Karjäärikohviku eesmärk on tutvustada Lõuna-Eesti noortele Rajaleidja karjäärikeskuste võrgustikku ning karjääriplaneerimist toetavat portaali Rajaleidja.ee, märgib Innove oma pressiteates. Samuti saavad noored messil rääkida piirkonna karjäärispetsialistiga oma tulevikuplaanidest. Karjäärikohvik ei tee reklaami konkreetsetele õppeasutustele, vaid aitab noortel valikute paljususega toime tulla ning endale sobivaid lahendusi leida.

SA Innove karjääriinfo juhtivspetsialisti Ave Szymaneli sõnul on Rajaleidja karjäärikohvikuga messidel osalemine ennast igati õigustanud. „Noored peavad vajalikuks kellegagi oma tulevikuplaanidest rääkida, kuna see annab kindlustunde oma valikutega edasi tegeleda. Pärast karjäärispetsialistiga rääkimist on noorel lihtsam minna ka oma maakonna Rajaleidja keskusesse, kuna esimene kontakt on loodud ning ülevaade teenustest saadud“.

Koos karjäärinõustajaga on võimalik täita karjäärikohvikus spetsiaalselt messi tarbeks koostatud testi. Oluline on pärastine analüüs ja tagasiside koos nõustajaga, kes aitab erinevaid nüansse näha, kuna ei ole olemas ainult ühte õiget vastust.

Karjäärikohviku aktiivsed vabatahtlikud viivad messil läbi ka mitmeid tegevusi – oma oskused saab proovile panna Rajaleidja labürindimängus ning osaleda võib karjääriloosis.

Rajaleidja karjäärikohviku leiab Intellektikal A halli keskelt. Tartu info- ja nõustamiskeskuse karjäärinõustaja Ele Linder kirjeldab kohviku asukohta kui selguse saamise saarekest.  „Ümber kohviku reklaamib iga kool ja organisatsioon ennast parimast küljest ning kutsub liituma.  Segiaetud peaga ongi kasulik hetkeks aeg maha võtta karjäärikohvikus ning oma eelistustes selgust saada“.
 
Rajaleidja karjäärikohvikut toetavad haridus- ja teadusministeerium, sotsiaalministeerium ning Euroopa Sotsiaalfond.

Mari Tarandile otsustati auhind määrata keelevalgustusliku saatesarja "Keelekõrv" loomise ja toimetamise, raadiosaadete "Keeleminutid", "Ex libris" ja "Om maid maailman tuhandit …" juhtimise, igierksate kultuurisidusate keelearutluste ning nõudliku, täpse ja mõjurohke keeletaju eest, Eesti keelemõtte talletamise eest, märgib ministeerium oma pressiteates.

Mari Tarand on vahendanud paljude eesti kirjanike, kunstnike ja keeleinimeste intervjuusid, rääkinud elavaks rohked kultuuri- ja keeleküsimused ning teinud tänuväärset tööd eesti murdeluule igiväärtuste tutvustamisel.

F. J. Wiedemanni keeleauhind määratakse igal aastal ühele füüsilisele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel.

Wiedemanni keeleauhinna suurus on 32 000 eurot. Auhind antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeval.

Möödunud aastal määrati Wiedemanni keeleauhind Tartu Ülikooli emeriitprofessor Tiit-Rein Viitsole, aasta varem sai selle emakeelse sõnakasutuse suurmeister Ain Kaalep.

«Ja siis sa ei saa helistada, kui sa seda numbrit ei tea. See on päästjate number!» lisas tüdruk.

Eile meisterdasid Ülenurme lasteaia Mesimummu rühma lapsed lume peale numbri 112 kuuseokstest ning ühe teise rühma lapsed kirjutasid hädaabinumbri mängumaja lumisele katusele käbidest, kolmandad maalisid selle maha aerosoolvärviga.

Kuidas häirekeskuse päästekorraldaja lapsi õpetas, loe Tartu Postimehest.

Valitsuse otsus mitte lubada kõnealustes vene õppekeelega gümnaasiumides venekeelset õpet jätkata jõudis linnavalitsusse teisipäeval, ütles Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart BNSile.

Ühe võimalusena venekeelse õppe jätkamiseks nimetas Kõlvart detsembris pärast valitsuse otsuse vastuvõtmist selle, et erinevalt riiklikele ja munitsipaalkoolidele saavad erakoolid õppekeelt  valida. Ta märkis, et Tallinnal on võimalik muuta munitsipaalgümnaasiumid eragümnaasiumiteks, mille omanik on Tallinna linn, ning jätkata neis venekeelset õpet.

Valitsus ei rahuldanud mullu 22. detsembril Tallinna ja Narva linnavolikogude taotlust lükata kokku 15 gümnaasiumis edasi üleminek osalisele eestikeelsele õppele. Haridus- ja teadusministeerium leidis, et vastavalt seaduse nõuetele alustati koolides eestikeelsele aineõppele üleminekut juba viis aastat tagasi ning nii õpetajate kvalifikatsioon kui ka õpilaste põhikoolis omandatud eesti keele oskus ei ole takistuseks osalisele eestikeelsele õppele üleminekuks.

1997. aastal vastu võetud põhikooli- ja gümnaasiumiseadus sätestas, et üleminek eestikeelsele aineõppele gümnaasiumiastmes algab hiljemalt 2007. aasta 1. septembril 10. klassist. 2007. aasta juunis kehtestas valitsus oma määrusega, et ülemineku esimene aine on eesti kirjandus ning alates 2007. aasta sügisest peavad kõik vene õppekeelega  koolid õpetama gümnaasiumiastmes eesti keeles vähemalt eesti kirjandust.

60 protsenti kursustest

2007. aasta novembris kehtestas valitsus oma määrusega venekeelsete gümnaasiumite eestikeelsele õppele ülemineku täieliku käigu ja sätestas, et 2011. aasta septembrist peavad kõik vene õppekeelega koolide 10. klassi astuvad õpilased õppima gümnaasiumiastmes kolme aasta jooksul eesti keeles vähemalt 60 protsenti minimaalsest kohustuslikust õppemahust.

2007. aasta sügisel alanud õppeaastal muutus kohustuslikuks eesti kirjanduse õpetamine eesti keeles. 2008. aastal alanud õppeaastal pidid venekeelsed gümnaasiumid õpetama eesti keeles eesti kirjandust ning muusikat või ühiskonnaõpetust. 2009. aastal alanud õppeaastal oli kohustuslik eesti kirjanduse, muusika ja ühiskonnaõpetuse õpetamine eesti keeles. 2010. aastal alanud õppeaastal pidid vene gümnaasiumid õpetama eesti keeles eesti kirjandust, muusikat, ühiskonnaõpetust ja Eesti ajalugu.

Mullu septembris alanud õppeaastast peavad venekeelsed gümnaasiumid õpetama eesti keeles eesti kirjandust, muusikat, ühiskonnaõpetust, Eesti ajalugu ja geograafiat. Lisaks peab kool ise valima õppeaineid sellises mahus, et kokku õpetataks eesti keeles 60 protsenti minimaalsest kohustuslikust kursuste arvust.

Allikas: BNS

Samuti räägitakse, kuidas tõsta noorte teadlikkust Interneti turvalisest kasutamisest ning mida teha ja kuidas sekkuda, kui on põhjust arvata, et Interneti asjatundmatu kasutamine toob kaasa noore jaoks soovimatuid riske või keerulisi olukordi, märgib Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit oma pressiteates. 

Konverentside korraldamisel tehakse tihedat koostööd nii Eesti Lastekaitse Liidu, Eesti Politsei ja Piirivalveameti, Riigi Infosüsteemi Ameti kui ka  teiste organisatsioonidega.

Konverentsidel astuvad üles  Webmedia Estonia juht Taavi Kotka, Sertifitseerimiskeskuse juht  ja internetiturvalisuse koolitaja Kalev Pihl, Microsoft Eesti tehnoloogia konsultant Rasmus Reimo, Riigi Infosüsteemi Ameti infoturbeekspert  Anto Veldre, Pelgulinna gümnaasiumi arendusjuht ja projekti Targalt Internetis koolitaja Birgy Lorenz,  BCS Koolituse koolitaja Tarmo Rosenfeldt ning veebikonstaabel Andero Sepp  ja kriminaalpolitseiosakonna vanemkomissar Anu Baum Politsei- ja Piirivalveametist.

Konverentsid toimuvad  kevadisel koolivaheajal 21.03.12  Tartus Atlantise konverentsikeskuses, 22.03.12  Pärnus Endla Küünis,  23.03.12  Paide Kultuurikeskuses. 

Registreerumine siin.

Konverentside sari on suunatud õpetajatele, noorsoo- ja sotsiaaltöötajatele ning kõigile, kes oma töös puutuvad kokku noorte ja lastega kokku puutavad. Konverentsid on osalejatele tasuta.

Kaks konverentsi toimub sügisesel koolivaheajal Jõhvis ja Rakveres koolivaheajal ning üks talvisel  koolivaheajal (2013) Tallinnas. Konverentside sari „See on turvaline IT!“ toimub Euroopa Liidu struktuurifondide programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Natali Happonen, tahaksingi kõigepealt teada Teie enda arvamust: mis see salapärane võrgustikutöö on  ja miks peaks õpetaja selles osalema?

„Võrgustikutöö koosneb mitmest olulisest komponendist: usk, usaldus, järjepidevus, pühendumine, korrektsus asjaajamises ja suhetes, motivatsioon. Probleemide lahendamine ja pedagoogide võrgustike arengu suunamine toimub pidavalt muutuvas keskkonnas. Et areng oleks järjepidev, peab seda toetama arukas ja muutustega kaasaskäiv võrgustikujuht. Väga väärtuslikud on ka kõik võrgustiku liikmed.

ESFi programmi „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni juhtimine 2008-2014“ raames koostatud kontseptsiooni järgi on võrgustik vabatahtlikkuse alusel koondunud ühiste huvide ja tegevusvaldkonnaga inimeste või organisatsioonide kogum (õpikogukond). Nende tegevus ja suhtlemine on suunatud uue teadmise (teadmuse) loomisele ning üksteise vastastikusele rikastamisele. Võrgustikku iseloomustab vastastikune usaldus ja kompetentsus, osalejate vaheldumine, paindlik juhtimine, tegevuste delegeerimine partnerorganisatsioonile või nende kaasamine tegevustesse. Võrgustikutöös on vastutus seotud organisatsioonide ja ametikohtadega, mitte inimestega. Võrgustiku arengukava muutmine ja täiendamine toimub vastavalt keskkonna muutustele, partnerite tegevusele.

Ühel toimival võrgustikul on selge visioon, eesmärgid, tegevuskava. Võrgustiku liikmed toetavad üksteise arengut, nad tunnevad, et on võrgustikutöösse oodatud.

Võrgustikutöös peaks osalema, et saada ja jagada parimat kogemust, tunda kuuluvust ja olla toetatud, näha laiemat pilti ning saada motivatsiooni enesearenguks, et olla õnnelik ja täisväärtuslik õpetaja.“

Koolitus "Pedagoogide võrgustike juhtimine“ kestis pea kaks aastat, ilmselt oli see esimest korda, kus võrgustikutööle nii palju tähelepanu pöörati?

„„Pedagoogide võrgustike juhtimine“ I etapp algas oktoobris 2010. Koolitust toetas ESFi programm „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni juhtimine 2008-2014“. Sihtrühma kuulusid pedagoogide kutse- ja erialaste võrgustike juhid ja liikmed ning hariduskorralduse spetsialistid, kokku 55 osalejat. Koolituse läbiviimiseks oli kuulutatud hange ning selle võitis Implement Inscape OÜ.

Koolituse põhieesmärgid on olnud võrgustike juhtide ning liikmete juhtimisalaste ja koostöö-pädevuste täiendamine võrgustike jätkusuutlikkuse tagamiseks, aine- ja kutseühenduste ülese koostöö parendamine ning uuenenud riiklike õppekavade rakendumise toetamine. Uusi teadmisi on saadud õppekavade rakendamisest nii Eestis kui ka välismaal, interaktiivsete õppematerjalide koostamisest, e-õppe võimaluste rakendamisest; jagatud on parimat kogemust võrgustike toimimisest nii kodus kui võõrsil ja nii toetatud aine- ja kutseühenduste ülest koostööd. Koolitus andis praktilised teadmised ja töövahendid meeskonnatöö ja võrgustiku juhtimiseks. Kindlasti on tihenenud aineliitude kontaktid ja sellel pinnal on tekkinud uusi võrgustikke.“

Võrgustikutöö keerulised käigud. Mäng aitab õppida.

Näiteks novembrist 2010 kuni veebruarini 2011 läbi viidud 100-tunnine koolitustsükkel andis teadmisi võrgustike toimimise teoreetilistest alustest; võrgustikutöö kavandamisest, eesmärgistamisest ja juhtimisest; haridusalaste õigusaktide rakendamisest; projektijuhtimisest ja eelarvestamisest; mainekujundusest ja avalikkusega suhtlemisest; õppeprotsessi toetamisest (hindamine, läbivad teemad, e-õppekeskkondade kasutamine ja palju muud). Koolitusel kasutati erinevaid õpetamismeetodeid: loeng, interaktiivne loeng, arutelu, rühmatööd, SWOT analüüs, praktilised harjutused, väärtuste mäng, ajurünnak, analüüs, rollimäng jm aktiivõppe meetodid;  e-õpe ning iseseisev töö.

Natali Happonen: „Väga tähtis koolituse põhimõte oli see, et õpitut tuleb koheselt hakata rakendama võrgustikutöös. Ka iseseisvate tööde eesmärk oli toetada võrgustikesse kuuluvate osalejate koostööd ja arendada oskust rakendada koolitusel saadud teadmisi oma igapäevatöös ja oma koduvõrgustikus.
Baaskoolituse lõpus sooritasid kõik osalejad oma võrgustike analüüsi, selle tulemusi tutvustati kõikidele osalejatele. Kogu koolituse õppematerjal, kodutööd, arutelufoorumid on kättesaadavad koolituse jaoks loodud Moodle e-õppekeskkonnast.“

Baaskoolitusele järgnes jätkukoolitus (september 2011 – veebruar 2012). Osalejate põhikoosseis jäi samaks. Koolitusel süvendati teadmisi juhtimisest ja meeskonnatööst võrgustikus, ressursside juhtimisest, uuenenud õppekavast. Oluline uus teema oli muutuste elluviimine ja muutuste juhtimine, teadmisi jagas mainekas muutuste elluviimise koolitaja Rootsist Harry Wallenholm.
Jätkukoolitusel osalesid ka külalised Inglismaalt – Linda Parker (Association for Language Learning, direktor) ja Sue Pope (Qualifications and Curriculum Authority, hiljem Qualifications and Curriculum, Programme Manager Mathematics),  kes jagasid Inglismaa võrgustikutöö ja õppekava rakendamise kogemusi.

Möödunud aasta septembris alustas baaskoolitusega uus grupp pedagoogide kutse- ja erialaste võrgustike juhte ja liikmeid. Uues grupis osalevad ka lasteaednikud. 

Töine hetk auditooriumis.

Mis on selle pika koolitustsükli tulemus - head juhid? Head võrgustikutöö tegijad?

Natali Happonen: „Võrgustikud on saanud võimaluse tihedamat koostööd teha just juhatuste ja aktiivsete liikmete tasandil. Regulaarsed juhtimiskoolitused on tekitanud suurema avatuse ja koostöövaimu erinevate ühenduste vahel, nad on saanud avameelselt rääkida oma arengueesmärkidest, õnnestumistest ja väljakutsetest. Juhatuse liikmetest on kujunenud omamoodi võrgustik, kes seisab ühenduste ühiste huvide eest ja kavandab tegevusi ühenduste üleselt. Juriidiliselt on vormistatud ka ühenduste ülene koostöökoda.

Koolituste tulemusena on võrgustike juhid paremini läbi mõelnud tänased tegevused, liikmetevahelise rollijaotuse ning koostööprotsessid; läbi vaadati võrgustike visioon, missioon ja tegevuseesmärgid. Võrgustike juhid on teadvustanud vajaduse noortele võrgustikuliikmetele rohkem vastutust delegeerida ja loodetavasti julgevad seda edaspidi ka rohkem teha. Nad on teadvustanud tulemuslikud juhtimismeetodid (nt  käitumisstiilide parema tundmise, situatiivse juhtimise või emotsionaalse intelligentsuse aspektide tundmise kaudu). Osalejad teavad rohkem MTÜ töö korraldamise juriidilistest ja majanduslikest aspektidest.

Projekti jooksul on loodud mitmeid uusi toimivaid ühendusi (Eesti Klassiõpetajate Liit, Eesti Haiglaõpetajate Selts ja LAK-õppe võrgustik), kes on saanud projekti jooksul tuge ja nõu nii koolitajatelt kui teistelt osalejatelt.
Koolituste tulemusena on tehtud samme võrgustikevahelise ja võrgustikesisese infovahetuse parandamiseks, mis väljendub näiteks ühenduste aktiivsete liikmete ühiste kohtumiste sageduses.

Koolitustel on palju treenitud koostööpõhimõtteid, mis aitavad suurendada võrgustike igapäevase tegevuse tulemuslikkust ja ladusust. Osalejad seadsid konkreetsed eesmärgid, milliste koostöövaldkondade arendamisega tuleb teadlikult edaspidi tegeleda.

Kokkuvõttes:  kujunenud pädevused, teadmised ning suhted (ühenduste ülene koostöövõrgustik!) on tugevaks aluseks, millele ehitada edasised tegevused ja tagada pedagoogide võrgustike toimimise ja arendamise jätkusuutlikkus.“

Lauamäng aitab samuti võrgustikutööd õppida.

Noppeid osalejate vastustest küsimusele „Kuidas rakendad koolitusel saadud teadmisi oma igapäevatöös?“:

- koolitusel saadud teadmised, kogemuste edastatakse oma võrgustiku liikmetele, kolleegidele;
- on paranenud meeskonnatöö ja selle juhtimise oskused: tööjaotus meeskonnas, liikmete motiveerimine, inimeste eripäradega arvestamine, tugevustele toetumine, tegevuste ja meeskonnaliikmete soorituste analüüs;
- õhutab arutlema, kuidas edasi tegutseta oma võrgustikus;
- on abiks uute liikmete kaasamisel ja vanade motiveerimisel;
- on abiks ainetevaheliste ürituste korraldamisel; kooli õppekava arendamisel ja õpetajate koostöö korraldamisel;
- iseenda professionaalsuse arendamisel;
- teadmised andsid kindlustunde, et ollakse õigel teel;
- on abiks kujundava hindamise mõistmisel ja rakendamisel;
- organisatsiooni missiooni ja visiooni sõnastamisel.

ESFi programmi "Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014" viib ellu Sihtasutus Innove (enne Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus).

Eelmistel aastatel on haridus- ja teadusministeerium maksnud lisaraha Narva Eesti gümnaasiumile õpetajate palgalisaks 30 protsendi ulatuses, märgib ministeerium oma pressiteates.

Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaare sõnul on lisatasu plaanis sel aastal maksta eesti õppekeelega põhikoolide ja sellele järgnevale gümnaasiumiosa õpetajatele nendes Ida-Viru piirkondades, kus eesti õppekeelega õpilaste arv on alla 10 protsendi.

Sellised piirkonnad on praegu Narva ja Sillamäe ning koolid Narva Eesti gümnaasium ja Sillamäe Eesti põhikool. Narvas ja Sillamäel on keeruline leida neisse koolidesse eesti keelt emakeelena rääkivaid õpetajaid ning seetõttu on oluline toetada õpetajaid palgalisaga.

Lisaraha maksmine laieneb järgmistel aastatel vastavalt vajadustele ja võimalustele, lisab ministeerium.

Kuigi omavalitsuste ülesanded hariduse korraldamisel on ühetaolised ning finantseerimise põhimõtted omavalitsuseti oluliselt ei erine, erineb õpilaskoha maksumus omavalitsuste lõikes enam kui kümnekordselt, selgub eelnõu seletuskirjast.

Piirsumma kehtestamise mõte on selles, et üks omavalitsus ei pea kinni maksma teise omavalitsuse ebaefektiivseid koolilahendusi, nagu näiteks 150 õpilasele ettenähtud koolimaja, kus õpib 50 õpilast ja seetõttu on õpilase kohta kulu ka keskmisest suurem.

Tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest võivad arveid esitav ja arveldav omavalitsus kokku leppida ka teisiti ehk näiteks selles, et valitsuse kehtestatud piirsummat omavahelisel arvlemisel ei rakendata või rakendatakse suuremat piirsummat.

Samuti ei tule omavalitsustel nimetatud piirmäära arvestada õpilaskodu, toitlustamise, pikapäevarühmade, huviringide ja teatud juhtudel ka transporditeenuste kulude katmisel teise omavalitsuse poolt, kuna neid kulusid ei käsitleta seaduse kohaselt kohustuslikus korras kaetavate tegevuskuludena.

Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt tänavu 1. jaanuarist.

Allikas: BNS

Kui eelmine haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas surus koalitsioonilepingusse lubaduse laiendada sellest aastast Ida-Virumaa koolides 3-0protsendise palgalisa maksmist, siis ta kinnitas, et lisatasu on mõeldud kõigile neile pedagoogidele, kes Ida-Virumaal eesti keeles õpetavad, ja see puudutab nii eesti- kui venekeelseid koole, kirjutab Põhjarannik.

Lukase mantlipärija Jaak Aaviksoo andis kohe signaali, et sellisel kujul laustoetamist ei tule ja toetada on tarvis just neid koole, mis asuvad valdavalt muukeelses piirkonnas ning kuhu on kõige raskem leida õpetajaid, kes oskaksid oma ainet õpetada riigikeeles.

Haridus- ja teadusministeerium soovis selle aasta riigieelarvest Ida-Viru õpetajatele lisatasudeks 191 700 eurot, mis võimaldanuks maksta uuest õppeaastast osale eestikeelsetele õpetajatele 30-protsendist palgalisa, aga kindlasti mitte kõigile, sest selleks kulunuks peaaegu kümme korda rohkem raha.

Praegu on ka õpetajate osaline toetamine küsimärgi all, sest ministeerium selleks riigieelarvest raha ei saanud. Lähemalt loe teemast Põhjarannikust.

Tänasel istungil kiitis linnavalitsus heaks riigihankele saabunud Projekt O2 OÜ projekteerimispakkumise summas 26 460 eurot, kirjutab Tartu Postimees. Projekteerimisele järgneb ehitus, mis puudutab enim maja sööklat ning garderoobiosa.