Eesti Haridustöötajate Liidu esimees Sven Rondik ütles BNSile, et riiklik lepitaja saatis osapooltele allakirjutamiseks eriarvamuste protokolli, mis tuleb kolme päeva jooksul allkirjastada. "Kui nad on sellele alla kirjutanud, siis riiklik lepitaja teeb selle otsuse ja loodetavasti loeb töörahu katkenuks," sõnas Rondik. Varem ei saa EHL Rondiku kinnitusel streigiotsust teha.

Haridustöötajate liit on Rondiku sõnul eriarvamuste protokolli juba allkirjastanud ja riiklikule lepitajale tagasi saatnud. "Loodame, et teised osapooled ka seda kolme päeva jooksul teevad," ütles Rondik. Sellisel juhul peaks reedel olema töörahu katkemine otsustatud.

Mullu 25. oktoobril kogunesid Eesti haridustöötajad EHLi eestvõttel Toompeale riigikogu hoone ette meeleavaldusele, kus avaldati muu hulgas valmisolektu minna palgatõusu nõudmist kaitstes streigini välja.

Haridustöötajate liit pöördus oktoobri alguses riigikogu poole palvega leida lisaraha, et tõsta alanud aastast õpetajate palka 20 protsendi võrra. Mullu sügisel toimunud kolmepoolsed läbirääkimised õpetajate töötasude tõstmise osas lõppesid 19. septembril tulemusteta.

Jaanuari keskpaigaks oli nõusoleku streigiks andnud üle 70 protsendi õpetajatest.

Praegu on noorempedagoogi palga alammäär 608, pedagoogil 644, vanempedagoogil 736 ning pedagoog-metoodikul 888 eurot.

Allikas: BNS

Õpilaskodude murest saab lugeda Postimehest.

Mida põnevat Jänku-Juss ja tiiger ette võtavad, saab vaadata lastekas.ee veebilehelt.

Multifilm valmis Tiigrihüppe Sihtasutuse tellimusel projekti "Targalt internetis" raames.

Ühtlasi tuletame meelde, et juba homme, 7. veebruaril, tähistatakase Targalt internetis päeva. Päeva juhtmõtteks on ”Avastame digimaailma üheskoos- turvaliselt”, mis rõhutab eri põlvkondade kogemuste ja oskuste ühendamise olulisust interneti turvalisemaks kasutamiseks. Kuidas päeva tähistada, loe SIIT.

Detsembris moodustatud Koigi haridusasutuste ümberkorraldamise komisjoni töö tulemusel jõuab järgmisel neljapäeval vallavolikogu lauale ettepanek liita Koigi lasteaed ja põhikool, kirjutab Järva Teataja.

Uue asutuse nimeks saaks Koigi kool. Komisjoni juht, Koigi vallavanem Kristjan Kõljalg sõnas, et lasteaiaosal säiliks siiski võimalus kasutada nime Koigi kooli lasteaed Kalevipoeg.

Muutuste vajadus on tingitud mitmest asjaolust - esiteks on koolis õpilasi aina vähemaks jäänud, teiseks algavad ilmselt suvel lasteaia uute ruumide ehitustööd mõisa tallis, kuhu kool saab tööõpetus- ning kodundus- ja käsitööklassi.
 

Lasnamäel peaks sügisel kooli minema 1048 last, kesklinnas 807, Mustamäel 579 ja Põhja-Tallinnas 516 last. Nõmmel on kooliküpseks saanud 490, Haaberstis 473, Kristiines 318 ja Pirital 224 last, kirjutab ajaleht.

Võrreldes sügiseste andmetega on Tallinnasse juurde kolinud 136 kooliteed laustavat last, pealinnast lahkus 82 last. 352 last on aga sügisega võrreldes vahetanud oma elukohta linnaositi.

Kõige suurem muutus on kesklinnas, kuhu on lisandunud 139 koolialustajat. Arvestades seda, et kesklinnas on kõige rohkem prestiižikaid koole, võib arvata, et mitte kõik need lapsed ei ole viimastel kuudel elukohta vahetanud, kirjutab Postimees.

Allikas: BNS

Portreelugu Hildebrandtist saab lugeda Postimehest.

"New to Google SketchUp" on Google'i ametlik 28 osast koosnev õppevideote sari, mis tutvustab kõige elementaarsemat esimeste mudelite valmistamiseks. Allpool on esimene video sellest sarjast.

Kuigi "SketchUp for Dummies" pole Google'i poolt koostatud, on ka see hea koht programmi õppimiseks. Tegu on õpiku lisaga, aga juurdepääs videotele on vaba ka neile, kes ei ole raamatut ostnud.

Kasutusvõimalused hariduses

Sketch Up'i saab kasutada erinevates õppetöö projektides, olgu see siis Vana-Rooma arhitektuuriliste saavutuste mudelite ehitamine või kuupealse baasi planeerimine, kus inimesed reaalselt elama hakkavad. Sketch Up'i võib kasutada geomeetria tundides, mille jaoks pakub võimalusi näiteks 3D Davinci. 3DVinci Sketch Up'i lehel on üsna mitmeid häid allikaid matemaatikaõpetajatele, eriti geomeetriast. 3DVinci tutvustab valikut matemaatika projektidest, mida õpilased saavad Google Sketchupi kasutades luua. Isegi kui te pole kunagi programmi varem kasutanud, ei maksa muretseda, sest videojuhendid suunavad ning näitavad ette kõik vajaliku, millega alustada SketchUp'i kasutamisest matemaatika õpetamisel. 

Refereeritud: freetech4teachers.com veebilehelt.

Internetti kasutab iga päev või peaaegu iga päev 60 protsenti Eesti kodanikest ja sotsiaalvõrgustikke 31 protsenti kodanikest, selgub uuringust. Euroopas on vastavateks näitajateks 48 protsenti interneti puhul ja 20 protsenti sotsiaalvõrgustike puhul.

Kõige tihedamini kasutatakse internetti Islandil, Rootsis, Hollandis ja Taanis, kus seda teeb iga päev või peaaegu iga päev üle 80 protsendi kodanikest. Sotsiaalvõrgustikke kasutatakse kõige sagedamini samuti just neis riikides, kuid eriti ülekaalukalt just Islandil, kus sotsiaalvõrgustikke kasutab iga päev või peaaegu iga päev 54 protsenti kodanikest.

Kõige rohkem väga kõrge meediatarbimisega kodanikke on Islandil 82 protsenti ja Rootsis 79 protsenti. Eesti on aktiivsete meediakasutajate osakaalu poolest seitsmendal kohal – väga aktiivseid meediatarbijaid on 53 protsenti ja aktiivseid 36 protsenti. Kõige rohkem madala või väga madala meediatarbimisega kodanikke on Portugalis 54 protsenti ja Rumeenias 53 protsenti.

Euroopa kodanikud eelistavad meediatüüpidest kõige enam vaadata televisiooni. Seda teeb iga päev või peaaegu iga päev 84 protsenti Eesti kodanikest ja 87 protsenti Euroopa kodanikest. Teisele kohale asetub raadio, mida kuulatakse Eestis iga päev või peaaegu iga päev mõnevõrra rohkem kui Euroopas tervikuna – vastavalt 67 ja 51 protsenti.

Eurobaromeetri 2011. aasta sügiseses uuringus kaardistati esmakordselt ka televisiooni vaatamist interneti kaudu. Tulemuste põhjal on näha, et kõige aktiivsemad interneti kaudu televisiooni vaatajad on Põhjamaade kodanikud – rootslased 34 protsenti vaatab televisiooni interneti teel vähemalt kord nädalas, islandlased 33 protsenti ja soomlased 29 protsenti.

Eestis vaatab interneti teel televisiooni vähemalt kord nädalas 17 protsenti kodanikest, mis on sarnane tulemus Euroopa Liidu keskmisele, kus kord nädalas vaatajaid on 16 protsenti.

Eurobaromeetri uuringu peamine eesmärk oli kaardistada Euroopa Liiduga seotud arvamusi ja hoiakuid. Uuriti muu hulgas rahulolu eluga, hinnanguid riigi ja leibkonna majanduslikule olukorrale, ootusi lähituleviku suhtes, institutsioonide usaldusväärsust, informeeritust ja teabekanaleid Euroopa küsimustes, ja meediatarbimise aktiivsust.

Uuring viidi läbi eelmisel aastal ajavahemikus 5. novembrist kuni 20. novembrini Euroopa Liidu 27 liikmesriigis, viies kandidaatriigis ning Põhja-Küprosel.

Allikas: BNS

 Klassiõpetaja, logopeed, õpikuautor, kirjastaja, uurija, huviline!

Ürituste sarja "Teadustekst lastele" järgmine seminar on 17. veebruaril kl 14.30-17.30 Paide Ühisgümnaasiumis.

Seminari teema on LUGEMINE LAHEDAKS: lugemisoskuse toetamine meetodi ja materjaliga.

Korraldamisel teevad koostööd Eesti Lugemisühing, Klassiõpetajate Liit ja õpetajakoolitajad Tallinna Ülikoolist.

Kavas:

Lugemisoskuse areng I kooliastmes.

Lihtne tekst teoorias ja praktikas.

Uurimusi lugemisest ja teksti mõistmisest.

Hea kogemuse ring.

Arutleme:

Kuidas jälgida ja hinnata lugemisoskust?

Kust ja kuidas leida lastele parajat lugemisvara?

Peakõneleja ja töötoa juht on Helin Puksand, PISA 2009 lugemisekspert. Kaasa teevad riikliku õppekava eesti keele töörühma liikmed Anne Uusen, Ene Hiiepuu ja Mare Müürsepp.

Osavõtt on tasuta, õpetajad saavad tõendi koolituse kohta.

Registreerimine kuni 15. veebruari õhtuni mare.muursepp@tlu.ee. 

 

Soome hariduseksperdid usuvad, et 90 protsenti õpilastest saavad hakkama tavaklassis, kui neile tagatakse emotsionaalne, akadeemiline või meditsiiniline abi, mida nad vajavad, vahendab Edutopia.org video.

"Kui me näeme, et õpilasel on probleeme - näiteks lugemisel või kuulamisel, eriti keeltes ja matemaatikas - siis me kontakteeruma tugiõpetajaga ja lepime kokku aja, mil ta saaks minuga tundide andmisel ühineda ja pöörata tähelepanu tekkinud probleemile," räägib rootsi ja inglise keele õpetaja Olli Määttä.

Tugiõpetaja tegeleb õpilastega ka eraldi klassiruumis, kus ta saab kõigile rohket tähelepanu pöörata, samuti koostatakse igale tugiõpetaja abi vajavale õpilasele individuaalne õppeplaan.

Igas Soome koolis on ka õpilaste heaolu arutav ekspertgrupp, kuhu kuuluvad kooli direktor, tugiõpetaja, kooli med õde, psühholoog ja klassijuhatajad, kes kohtuvad paar korda kuus, et arutada, kuidas läheb õpilastel, kellel on tuge vaja.

Soome hariduses kehtub põhimõte, et õpilane peab olema julgustatud teatama - jah, mul on teatud asjades abi vaja. Kas keegi saaks mind aidata? Ja seda tuleb teha enne, kui probleemid kuhjuvad, sest hiljem on juba raskem lahendusi leida.