Ka teised nende valmistatud mängukaardid müüsid hästi. Õpilasfirmat juhendab Ivi Olev, teatab Junior Achievement oma kodulehel.

Õpilasfirmade tegevust laadal hindas žürii, kes valis tugevamad firmad kokku kaheksas kategoorias.

Parima idee preemia pälvis õpilasfirma Chickaz Pärnu ühisgümnaasiumist, kelle ilusasse mõtteraamatusse saavad inimesed ise oma häid ideid paberile panna. Žürii hindas idee kõrval ka toote suurepärast teostust. Õpilasfirma juhendaja on Mari Suurväli.

Tugevaimad müüjad tulid Saue gümnaasiumi õpilasfirmast AVPastakas. Ilma valemipastakat ostmata ei lahkunud nende müügiboksist peaaegu keegi. Õpilasfirma AVPastakas sai ka EBSi eripreemia silmapaistva meeskonnatöö eest. Õpilasfirmat juhendab Virve Rajamäe.

Imidžipreemia sai Tallinna Õismäe Vene Lütseumi õpilasfirma Jambalaya, kelle müügiks olevad ehted, kostüümid, ja boksikujundus olid kaunis tervikus. Noorte juhendaja on Niina Sidorenko.

Sotsiaalset kõige vastutustundlikumaks õpilasfirmaks tunnistati Tartu Kunstigümnaasiumi õpilasfirma 4Safe. Nende isikupärased disainitud kondoomikarbid kaitsevad kondoomi vigastuste eest. Ka olid noored säravad ning informeeritud müüjad. Õpilasfirma juhendaja on Karmo Kurvits.

Suurima rahvusvahelise potentsiaaliga firma tiitli pälvis Rootsi õpilasfirma Twin Grind, kelle soola ja pipra veskitel oleks turgu kõikjal.

Parimaks minifirmaks (8.-9. klassi õpilaste õpilasfirma) kuulutati Mikitamäe kooli õpilasfirma Täidame Eesti Lastega. Noored teevad tillukesi pihubeebisid, mis on õnnetoovad talismanid ja mis peaksid aitama maad lastega täita. Õpilasfirmat juhendavad Karin Sonts ja Maret Vabarna.

Lähemalt kirjutab teemast Postimees.ee.

Ürituste sari avatakse  14. märtsil, emakeelepäeval Paides.
Päeval korraldab Paide Kultuurikeskus koostöös Järvamaa keskraamatukogu, Järvamaa muuseumi, Sirje Graubergi laulukooli ja Paide ühisgümnaasiumiga lugemispäeva linna 1.- 4. klasside õpilastele.
Kell  15.00 ootab  Järvamaa muuseumis  luuletaja Olivia Saar kohtumist eakama lugejaskonnaga.
Kõik lugemishuvilised Paidest ja mujalt üle Eesti on oodatud  14. märtsi õhtul kell 18 AjakeskusesseWittenstein. Seal saab kuulata kirjandusõpetaja  Anne Kivimäe ettekannet „Lugemisest… mure ja rõõmuga”, PÜG näitetrupi luulekava „Milleks mulle tiivad, kui ma ei lenda” (Betti Alveri ja Heiti Talviku  loomingu põhjal), laule Andres Siilaku esituses ning rahvamuusikat Silvi Tumanskajalt.  Ülevaate Eesti Lugemisühingu tegevustest ja eesmärkidest annab ühingu esinaine Maili Vesiko - Liinev. Üritus on tasuta.

14. märts Viru-Nigula vallas
Emakeelepäeva korraldamine koos raamatunäitusega kohalikus raamatukogus ja ettelugemisega lasteaias. 100 osalejat saavad näha omaloominguliste raamatute näitust ja kuulata 20 autori etteasteid.

14. – 16. märts Elva gümnaasiumis
Lugemisüritus I ja II kooliastme õpilastele: sobivate lugemisülesannete otsimine, reklaampostrite valmistamine lemmikraamatust; aktiivsemate õpilaste välja valimine, kes juhivad töötubade tegevust koos õpetajaga, tegevused töötubades (kooslugemine, kuulamisülesanne, kiirlugemise programmi kasutamine, illustraatorite tuba); kohtumine kirjanikuga.

15. märts Järvakandi raamatukogus
„Luule – suust südamesse!” noortele ja täiskasvanutele. Tutvustatakse  kaasaegset eesti luulet.

 15. märts Lihula gümnaasiumis
„Leelo Tungla luuletund” - eesmärgiks populariseerida luulet gümnaasiumiõpilaste hulgas. Kavas on luuletaja tutvustus,  luulepõimik ja luuletaja sõnadele kirjutatud muusikapalade esitamine.

26. märts Rocca al Mare Koolis
Lugemisüritus 7. klassi õpilastele „Tekstist näitemänguni”.

28. märts Tsirguliina raamatukogus „Loome ja loeme legende”
Eesmärk on tutvustada kodukandi legende ja muistendeid. Valmib raamat omaloomingust. Raamatute esitlemine, näitus. Tänatakse omaloomingulise konkursi võitjaid.

30. märts Valga muuseumis
Toimub muuseumitund.

30. märts Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumis
Üritus gümnaasiumiõpilastele „Loojale mõeldes”

Märts Ülenurme lasteaias
Tartu linna ja maakonna 5 - 7 a laste joonistusvõistluse „Tähestik pildis” korraldamine.

Märts Torma vallas: üritus „Õnnelik vanem - õnnelik laps” on suunatud valla noortele emadele. Lektor Maili Vesiko - Liinev räägib laste lugemisoskuse kujundamisest  ja Evi Stukert pereväärtustest, sealhulgas ka lugemisest ja raamatutest.

Vaata lähemalt Eesti Lugemisühingu kodulehelt.

Laste ja vanemate muljeid loe lähemalt Postimees.ee'st.

Teaching Channel (õpetamise kanal) pakub kollektsiooni videotest, kus õpetajad demonstreerivad ja tutvustavad oma parimaid praktikaid. Videod on jagatud kategooriatesse klasside, ainete ning teemade kaupa. Sealt on võimalik leida nii näiteid klassikorra tagamise tehnikate kohta kui ka näiteid õpetajatest, kes viivad läbi oma hästi õnnestunud tunde. Videotele on lisatud toetavad dokumendid, mis kirjeldavad tunni spetsiifikat detailsemalt. Distsipliini-teemalistele videotele on lisatud ka nõuanded erinevatel lehtedel. 

Kui end Teacher Channeli kasutajaks registreerida, on võimalik videod omale alla laadida, teha ja salvestada märkmeid iga video kohta ning kasutada ka tunni planeerimise vahendit oma õppetöö paremaks organiseerimiseks. Küll on aga kõik videod ja materjalid kättesaavad ka ilma kasutajaks registreerimata. 

Ajalooõpetajana sirvisin läbi pakutud materjalid ja mul tekkis kohe hulk mõtteid, kuidas neid oma õppetöös kasutada. Kindlasti maksab aineõpetajana pakutut vaadata ja küllap leiab siit-sealt häid mõtteid oma tundidessegi. Samuti on Teaching Channel ilmselt heaks baasiks alustavale õpetajale, kellel veel oma arsenali pole välja kujunenud ning kes erinevaid praktikaid vaadeldes saab häid nippe ja näpunäiteid oma tulevase töö planeerimiseks. Kahtlemata leiab siit uut ja huvitavat ka „vana kala“. Mis kõige toredam, keskkond kutsub ka oma mõtteid ja häid kogemusi jagama, nii et kui kellelgi on samuti väga hea ja toimiv õppetunni praktika mõne konkreetse teema õpetamiseks, siis saatke ka oma panus. 

Refereeritud: Free Technology for Teachers lehelt

Fuajees oli infot ja mänge kogu perele:  veebikonstaabli nõuanded,  nõuanded mobiilikasutajale EMT-lt ja „Vaata maailma“ meeskonnalt, arvutikaitse nõuandenurk, psühholoogi nõuandenurk, internetiturvalisuse mängud. Oma osavust sai proovida Kinecti mängudega ja nende ekraanide juures oli pidevalt sagimist.

Saalides olid loengud lapsevanematele ja töötoad kõigile. Lasteabitelefoni 116111 tutvustas, mis puhul sellele numbrile helistada, psühholoog andis nõu enim tehtavate kõnede näidetel. Räägiti ka teemal „Mobiiltelefon sinu lapsele- kas turvalisuse suurendamise abivahend?“, „Kuidas targalt internetis olla?“, „Võõrad sinu arvutis“ (kuidas kaitsta arvutit viiruste eest, mis on turvaline salasõna), „Lapsed ja noored internetis“.

„Vaata maailma“ ja EMT töötoas oli käimas viktoriin, kus küsimused seotud mobiilside ajaloo ja igapäevakasutusega. Kellel oli, võis vastamisel ka mobiili abi kasutada, nii sai internetis surfamine selgemaks.

Väga populaarsed olid netilammaste multifilmid. Ja infomaterjale internetiturvalisusest oli korraldajatel jagada nii palju, et perepäev võis jätkuda kodus ühislugemisega.

Helifaile ei kasutata õppetöös just kuigi palju. E-kursus "MP3 koolielus" ongi loodud selleks, et aidata õpetajatel paremini helifaile oma töösse integreerida.

Koolituse sihtgrupiks on üldhariduskoolide õpetajad, kes ei ole helifailidega väga palju kokku puutunud, kuid sooviksid neid rohkem oma töös kasutada. Kursuse läbimiseks on vajalik omada internetiühendusega arvutit, kõrvaklappe ja mikrofoni.

Kursuse maht on 24 tundi (kestab 1. aprillini) ning lõpetajad saavad tunnistuse. Helifailide osas koolitab teid Koolielu ainemoderaator ja Gustav Adolfi gümnaasiumi õpetaja Kristi Rahn.

"Õpetajaamet võiks olla ligipääsetavam motiveeritud ja võimekatele inimestele, kel diplomil mõni muu kui pedagoogiline eriala," ütles Aaviksoo oma ettekandes. Lisaks leidis Aaviksoo, et võiks leevendada koolijuhi kandidaatidele esitatava nõuet, mis eeldab 240-tunnist juhtimiskoolitust ja pedagoogilist kõrgharidust. "Mis imeline kunst see koolijuhtimine siis on? Vahest tasuks ka selle ameti puhul kaaluda tsunftikorra kaotamist," leidis Aaviksoo.

Kogu õpetaja töö peaks Aaviksoo hinnangul mahtuma üldtööaja sisse. "Muidugi, loomingulisel töötajal käib töö alati peaga kaasas, ent see ei tohiks tähendada kohustuslikke öiseid vihikuteparandusi või tundide ettevalmistamist nädalavahetustel," sõnas Aaviksoo.

Olukorra lahendamiseks peaks kooli direktor jagama tööülesandeid paindlikult ja jälgima tööülesannete täitmist. "Loomulikult tähendab see ka suuremat otsustusõigust kooli ressursside üle, olgu selleks siis palgaraha või tööaeg. Suurenenud õigused toovad ka suurema vastutuse," sõnas minister.

Allikas: BNS

Jõudsin Pelgulinna gümnaasiumisse ühel teisipäevasel hommikul, mil inglise keele tunniks valmistus XIh klass. Arvutiklassis tegutsesid neli-viis õpilast, esialgu küll – vahetunnile kohaselt – oma suhtluskontodel uudiseid otsides ja jagades. Ühe õpilase vastutada oli Skype-ühenduse tekitamine ning pildi suurele ekraanile suunamine,  ja aeg-ajalt kostuski teistelt küsimusi, et kas õpetajaga on side olemas. On juhtunud sedagi, et Skype´i teel ühendust ei saa, ning siis saadab õpetaja ülesanded iseseisvaks tegutsemiseks meilile.

Seekord on kõik korras, umbes kell 11.10  kõlab ruumis rõõmsalt: „Hello, how are you?“ Kanadas näitab kell samal ajal neljandat hommikutundi, aga Liisa Noveki reipast häälest nii varast aega küll välja ei loe. Tõsi, üks tehniline probleem on – õpetaja pilti suurele ekraanile ei saa, aga see ei sega tunni läbiviimist.

Õpetaja kontrollib, kes on tunnis, kes puuduvad. Aeg-ajalt peab mõni õpilane tõusma ja kaamera ette minema, õpetajale lehvitama ja nii kinnitama, et on tõesti kohal. Ja aeg-ajalt peab keegi kaamerat siia-sinna suunama, et õpetajal oleks pidev ülevaade klassis toimuvast.

Ülesande saadab Liisa Novek kõigile meilile. Nüüd lähevad Facebook´id, Messenger´id ja muud kontod kinni ning iga arvuti ekraanile ilmub tunnitöö. Liisa Novek laseb õpilastel kordamööda ülesande teksti lugeda, selgitab veel lisaks ning siis täidab klassiruumi arvutiklahvide klõbin: kõik otsivad internetist pilte karmist talvest Euroopas, et sinna juurde kirjutada 500 sõna teksti inglise keeles. Ilupilte ja kaunisjuttu teha ei tohi, tegu peab olema pingelise, lausa dramaatilise situatsiooniga, ja see peab ka sõnavarast tunda olema. Tund, mida Liisa Novek annab, ongi loovkirjutamine.

Mina jälgin toimuvat ning hakkan vaikselt aru saama, mis tunne võis olla sellel keskaja rüütlil, kes ühes filmis ajamasinaga kaasaegsesse New Yorki sattus…

Kui õpilased kirjutavad, kasutan juhust ning teen samas Skype´i võimalusi kasutades kiirintervjuu Liisa Novekiga. Kas selliselt läbi viidud tund nõuab teistsugust ettevalmistust kui traditsiooniline, õpetajaga klassi ees tund?

„Natuke küll, pean mõtlema, mis üldse hoiaks nende huvi, et nad tahavad kirjutada. Elu ja töö on siin Kanadas pingeline, ei ole eriti aega olnud uurida, mis Eestis põnevat juhtub. Vaatan, mis ülejäänud maailmas toimub nagu näiteks see karm ilm, mis on tervet Euroopat tabanud.“

Te annate tundi X, XI ja XIIh klassis, see tähendab kolm korda nädalas varast tõusmist?

„Tõusen kella kolme paiku, et tunni alguseks erk olla. Aga on aasta jooksul siiski see ka takistanud, et  siin on vahel Skype´i ühendus halb, siis saadan ülesande meilile ja lapsed peavad selle iseseisvalt ära tegema.“

Õpilased töötavad tunnis kenasti kaasa, mis sest, et õpetajat klassi ees ei ole?

„Enamus teevad ikka ilusti tööd kaasa, ja kes ei ole tunnis, teevad töö järele. Igaühele on ülesanne nimeliselt saadetud, ei ole põhjust mitte tööd ära teha. Ma olin Pelgulinna gümnaasiumis tööl neli ja pool aastat, eelmisel aastal tulin tagasi Kanadasse.  Olime just alustanud  inglise keeles loovkirjutamisega, et anda  H-klassile (humanitaarklass) võimalust rohkem inglise keelt õppida. Otsustasime, et proovime sel õppeaastal, kas üldse toimib üle Skype´i õpetamine. Ei tahtnud eriti oma õpilastest eemale jääda, teadsin neid nii hästi. Sooviksin küll suuliselt nendega rohkem suhelda, et nad tunnis rohkem räägiksid, aga aeg ja tehnilised olud seavad piirid ette.“

Lihtne on leida endale sobiv ja huvipakkuv võimalus oma haridustee jätkamiseks.  Otsingut võib teha kas erialade või koolide järgi. Näiteks alustada kodukoha lähedal asuvastest kutseõppeasutusest ning leida oma kutsumus sedakaudu.

Portaalis on koolide kontaktid alati vaid kliki kaugusel. Need, kellel on huvi mõne valdkonna või eriala vastu, saavad kergesti leida neile sobivaid õppekavasid ja vaadata, missugustes koolides selle valdkonna erialasid õpetatakse.

Portaal valmis SA Innove ning haridus- ja teadusministeeriumi koostöös Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud programmi "Kutsehariduse populariseerimine" raames.