mahlapakkidest, munarestidest, kilekottidest ja plastpudelitest installatsioonide valmistamine," selgitas Vismann.

Kooli infojuhi Pille Oleski sõnul tekkis korraldajatel juba ka uus projektiidee: uurida noorte tarbimisharjumusi, vaadata, mida kantakse, mida süüakse, millest ja kus on need valmistatud. "Plaan on kaasata ka sõpruskool ning seejärel tulemusi võrrelda ja kaardistada," rääkis infojuht.
 
Ettevõtmine toimus Eesti UNESCO ühendkoolide tegevuste käigus.

FOTO: Pille Olesk

Lähemalt kirjutab teemast Postimees.ee.