Jaanuari alguses alustas kool 12. klassis geograafia õpetamist prantsuse keeles, vahendab teadus.err.ee ERRi raadiouudiseid. "Ma kujutan ette, et inglise keeles oleks see palju lihtsam, prantsuse keeles on see tunduvalt raskem - juba keel ise on raskem ja lapsed ise oskavad seda keelt vähem," märkis geograafiaõpetaja Elle Reisenbuk, kes annab ainet "Prantsusmaa geograafia". 

Kaseniit on Sillamäe gümnaasiumis hetkel veel üksi ametis, sest kool pole veel allasutuste registris - seetõttu ei saa ka kedagi tööle vormistada, kirjutab Põhjarannik.

"See on täiesti unikaalne ja huvitav situatsioon Sillamäe linnas ning mul on hea meel, et oleme esimesed, kes on otsustanud koolivõrku sellisel moel ümber kujundada. See nõudis volikogu liikmetelt ikka tõsist meele- ja järjekindlust, sest iga olukorra muutmine tähendab tohutut energiat ja jõudu ning vastuseis suurtele muudatustele on täiesti loomulik," märkis direktor.

Tema sõnul ei tahaks ükski keskkool, kus on õpilased 1.-12. klassini, loobuda senisest olukorrast, sest nii on olnud mugav. Pikemalt loe intervjuud Kaseniiduga Põhjarannikust.

Eesti tänab õpetajaid, kes on õhutanud oma õpilastes teadmis- ja tarkusjanu. Valgetähe teenetemärgi saavad Tallinna 53. keskkooli keemiaõpetaja Vladimir Ossipov, Hugo Treffneri gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Hele Kiisel, kutseõpetajate koolitussüsteemi arendaja Ants Tarraste ning kauaaegne eesti keele õpetaja ja õpikute autor Aino Siirak.

Iseseisvuspäeva eel tänab ja tunnustab riik teenetemärkidega inimesi, kelle pühendumus erinevatel elualadel on olnud paljudele teistele julgustuseks ja innustuseks, kirjutas riigipea otsuse eessõnas.

President Ilvese sõnul näitab riik selle tunnustuse kaudu nii oma rahvale kui ka välisilmale, millised on Eesti väärtushinnangud ja vaim, millised teod on talle olulised.

"Ma lähtun riigipeana sellest, et Eesti Vabariigi teenetemärk on Eesti Vabariigi kõrgeim tänu ja tunnustus inimesele, nii Eesti kui mõne teise riigi kodanikule, kelle töö ja tegevus on aidanud Eestit muuta paremaks, turvalisemaks, rikkamaks ning mõnigi kord on autasu saaja ilmutanud isiklikku vaprust. Ta on teinud enamat, kui tööülesanne otseselt ette näeb," ütles president Ilves. "Teenetemärkide saajad ei ole palju, mis peaks tõstma neist igaühe väärtust ja kaalu."

Allikas: BNS

Haridusminister Jaak Aaviksoo on käesoleva aasta prioriteedina määratlenud õpetajate palgareformi, mille eesmärgiks on tõsta õpetajate palka alates 2013. aasta 1. jaanuarist, märgib ministeerium oma pressiteates.

Haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Janar Holm ütles, et õpetajate streigikava on mõistetav ning näitab tõsist reformivajadust. „Kindlasti annab see ühiskonnale selge signaali probleemi suurusest,” märkis Janar Holm. „Töö õpetajate palkade korrastamise nimel käib juba pikka aega ja ministeerium on välja pakkunud reaalsed lahendused.”

Tema sõnul tahab ministeerium, et õpetajad saaksid oma töö eest õiglast palka - mis ongi reformide üks peaeesmärke. „Ühiskonna seisukohalt on võtmesõnaks hea haridus – õpetajate palku ja töötingimusi ei saa vaadata lahus lastest, lastevanematest ja kogu ühiskonnast. Need otsused sünnivad vaid ühiskonna heakskiidul ja siis, kui sellega kaasnevad olulised muutused palgakorralduses ja ka koolivõrgus.”

„Õpetajate palkade korrastamiseks ja tõstmiseks vajame kohalike omavalitsusliitude poolt kokkulepet, et 2013. – 2015. aasta riigipoolse toetusfondi prioriteet on õpetajate palk, see omakorda eeldab kokkulepet õpetajaameti lähtealuste osas vähemalt käesoleva aasta esimesel poolel,” selgitas Holm. „Streigi tulemusel ei sünni väga kiireid muutusi, sest töö terviklahenduse väljatöötamiseks käib ning selle elluviimine saab toimuda samm-sammult. Seetõttu olen skeptiline täna riikliku lepitaja juures saavutatava kokkuleppe suhtes, kuid olen optimistlik lähemal ajal kogu ühiskonna huve arvestava kokkuleppe sõlmimises.”

Käesoleval aastal jätkuvad ka arutelud õpetaja ametkoha kujundamise lähtealuste kohta, mille kohaselt õpetajakutse süsteem ja töötasustamise alused põhineksid tulemuslikkusel ja enesearendusel ning koolijuhil oleks määrav roll personali- ja palgapoliitika küsimustes.

"Eks kindlasti lootus meil on, et ka need omavalitsused, kes praegu veel vastata ei ole jõudnud, leiavad võimaluse selleks," ütles ministeeriumi asekantsler Kadri Maasik BNSile. Täpsemat kokkuvõtet omavalitsuste vastustest tutvustab ministeerium Maasiku sõnul ületuleval nädalal.

Umbes pooled Eesti kohalikest omavalitsustest maksid 2010. aastal õpetajatele palkadeks vähem kui riik selleks eraldas, kulutades sedaviisi ebasihipäraselt umbes 90 miljonit krooni selgus kuu alguses haridusministeeriumi ülevaatest

Kui kogu palkadeks mõeldud raha oleks sel otstarbel ka kulutatud, võinuks pedagoogide töötasu ministeeriumi andmeil olla Eestis keskmiselt neli protsenti suurem. Ülevaate kohaselt said said omavalitsused riigilt 2010. aastal keskmiselt 4,3 protsenti rohkem raha kui seda palkadeks kulutati. Tartus ja Narvas jäi palkadeks maksmata vastavalt kaks ja kolm protsenti, Tallinnas 11 ja Pärnus koguni 17 protsenti.

Haridusministeeriumi asekantsleri Kadri Maasiku sõnul saatis ministeerium 4. jaanuaril omavalitsustele kirja, milles paluti nende kohta käivad andmed üle vaadata, kontrollida ja ka selgitada erinevusi riigi eraldatud toetuse ja tegelike kulutuste vahel. Vastuseid ootas ministeerium 12. jaanuariks.

Allikas: BNS

"Igapäevaselt kasutatakse koolis arvutit administratiivseteks tegevusteks. Jah, paljud õpetajad teevad lahedaid asju – projektõpet, ajaveebe, e-õppematerjale, aga need on peavoolust kõrvale jäävad marginaalsed asjad, neid teadmisi ei kontrollita riigieksamitel,“ sõnas Mart Laanpere seminaril osalenutele. „Õpilase jaoks on arvuti tänapäeval eelkõige mänguasi, suhtluskanal. Õpetada, et Facebook´i saab kasutada ka õppimiseks, on tõsine väljakutse, me peame hakkama õpilast ümber õpetama.“

Samas avaldas ettekandja arvamust, et tulemas on suurem pööre, raputus. Miks? Ühest küljest on see seotud iPadi ehk tahvelarvuti tulekuga. Apple on asunud muutma õpikute turgu: Apple`i uue tarkvara abil saab igaüks ise e-õpikuid luua, seda võimaldab tasuta tarkvara, tõsi küll, esialgu saab seda kasutada vaid Apple arvutis. „Kogu senine õpiku tootmisahel on muudetud,“ lausus Mart Laanpere.

Aga asi ei ole ainult tehnoloogias, me oleme hakanud teistmoodi mõtestama seda, mis on õppimine. Õppimise kui omandamise (nö anuma täitmine) juurest, seejärel õppimise kui osalemise (õpipoiss, sell, meister) juurest oleme jõudnud õppimise kui loomiseni. Õppimise tulemusel sünnib midagi uut. „Digimaailm toob uue aspekti sisse: õppimine tihtilugu lõpeb sellega, et õppimise tulemusena luuakse uus objekt (videofail, audiofail, slaidiesitlus vms). Luuakse midagi, mida võin kohe teistega jagada. Tekib remiks-efekt: ma ei loo asju nullist alates, vaid kasutan eelmiste kogemust ja tehtut, annan asjale uue tähenduse,“ selgitas Mart Laanpere digimaailma mõju õppimisele.

„Kui arvuti on igaühel, kui see ei ole pagendatud arvutiklassi, muutub olukord kardinaalselt, ja see aeg tuleb,“ sõnas Mart Laanpere. Kõrgkoolides on see aeg juba käes: sülearvuti on loengus tudengi lahutamatu kaaslane, ja õppejõud peavad sellega arvestama. Mis hakkavad ilma tegema kooli õpikeskkonnas? Üks-ühele mobiilsed seaded  (süle- või tahvelarvuti, nutitelefon);  pilvelahendused, standardiseeritud õpiobjektid; veebipõhine õpikeskkond. Ja e-õpikud, mis kindlasti ei ole paberõpikute PDF-versioonid, vaid pigem komplekt õpiobjekte kirjastuse repositooriumis, e-kursus veebipõhises õpikeskkonnas või hoopis personaalne teadmusbaas, mis valmib kursuse lõpuks.

Teine "Targalt internetis"-teemaline Jänku-Jussi multifilm jõuab huvilisteni 7. veebruaril ehk Turvalise interneti päeval ning kolmas osa sõbrapäeval ehk 14. veebruaril.

Projekti "Targalt internetis" tegevusi viivad ellu Tiigrihüppe Sihtasutus, MTÜ Lastekaitse Liit, Politsei-ja Piirivalveamet, Sotsiaalministeerium ja MTÜ Eesti Abikeskused. Projekti kodulehelt www.targaltinternetis.ee leiate eakohaseid materjale lastele ja noortele, õppematerjalide kogu õpetajatele, infot lapsevanematele.

Turvalise interneti päeva tähistatakse 2012. aastal 7. veebruaril. Päeva juhtmõtteks on ”Avastame digimaailma üheskoos- turvaliselt”, mis rõhutab eri põlvkondade kogemuste ja oskuste ühendamise olulisust interneti turvalisemaks kasutamiseks. Tutvu Turvalise interneti päeva tegevustega ka SIIN.

Rainer ja Ragnar Lusmägi (16) on Paide gümnaasiumi Xb klassi õpilased, kirjutab Järva Teataja. Mõte asutada õpilasfirma tekkis neil juba põhikooli lõpus, aga et nad olid siis selleks liiga noored, jõudsid teoni alles gümnaasiumis.

Õpilasfirma mõte tuli vendadele Ragnari kitarrimänguharrastusest, nimelt tellis ta välismaalt plektroneid ehk medikaid, millega näppekeelpillide keeli tõmmatakse.

Asi läks käima 23. augustil, kui nad tellisid Hiinast esimesed medikad, seal trükitakse toodetele ka logod peale.

Täpsemalt loe juba Järva Teatajast.

Seekord olid esindatud Tallinna, Harjumaa, Lääne-Virumaa ja Järvamaa koolid, kirjutab Virumaa Teataja.

Laupäeva juhtis EKÕLi juhatuse esimees Küllike Kütimets, kes esitas ülevaate EKÕLi juhatuse ja esinduskogu arutlustest, plaanidest ja tegevusest. Lisaks tutvuti mitme pikemaajalise projekti korraldamise võimalustega Kiili ja Haljala gümnaasiumis. Tallinna saksa gümnaasiumi õpetajad tutvustasid kooli ja kodu koostöö võimalusi ning andsid näpunäiteid ajakohase viievõistluse ehk õpioskuste olümpiaadi läbiviimiseks, Paide õpetajad aga tutvustasid Järvamaa koduloolist mängu.

Linna haridusosakonna juhataja Riho Raave ütles eelmisel neljapäeval avalikul arutelul, et arengukava haridust puudutava osa kohta tehti 120 parandusettepanekut, millest kiideti täielikult heaks 40 ja osaliselt 20 protsenti, kirjutab Tartu Postimees.

Põhiliselt jäid kõrvale opositsioonipoliitikute tehtud suuremad parandused, kuid erimeelsusi oli ka koalitsioonis. Keskerakonda kuuluv linnavolikogu liige Olev Raju tegi ettepaneku jaotada arengukava kaheks ja eraldada haridusküsimusi puudutav osa eraldi kavaks, sama ettepaneku tegi ka lapsevanem Margus Sarap.

Raju pakkus, et hariduse osa, mis on tema sõnul selgelt toores ja mille arutelu on tehtud üle nurga, tuleks tagastada linnale täiendavaks läbitöötamiseks ja vastu võtta hiljem.

Pikemalt loe juba Tartu Postimehest.