Ajalehtedes ja kooli kodulehel on avaldatud kuulutus, millega otsitakse kõikide  ainevaldkondade õpetajaid, seitsme ainevaldkonna juhti ning muid kooli tegevust toetavaid töötajaid, nagu sekretär-asjaajaja ja raamatukoguhoidja, kirjutab Sakala.

Kandideerimiseks vajalikke dokumente ootab Viljandi gümnaasiumi direktor Ülle Luisk digiallkirjastatult oma meilile 17. veebruariks.

Ülle Luisk ei osanud värvatavate täpset hulka veel öelda - tema jutu järgi oleneb pedagoogide arv sellest, kas nad võetakse tööle täis- või osalise koormusega. "Palju sõltub konkursile tulevate kandidaatide koondpildist - pedagoog saab kandideerida ka üksiku valikkursuse õpetajaks ning kõne alla võib tulla töötamine osakoormusega näiteks kahes linna koolis," selgitas direktor.

Koalitsioonipartnerite esimesed lahkhelid koolireformi pärast lõid välja paar nädalat tagasi, kui linna haridusosakond arutas reformikava avalikul väljapanekul saabunud parandusettepanekuid, kirjutab Tartu Postimees. Näiteks Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv riigikogu liige ja IRLi Tartu piirkonna juht Peeter Laurson soovitas jätta Tamme gümnaasiumi täistsükliga kooliks, kuid haridusosakond ettepanekut ei toetanud.

Erimeelsused ilmnesid ka eelmisel nädalal, kui koolivõrgu ümberkorraldamise eelnõu jõudis komisjonidesse.

Rahanduskomisjoni koosolekul ei toetanud Reformierakonna koalitsioonipartneritest sellisel kujul koolireformi mitte keegi - IRLi liikmed Elmut Paavel ja Peeter Laurson olid selgelt vastu ning Kristjan Mugra ja Mihhail Lotman ei hääletanud. Lähemalt loe teemast Tartu Postimehest.

Sõnar on eesti õigekirja mobiilirakendus, mis aitab kiiresti leida sobiva õigekirjareegli, kui tekib kahtlus, kas kasutada suurt või väikest algustähte, panna koma või mitte, kirjutada sõnad kokku või lahku, selgitatakse veebilehel keelevidin.ee. See on tõhus abimees emakeeletunnis või igapäevases kontoritöös.

Rakendus esitab lihtsaid valikvastustega küsimusi, mis juhivad kiiresti (üldjuhul kolme valiku järel) õige reeglini. Sõnari kasutamine ei eelda grammatikaterminite tundmist. Kõik reeglid esitatakse lihtsas sõnastuses koos keelenäidetega, mis muudab valikute tegemise kergeks.

Kasutusjuhendi ja täpsema info leiad siit.

"Mitte streikijad ei pea mõtlema sellele, mis saab, vaid selle peale peab mõtlema asutuse juhtkond, temal see ülesanne ja kohustus on," ütles Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) esimees Sven Rondik BNSile.

"Mida streigist osavõtjad otsustavad, kas pidada miitingut või mingil muul viisil oma streigipäeva sisustada, see on juba streikijate endi otsustada," sõnas Rondik.

Haridustöötajate, omavalitsuste ning haridus- ja teadusministeeriumi vaheline eriarvamuste protokoll sai esmaspäeval viimase allkirja ja riiklik lepitaja luges töörahu katkenuks.

EHL teatas seepeale, et korraldab palganõudmiste kaitseks 7.-9. märtsil üleriigilise streigi, mis eri asutuste puhul kestab ühest kolme päevani. Haridustöötajate streiki on lubanud toetada ka Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) liikmesorganisatsioonid.

Mullu 25. oktoobril kogunesid Eesti haridustöötajad  EHL-i eestvõttel Toompeale riigikogu hoone ette meeleavaldusele, kus avaldati muu hulgas valmisolekut minna palgatõusu nõudmist kaitstes streigini välja.

Haridustöötajate liit pöördus oktoobri alguses riigikogu poole palvega leida lisaraha, et tõsta järgmisest aastast õpetajate palka 20 protsendi võrra. Sel sügisel toimunud kolmepoolsed läbirääkimised õpetajate töötasude tõstmise osas lõppesid 19. septembril tulemusteta.

Praegu on noorempedagoogi palga alammäär 608, pedagoogil 644, vanempedagoogil 736 ning pedagoog-metoodikul 888 eurot.

Allikas: BNS

"Kuna riikliku lepitaja vahendusel toimunud läbirääkimised tööandjate ja Eesti Haridustöötajate Liidu esindajate vahel õpetajate töötasu alammäärade tõstmiseks 2012. aastal 20 protsendi võrra võrra lõppesid tulemusteta ja riikliku lepitaja 13. veebruari otsusega on töörahu lõppenud, siis võttis EHL vastu otsuse korraldada ajavahemikus 7.-9.märts üleriigilise haridustöötajate streigi õpetajate töötasu tõstmise nõudeks," ütles EHLi esimees Sven Rondik BNSile.

Möödunud aasta detsembris ja tänavu jaanuaris EHL-i poolt korraldatud õpetajate üleriigiline küsitlus näitas Rondiku kinnitusel, et enamus küsitletutest on streigi korraldamise poolt. Õpetajate streiki lubasid toetada ka Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) liikmesorganisatsioonid.

"Ootame, et vabariigi võimu- ja valitsemisorganid arvestavad õpetajate õigustatud ja põhjendatud nõudmisi nende töötasu alammäärade tõstmiseks ja näevad selleks ette riigieelarves täiendavad rahalised vahendid," sõnas Rondik.

Allikas: BNS

Foto: Flickr

Kõige rohkem registreerus eksaminande eesti keele riigieksamile – 8951 registreerunut, teatas Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Eesti keel on eesti õppekeelega gümnaasiumilõpetajatele kohustuslik riigieksam.

Eesti keele kui teise keele riigieksamile, mis on kohustuslik vene õppekeelega koolides gümnaasiumilõpetajatele ja põhihariduse baasil vene õpperühmades õppivatele kutseõppeasutuste õpilastele, registreerus 2980 eksaminandi.
Vene keele eksami, mis on vene õppekeelega koolide õpilastele valikeksam, valis 1312 eksaminandi.

Varasemate aastatega sarnaselt on rohkem valitud inglise keele (7348 eksaminandi), ühiskonnaõpetuse (6302 eksaminandi), geograafia (5371 eksaminandi) ning matemaatika (4032 eksaminandi) riigieksamit.
Bioloogia riigieksamile registreerus 2514 eksaminandi, keemia riigieksamile 1857, ajaloo riigieksamile 1209 ning füüsika riigieksamile 677 eksaminandi.

Vene keele võõrkeelena riigieksami valinute arv on 353, saksa keele puhul 239 ning prantsuse keele riigieksami valis 31 eksaminandi.

Gümnaasiumi lõpetamiseks peavad õpilased sooritama vähemalt kolm riigieksamit. Riigieksameid on võimalik teha ka enne lõpuklassi, kui eksamiaine gümnaasiumiastme kohustuslikud kursused on läbitud.

Möödunud, 2011 aastal registreerus riigieksamitele 20 466 eksaminandi, nendest 17 105 olid gümnaasiumi ja 1963 kutseõppeasutuse õpilast ning 1398 gümnaasiumi varemlõpetanut.

Riigieksamitele registreerumise varasemate aastate statistika leiab eksamikeskuse kodulehelt.

Foto: Dreamstime

Päevakava

10.00 – 10.30    kogunemine ja registreerumine

10.30 – 13.30    Kuidas õpetada 8. klassis inimeseõpetust?

Tervisekasvatuse lektor Merike Kull tutvustab teoreetilisi lähtekohti ja annab praktilisi soovitusi lähtuvalt uuest õppekavast. Eraldi keskendutakse seekord rahva tervisega seotud teemadele, toitumisele ning kehalisele aktiivsusele.

13.30 – 14.00    lõunapaus

14.00 – 15.30     Kuidas läks vabariiklik inimeseõpetuse olümpiaad?

Sõna saavad 2011. aasta inimeseõpetuse olümpiaadi koostajad, kes toovad näiteid ülesannetest ja enamlevinud vigadest,  selgitavad hindamispõhimõtteid ja annavad soovitusi järgmisteks kordadeks.

Oma osalemisest tuleks teada anda hiljemalt 12. märtsiks e-posti aadressile: inimese.opetus@mail.ee.

Osavõtutasu 20 euri (IÜ liikmetele 10 euri), mis sisaldab kohvipausi, lõunasööki ja koolituse materjale. Iga osaleja saab seminari lõpus tõendi. Võimalus tasuda kohapeal sularahas või arve alusel.

Pärast seminari, algusega kell 15.30 toimub Inimeseõpetuse Ühingu üldkoosolek

Rahvalike lalumängude tunnis möödub aeg lennates. Olgugi, et need pärinevad meie esivanemate lapsepõlvest, on neis tarkusi, mida ka tänapäeval tasuks kuulda võtta. Hea on mõelda, et saame vastu võtta kingituse esivanematelt, keda meie endi silmad kunagi pole näinud. Õpime koos „Rikas ja vaene mees“, „Sõrmusemäng“, „Riia linna väravas“ ja mitmeid teisi ilusaid laulumänge.

Tundi on võimalik tellida aastaringselt.

Sobilik alates 1. klassist.

Grupi suurus kuni 25 õpilast, kestvus 1,5 tundi.

Hind 3,2€ osavõtja kohta.

Tund toimub eesti keeles .

PROGRAMMIDE TELLIMINE: kuiekool@evm.ee või telefonil 6 549 126.

KOHTUMISENI EESTI VABAÕHUMUUSEMI KUIE KOOLIS!

„Pillimeest ja pillimehe sõpra ära löö!“

Rahvapillideks nimetame tänapäeval neid pille, mida mängiti just maarahva seas. Enamik neist valmistati kodus, keerulisemad telliti pillimeistritelt. Pilli mängiti eelkõige tantsuks, aga sel võis olla ka mõni muu ülesanne-näiteks näljaste metsloomade eemalepeletamine. Muutuvad ajad, muutuvad ka kombed. Nii on lood ka rahvamuusikaga. Vanad pillid asendusid uute moodsamatega ning koos nendega muutusid ka pillilood ning tantsud.

Eesti külas oli 20. sajandi alguses kasutusel mitukümmend väga erineva kõla ning otstarbega muusikariista. Paljusid neist saad elavas esituses meie rahvapillitunnis ka näha ja kuulda. Lõpetuseks mängime kõik koos maha ühe vägeva rahvapilliloo.

Hea rahvapillimees oli vanasti suure au sees. Kuna meie ajal võivad pillimehed olla ka naised, viivad tundi läbi rahvamuusikud Leanne Barbo või Helina Ardel.

Tunnid toimuvad 5.-9. märtsini.

Grupi suurus kuni 25 last; kestvus 60 minutit.

Hind 3,2€ osavõtja kohta 

Tund toimub eesti keeles (vajadusel tõlge vene keelde).

PROGRAMMIDE TELLIMINE: kuiekool@evm.ee või telefonil 6 549 126.

KOHTUMISENI EESTI VABAÕHUMUUSEMI KUIE KOOLIS!

Lähemalt kirjutab teemast Postimees.ee.