Õpirände eesmärk on pakkuda õpilastele välismaal õppimise kogemust, kujundada nende arusaama Euroopa kultuurilisest ja keelelisest mitmekesisusest ning aidata neil omandada isiksuse arenguks vajalikke teadmisi ja oskusi. Projektipoolne rahaline toetus sisaldab õpilaste reisikulusid, taskuraha, kindlustust ja eelnevat saksa keele õpet.

Õpilast saatev ja vastuvõttev kool sõlmivad õpilepingu, mis kirjeldab detailselt välismaal viibimise ajal läbitavaid kursusi ja nende tulemusi. Samuti lepitakse eelnevalt kokku, kuidas pärast kolme kuu pikkust  võõrsilolekut jätkub  õppetöö oma kodukoolis, Valga gümnaasiumis.

Kui sa oled kindel, et sa jätkad järgmisel õppeaastal õpinguid Valga gümnaasiumi 10.klassis ja  soovid õpilasvahetuses osaleda, siis vormista A4 pikkune enda tutvustus, millest selguks, miks sa sooviksid meie partnerkoolis õppida ja miks just sina  oleksid selleks sobiv kandidaat.  Palun esitage sooviavaldused aadressil kersti@valgagym.edu.ee hiljemalt 05.03.2012.a

Info edastas kooli infojuht Pille Olesk.

Lääne maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Kersti Lõhmus rääkis Õpetajate Lehele, et Haapsalu linnavalitsus saavutas kokkuleppe Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi riigistamise kohta. See tähendab, et progümnaasiumi asemele luuakse 2013. aastal nn puhas gümnaasium – Läänemaa ühisgümnaasium. Haapsalu gümnaasium reorganiseeritakse põhikooliks.

Võru maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Pille Liblik märkis, et Võrumaal on otsustatud gümnaasiumi töö lõpetada Võru kesklinna gümnaasiumis, kus viimane lend lõpetab 2013. Teiste gümnaasiumide pidajad ei ole samasuguseid otsuseid teinud.

Pikemalt loe juba Õpetajate Lehest.

Tiigrihüppe Sihtasutus on vihikuid kasutanud internetiturvalisuse koolitustel lasteaedade vanematele rühmadele ning 1.-2.klassi õpilastele.  

Töölehti saate välja printida SIIT.

 

Eesti Õpilasesinduste Liit korraldas 11 maakonnas üle Eesti koolivõrgu korrastamise teemalisi arutelusid. Aruteludel osalesid eeskätt õpilased, kuid kohale olid kutsutud ka maavalitsuse esindaja ning osalesid ka õpetajad.

Üldjoontes on õpilased reformi eesmärkide suhtes positiivselt meelestatud ning mõistavad selle vajalikust. Küll aga taunivad liigset kiirustamist ning ootavad, et ka maakonnapõhiselt neid kaasataks. Lisaks gümnaasiumite ümber korraldamisele peetakse vajalikuks põhikooli ja gümnaasiumi lahutamist. "Õpetajal peab olema võimalus spetsialiseeruda ning õpetamine gümnaasiumis ja põhikoolis on siiski kaks erinevat väljakutset" sõnas Õpilasesinduste Liidu juhatuse aseesimees Liina Hirv. Seejuures toodi olulisena aga välja, et põhikoolid peavad säilima ja jääma kodulähedaseks.

Arutelude tulemusena koorus välja, et õpilaste peamiseks mureks on transpordi, huvitegevuse ja tugiteenustega üles kerkivaid küsimusi. "Hirm, et gümnaasiumite koondamisel keskustesse tõusevad pere kulutused hüppeliselt, huvitegevuse kättesaadavus maapiirkondade noortele väheneb veelgi," sõnas Hirv "Gümnaasiumivõrgu loomisel tuleb tagada gümnasistidele ka sotsiaalsed garantiid," täiendas Hirv. Välja toodi ka vajadus karjääriõppe ja -teenuste järele põhjusel, et uue korraldusega seisavad kõik põhikoolilõpetajad valiku ees.

Maakondlike arutelude kokkuvõtted on originaalkujul üleval ka Eesti Õpilasesinduste Liidu kodulehel.

Eesti Õpilasesinduste Liit on vabatahtlik demokraatlik ühendus, mis ühendab Eesti üld-, kutse- ja erihariduskoolide õpilasesindusi. EÕEL on suurim õpilaste esindusorganisatsioon Eestis, esindades oma liikmete kaudu üle 100 000 õpilase.

 

Projekte rahastab haridus- ja teadusministeerium, märgib Sihtasutus Archimedes oma pressiteates.

Konkursi eelarve 2012. aastal on 152 000 eurot. Taotlusi konkursil osalemiseks võivad esitada kõik Eestis teadust populariseerivad teadlased, teadusasutused, mittetulundusühingud, koolid ning teised füüsilised ja juriidilised isikud.

Konkursile võib esitada taotlusi teadust populariseerivate tegevuste toetamiseks, mis võivad olla suunatud nii laiemale avalikkusele kui ka väiksematele sihtgruppidele. Rahastamist võib küsida  ürituste, konkursside, näituste, teaduspäevade, töötubade ja konverentside korraldamiseks, õpiotstarbeliste audio-visuaalsete materjalide koostamiseks ning teadusteemaliste artiklite ja rubriikide avaldamiseks meedias. Konkursil rahastatakse reeglina lühiajalisi, kuni 1 aasta kestvaid projekte.

Eelmistel aastatel teaduse populariseerimise projektikonkursi kaudu rahastatud ettevõtmiste edasiarendamiseks ja kordamiseks võib taotlusi esitada, aga neile tuleb kindlasti lisada kokkuvõte eelmistel aastatel tehtust.
Konkursil ei rahastata taotlusi, mille tegevused on rahastatud ESF teaduse populariseerimise avatud taotlusvooru „Teeme“ kaudu.

Varasematel aastatel on konkurss võimaldanud koolidel korraldada näiteks teaduslaagreid ja mitmeid kogu kooli hõlmavaid teadusteemalisi üritusi. Ülikoolid on korraldanud konkursse ja käinud koolides teaduspäevi korraldamas. Põnevaks ettevõtmiseks oli Tartu Ülikooli teaduslinn Toomemäel 2011 Tartu Hansapäevade ajal.

SA Archimedes teaduse populariseerimise üksuse juhataja Terje Tuisu sõnul on tore, et paljud eelmistel aastatel toetatud tegevused on saanud juba traditsiooniks ja samuti on mitmed tegijad pälvinud Eesti Teaduse Populariseerimise auhindu. Konkursile on oodatud nii „vanad“ tegijad kui ka kõik värsked ideed.

Konkursi tulemused tehakse teatavaks hiljemalt 16. aprilliks 2012.
Lisainfot saate sihtasutuse Archimedes teaduse populariseerimise üksuse kodulehelt.

Lisainfo:
Katrin Saart – 7300 378, mob.5695 5985 katrin.saart@archimedes.ee

Terje Tuisk (terje.tuisk@archimedes.ee)

"Streigime igal juhul," kinnitas Nõo reaalgümnaasiumi eesti keele õpetaja ja ametiühingu usaldusisik Heili Soosaar Tartu Postimehele.

Ka Konguta kooli õpetajad on streigilainel. "Pooldame oma õiguste eest streigiga seismist," ütles Konguta kooli õpetaja Kaie Tali.

Kas õpetajad streigivad päeva, kaks või kolm, polnud eile veel üheski koolis teada, otsus peab olema tehtud 21. veebruariks.

Valitsuse määruse eelnõuga kehtestatakse ühe õppekoha tegevuskulu piirmääraks 2012. aastal 69 eurot ühe kuu kohta. 2011. aastal oli õppekoha tegevuskulu piirmäär 74 eurot ühe kuu kohta. Piirsumma vähenemine on valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel tingitud koolide kulude vähenemisest.

Õppekoha tegevuskulu piirmäära kehtestamine aitab luua stabiilsuse tegevuskulude katmisel erinevate kohalike omavalitsuste vahel ning võimaldab vältida olukorda, kus üks omavalitsus esitab teisele keskmisest mitu korda kõrgemaid arveid, ilma teist osapoolt ära kuulamata või läbirääkimistesse kaasamata. Piirmäära rakendamine ei ole kohustuslik. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt võivad omavalitsused kokku leppida, et valitsuse poolt kehtestatud piirsummat omavahelisel arvlemisel ei rakendata või rakendatakse suuremat piirsummat.

Õppekoha tegevuskulu piirmäär on arvestuslik keskmine õppekoha kulu. Selle kehtestamisel lähtutakse üle-eelmise eelarveaasta munitsipaalkoolide tegevuskulude mahust ja õpilaste arvust sellele eelarveaastale eelneva aasta 10. novembri seisuga.

Allikas: BNS

Tänavapäeval on üsna tavaline, et õppuritel on taskus nutitelefon, tahvelarvuti või mõni muu mobiile seade, märgib e-Õppe Arenduskeskus oma pressiteates. Internet on käe-jala kaugusel ning igal hetkel on võimalik infot jagada, otsida, kasutada. Seminar annab ideid, kuidas läbi viia praktilisi õppetegevusi erinevate m-õppe vahenditega.

Seminari kava on võimalik näha SIIN ja ülekannet saab jälgida SIIN.

Temaatiliste võrgustike seminari toetab Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondi programmist BeSt.

Foto: Dreamstime

Esimest korda seto kultuuriloos ilmavalgust näinud aabits on mõeldud aabitsakogu liikme Aare Hõrna sõnul nii Setomaa koolilastele kui mujal elavatele seto lastele, aga ka suurtele, kes seto keelest ja kommetest lugu peavad. Aabitsas on igal leheküljel vanad tarkused ja kombed käsikäes tänapäevase moodsa maailmaga.

Aabitsa esitluse järel toimub keelepesa Tallinnas käesoleva aasta alguses alustanud Seto Laste Kooli lastele. Seto Laste Kooli eesmärk on õpetada Eestis elavatele seto päritolu lastele seto laulu, tantsu, pillimängu.

Aabitsa koostas aabitsakogu koosseisus Nele Reimann-Truija, Evar Riitsaar, Kauksi Ülle, Terje Lillmaa, Aare Hõrn, aabitsa kunstnik on Toomas Kuusing.

Aabitsa valmimist on tugenud Setomaa kultuuriprogramm ja Eesti Kultuurkapital.

Kontakt: Aare Hõrn, aare@setomaa.ee , 5622 2348

Allikas: BNS

Harjumaal pole palju väikseid koole alles jäänud, regionaalsed tõmbekeskused pakuvad enam töö-, elu- ja ka koolikohti. Samas on inimesi, kes hindavad privaatsust, looduslikku mitmekesisust ning eelistavad lapsed saata suurte koolide asemel väikesesse kodulähedasse maakooli.  Harmi põhikooli ja Pikavere lasteaed-algkooli ühendavad kaunid mõisapargid ja ajaloolised mõisamajad, kuus kooliklassi ja lasteaiarühmad. Lisaks veel õpetaja Kaie, kes end kahe haridusasutuse vahel jagab. 

Esialgu tuli kahe kooli õpetajatel Merikesel ja Kaiel mõte korraldada sõbrapäeval kahe kooli kokku nelja klassi kassiõhtu. Idee arenes edasi ning  14. veebruaril  oli Pikaveres kohal  terve Harmi koolipere koos õpetajatega, kokku umbes 30 inimest. Pikavere 32 õpilast ning õpetajaskond olid ootusärevad: ikkagi 60 õpilast ning terve pikk koolipäev kuni kella neljani koos õppimist ja tegutsemist. Klassiõhtust sai neljatunniline koolipäev, kahetunnine viktoriin „Reis ümber maailma” ning kahetunnine kontsert-disko mitmete esiettekannetega.

Tihti kuuleme etteheiteid, et meie lapsed ei oska teha koostööd. Nüüd oli terve päev õppimist ühisklassides: liidetud olid Harmi ja Pikavere esimesed, teised, kolmandad jne klassid. Suurimas, kolmandas klassis said kokku 13 õpilast.  Pikavere klassiruumid mahutasid kenasti kõik õpihimulised lapsed. Neljas ainetunnis, kus õpetajateks nii Pikavere kui Harmi õpetajad, õpiti eesti keelt, matemaatikat, käsitööd ja muusikat, läbivaks teemaks oli sõprus. Eesti keele tundides loodi rühmatöödena luuletusi ja tekste; käsitöötundides pani igaüks oma käejälje ühisele sõpruse kangale ning meisterdas sõbrapostkasti tarbeks meeneid, matemaatikas tegeldi arvutamisega ning muusikas mängiti pille ning lauldi.

„Reis ümber maailma” mängus tuli kõikidel ühisklassidel vastata erinevatele küsimustele, ligi kahetunnise mängu kestel tuli ette vaid paar küsimust, millele ühisklass vastust ei leidnud.

Päeva kolmas osa kujunes menukaks kontserdiks, sest kõik ühisklassid olid õppinud mõne laulu või pilliloo. Õpetajatel oli imestamist küllaga: jõulupeoks õpitakse terve kuu, nüüd oli aga nauditav kontsert valminud ühe ainetunniga. Nii suur oli ühistegutsemise rõõm ja energia.  Juba vahetundidel köitsid õpilasi tõelise rockbändi pillid, mis kooli saali varakult üles olid pandud, mõni jõudis vahetunnil ka pille proovida. Nüüd aga astus esmakordselt lavale Pikavere  laste bänd, kus õpilasi 2. – 6. klassini. Juba sügisest olid mõned poisid Pikavere lasteaia muusikaõpetaja Kalmeri juures kitarri õppimas käinud, jaanuaris oli aeg küps bändi loomiseks. Laura klahvpillidel, Ignar kitarril, Tiit basskitarril ja Kenneth trummide taga, lisaks lauljad ja rütmipillide mängijad. Juba esimene lugu  pälvis pealtvaatajate tormilise aplausi. Seejärel vallutasid lava Pikavere tantsutüdrukud teisest klassist kuni vilistlasteni välja, juhendajaks vilistlane Marianne. Veel veidi morssi ja kooki ning paar ühist tantsulugu – ja juba oligi läbi Harmi ja Pikavere laste ühise õppimise päev.

Kevadel ootab Harmi põhikool Pikavere lapsi külla järjekordsele ühesõppimise päevale. Oleme võrdsed partnerid ning sõbrad. Lisaks õpilastele õppisid ka õpetajad ning kogemusi vahetasid koolijuhid. Suur tänu vahva päeva eest Pikavere kooli õpetajatele korraldamise ja Harmi kooli õpetajatele kaasalöömise eest!

Pikavere lasteaed-algkooli direktor Maiu Plumer