Tartu Klaabu lasteaia peaukse juures võtab teid vastu õnnelik Klaabu, suu kõrvuni - see padjanukk pole ainult vaatamiseks, lapsed käivadki teda vahel kallistamas, kirjutab Õpetajate Leht.

Klaabus on igale lapsele planeeritud lausa viis ruutmeetrit pinda (tingimusel, et rühmas on 24 last), kuigi normikohane on neli. Lasteaias on ruumid vahvaks ühistegevuseks: jututuba, kus saab rakendada personali kõige lennukamaid ideid ja kus lapsed muuhulgas ka pannkooke küpsetavad, loovustuba, kus kätt harjutavad väikesed kunstnikud. Klaabu kunstigaleriis saab imetleda oma loomingut ja tutvustada seda ka teistele, kadestamist väärt on ka Klaabu kaasaegsete seadmetega varustatud köök.

Pikemalt loe juba Õpetajate Lehest.

Lähemalt kirjutab teemast Postimees.ee.

Päästeametilt tuleohutusnõuete rikkumise eest ettekirjutuse saanud lasteaedade direktorite sõnul on puuduste kõrvaldamine kinni eelkõige rahanappuses, kirjutab Saarte Hääl.

“Varem me ettekirjutusi saanud ei ole, aga meie vana maja hakkab üha enam ajale jalgu jääma,” tõdes Pargi lasteaia direktor Riina Saar. “See üha uute nõudmiste täitmine tundub lõpuks nagu pintsaku õmblemine nööbi külge.”

“Ja kuidas hakkab toimuma meie liikumine ja igapäevaelu? Teatavasti on need uksed ju rasked ja peavad kinni olema,” arutas lasteaia direktor. “Iseasi oleks remonditud hoone, kui uued on nii seinad kui ka uksepiidad.”
Millal turvauksed ette saab, ta ennustada ei oska. “See kõik sõltub linna võimalustest,” tähendas ta. Ka on Saarele arusaamatuks jäänud, kuhu tuletõkkeuksed hoones täpselt paigaldama peaks ja mitu neid vaja on.

“Ka meie maja on vana, aga siiani väga hästi igasugustele nõuetele vastanud,” kinnitas Tuulte Roosi lasteaia direktor Helle Karu. Temagi ei tea täpselt, kuhu uksed majas paigaldama peaks.

Karu sõnul seisab maja tuleohutumaks muutmine eelkõige raha taga. “Loomulikult on raha vähe, aga mina paigutaksin selle tänavu pigem meie mänguväljakusse.”

Kuressaare abilinnapea Kalle Koovi sõnul tekib tal remontimata lasteaedade hooneid vaadates väike skepsis, et kas tuletõkkeuksed üksi tuld tõkestaksid. “Paratamatult tuleks hetkeolukorda lahendada kompleksselt. Otsime selleks raha ja vahendeid,” ütles Koov ja lisas, et puuduste peamine põhjus seisneb selles, et lasteaedade hooned, millele märkused tehti, on ehitatud aastakümneid tagasi ja sel ajal kehtinud nõuete järgi. Oma võimaluste piires on linn pidevalt ajakohastanud ka lasteaedasid ning teeb seda edaspidigi.

"Talvisest aialinnuaabitsast" leiab 36 tavalisema aialinnu joonistuse, lühikese tutvustuse ja iseloomuliku laulu või häälitsuse, teatab Eesti Ornitoloogiaühing.

Lihtsalt kasutatav aabits on heaks abimeheks linnuliikide määramisel toidumaja juures või koduaias. Esialgu saavad aabitsat kasutada Android tüüpi nutitelefonide omanikud, järgmise nädala algul lisandub sama võimalus ka Apple`i toodetele. Rakenduse on loonud Marko Peterson, kes on ka jäljeaabitsa ning seente, samblike ja kahepaiksete nutimääraja autor. Tehnilist tuge pakkus Walk&Learn OÜ.

"Talvise aialinnuaabitsa" saab tasuta alla laadida siit.

Jaanuari lõpuks valmis Tartu Waldorfkeskuse rajamise äriplaan, mille koostamiseks eraldas toetuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital, vahendab teadus.err.ee.

12-klassiline Tartu Waldorfgümnaasium vajab juba pikemat aega avaramaid ruume, Tartu linn aga kooli kasutuses olevaid ruume, et sinnagi uusi lasteaiakohti luua. Aegamööda on aina selgemaid piirjooni võtnud idee rajada Tartusse terviklik Waldorfkeskus, mis pakub haridus-, kultuuri- ja sotsiaalteenuseid kogu inimese elukaare jooksul. Tartu linnavolikogu andis kooli pidavale Seltsile 50-aastase hoonestusõiguse Raadi endises sõjaväepiirkonnas ning waldorfkeskuse rajamise projektijuht Katri Tammekandi sõnul on vaid aja küsimus, millal Raadi endine sõjaväeala lagunenud barakkide asemele kerkivad waldorflasteaed ja -kool ning täna vanu autokumme ja muud prügi täis piirkond saab puhtaks ja korda.

Kristjan Rebane tõi kuulajatele näiteks, et tavalise telefoni puhul läks 50 miljoni kasutajani jõudmiseks aega 74 aastat, raadiol kulus selleks 38 aastat, internetil 4 aastat ja Facebook jõudis 50 miljoni kasutajani kahe aastaga. Kunagi muutusid mängureeglid maailmas tuhande, siis saja, siis paarikümne aastaga, nüüd aastaga või koguni nädalaga.

Kõik, mis IT-firmade poolt leiutatakse ja turule paisatakse, läbib kindla tsükli: kõigepealt moevoolu faas, siis tippujõudmine, kusjuures toode on sageli üle haibitud, siis järsk kukkumine, millele järgneb küpsemise faas. Need tehnoloogiad, mis pinnale jäävad, muutuvad meie igapäevaelu osaks.

Kuhu maailm liigub?

Arvutid lähevad järjest väiksemaks ja need on kõikjal. WiFi ja arvutiga integreeritud silma kontaktlääts on täna ulme, homme võib-olla reaalsus. Kui 1980ndatel oleks keegi rääkinud, et  kunagi on võimalik telefoni abil tänavalt inimest leida, oleks see samuti ulmena tundunud; inimese asukoha tuvastamine mobiili teel on täna reaalsus. Tulevikus on kõikjal mobiilne, traadita ja usaldusväärne infrastruktuur, juhtmete aeg on ümber saanud. Piltlikult öeldes tähendab see, et enam ei otsita kohta, kus levi oleks parem, vaid vastupidi: kommunikatsioonivõrgust välja lülitumine muutub teadlikuks otsuseks.

Selle taustal maadleb Eesti kool Kristjan Rebase sõnul praegu suurte probleemidega: vananenud õppeviisid, mis teevad õppimise igavaks; vähene arvestamine õppijate individuaalsusega; õppeainete vähene elulisus; õpetajad kardavad IKTd ja seda, et jäävad õppuritele alla; poiste suur väljalangevus; õppurite vähene kaasatus õppeprotsessi arendusse.

Kõik õpilased on eri vajadustega

Et saada kooli probleemidest aru, on vaja mõista õpilaste probleeme – kõik õpilased on erivajadustega! Meil kõigil on erinev õppimiskiirus, õpistiil, meetodid, erinevus on kodeeritud nii ajus kui kujuneb elu jooksul. Koolid õpetavad  n-ö „keskmist õpilast“, üks osa klassist tunneb igavust, teine osa ei jõua sammu pidada. Kas õpe suudaks arvestada erinevaid inimtüüpe (matemaatiline intelligentsus, lingvistiline intelligentsus, muusikaline intelligentsus jne)?

Siin saakski appi tulla infotehnoloogia, kui palju see praktikasse jõuab, on väljakutse nii koolidele kui IT-le. Samas rõhutas esineja, et arvutite rakendamise koha ja otstarbe valik on olulisem kui arvutid ise. Kui laulutunnis on kõik suurepärane ilma arvutita, siis jõuga seda tundi suruda ei saa ega tohigi. Trendimurdev on arvutikasutus siis, kui alternatiiv puudub: näiteks aines osalemiseks ei ole muud võimalust kui arvuti abil või aine õpetamiseks ei ole kohapeal õppejõudu.

Rebane tõi välja ka Tiigrihüppe Sihtasutuse olulise rolli tehnoloogia jõudmises koolidesse ja IKT rakendamisel õppe mitmekesistamiseks. "Küsimus on, kuidas need lahendused võtta süsteemselt ja laiemalt kasutusele. Edulugusid tuleb jagada."

„Aeg on küps IT mõtestatud kasutamiseks hariduses: haridustehnoloogiale pühendunud firmade arv kasvab jõudsalt, tehnoloogiliste muudatuste tempo kiireneb, avalikkuse ootused hariduskulutustelt saadava kasu osas kasvavad ja tehnoloogial on laste elus üha suurem osa,“ tõi Kristjan Rebane Eesti Arengufondist välja neli põhjust, millest koolielus mööda vaadata ei saa.

Vajadusel saab ruumi ka juurde küsida, teatab EENet.

Tiigrihüppe Sihtasutuse soovil muutis EENet alates 01.01.2012 serveri koolielu.edu.ee nime, uueks nimeks sai opetaja.edu.ee ehk õpetaja.edu.ee.

Õpetajate õppematerjalide majutamisteenuse käivitas EENet 2004. aastal õpetajate ja Tiigrihüppe Sihtasutuse toel.

Iga aineveerand pakub õpilastele erisuguseid võimalusi panna proovile oma teadmised, loovus ja eneseväljendusoskus virtuaalses maailmas. Humanitaar- ja sotsiaalained on hea materjal lugude jutustamiseks. Kahjuks jääb õppetunnis jutustamiseks aega aina vähem ja vähem. Konkursiga "FOTOJUTUSTUS" tahame anda 4.-12- klassi õpilastele (töö võite esitada ka 2-3 liikmeliste meeskondadena) võimaluse jutustada oma lugusid läbi fotode. Valitud teemapüstitus peab haakuma emakeele, võõrkeele, kirjanduse, ajaloo, inimeseõpetuse, psühholoogia, ühiskonnaõpetuse või filosoofiaga; rõhuasetuse valib õpilane. Nagu ikka, saavad parimad tööd premeeritud!

Hea õpetaja, julgusta oma õpilasi Koolielu konkurssidest osa võtma! Konkurssidel auhinnalisi kohti võitnud õpilasi oodatakse koos juhendajatega 25. mail 2012. a. Tallinna pidulikule lõpuüritusele, mille korraldab Tiigrihüppe Sihtasutus.

Kõiki õpetajaid (nii individuaalselt kui kuni 3-liikmelise rühmana) ootame aga osalema WEBQUESTIDE konkursil, mis on mõeldud õpetajatele, kes on oma varasemas praktikas kasutanud või alles kavatsevad kasutama hakata webqueste. Võistlus seisneb info otsimises internetist ning oma leitud vastuste võõrkeeles esitamises selleks loodud keskkonnas.

Konkursil osalemiseks tuleb vabalt valitud keskkonda (näit. Zunal vm) või vabalt valitud vahendiga üles ehitada webquest järgides klassikalist struktuuri.Webquestide hindamisel arvestatakse selle visuaalset ja tehnilist teostust, sissejuhatuse motiveerivat ja kognitiivset mõju, vastavust õppekavale, ülesande kognitiivset taset, töökäigu kirjeldust, lisatud allikmaterjale ja hindamiskriteeriumite olemasolu.

Jätkub ka traditsiooniline e-õppematerjalide konkurss "TÄNA SAMM, HOMME TEINE", millele ootame õpetajate (võite töö esitada ka meeskonnana) loodud e-õppematerjale - see võib olla veebis loodud testikogu, teemalehekülg või muu õppematerjal. Olgu siinkohal inspiratsiooniks ära toodud ka konkursi möödunud aasta võitja Ly Tammeriku töö plokkflöödi õpetamisest. Parimaid töid autasustame rahaliste preemiatega.
 
NB! Kõigi õppeaasta jooksul Koolielu konkurssidel osalenud õpetajate ja õpilaste seas loositakse välja 2 Ipadi – üks õpetajate, üks õpilaste hulgas.

Kõikide konkursside tähtaeg on 1. mai.

Lähemalt kirjutab teemast Postimees.ee.

Vastlad on tähtpäev, mida tähistatakse tänini vist igas Eestimaa kodus. Ega asjata pole vastlapäeva kutsutud nii paljude erinevate nimedega nagu lihaheitepäev, vurripäev, seajala jõulud. Vastlapäeval tuleb puutuda ette selliste kummaliste sõnadega nagu kada, metsik ning lihaeit. Saame teada, kes või mis need on.

Vastlapäeva programmis selgitame mängude abil selle tähtsa ja lõbusa püha erinevaid tahke ning kombestikku. Selle päeva üheks tähtsaks tavaks on liu laskmine. Võib lasta jalaliugu, kelguga, suuskadega või-miks mitte ka hobusega. Nii ka meie vastlapäeva programmis.

Lisaks vaatame, millised nägid välja meie vanaemade suusad, uisud ning kelgud. Kindlasti selgitame väljendit „mida pikem liug, seda pikem lina“, vaatame linataime ning linakiudu ning arutleme selle üle, miks peab linataim pikk olema.

Tänapäeval oleme harjunud nööbist vurriga. Varasemalt tunti seda ikka vaid  kui seajalakondist tehtud mänguasja. Proovime üheskoos seajalavurri keerlema panna, et vurripäev oma nime vääriks.

Kolu kõrts kostitab kõiki aga sooja tee ning maitsva karaskiga.

Programmi maksumus on 3,2€. 

Grupi suurus: kuni 25 osalejat

Kestvus: 1,5 tundi

Programmides osalemiseks on vajalik eelregistreerumine: kuiekool@evm.ee; tel. 65 49 126. 

Et linataim ja vastlapäev on omavahe tihedalt seotud, pakume võimalust tellida "Linataimest kangani" (3,2€) ning "Vastlad" (4,7€) korraga, mille hinnaks on 5,8€.