Eskori arvamuslugu on võimalik lugeda Postimehe arvamusküljelt.

Mida Sina arvad, kas olukord lasteaedades on nii kehv kui kirjaloos välja tuleb ja mida parandada annaks?

Möödunud aastal langes Tallinnas ja Harjumaal kuritegude ohvriks 684 alaealist. Põhja prefektuuri noorsooteenistuse vanema Vitali Matvejevi sõnul võib laias laastus öelda, et peamiselt oli tegu kas varguste või füüsilise vägivallaga. Füüsilise vägivalla pärast pöördus politsei poole 247 last ja suur osa neist juhtumitest on seotud koolivägivallaga. "Kahjuks ei kipu koolivägivalla juhtumite arv viimastel aastal vähenema," tõdes Matvejev.

Põhja prefektuuri ennetusteenistuse vanemkomissari Kristel-Liis Kaunismaa sõnul on lastel juhusliku vägivalla ohvriks langemise tõenäosus väike. Ka tänaval puhkenud kakluse puhul on tavapärane see, et lapsed tunnevad teineteist. Varguse tõttu jäi mullu oma varast ilma 250 last ja pea kahel kolmandikul puhkudest pandi vargus toime koolimajas. Kaunismaa sõnul langevad varguse ohvriks rohkem poisid kui tüdrukud, kirjutab Postimees.

"Kui usutakse, et varastatakse väiksematelt lastelt, siis mobiili ja rahakoti varguste puhul on kannatanuteks pigem põhikoolis käijad," rääkis Kaunismaa. Ta lisas, et ilmselt on asi selles, et väiksemate laste telefonid pole väga võimsad ja ka raha ei kanta palju kaasas.

Peamiselt varastatakse kas klassides ja riietusruumides. "Vahel piisab ka mõnest minutist, mil väärtesemed, nagu mobiiltelefon või rahakott, on silma alt ära, et neist ilma jääda," nentis Matvejev. Kolmas koht, kus lapsed oma telefonist ilma jäävad, on ühistransport.

Ohud ka internetis

Politseinike kinnitusel ei saa öelda, et mõni pealinna osa oleks teistest alaealiste jaoks ohtlikum. "Kuriteod toimuvad ikkagi seal, kus on inimesed," sõnas Matvejev. Samas torkab tema sõnul statistikat vaadates silma kaks linnaosa, kus kannatanud alaealisi oli teistega võrreldes oluliselt enam. Need on kesklinn ja Lasnamäe, kirjutab Postimees.

Kui mullu sügisel levisid meedias kuulujutud võimalikust Tallinna kesklinnas liikuvast niiöelda kommionust, siis Kaunismaa sõnul on lastel mitu korda suurem tõenäosus langeda netis tegutseva pedofiili ohvriks. «Lapsed on netis täiesti üksi ja kui tänaval on veel keegi nende juures, siis seal ei ole kedagi,» tõdes Kaunismaa.

Ta lisas, et on täiesti uskumatu, kui paljud 12- või 13-aastastest tüdrukutest on nõus minema netis kohatud võhivõõra inimesega kohtuma.

Tallinna koolijuhtide ühenduse juhi, Pirita majandusgümnaasiumi direktori Rita Rummi arvates on laste omavaheline vägivald koolis vähenenud ja see on kolinud internetti. "Meil [koolijuhtide ühenduses] ei ole koosolekutel koolivägivallast juttu olnud, ma eeldan, et see ei ole nii suur probleem," ütles ta Postimehele.

Koolijuht tunnistas, et tegelikult tänapäeval jõuab kooli väga vähe infot. "Võib-olla mõni laps väga kannatab, aga ta kannatab kodus nende e-kirjade pärast, kuid see ei jõua meieni," tõdes ta.

Allikas: BNS

„Selline tegevuste jaotus ei pruugi alati peegeldada noorte huvisid, vaid pigem olemasolevaid võimalusi,“ nendib Noorteseire projektijuht Katrin Pihor ning rõhutab, et noortele sobivaimate võimaluste arendamiseks peame ennekõike teadma, mida noored noorsootööst ootavad, miks nad üht või teist tegevust eelistavad. „Me ei saa sundida noori kunstiringi, kui nad eelistavad robootikat, kuid me ei saa pakkuda üle Eesti igas paigas igale noorele huvipakkuvat tegevust – see ei oleks finantsiliselt mõeldav. Seega tuleb leida parim kompromiss noorte huvide ja noorsootöös osalemise võimaluste vahel.“

10–26-aastastest noortest osaleb koguni 91 protsenti huvihariduses, noortelaagrites või malevates, käib noortekeskustes, lööb kaasa noorteühingutes, noorteprojektides või tegutseb vabatahtlikuna.

Küsitluses osalenud noorte hinnangul mõjutab nende osalemist noorsootöös ennekõike aspekt, kas tegevus neile meeldib ja kas tegevuses saab osaleda koos sõpradega. Täiskasvanute, nii õpetajate kui vanemate rolli huvitegevuse valikul hindavad noored pigem väheseks.

Ülevaate ühe koostaja, noorsootöö eksperdi Marti Taru sõnul omandab noor noorsootöös osaledes erinevaid kogemusi ja oskusi, mis aitavad tal näha ümbritseva ühiskonna mitmekesisust, teha oma elus kaalutletumaid valikud. „Teisalt saab noor noorsootöös osaledes rakendada ja arendada oma „tehatahtmist“, algatusvõimet ja saada positiivseid kogemusi, mis aitavad samuti kaasa tegusa inimese kasvamisele,“ lisab Taru.

Vabatahtlikus tegevuses aktiivsed
Küsitluse tulemused näitavad, et üllatavalt kõrge on ka noorte vabatahtlikus tegevuses osalemise määr:  48%–53% eri vanusrühmade lõikes. „Noosrootöös osalemise mustreid vaadates ilmneb, et iseseisvat tegutsemist, proovilepanekut ja enesemääratlemist nõudvates tegevustes nagu noorteühingud või vabatahtlik tegevus osalemise osakaal kasvab ootuspäraselt just vanemates vanuse¬rühmades,“ tõdeb Taru.

Poliitikauuringute Keskuse Praxis ja Eesti Noorsootöö Keskusega koostöös korraldatud küsitluses osales pea 7400 Eesti noort vanuses 10–26 ning küsitluse põhiteemaks olid noorsootöös osalemise mustrid ja seda selgitavad taustategurid. Ülevaade toob välja küsitluse esmased tulemused: kui suur osa noortest osaleb noorsootöö eri tegevustes? Kui sageli ja millistes huviringides noored põhiliselt osalevad?  Millega tegelevad noored noortekeskustes? Kui palju noori osaleb vabatahtlikes tegevustes? Miks noored noorsootöös osalevad ja mida see osalemine neile on andnud?

Küsitlus viidi läbi Eesti Noorsootöö Keskuse ja Praxise koostööprojekti Noorteseire raames. Noorteseires kogutakse ja esitatakse noorte eluolu muutusi kajastavaid indikaatoreid, viiakse läbi noorte eluolu puudutavaid uuringuid ja analüüse, antakse välja Noorteseire aastaraamatut.

Poliitikaülevaate teemadel toimub 8. veebruaril kell 10.00–13.00 Õpetajate majas (Raekoja plats 14, Tallinn) Praxise mõttehommik „Noorte huvid ja võimalused – kuidas neid ühitada?“. Esinejatele saab küsimusi esitada kell 13.00 Hansa saalis.

Tutvu poliitikaülevaatega siin.

Õpetajaks saamine ja nõuded professioonile olid riiklikult reguleeritud, mis tulenes vajadusest suunata rahvuslikult meelestatud õpetajaskonna tekkimist, rääkis Trasberg intervjuus Sven Paulusele Tartu Ülikooli ajakirjas Universitas Tartuensis. Samuti tagas riiklik kutsesüsteem ettevalmistuse kõrge kvaliteedi. Ametisse astumisel tuli õpetajal anda ametitõotus.

"Riigiteenistuja staatus, selge kvalifikatsioonisüsteem, töö- ja palgaolude parandamise eest seisvad tugevad kutseorganisatsioonid toetasid õpetajaameti prestiiži toonases Eesti ühiskonnas," märkis Trasberg. Diferentseeritud palgasüsteem motiveeris õpetajaid õppima ning oma kvalifikatsiooni parandama.

Pikemalt loe tööst juba Universitas Tartuensisest.

Kõige parem on oma vanemlikku järelvalvet teostada vahetu suhtlemise käigus – tunda huvi, millega laps (hea küll, noormees või neiu) parasjagu arvutis tegeleb ning kellega suhtleb, mis programm või mäng tal parasjagu lahti on ning kuidas see kõik koolitööga seotud on. Samuti on ju lontivajunud kehahoiakust ja punastest silmadest kõige paremini näha, millal arvutikasutusse puhkepaus teha või koguni magama minna tuleks.

Paraku kipub arvuti tihtilugu teismelise tuppa kinnise ukse taha rändama, kokkulepitud kasutusaegadest ei peeta kinni ning arvutisse tõmmatakse jumal teab kust kurat teab mida. Viiruste väljarookimise eest aga tuleb maksta sul, kulla lapsevanem. Ja uute ookeanitaguste seaduste valguses ning arvestades asjaolu, kui rõõmsal meelel meil siin neid üle võetakse, võib varsti siingi juhtuda, et Michael Jacksoni laulu allalaadimise eest saab aasta pikema vanglakaristuse kui sai too arst, kes Michaeli teise ilma saatis.

Viiruste vastu aitab ka viirustõrje, ohtlike veebilehekülgede eest kaitsevad uuemad ja turvalisemad veebilehitsejad, kahtlase veebisisu eest hoiatama võib panna mõne spetsiaalse brauseriplugina, näiteks Web of Trust (WOT). Kuid kokkulepetest kinnipidamist need ei taga, oma järeltulija võrguelust ülevaadet samuti ei saa.

Vanemliku järelevalve tarkvara

Õnneks on turul liikvel mitut sorti vanemliku järelevalve tarkvara, võib-olla kõige lihtsam on kasutada mitmesugustesse viirustõrjetarkvaradesse sisse ehitatud võimalusi või siis koos Windows Live paketiga kaasasolevat Family Safety (eestikeelses variandis Pere turvalisus) paketti.

Viimane võimaldab jälgida konkreetse kasutajakonto tegemisi, selle abil saab piirata arvuti kasutamist kindlate kellaaegadega, lubada ja keelata rakenduste käivitamist ning sätestada, millistel veebilehtedel tohib käia ja millistel mitte.  Pärast Family Safety käivitamist ja seadistamist hakkate saama oma võsukese taotlusi selle rakenduse käivitamiseks või tolle lehekülje külastamiseks, teie antud luba võib toimida (aga mõnikord ka mitte), te võite mingil müstilisel viisil seadistada oma võsukese hoopis teid ennast jälgima või, veel hullem, lukustada ka oma abikaasa kasutajakonto. Kui te tollest väärt tarkvarast lõpuks ära tüdinete, siis avastate, et jälgimist saab lülitada ainult ühelt kontolt teisele, aga mitte välja.

Siiski soovitan vanemliku järelevalve tarkvaraga vähemalt katsetada – see õpetab teid, et laste kasvatamist ei tasu jätta tehnika hooleks ning et  inimlikum, lihtsam ja närve säästvam on oma järeltulijaga reeglites kokku leppida, aeg-ajalt üle tema õla ekraanile pilk visata ning tema tegemiste vastu siirast ja heatahtlikku huvi tunda.

Mis puutub sotsiaalvõrgustikesse, siis nende jälgimiseks pole spetsiaaltarkvara tarvis – vaevalt teie järeltulija keeldub, kui te end talle Facebookis või muus taolises keskkonnas sõbraks pakute. Nii saate talle aeg-ajalt meelde tuletada, et tema tulevane tööandja hakkab kunagi kah tema mõtteavaldusi lugema…

Artikkel ilmus tänasele turvalise interneti päevale pühendatud teemalehes. Tutvu ka veebilehega arvutikaitse.ee.

Tartu Vaba Waldorfkooli Selts sai 2010. aasta sügisel linnalt krundi kasutusõiguse 50 aastaks, et ehitada sinna waldorfkeskus, kirjutab Tartu Postimees.

Keskuse projektijuht Katri Tammekand rääkis, et linnavalitsus on esitanud neile nõude, et 2015. aastaks peab olemas olema arhitektuurilahendus ja ehitusprojekt, 2017. aastaks eeldatakse osa ehitusraha olemasolu.

Praegu on seltsil valminud äriplaan, mida veel pisut silutakse ning siis hakatakse sellega mööda ministreid käima. Neile tuleb plaanitut tutvustada ning neid keskuse suhtes positiivselt meelestada, sest raha tahetakse saada Euroopa Liidu struktuurifondidest ning mittetulundusühingul pole see kuigi lihtne.

Õpilasliidu eesmärk on saavutada läbi arutelude lisaks laiapõhjalisele huvigrupi arvamusele ka õpilaskonna suurem teadlikkus, teatab Eesti Õpilasesinduste Liit.

Igal arutelul on kohal kohaliku maavalitsuse esindaja ning õpilaste poolne eestvedaja, kes aitavad noortel teemat mõista. Pärast kõikide arutelude toimumist koondab Eesti Õpilasesinduste Liit aruteludelt saadud ideed ning kujundab lõpliku õpilaste seisukoha koolivõrgureformi kohta.
 
Kogu info arutelude kohta on leitav Õpilasesinduste liidu kodulehel.

Ambla, Järva-Jaani ja Koeru valla ühisarutelust peaks selguma, kas Järva-Jaani gümnaasiumi direktoril Sirje Pehkil tuleb edaspidi uus silt koolimajale riputada või mitte, kirjutab Järva Teataja.

Kuu aega tagasi kohtus haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis Järvamaa omavalitsusjuhtidega ning edastas neile ministeeriumi palve saada omavalitsuste arvamust neljas küsimuses, mis puudutavad gümnaasiumivõrgu tulevikku.

Eelmisel nädalal pani Järvamaa omavalitsuste liidu haridus- ja noorsookomisjon kirja esmalt ettepanekud, mida hakkavad arutama liidu juhatus ja üldkoosolek, enne kui need ministeeriumile läkitada. Komisjoni esimees Kalju Kertsmik sõnas, et gümnaasiumide arvu puhul käib komisjon välja kompromissettepaneku jätta maakonda kolm kooli: Türi, Paide ning kolmes õppekohas (Aravete, Järva-Jaani, Koeru) tegutsev nii-öelda Piibe ühisgümnaasium.

Osalema on oodatud koolide 1. - 9. klasside õpilased ning lasteaedade vanemate rühmade lapsed koos õpetajatega. Projekti põhitegevused algavad 1. märtsil ja kestavad mai keskpaigani.

"Tere, Kevad!" eesmärgiks on lähendada lapsi loodusele ning õpetada neid ja nende vanemaid märkama looduses toimuvaid muutusi. Kevade otsimise käigus õpivad lapsed tundma mitmeid looma- ja taimeliike: vaadeldakse 35 Eestis laialt levinud looma- ja taimeliigi ilmumist kevadisse loodusesse. Kevadekuulutajateks on valitud esimesena õitsema hakkavad taimed (nt. sinilill, paiseleht, ülane, võilill, maikelluke), saabuvad rändlinnud (nt. põldlõoke, kuldnokk, valge-toonekurg, suitsupääsuke, kägu), esimestena ärkavad liblikad (koerliblikas ja lapsuliblikas) ja kahepaiksed (rohukonn), esimesed seened (karikseen ja kevadkogrits).

Lapsed panevad kirja nende ilmumise kuupäeva – lindude laul, taimede õitsema hakkamine – ning sisestavad selle projekti kodulehel asuva lihtsa vormi kaudu andmebaasi. Seda, millised kevadekuulutajad Eestimaa eri paikadesse ilmunud on ehk kui kaugele kevad Eestis arenenud on, saavad tabelite ja animeeritud kaartide kujul veebis jälgida nii osalejad kui ka kõik teised huvilised. Samuti on veebis kättesaadavad ka eelmiste aastate tulemused.

Lisaks vahetutele loodusvaatlustele sisaldab "Tere, Kevad!" ka mitmeid teemakohaseid lisategevusi: toimub piltide joonistamine kevadekuulutajatest, luuletuste kirjutamine ning kevadfotode konkurss.
Jätkub ka väga populaarne loodusteemaline viktoriin kahes vanuserühmas, kus lapsed on nii küsijate kui ka vastajate rollis.

"Tere, Kevad!" on olnud laste hulgas väga populaarne, nii avastasid eelmisel aastal kevadet kokku üle 8000 lapse enam kui 260 koolist ja lasteaiast. Arvukat osalust ootame ka seekord. Loodushariduslik ettevõtmine "Tere, Kevad 2012!" saab teoks Tiigrihüppe Sihtasutuse ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel, korraldavad MTÜ Studio Viridis Loodusharidus ja SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus.

Projekti põhitegevused algavad 1. märtsil ja kestavad mai keskpaigani.
Osalemiseks registreerumine on alanud ja see toimub projekti veebilehel http://tere.kevad.edu.ee (Registreerimine). Palume õpetajatel osalevad grupid registreerida veebruari lõpuks.

Veebruaris toimuvad koolitused õpetajatele, kel puudub varasem kevadvaatlustes osalemise kogemus. Koolitused toimuvad 23.02 Tallinnas ja 27.02 Tartus. Lisainfo ja koolitusele registreerumine toimub projekti veebilehel http://tere.kevad.edu.ee (Koolitus).

Turvalise interneti päeva 2012 sõnum on „Avastame digimaailma üheskoos - turvaliselt“, mis suunab mõtlema, kuidas saavad täiskasvanud ja lapsed üksteist virtuaalses maailmas toetada, et ohtu ei satuks kellegi privaatsus, maine ega tervis ja internetimaailmas toimetamine oleks positiivne kogemus.

„Paljud koolid, raamatukogud, noortekeskused ja infotehnoloogiaalaseid teenuseid pakkuvad organisatsioonid on liitunud ülemaailmse algatusega tähistada Turvalise interneti päeva. Toimuvad õpitoad ja loengud, vaadatakse temaatilisi filme ning korraldatakse plakatikonkursse,“ tutvustas Tiigrihüppe Sihtasutuse internetiturvalisuse projektijuht Ilvi Pere.

Eestis korraldab Turvalise  interneti päeva kampaaniat projekti Targalt internetis meeskond. Turvalisele internetikasutusele juhitakse tähelepanu erinevates telekanalites esitatavate videoklippide, Postimehe eesti ja venekeelse teemalehe, üle Eesti toimuvate koolituste ja perepäeva kaudu. Tiigrihüppe Sihtasutus korraldas õpilastele videolugude konkursi, kuhu oodati töid, mis kirjeldaksid olukordi,  milles eri põlvkondade inimesed avastavad digimaailma koos.  Valmis kolm osa laste seas populaarse Jänku-Jussi seiklustest internetimaailmas, milles korratakse üle reeglid lastele arusaadaval moel.

11. veebruaril oodatakse kõiki alates 13.00 Lindakivi kultuurikeskusesse Tallinnas, kus toimub Targalt internetis perepäev. Põnevaid tegevusi jagub nii suurtele kui väikestele internetikasutajatele: kohal on veebikonstaabel, kaasa saab lüüa QR-koodidel põhinevas viktoriinis ja Kinecti mängus. Vaata maailma ja EMT meeskond jagab nõuandeid mobiilikasutajatele, räägitakse Vihjeliini ja Lasteabitelefoni 116111 tööst, toimuvad teemakohased loengud nii eesti kui vene keeles. Kell 16.00 astub lavale Eesti esindaja 2011. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel Getter Jaani. Perepäev lõpeb kell 17.00.
 
Kampaania ja perepäev toimuvad projekti Targalt internetis raames. Lisainfo veebilehel www.targaltinternetis.ee. Projekt Targalt internetis on Euroopa Komisjoni programmi Turvalisem internet osa. Eestis viivad projekti ellu MTÜ Lastekaitse Liit, Tiigrihüppe Sihtasutus, Politsei-ja Piirivalveamet, Sotsiaalministeerium ja MTÜ Eesti Abikeskused.
Turvalise interneti päeva koduleht on www.saferinternetday.org.
 
Kontakt:
 
Ilvi Pere
Tiigrihüppe Sihtasutus
Internetiturvalisuse projektijuht
Tel: 53034191
www.targaltinternetis.ee

Vaata ka turvalise internetikasutamise kampaania videoklippi: