Linase kanga saamine oli vanasti pikk protsess. Sellele eelnes linaseemne külvamine, kitkumine, rabamine, leotamine ja mitmeid muid töid. Lina kasv oli nõnda tähtis, et selle edendamiseks kasutati kõikvõimalikke vahendeid. Kindlasti tuli vastlapäeval linakasvu soodustamiseks teha üks pikk liug. Mida pikem liug, seda pikem lina.

Vaatame, millised nägid välja linased töörõivad ning missuge linane pidulik särk.

Kõneleme muinasjutu linast, vaatame linateemalist õppefilmi ning proovime oma käega läbi praktilised linatööd (lõugutamine, ropsimine, harjamine). Kinnistame uued õpitud sõnad erinevate sõna- ning piltmängude abil.

Programmi maksumus on 3,2€. 

Grupi suurus: kuni 20 osalejat.

Kestvus: 1,5 tundi.

Programmides osalemiseks on vajalik eelregistreerumine: kuiekool@evm.ee; tel. 65 49 126.

 Et linataim ja vastlapäev on omavahe tihedalt seotud, pakume võimalust tellida "Linataimest kangani" (3,2€) ning "Vastlad" (4,7€) korraga, mille hinnaks on 5,8€

Külalisõpilaste päev kulgeb GAGi õppekava ja tunniplaani järgi. Igas klassis õpib sel päeval kaks Narva kooli õpilast. Pärast õppetööd tutvuvad külalised GAGi hoonete ja ajaloomuuseumiga ning osalevad õppepäeva kokkuvõtvas vestlusringis.

Samal ajal läbivad Narva haridus- ja koolijuhid GAGi haridustehnoloogi Ingrid Maadvere poolt läbiviidava IKT-alase koolituse. Õpilasi saadavad Narva koolide õpetajad, kes viibivad samal ajal kogemuste omandamiseks tunnivaatlejatena GAGi aineõpetajate tundides.

Narva ja Tallinna koolide vaheline koostöö on orienteeritud Eesti õpilaste, õpetajate ja haridusjuhtide sõbralikule koostööle ning üksteisega parimate praktikate ja kogemuste vahetamisele. Narva delegatsiooni juhib Narva Linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja asetäitja, haridusteenistuse juhataja Larissa Degel.

Allikas: BNS

Eesti Haridustöötajate Liit võttis mõtlemisaega järgmise neljapäevani, mil otsustab, kas soovib menetluse lõpetamist ja hakkab streiki ette valmistama või nõustub riikliku lepitaja ettepanekuga.

Ministeeriumi esindajad kinnitasid kohtumisel, et ministeerium on aktiivselt tegelenud õpetajate ametikoha lähtealuste ümberkujundamisega ning märtsi lõpus, kui on avaldatud riigi eelarvestrateegia majandusprognoos, selguvad ka täpsemad võimalused õpetajate palkade tõstmiseks alates 2013. aastast.

Kohtumisel jäid osapooled eriarvamusele õpetajate palkade 2012. aasta alammäärade osas, kuna kohalikud omavalitsused peamiste tööandjatena ei pidanud võimalikuks palkade tõstmist 2012. aastal. Küll aga lepiti kokku, et jätkatakse laiapõhjalisi läbirääkimisi 2013. aasta palkade osas. Haridus- ja teadusministeerium kavatseb endale alluva 30 riigikooli osas otsida võimalusi palgatõusuks juba 2012. aastal.

“Usun, et kõik osapooled mõistavad oluliste kokkulepete vajadust,” ütles haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Janar Holm. “Ministeerium mõistab õpetajate kohest palgatõusu soovi ning sellest tulenevat vajadust streikida, kuid selle saavutamine ei käi üleöö. Probleemid on teada ja lahendused töös – aitab see toimumisel siiski teadvustada eelkõige ühiskonnale palga probleemi suurust ning mõistmise läbi aitab kaasa lahenduseks hädavajalike kokkulepete sündimisele.”

“Nagu me varem oleme rõhutanud, on kõige olulisem saavutada erinevate osapoolte vahel kokkulepe, kuidas praegust koolikorraldust ning õpetajate palku reformida nii, et sellel oleks kestlik tulevik,” märkis Janar Holm. “Tähtsaim saavutamist vajav kokkulepe on kohalike omavalitsuste kui koolipidajatega, et nad seaksid hariduse rahastamisel prioriteediks just õpetajate palgatõusu. Haridus- ja teadusministeerium esindab tööandjana 30 riigikooli, kohalikud omavalitsused aga on palgamaksjad ligi 500 üldhariduskoolile, mis eeldab ka nendepoolset initsiatiivi õpetajate palgapoliitika määramisel," lisas Holm.

Allikas: BNS

"Meie kogemus on, et enamik tudengeid ei kasuta sülearvuteid loengute ajal mitte õppetöö, vaid pigem meelelahutuslikel eesmärkidel - uudiste lugemine, suhtlusportaaalides osalemine ja muu," selgitas arvutikeeldu TTÜ avaliku halduse instituudi direktor Rainer Kattel.

Rainer Kattel märkis, et olukorras, kus paljud tudengid on sunnitud käima õppimise kõrval ka tööl ja kus neil on niigi oluliselt vähem aega õppetööle pühenduda, on taoline käitumine klassiruumis faktor, mis alandab tudengite panust õppetöösse ja seega nende hariduse kvaliteeti.

"Rahvusvaheliselt on tehtud ka uurimusi, mis näitavad, et arvutite pidev kasutamine loengu ajal on teadmiste omandamise mõttes võrdne sellega, kui see tudeng ei olekski üldse loengutes käinud," põhjendas Kattel. Tema sõnul kasutavad seetõttu mitmed maailma juhtivad õppejõud ja ülikoolid, sealhulgas näiteks Harvardi ülikooli õigusteaduskond, just sarnast keeldu.

TTÜ avaliku halduse instituudi direktor tõdes, et kahjuks kannatavad selle keelu all need tudengid, kes kasutavad sülearvuteid märkmete tegemiseks. Võimalike tulevikualternatiividena lauskeelule mainis Kattel, et tudengid võiksid hakata ennast ise distsiplineerima või siis tuleks piirata WiFi levikut loengu ajal.

TTÜ pressiesindaja kinnitas ajakirjanikele, et arvutite ja nutitelefonide kasutamise keeld on kehtestatud ainult avaliku halduse instituudi õpetatavatele loengutele.

Allikas: BNS

Infoajastul on kõikvõimalikud “nutikad” seadmed saanud märkamatult meie igapäevaelu osaks. Sama märkamatult on juhtunud, et lapsed on uute tehnikavahendite käsitsemisel tihtipeale hoopis oskuslikumad kui me ise. Jah, juhendi lugemisest efektiivsem näib olevat julge pealehakkamine, kuid saladus võib tegelikult olla ka selles, et lastel on läbitud nutivahendite  kasutamise koolitus.

Arvutiõpetus algklassides – kuidas?
Kool ei saa jääda kõrvale muutustes ümbritsevas keskkonnas ja nii toimub ettevalmistus digitaalses maailmas hästi orienteerumiseks juba esimeses kooliastmes. Kuidas täpselt, selleks on erinevaid mooduseid. Tavalisemaks vahendiks arvutiõpetuse igapäevasesse õppetöösse integreerimiseks on klassis olev õpetaja arvuti ning sellega ühendatud projektor, harvem on algkoolis võimalik tunde läbi viia arvutiklassis. 

Paarikümnele rüblikule arvuti kasutamise oskuste õpetamine üheainsa, õpetaja laual asuva arvuti abil tundub võimatu ülesandena. Ühtviisi võimatu on ka loota, et lapsed õpivad midagi tegema pelgalt seinale näidatavat ekraanipilti vaadates…

Viimastel aastatel on aga üha rohkematesse klassiruumidesse jõudnud interaktiivsed tahvlid - üks viis õpet mitmekesistada ja samal ajal aidata lastel teha esimesi samme digimaailma avastamisel.

Nutitahvli loendamatud leheküljed
Moodsa telefoniga saab kõigele muule lisaks ka helistada, ja puutetahvel on ikkagi tahvel. Kriidiga (tegelikult küll spetsiaalse pliiatsi või suisa sõrmega) saab sellele vajadusel kirjutada küll. Ent nagu nutitelefon lubab meil näpuvajutusega interneti avarustesse siseneda või muusikat mängida, on ka nutitahvli kasutamiseks palju rohkem huvitavaid võimalusi. Tavaline tahvel on justkui juurde saanud uued kihid, uued leheküljed.

Puutetahvel on ühenduses arvutiga ning võimaldab arvutis töötada otse tahvlil. See tähendab, et tahvlile kuvatud töölehel olevat harjutust saab seal ka lahendada, mitte ainult vaadata. Sõnu saab alla joonida, maha tõmmata, lünki täita; pildile vajutades näha lisainformatsiooni. Interaktiivsete tahvlite jaoks loodud programmid aitavad õpetajal luua huvitavaid ülesandeid – puslesid, memoriine jt lastele tuttavas formaadis õppevahendeid.

Puutetahvel on interaktiivne sõna kõige sügavamas tähenduses.  Sellele saab küll kuvada ilusaid pilte, kuid tegemist on enama kui lihtsalt ekraaniga; sinna võib õpetaja kirjutada koduse ülesande, kuid see pole ainult tahvel.

Interaktiivne tahvel on vahend, mida õpetaja saab kasutada nii, et töösse on kaasatud kõik õpilased. Kui seinalt slaidikava vaadates jääb õpilane tihti üsna passiivsesse rolli ja arvutiklassis toimuvas tunnis kulub õpetajal teinekord suurem osa ajast korralduslikele küsimustele, siis puutetahvli kaasabil on võimalik hõlpsamini tasakaalustada õpetaja, õpilaste ning arvuti osakaal õppeprotsessis. 

Uue põlvkonna õppetunnid
Nutitahvel on tõeliselt nutikas vahend, mis lubab matemaatikat õpetada virtuaalse pallimänguga; emakeeletunnis proovida, kas lünka lauses saab lohistada ruudu- või ristkülikukujulise sõnakaardi ning integreerib poolenisti märkamatult igapäevasesse õppetöösse ka arvutiõpetuse.  

Informatsiooni mitmekesisusega, selle erinevate ja korraga pakutavate vormidega harjunud põlvkonnale on selline õppimiskeskkond tahvli-kriidi maailmast ehk isegi harjumuspärasem. Iga päev puutetahvlil ülesandeid lahendav laps vaevalt et kohkub tagasi e-lugeri, tahvelarvuti või nutitelefoni ees; õpetaja ning klassiga koostööd tegema harjununa on ta ilmselt valmis teile kohe ka kasutajakoolituse läbi viima.

Kino saab palju, sest kohal on kinobuss, loomemajanduskeskus näitab 3D filme ja nende tegemist, teatab messi korraldaja. Kohal on ka Balti Filmiakadeemia. Infotehnoloogia ja Telekommunikatisooni Liit (ITL) aitab kohapeal teha filme ja leida oma filmiklippidele ideid. Tehtud tööd saavad osaleda konkursil "Kõik on IT", mille peaauhind on 600 euro eest IT-alaseid auhindu.

Ahhaa keskus ja ülikoolid näitavad oma boksides mitmesuguseid katseid, millest selgub, et teadus pole üksnes keeruline, aga ka lahe.

Proovi ise!
Juba 20.  korda peetava Intellektika messi eesmärk on noori harida ning informeerida neid õppimisvõimalustest nii Eestis kui ka välismaal. Messi teemad on põhi-, üld- ja kutseharidus, kõrgharidus ja teadus, täiskasvanukoolitus, tööhõive, õppevahendid ja raamatud, huviharidus ja vaba aja veetmise võimalused.

"Intellektika on koht, kus igaüks leiab enesele midagi uut ja kaasahaarvat," ütleb messi projektijuht Maria Krõlova, "Olgu ta loominguline, täppisteadusi armastav või lihtsalt ettevõtlik inimene - tegevust jagub kõigile. Oleme võrdselt tähelepanu pööranud nii teaduspõhistele teemadele kui meelelahutusele."

Messil on rõhutatud praktilisust ja korraldajad hoolitsenud, et külastajad saaksid võimalikult palju omal käel järele proovida. Tööinspektsioon viib läbi koolituse töölepingu sõlmimisest, CV koostamisel aitavad töötukassa ja Rajaleidja.

AIESEC Tartu viib läbi seminari "Personaalne brändimine ja liftikõne" - kuidas endast soovitud mulje jätta ja mida öelda 30 sekundi jooksul unelmate töökoha juhile, et temas huvi tekitada.

Tallinna Tehnikaülikooli boksis saab läbi sportlike soorituste testida oma võistlusvaimu ja võidutahet. AHHAA teaduskeskuse ja maanteeameti demokatsetes saavad ka messi külastajad ise osaleda.

Intellektika sihtrühm on kõik aktiivsed inimesed, kes otsivad uusi teadmisi ja oskusi, seetõttu on messil tähelepanu pööratud ka täiendõppele.

Õpetajatele mõeldud programm
Esimesel messipäeval toimub õpetajatele mõeldud seminariprogramm, mis aitab kaasa interaktiivsete ja loovate võtete kasutamisele igapäevases töös. Programm koosneb neljast seminarist: "Teadusinfo mitmekesine maailm", "Interaktiivsed õppemeetodid", "Loovust arendavad meetodid" ja "Filmimetoodikad koolis ja hariduses".

Seminaride eesmärk on tutvustada uudseid lahendusi, mis muudaksid tunnid nii õpetajatele kui ka õpilastele põnevamaks. Seminaridel osalemiseks on vajalik eelregistreerimine Intellektika kodulehel.

Mõlemal messipäeval on messikeskuses raamatulaat, kus kirjastused müüvad raamatuid soodushindadega.
Laada alal leiab aset ka vahetusmüügi võimalus ehk Change Place. Messi külastajad saavad tuua oma raamatuid, ajakirju, arvutimänge, filme, CD-sid, koolitarbeid vms ja vahetada neid teiste osalejatega ning leides seeläbi enesele midagi uut ja huvitavat.

Õpetajakoolituse eesmärgiks on tutvustada gümnaasiumi valikkursust "Mehhatroonika ja robootika", mis rakendub aastal 2013. Koolitus koosneb neljast eraldiseisvast moodulist ja selle kogumaht on 80 akadeemilist tundi. Registreerimine ja lisainfo SIIN.

Üks läbivaid teemasid esimeses kooliastmes on tervis ja ohutus ning selle raames ka liikluskasvatus, märgib maanteeamet oma teates. Liikluskasvatuse eesmärk on saavutada õpilaste võimalikult riskivaba käitumine ning liikluses toimetulek ka hilisemas elus.

Tavaliselt kaob hirm liikuvate sõidukite ja tänaval liiklemise ees alles 10-aastastel lastel. Ühtlasi tekib huvi aktiivselt liikluses osaleda (sõita ühissõidukitega, iseseisvalt tänaval liikuda, rulluisutada, sõita jalgrattaga) ning see nõuab õpetajalt liikluskasvatusalase töö kavandamist, st. tööplaani koostamist. Iga õpetaja peab tööplaani koostamisel lähtuma lapse vanusest, tema rollist liikluses ja kooli- ning koduümbruse liikluskeskkonnast.

Kui esimeses klassis on kasutusel “Liiklusaabits”, siis töölehtedega saab töötada teises ja ka kolmandas klassis.

Liikluskasvatuse teemad on valitud põhikooli esimest astet läbiva turvalisusõppe eesmärke silmas pidades, sisaldades kokku 10 erineva teema käsitlust. Teemad on nummerdatud, iga teema kohta on erinev arv töölehti. Kogumikku kuulub 2 liiklusmärkide ja 2 kujundite lõikelehte ning 36 töölehte õpilaste jaoks. Õpetajat abistavad ülesannete õiged vastused.

Järjepidevus

Väga oluline on, et liiklusalase õpetusega tegeletaks järjepidevalt õppeaasta jooksul, toonitab maanteeamet. Erinevate ülesannete lahendamine nõuab õpilaselt nii mõtte- kui ka käelist tegevust.

Liiklusalase õpetusega saab tegeleda erinevates ainetundides - näiteks eesti keele, matemaatika, loodusõpetuse, kunstiõpetuse ja kehalise kasvatuse tundides.

Kogumikus on ülesanne tähistatud STOP-märgiga. Kui ülesanne on täidetud, saab laps STOP-märgi ära värvida. Mõne ülesande võib laps lahendada ka kodus, paludes vanemate kaasabi.

Lisaks töölehtedele tuleb teha õppekäike reaalsesse liikluskeskkonda ja korrata tunnis õpitut. Samuti on suureks abiks erinevad videofilmid, liiklusalaste lüümikute komplekt, liiklusteemalised saated televisioonis, raadios, koostöö politseiga ning maakonna või kohaliku omavalitsuse liiklusohutuse spetsialistidega.

Maanteeamet ootab õpetajatelt ka ettepanekuid materjalide kohta (aadressile urve.sellenberg@mnt.ee). Neid arvestatakse abimaterjalide täiendamisel ja teiste õppematerjalide koostamisel.

Õppematerjal on alla laetav SIIT.

„Sõna „liiklus“ tuleneb sõnast „liikumine“, mis on füüsikaline nähtus. Seega on meie liikumist tänaval võimalik selgitada füüsikaliste mõistete abil ning muuta ainetunnid põnevamaks ja vaheldusrikkamaks,“ rääkis maanteeameti liikluskasvatuse talituse juhataja Urve Sellenberg uut lisaõppematerjali iseloomustades. Tema sõnul aitavad töölehed ja lisalugemise tekstid õpetajal paremini lahti mõtestada liikluses toimuvat.

Lisaõppematerjal füüsika tundideks on pdf-formaadis laserplaadil ning on loetav ja avatav kõigi pdf-i toetavate programmidega. Materjal on jaotatud kolmeks osaks: metoodilised juhised õpetajale ja töölehed ning lisalugemise tekstid õpilastele. Kui töölehed võimaldavad ülesannete ja küsimuste kaudu luua seoseid kogemuste ja teadmiste vahel, siis lisalugemise tekstid aitavad kummutada mõningaid liiklusega seotud väärarusaamu ning on täienduseks õppetekstidele.

Õppematerjali koostas Tallinna Ülikooli Matemaatika ja Loodusteaduste Instituudi lektor Anneli Roode ning selle valmimist toetasid haridus- ja teadusministeerium, Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus ning maanteeamet.

Õppematerjali on koolidel võimalik tellida maanteeameti liikluskasvatuse talitusest või alla laadida SIIT.

Lisainformatsioon:
Urve Sellenberg, maanteeameti liikluskasvatuse talituse juhataja
e-post:   urve.sellenberg@mnt.ee

Koolitusele ootame käsitöö- ja tehnoloogiaõpetajaid.

Koht: Tallinna Ristiku Põhikool

Koolitajad: Jürgo Nooni ja Aron Lips.

Päevaplaan:
 9.30 -10.00 Kogunemine ja hommikukohv
10.00-11.30 NcCadi tutvustus
11.30-11.45 Paus
11.45-13.15 Auto modeleerimine NcCadis
13.15-14.15 Lõuna
14.15-15.45 CNC pingi seadistamine ja freesimine
15.45-16.00 Paus
16.00-17.15 Tööde freesimine ja kokku monteerimine
17.15-17.30 Kokkuvõte

Koolitusele saab registreeruda SIIN.

Kohtade arv on piiratud ja osaleda saab 15 õpetajat, osalemine on tasuta.

Osalejatel palume kaasa võtta mälupulgad, et tehtud tööd saaks kaasa võtta.

Lisainfo:
Urmo Uiboleht
Koolitusvaldkonna juht
urmo.uiboleht@tiigrihype.ee