„Eesti ühiskond on ühel meelel, et õpetajad vajavad õiglast, enamikel juhtudel paremat palka ning koolivõrk vajab eelkõige gümnaasiumide osas olulist korrastamist, mis tähendaks ebaefektiivse ja ebakvaliteetse hariduse kadumist või vähemalt olulist vähendamist,” rääkis haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis ministeeriumi pressiesindaja vahendusel. “Arutelu, vaidlemise ja mõttetöö koht on peamiselt see, kuidas soovitud tulemuseni jõuda. Lahendus peaks olema võimalikult sobiv nii majanduslikult, emotsionaalselt kui ka Eesti riigi pikaajalist püsimist ja arengut arvestav. Me kõik ju mõistame, et kõige valusam ei ole mitte koolireform ja õpetajate arvu paratamatu vähenemine, vaid hoopiski madal sündivus.”

„Õpetajate töölepingust tulenevate õiguste ja kohustuste esmane kokkuleppija on koolidirektor, kes kooli juhib ja arendab,” märkis Kalle Küttis. „Koolijuht loob palga- ning motivatsioonisüsteemi, milleks tal peab olema mõistlik otsustusruum. Nagu kõigis teistes töövaldkondades, peab ka hariduses koolijuht innustama ja tunnustama parimaid – häid ja pühendunud õpe tajaid. Ainult riiklikest ettekirjutustest lähtuv koolijuht oma tööd hästi teha ei saa. Ministeerium saab anda suunised ja läbimõeldud tegevuskavad, kuid lõplikud otsused peab saama teha ikkagi koolijuht.”

Üldiselt üksikule

Paide gümnaasiumi direktor Vello Talviste selgitas, et üksmeele ja lahenduste leidmine sõltub palju sellest, kas osapooled, kelleks on eelkõige kohalikud omavalitused ning koolijuhid ja õpetajad, suudavad vaadata Eesti haridusmaastiku üksikult üldisele lähenemise kõrval ka üldiselt üksikule. „Laste vähesus maapiirkondades on riiklikult raskesti lahendatav probleem – riik saab küll motiveerida inimesi lapsi saama ja ka maal elama, kuid ei saa selleks kuidagi sundida,” sõnas Vello Talviste. „Lapsed sündivad armastusest ning paraku sünnivad peamiselt seal, kus vanematel on tööd ja leiba. Ainult nostalgiale koolivõrku tulevikus rajada ei saa – ikka vajadusele ja reaalsetele oludele.”

Vello Talviste sõnas, et koolivõrgu kestlikkuse tagamiseks tänase gümnaasiumivõrguga praeguse rahastuse ja õpilaste arvu juures edasi minna ei saa. „Eestis on olnud seni koolivõrgu reformi puudutavates küsimustes väär adressaat, riik – riigi asemel on 490ks koolipidajaks 530st hoopiski kohalikud omavalitused,” märkis Vello Talviste. „Koolivõrgu efektiivseks muutmise suunad on õiged, kuid erisusi on vaja mitmetes maakondades ja paljudes kohalikes omavalitsustes. Praegu ongi suureks takistuseks kohalike omavalitsuste otsuste keerukus – tahes-tahtmata peavad nad arvestama valijate ehk vallaelanike soovide ja unistustega – mis ei saa ega peagi alati olema ratsionaalsed. Selleks, et seda veelahet ületada, peame saavutama sisuliselt ühiskondliku kokkuleppe.”

Kildu põhikooli direktor Enn Siimer sõnas, et põhikool peab olema võimalikult kodu lähedal ja selle arusaamaga on kõik osapooled ka nõus. „Hea hariduse alus on ka põhikoolis hea õpetaja,” märkis Enn Siimer. „ Samas peavad ka põhikoolis olema klassid õige suurusega, et õpetajatel oleks ühtlane ja piisav koormus, et saada võimalikult head palka. Kooli puhul tuleb esikohale seada laps, kelle jaoks me kooli peame. Tema pikaajaliste huvide ja vajaduste täitmine tagab ühiskonnale parema ja targema homse.”

Tallinna Haridusametile laekus sooviavaldusi 18 koolilt ühtekokku 50 õpetaja abi koha loomiseks, teatas Raepress. Kõige enam – 20 õpetaja abi vajatakse Lasnamäe koolides, kaheksa leiavad tööd Haaberstis ja seitse Põhja-Tallinnas, Kristiine vajab kuut ning nii Mustamäe kui ka Pirita koolid nelja õpetaja abi.

Õpetaja abi töö on suunatud õpetaja juhendamisel põhikooli õpilaste toetamisele. Õpetaja abi ametikohale oodatakse kandideerima keskharidusega või kõrgkooli lõpetanud isikuid, kes ei tööta ega õpi ning soovivad edaspidi pedagoogika valdkonnas õpinguid jätkata ja töötada. Soovijad peavad olema rahvastikuregistri andmetel vähemalt ühe aasta Tallinna elanikud ja töötukassas vähemalt ühe kuu töötuna arvel. Tööleping on tähtajaline ja mitte kauem kui 12 kuuks.

Kandideerimiseks tuleb tulla kuni 9. märtsini Tallinna Tööbüroosse (Vabaduse väljak 7, linnavalitsuse teenindusbüroo, boks 12) ja esitada kirjalik avaldus ning elulookirjeldus. Ühtlasi saab kandideerija tööbüroos teha valiku sobiva kooli osas, kandideerida saab ka mitmesse kooli.

Tallinna Ettevõtlusamet koostöös haridusametiga alustas eelmise aasta oktoobris pilootprojektina esimese viie õpetaja abi sotsiaalse töökoha rahastamist. Selle aasta jaanuaris andis nii Sikupilli keskkool kui ka haridusamet sellele projektile kiitva hinnangu ja saadud kogemust tutvustati ligi kolmekümnele teemast huvitatud koolile.

Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu tõdeb, et koolide huvi sotsiaalsete töökohtade loomiseks oli üle ootuste suur. „Loodame leida ka uutele töökohtadele sama head kandidaadid, kui meie esimesed õpetaja abid on. Loodame, et koolist saadud töökogemus annab soovijatele võimaluse end täiendada pedagoogilisel alal ja leida endale töö juba tuttavaks saanud haridusasutuses,“ sõnas Sarapuu.

Allikas: BNS

Eesti õpilasfirmadele pakuvad konkurentsi õpilasfirmad Rootsist ja Norrast. Kokku toob laat Kristiine keskusesse ligi 400 noort ettevõtjat, selgub Junior Achievement kodulehelt.

Põnevaid tooteid ja teenuseid peaks leidma iga laadakülastaja mängukaartidest, suveniiridest ja riietusesemetest kuni õpiabi teenuseni. Kel aega rohkem, võib lasta endale massaaži teha või koguni ennustada.

Õpilasfirmade laat annab hea ülevaate praktilisest ettevõtlusõppest koolis.

Laat on avatud 11. veebruaril Kristiine keskuse uues osas kell 12 - 17.

Osalevate firmade nimekirja leiate SIIT.

 
Pikemalt loe ettevõtmisest Postimees.ee'st.

„Maakonnas võiks olla vähemalt kolm gümnaasiumi – Rapla, Kohila, Märjamaa," ütles omavalitsusliidu esimees ning Järvakandi vallavanem Mart Järvik ERR uudistele. "Ei olnud ka ühtset otsust lõpetamise kohta Järvakandi ja Juuru gümnaasiumi suhtes,“ lisas ta.

Lahendusena nähakse mõlemas koolis ühe klassikomplektiga jätkamist ning gümnaasiume hakkaksid haldama kohalikud omavalitsused.

Rapla maavalitsuse haridusjuhi Tiiu Raavi sõnul ei ole välja pakutud soovituslik otsus üllatav ning sai tegelikult teatavaks juba eelmisel aastal.

Corning, ettevõte, kes toodab klaasi paljudele puutetundliku ekraaniga vahenditele, on pannud kokku oma nägemuse, millised võiks olla puutetundliku klaasi kasutusvõimalused tulevikus. 

Juba tänapäeval on võimalik näha erinevaid läbipaistvaid ekraane prototüüpidena ning ettevõtted hakkavad neid tasapisi juba ka tootma. On huvitav mõtiskleda, millal tegelikkuses ülaltoodud videos näidatud võimalused igapäevaelus realiseeruvad ja millal need klassiruumi jõuavad. 

Allikas: http://www.geeky-gadgets.com/cornings-vision-of-our-touchscreen-future-video-06-02-2012/

On teisipäeva hommik ja Päikesepai rühm alustab päeva karukoosolekuga, kirjutab Järva Teataja. Mudilased istuvad kaares õpetaja Irma Oloneni ees, kelle kõrval tumbal on ootel mängukarude armee. Õpetaja jutustab loo sellest, kuidas rebasepoja läks metsa uusi sõpru otsima, kuid keegi ei soovinud temaga tegemist teha.

Kui rebaseemme hakkas pärima, ega pojuke midagi halvasti öelnud, selgus, et rebane oli nimetanud karu paksuks, jänesele olevat ette heitnud lühikest saba, mis on võrreldes tema omaga nagu täpp, ja hundile öelnud, et tal on kuri nägu ja sellisega ei julge mängidagi.

MTÜ Lastekaitse Liidu projekt "Kiusamisest vaba lasteaed" alustas pilootprojektina 2010 aastal 10 Eesti lasteaias. Projekti eesmärgiks on laste vahel üksteist arvestava ja kaasava kultuuri loomine, head suhted ja pagas, mille abil tulevikus koolis sotsiaalsete suhetega hakkama saada.


 

3. klassi õppekomplekti sisu süvendab õpilase arusaamu muusikalise keele suhtes – lisanduvad muusikažanri, -vormi õpetused. Jätkub õpilaste väärtushoiakute kujundamine – laienevad teadmised teiste maade ja rahvaste muusika kohta. Laulurepertuaari valik, tänu relatiivse meetodi omandamisega seotud uue taseme saavutamisega, muutub õpilasele kättesaadavamaks, s.t õpilane on võimeline iseseisvalt hakkama saama õpikus olevate laulude omandamisega.
Õppekomplekti kuuluvad õpik, töövihik ja CD muusika kuulamiseks.

Õpiku näidislehekülgi saab lehitseda SIIN.

Õppenädalate kaupa grupeeritud PowerPointi failid sisaldavad kõiki 1. klassi eesti keele õpiku Ilus emakeel paarislehekülgi koos aktiivsete linkidega töövihiku harjutustele, helifailidele ja kirjavihiku paarislehekülgedele. Töövihiku harjutuste puhul on võimalik näidata ka vastuseid.

Õpiku lühitutvustus on siin.