154 õpilasega Ilmatsalu põhikooli ilmus eile 77 last ehk täpselt pooled, kirjutab Tartu Postimees. Ilmatsalu põhikooli direktor Anu Köidam nentis, et kuna enamik lastest saab kas koolibussi või autoga otse koolimaja ette ning eile tuult peaaegu polnud, oli koolist puudumine nii mõnegi puhul pigem kapriis kui sunnitud seis. Vähegi tugevama tuule korral on Köidami hinnangul aga lastele kõige piinavam just koolibussi ootamine.

«Muidugi ei hakka me iga õpilase puhul analüüsima, kas tema puudus ikka põhjusega või mitte - meie oleme lapsevanemaile sotsiaalministri määruse teatavaks teinud ja lapsevanema asi on otsustada, kas saata laps kooli või ei,» lubas Köidam.

Pikemalt loe juba Tartu Postimehest.

Õpilasesinduste assamblee peasekretäri Jevgeni Filatovi sõnul teeb ainult vene keelt kõnelevate noorte puhul muret, et nad ei taha muutusi koolides arutada - nende ainus soov on vene keeles edasi õppida, vahendab ERR Uudised "Aktuaalset kaamerat".

"Ma räägin täitsa vabalt eesti keelt, aga klassis on päris palju inimesi, kes üritasid B2 kategooriat teha, aga raskelt. Üks inimene läks koolist ära "õhtukasse", kuna kartis, et ta ei tee eksameid ära, eesti keelt, matemaatikat," rääkis Tallinna Haabersti gümnaasiumi õpilane Viktoria Kozlova.

60 protsendi osas eestikeelsele õppele üleminek on toonud suuremaid muutusi õpetajaskonda.

Lähemalt loe ERR Uudistest.

Jaan Reimundit iseloomustati "Eestimaa õpib ja tänab" kandidaadiks esitamisel kui koolijuhti, kes on 15 aasta jooksul kujundanud Raplas omanäolise, tugeva, head haridust andva ilusa kooli, mida tuntakse Eestis ja Euroopaski. Ta on toetanud võimalusel iga õpilaste või õpetajate poolt esitatud  ideed ja ettepanekut, vastuväidete asemel otsib ta alati lahendusi. Direktor ei ütle kiirustades ”ei” ühelegi uuele tegevusele: omanäoline kool, terviseedendus, tugiõpilasliikumine – kordagi polevat kuulda olnud, et koolijuht kahtleks asja mõttekuses, pigem kuulab selgitusi ja kutsub tuleviku üle arutlema. "Ta püüab lahendusi leida, mitte ei takista ütlemisega: "Raha pole". Meie direktor laseb soovijail unistada suurelt ja ainult nii saame mäed liikuma, jätkuks vaid unistajaid,” iseloomustati Jaan Reimundit kandidaadiks esitamisel. 
 
Kui koolijuhina on nii palju saavutatud, siis kuhu edasi? Millele peab Vesiroosi gümnaasium lähiaastatel rõhku panema?

Jaan Reimund: ”Väga palju on saavutatud, kuid kooliarendus on pidev protsess. Põhirõhk on nüüd õppekava arendusel, eelkõige õppesuundade osas. Kolmel aastal on õpilased saanud valida nelja haru valikaineid: loodusteadused, tehnoloogia, meedia ja pärimuskultuur. See on piisav aeg analüüsimaks, kuidas edasi minna. Füüsilise keskkonna osas plaanime staadionit uuendada.”
 
Esile on toodud teie koostööd kooli hoolekogu ja lastevanematega. Milles see koostöö seisneb? Ja kas vahel juhtub seda ka, et lapsevanemad pigem segavad kui aitavad?

”Hoolekogu on olnud kooli partner. Meil on olnud väga hea koostöö. See ei tähenda, et poleks erinevaid arvamusi. See vaid abistab õigete otsuste tegemisel. Hoolekogu on olnud abiks planeeritu elluviimisel. Lennukad ideed on saanud ka hoolekogus läbi arutatud. Koolimaja renoveerimise ja spordihoone ehituse eelsel ajal tutvusime erinevate hoonetega Eestimaal. Sageli oli meie töögrupiga kaasas ka hoolekogu esimees.

Rapla Vesiroosi gümnaasiumis on lisaks hoolekogule ka lastevanemate komitee. Lastevanemate komitee koosneb klasside lastevanemate esindajatest ning selle komitee esimees kuulub ka hoolekogusse. Selline struktuur tagab laiapõhjalisema infovahetuse, suurema lastevanemate kaasatuse.

Hoolekogu ja lastevanemate komitee on koolijuhile tugi, mitte tülikas ja segav seltskond. Oleme kõik ühise eesmärgi nimel väljas.”

Mis on teie jaoks kooli  juhtimises ja eestvedamises kõige olulisem, millistest ei saa üle ega ümber?

”Eelkõige peab olema usaldus. Siis juletakse teha ettepanekuid, ausalt arutada ka probleeme. Pean oluliseks personali kaasamist, koostööd. Eelistan kabinetivaikusele arutelusid, igapäevast suhtlemist. Eesmärgid saavad täidetud, kui need on ühiselt läbi arutatud, on hea infovahetus.”
 
Kas Rapla Vesiroosi gümnaasiumil on olnud probleeme õpetajate leidmisega, just noorte õpetajate leidmisega?

”Viimastel aastatel ollakse rohkem huvitatud tööst koolis, kuid heade õpetajate leidmiseks ei piisa vaid kuulutusest meedias. Näiteks reaalainete õpetajaid tuleb kõiki infokanaleid kasutades otsida. Oleme noor kool, kuid üha enam liitub meie kollektiiviga Vesiroosikooli vilistlasi. Just valikainete õpetajate hulgas on rohkem noori ja ka sooline koosseis on tasakaalus.”

Kui tuleb õpetajate streik, kas teie kooli õpetajad osalevad?

”Üheks põhjuseks, miks Eestis õpetajaamet  veel au sees pole, on madal palk. Seetõttu ühinevad ka meie kooli õpetajad streigiga.”
 
Missugune on teie kui koolijuhi seisukoht gümnaasiumite sulgemise asjus nii Rapla maakonnas kui Eestis üldisemalt? Kas gümnaasiumireform puudutab ka teie kooli?

”Oleme valla suurim kool ja maakonna suurima gümnaasiumiastmega üldhariduskool. Enne kui teha kardinaalseid muutusi, tuleb analüüsida muutuste otstarbekust. Praeguseks väljakujunenud koolivõrk on kujunenud ajapikku. Seda muutes võib minna aastaid, enne kui uus süsteem toimima hakkab. Halb, kui selgub, et soovitud tulemus jäi saavutamata. Rapla vallas on moodustatud haridusvõrgu korrastamise töögrupp.”

Helifaile ei kasutata õppetöös just kuigi palju. E-kursus "MP3 koolielus" ongi loodud selleks, et aidata õpetajatel paremini helifaile oma töösse integreerida.

Koolituse sihtgrupiks on üldhariduskoolide õpetajad, kes ei ole helifailidega väga palju kokku puutunud, kuid sooviksid neid rohkem oma töös kasutada. Kursuse läbimiseks on vajalik omada internetiühendusega arvutit, kõrvaklappe ja mikrofoni.

Kursuse maht on 24 tundi (kestab 1. aprillini) ning lõpetajad saavad tunnistuse. Helifailide osas koolitab teid Koolielu ainemoderaator ja Gustav Adolfi gümnaasiumi õpetaja Kristi Rahn. 

Ka videotest ei saa koolitöös enam üle ega ümber. Õpilased veedavad suure hulga ajast Youtube’is videoid vaadates ning aeg on ka õpetajatel filmimine kooli tuua. E-kursus "Video koolielus" ongi loodud selleks, et õpetada õpetajaid videot filmima, monteerima ja avaldama. Kursus on mõeldud algajatele ja selle saab edukalt läbida ka omades filmivat fotoaparaati või telefoni.

Kursus algab 6. veebruaril ja kestab 25. märtsini, selle mahuks on 24 tundi. Koolitajaks on Siret Lahemaa.

Täpsemalt loe juba Postimees.ee'st.

Toimumise aeg: 10.aprillil 2013

Toimumise koht: Tallink SPA & Conference Hotel’i konverentsikeskuses
Konverentsi eesmärk on aktiviseerida õpetajaid tegelema liikluskasvatustööga, panna inimesi kaasamõtlema ja tegutsema liiklusohutusvaldkonnas tervikuna

 Konverentsil on hea võimalus:
• saada ülevaade liikluse hetkeolukorrast
• tutvuda erinevate liikluskasvatusalaste praktikate ning projektidega
• tutvuda uute liikluskasvatusalaste koolituste, õppematerjalide ja toodetetega
• mõelda, kuidas Sina saad anda oma panuse liikluse ohutumaks muutmiseks!

info ja registreerimine: www.terveelukompass.ee

Registreerimine kestab  5. aprill 2013

Kui otsustad osaleda, siis registreeru aegsasti, sest kohtade arv on piiratud!
Täiendav info: 6181797

Vilve Virro
 

 

Esitluste eesmärk on toetada  uutele õppekavadele üleminekut, pakkuda värskeid vaatenurki õppematerjali käsitlemisel tunnis ja näitlikustada õpetatavat.  Esitlused on teemapõhised,  olenevalt teemast saab ühte esitlust kasutada ühes või mitmes ainetunnis. Materjalid annavad ülevaate teemapõhistest mõistetest, seostest ja nähtuste avaldumisvormidest. Õppematerjalides on rohkelt pilte, jooniseid, diagramme ja animatsioone.

Enamik põhikoolile suunatud esitlustest sobib kasutamiseks ka gümnaasiumis. Õpetajal on võimalik esitlusi vastavalt oma soovile ka ümber kujundada, omapoolset materjali lisada või kasutada esitlusi hoopis õpilaste iseseisvates ja rühmatöödes. Esitlustele lisatud viited/lingid võimaldavad ligipääsu algallikatele.

Esitluste autorid on Jaan Poska gümnaasiumi ja Rannu keskkooli geograafiaõpetaja Vaike Rootsmaa, Haapsalu gümnaasiumi geograafiaõpetaja  Reet Tuisk, Tartu Ülikooli geograafia osakonna lektor Ülle Liiber, Tallinna Reaalkooli geograafiaõpetaja Ene Saar, Türi põhikooli geograafiaõpetaja Piret Voivod, Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse peaspetsialist  Lea Koppel.

Esitlused leiab Õppevara jaotuses teemapõhiselt (näiteks Geograafia - III kooliaste - Vulkaaniline tegevus) või  kollektsioonidena III ning IV kooliastme alajaotuses „Geograafia ainekava toetavad materjalid” (näiteks Geograafia - III kooliaste - Põhikooli geograafia ainekava toetavad materjalid - Geoloogia GEO1) , samuti saab neid otsida märksõnade abil. 

Kollektsioonide tähised on järgmised:
GEO1 – õppematerjal  7.klassile (Kaardiõpetus. Geoloogia. Pinnamood. Rahvastik)
GEO2  – õppematerjal 8.klassile (Kliima. Veestik)
GEO3 – õppematerjal  8.klassile (Loodusvööndid)
I kursus  Rahvastik ja majandus
II kursus  Maa kui süsteem
III kursus  Loodusvarad

Praeguseks valminud esitlused temaatiliste kollektsioonidena:
Pinnamood GEO1   
Maailma rahvastik GEO1   
Kaardiõpetus GEO1   
Geoloogia GEO1   
Veestik GEO2   
Loodusvööndid GEO3   
Eesti ja Euroopa rahvastik GEO4   

Valminud on väärtuslik ja kvaliteetne õppematerjal, millest loodame suurt tuge kõigile geograafiaõpetajatele. Loodetavasti  motiveerivad valminud esitlused  ka teisi õpetajaid looma õppevahendeid, mida kolleegidega jagada.

Ülevaate uutest õppematerjalidest andis Koolielu geograafia aineekspert Piret Karu.


 

Maanteeameti liikluskasvatuse talituse juhataja Urve Sellenberg annab järgnevalt ülevaate valminud õppematerjalist, mille võite leida Koolielu õppevaramust.

Õppematerjali kasutamine põhineb eeldusel, et õpilased on varasemates klassides lahendanud maanteeameti välja antud „Liiklusaabitsa“ ülesandeid ning omandanud algteadmisi ohutust liiklemisest, liikluseeskirjast ja liiklusmärkidest, sest see hõlbustab töölehel olevatele küsimustele vastamist.

Õppematerjali kaardirakenduse „Koolitee ohtlike kohtade kaardistamine“ idee autor on Urve Sellenberg ja  maanteeameti tellimusel on selle koostanud AS Regio, see on mõeldud peamiselt II kooliastme (4.–6. klassi) loodusõpetuse ning III kooliastme (7.–9. klassi) geograafiatundideks. Eelkõige on sihtrühmad 4. klass ja 7. klass. Töölehtede autor on Regina Soobard.

4. ja 7. klass

Sihtrühmade valikul lähtuti asjaolust, et 4. klassil on kaardirakendust kasutades väga hea võimalus meenutada ja kinnistada I kooliastmes õpitud „Plaani ja kaardi“ teemat ning seostada eelmisest klassist saadud teadmisi 4. klassis õpetatava teemaga „Planeet Maa“, mille vältel õpilased omandavad oskuse otsida infot erinevatelt kaartidelt, õpivad neid kaarte tundma ning oskavad kaardi järgi iseloomustada piirkonda.

Õpilastel on kujunenud teadmine, et kaardil kujutatakse tegelikkust, seega saab kaardi järgi õppida tundma liiklusest tulenevaid ohte. Samuti on võimalik kirjeldada enda kooliteele jäävaid liiklusohte. Õpilased mõistavad lihtsat plaani ja kaarti ning leiavad kooliümbruse plaanilt tuttavaid objekte juba 3. klassis. Nad mõistavad, et kaardi järgi on võimalik tegelikkust tundma õppida, ning oskavad kaardil näidata enda kodukohta. Need oskused on eeldused kaardirakenduse kasutamiseks, kuna õpilastel tuleb arvutiekraanil asuvale kaardile märkida nii oma kodukoht kui ka kool ning joonistada nende vahele oma koolitee.

Teine põhiline sihtrühm on 7. klass, kus algab geograafiaõpetus põhikoolis. 7. klassi esimene teema on kaardiõpetus, sestap on selle teema läbimiseks või kordamiseks väga sobilik kasutada kaardirakendust, mis annab õpilastele võimaluse kasutada interaktiivset kaarti arvutis. Õppekava järgi peab 7. klassi õpilane kasutama muu hulgas arvutikaarte ning tegema praktilisi töid, kasutades info- ja kommunikatsioontehnoloogia vahendeid.

Praktiliste tööde hulka kuuluvad ülesanded kooliümbruse kaardiga (objektide leidmine ja asukoha kirjeldamine) ning info leidmine interaktiivsetelt kaartidelt (vahemaade mõõtmine, otsing aadressi järgi, objektide leidmine ja tähistamine). Seega pakub kaardirakendus „Koolitee ohtlike kohtade kaardistamine“ ühe võimaluse paljudest praktiliste tööde tegemiseks ja vastavate eesmärkide saavutamiseks.

Maanteeameti liikluskasvatuse talitus pakub õpetajatele kaardirakenduse ja õppematerjali kasutamiseks täiendkoolitusi. Infot leiab maanteeameti kodulehelt www.mnt.ee

Ülenurme vallavanem Aivar Aleksejev oli üsna kindel, et praegu 129 gümnasistiga kohalikku gümnaasiumi muutuste tuuled ei puuduta, kirjutab Tartu Postimees. "Õpilaste hulga poolest olid meie gümnaasium ja Lähte ühisgümnaasium seni pigem ikka alles jäävate koolide hulgas," rääkis Aivar Aleksejev.

Ent üllatus saabus tema jaoks siis, kui rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna peaspetsialist Andrus Jõgi tutvustas Tartumaa koolijuhtide nõupidamisel koolide rahastamise eelnõu, mis võib jõustuda järgmisel eelarveaastal. Eelnõu järgi hakkab riik õpilase pearaha maksma vaid neile gümnaasiumidele, kus on igas klassis vähemalt 25 õpilast - Aleksejevi hinnangul oleks sel juhul tegemist maagümnaasiumide sundlõpetamisega. Lähemalt loe Tartu Postimehest.

Kuigi õpik on mõeldud esimesest kuni üheksanda klassini, on raamat nii värske, et viies klass alustab samuti alles esimestest peatükkidest, vahendas teadus.err.ee "Aktuaalset kaamerat".

"Algab ta lihtsast teemast - mina ja minu pere, ning läheb keerulisemate teemadeni - kuulsate meresõitjateni ja meie kuulsate kirjanikeni Mälgu ja Hindini välja," rääkis üks raamatu koostanud õpetajatest Pille Jõgi. Peremärgid, rahvariided, kivikalmed, tõrva põletamine, kohalik murre - need on ainult mõned kohaliku õpiku konkreetsed  teemad.

Õpetajad koostasid raamatut kokku kümmekond aastat.