Sotsiaalministri määruse kohaselt võib külma ilma tõttu 1.-6. klassi õpilaste koolitunnid ära jätta juhul, kui tegelikult toimiv õhutemperatuur on 20 miinuskraadi või madalam ning 7.-9. klassis juhul, kui temperatuur on 25 miinuskraadi või madalam. Tunnid võib ära jätta sellisel juhul, kui õpilaste sõit kooli ja tagasi ei ole korraldatud.

Tegelikult toimiv õhutemperatuur arvestatakse välisõhu temperatuuri ja tuule kiiruse koosmõjust sõltuva tuule-külmaindeksi alusel.

EMHI ennustab väga külma ilma kogu alanud nädalaks. Esmaspäev tuleb kõrgrõhkkonna vahetus läheduses sajuta, vaikne ja suurel osal selge taevaga. Õhutemperatuur langeb sisemaal öösel 17-22, Ida-Eestis 25 miinuskraadini, päeval on külma 11-16, saartel öösel 12-17, päeval aga 5-10 kraadi. Teisipäeval katab Eestit kõrgrõhuala lääneserv. Püsib sajuta, nõrga idakaare tuulega väga külm ilm. Öösel on külma 20-25, Ida-Eestis kuni 29 kraadi, päeval aga 13-19 kraadi. Saartel on öösel külma 12-18 ja päeval 6-12 kraadi.

Kolmapäeval ja neljapäeval lisandub idakaarest külma. Taevas on valdavalt selge ja ilm rahulik ning pakaseline. Öösel on külma 22-30 kraadi, Ida-Eestis pole välistatud langus alla 30 miinuskraadi, päeval on külma 15-21 kraadi. Saartel on öösel külma 13-20, päeval 10-15 kraadi.

Reedel jääb Eesti kõrgrõhuala mõjusfääri, kuid lõunapoolt mööduva madalrõhkkonna survel ida- ja kirdetuul tugevneb. Lisandub pilvi, kuid ilm püsib sajuta ja väga külm. Öösel on külma 20-28, päeval 12-18 kraadi.

Allikas: BNS

Lähemalt loe Postimehe arvamusküljelt.

Täpsemalt loe Postimees.ee'st.

Õppevarana peab ministeerium silmas õpikuid, töövihikuid ja lisamaterjale, neist lihtsamad oleksid nõndanimetatud "targad" PDF-lahendused, kuhu on võimalik sisestada ja näidata liikuvaid mudeleid, või tahvelarvutitest vaadatavad raamatud, kuhu on lisatud videod ja galeriid, kirjutab Postimees.

Ministeerium soovib selle aasta lõpuks määrata e-õppevara kontseptsiooni, selleks vajalike eelnõude rakendustähtajad ja uue õppevara rahastamise mudel.

Haridusministeeriumi üldharidusosakonna asejuhataja Ain Tõnisson ütles ajalehele, et ministeeriumil ei ole veel selgeid põhimõtteid, millistes ainetes või millistele klassidelehakatakse e-õppevara esmajärjekorras tellima. Järjekord sõltub sellest, missugustes ainetes on selle järele vajadus kõige suurem või kus on olemas oksusteave.

Allikas: BNS

Foto: Ülar Mändmets

Peeter Normaku sõnul püüdsid nad ettekandes välja tuua sellised haridust puudutavad probleemid, mis on olulised, aga ei ole ühiskonnas piisavalt kajastamist leidnud. Näiteks ei tunneta ühiskond vajadust haridussüsteemi oluliseks ümberkujundamiseks. Diskusioon hariduse eesmärkide üle on olematu. Viive-Riina Ruus vaidles siiski vastu – enam ei ole nii, et ainult skandaali puhul pääseb haridusteema meedias löögile, haridusest ja õppimisest räägitakse-kirjutatakse palju. „Aga probleem on selles, et räägitakse üksikküsimustest: väikekoolide sulgemisest, õpetajate palkadest, gümnaasiumi õppesuundadest. Millisel eesmärgil, millise haridusmudeli alusel ümberkorraldused toimuvad, on selgusetu,“ sõnas omalt poolt Viive-Riina Ruus.

Probleemipõhine elu, ainepõhine kool

Ettekandjad tõdesid, et elu on probleemipõhine, kool aga ainepõhine: mida keerulisem probleem, seda erinevamatest valdkondadest teadmisi-oskusi on selle lahendamiseks vaja.
Kool ja tegelik elu on kaks teineteisest lahus olevat maailma, kooliväliselt toimivad õpetajad ja õpilased täiesti erinevates tegevusruumides. Ehk siis veel üks hariduse probleem - kooliõpingute ja tegeliku elu struktuurid ei ole kooskõlalised. Kooli esmaülesanne peaks olema probleemilahendus-oskuste kujundamine. Suures infotulvas on oluline ka õppida õigesti küsima, et vajaliku infoni jõuda.

Õppida elust endast

Kuidas ühitada elus õpitavat koolis õpitavaga? On ju selge, et õppimine ei toimu üksnes koolis, vaid ka sõpradega suheldes, huviringis tegutsedes, suhtluskeskkonnas kontot luues, kasvõi maale vanaema juurde sõites. Viive-Riina Ruus tõdes, et me ei oska integreerida  ja vastastikku võimendada iseeneslikku, kogemata õppimist “elust endast” , mitteformaalset õppimist (huvitegevused, tööl õppimine, enesearendamine) ja õppimist formaalhariduses (koolis, kutse- ja ülikoolis), kusjuures maha kipub jääma formaalhaaridus, kõige vähem lasteaias, kõige rohkem ülikoolis.

Esinejad tõid välja ka probleemi, et haridussüsteem on tasakaalustamata; kõige kriitilisem arenguperiood – väikelapseiga – on kõige vähem toetatud. Samas koolimineku ajaks on laste intellektuaalsed võimed põhiosas juba välja kujunenud.

Mis on probleemide kujunemise põhjused?

- Üldhariduse sisu on kujunenud mehaaniliselt kvantitatiivse laienemise, mitte kvalitatiivse uuenemise teel (dünaamilise ühiskonna tingimustes rakendatakse staatilise ühiskonna haridusmudelit).
- Hariduse arendamiseks vajalik ressurss puudub, st hariduse arendamine ei ole Eesti riigile prioriteetne.
- Vastutust hariduse edendamise eest Eestis ei ole sätestatud ega ole seda keegi endale ka võtnud.
- Eestis puudub hariduse valdkonnas jõuline eestkõneleja (kaasaja Peeter Põld).
- Puudub jagatud visioon hariduse tulevikust, terviklik ja süsteemne lähenemine, elanikkonna „üldmobilisatsioon“ parema hariduse nimel.

Missugused on võimalikud lahendused?

Peeter Normaku sõnul oleks kõige lihtsam, aga ka kõige ebareaalsem lahendus see, kui likvideerida probleemide põhjused. Huvitavaid ja realistlikumaid lahendusi oli ettekandjatel siiski ka pakkuda. Näiteks töötada välja ja käivitada beebitiigri programm ehk siis kuidas toetada nõuannetega väikelapse vanemaid. Miks beebitiiger? Sest tegevus saaks toimuda põhiliselt veebikeskkonnas.

Väga konkreetne oli ettepanek kavandada Euroopa Liidu struktuurifondide 2014-2020 programmi kompleksne haridusuuenduse alaprogramm. Ehk kui seni on investeeritud rohkem betooni, siis järgnevatel aastatel tuleks teha investeering õppimisse. Haridusuuenduse programm peaks muuhulgas hõlmama inimese kogu elukaart; jätkama praegu end õigustanud programme (EDUKO, MOBILITAS jne); soodustama kaasaegsete õpikeskkondade arendamist ja õpimeetodite rakendamist toetavate riist- ja tarkvara ning nende kasutamise metoodikate väljatöötamist, katsetamist ja uurimist kaasaegsete õppimisteaduste raamistikus.

Välja võiks töötada ja käivitada õpetajakoolitusse vastuvõtu hõiveprogrammi: üldhariduskoolis võimekamate õpilaste kaasamine nõrgemate õpilaste juhendamisse ning kooliuuringute läbiviimisse; gümnaasiumilõpetajate õpetajakutseks sobivuse hindamine ning sobivate puhul selle iseloomustuses äramärkimine; kõikidesse bakalaureusetaseme õppekavadesse  kavandada võimalus 24 AP mahuga õpetajakoolituse mooduli läbimiseks ja tagada selle mooduli tipptasemel kvaliteet.

Ja viimane soovitus tulevikuõppimise seminaril esinenud TLÜ õppejõudude Viive-Riina Ruusi ja Peeter Normaku poolt - jätkata Eesti Vabariigi haridusstrateegia 2012-2020 projekti edasiarendamist ja selleteemalist laiapõhjalist arutelu.

TLÜs toimunud Tulevikuõppe seminaril arutleti täna, millised on meie arusaamad õppimisest praegu ja kas tulevikuõppimine tähendab  innovatsiooni ergutavate IT-lahenduste rakendamist, õppimiskultuuri muutumist või teistmoodi ettevalmistust õpetajakutseks.

Ettekande slaidid

Viive-Riina Ruus ja Peeter Normak tulevikuõppe üle arutlemas.

Maikuus välja kuulutatud loodusfotokonkursile “Inimene on osake loodusest” oodati Hiiu-, Lääne- või Saaremaal jäädvustatud fotosid, kus olid inimtekkelised loodusmaastikud, pärandkultuuri objektid, inimene looduses või muu inimese ja loodusega seonduv, märgib keskkonnaamet oma pressiteates.

Võistlusele laekus 76 fotot, millest kõik ei klassifitseerinud. Fotosid hindas sõltumatu žürii koosseisus: Ave Huugen, Kaarel Kaisel, Vahur Leenurm, Kadri Paomees ja Hanno Luukas. Võidutöödest koostati Hiiu-Lääne-Saare koolinoorte loodusfotokalender 2012, mida jaotatakse lasteasutustele ja koostööpartneritele.

Kõikidest võistlusele laekunud töödest koostati 3 eraldiseisvat rändnäitust, mis lähipäevil pannakse üles Matsalu Rahvuspargi keskusesse Penijõele, Emmaste Põhikooli ja Vilsandi Rahvuspargi keskusesse Loonale.
Keskkonnaamet korraldas projekti teist korda. Esimene projekt toimus 2010. aastal Hiiu maakonnas.

Kui linnades on õpetajate palk elukallidust arvestades madal ja nende hääl meedias ka praegu kõlama jäänud, siis maal jätsid toona nii mõnedki koolid ja õpetajad streikimata, sest kohalikku eluolu arvestades ei olnud nende palganumber väga väike, kirjutab Õpetajate Leht. Nüüd näib aga, et streikima ollakse valmis ka väiksemates koolides, eelkõige olemaks solidaarne ametikaaslastega ning tõmbamaks tõsisemalt tähelepanu probleemile, millest on palju räägitud.

Rakke gümnaasiumi direktor Arvo Sakjas leiab, et õpetajate maine on Eestis väga madal ning selle üks põhjus on just vilets palk. Sakjase sõnul on streik äärmuslik abinõu oma õiguste eest seismiseks ning seetõttu ei poolda ta pidevat streigiga hirmutamist ja sellest rääkimist, kuid kui õpetajatel on streigiplaan, tuleb see ära teha – ja suurelt.

Lähemalt loe teemas Õpetajate Lehest.

Tarmo Loodus rääkis Vikerhommikule antud intervjuus, et tegemist on otsustamatuse tagajärjega, vahendab ERR Uudised.

Eesti on Looduse hinnangul mõnes mõttes teel selise hariduskorralduse juurde, mis valitses 1930.- 1940. aastatel. "Siis oli selgelt ära jaotunud, mis on algkool - see asus kodu lähedal, seejärel tuli kihelkonnakool, kus oli seitse klassi ja pärast tulid maakonnakeskustes gümnaasiumid - see süsteem täiesti toimis. Tuleb aga meeles pidada, et tollal oli umbes 70 protsenti inimestest maal, täna on vastupidi. Aga see süsteem terendab," selgitas ta.

Lähemalt loe ERR Uudistest.

Lepistiku lasteaed-algkooli seitsmes lasteaiarühmas, kolmes sõimerühmas ning ühes 4. klassis käib käesoleval õppeaastal kokku 249 last, kellest koolilapsi on 20, teatas linnavolikogu pressiesindaja BNSile.

Algkooliosa kaotamise järel on võimalik avada kaks täiendavat lasteaiarühma. Kavatsetavast ümberkorraldusest on teavitatud lapsevanemaid ja lasteaed-algkooli töötajaid. Ümberkorraldamise tõttu koondatakse üks klassiõpetaja ametikoht, ülejäänud töötajad võivad jätkata samas lasteasutuses.

Ümberkorraldamine toimub 1. juulist 31. augustini ja töö Tallinna Lepistiku lasteaiana jätkub alates 1. septembrist.

Allikas: BNS

eTwinning projekte võib teha mistahes õppeaines, projekti kestus ja tegevused on osalejate otsustada - võib korraldada lauluvõistluse või kunstinäituse, õpilaste koostöös võib sündida ühine uurimus, valmida õppematerjalid ja esitlused.

Projekti saab konkursile esitada õpetaja, selleks tuleb luua partnerlusprojekt m!õne Euroopa kooliga ning registreerida see portaalis www.etwinning.net.

Võitjad ja auhinnad
- Esimese kuni kolmanda koha saavutanud projekti juhendanud õpetaja saab osaleda rahvusvahelisel koolitusel mõnes Euroopa riigis, võiduprojektides osalenud õpilastele on auhinnaks töötuba, mis põhineb tehnoloogia kasutamisel ja loovusel.
- Neljanda kuni kümnenda koha saavutanud projekte juhendanud õpetajatele on auhinnaks internetipõhiseks koostööks sobivad töövahendid.
- Projektivõistluse võitjad kuulutatakse välja 25. mail 2012 Tiigrihüppe Sihtasutuse õpilaskonkursside lõpuüritusel.
- eTwinningu projektivõistlusel osalemist arvestatakse ka Tiigrihüppe Sihtasutuse Tiigrikutsu peaauhinna andmisel koolile, mis paistab enim silma õpilaskonkurssidest osavõtmisel. Selle konkursi peaauhind on 10000 euro väärtuses tehnoloogiat.

Vaata täpsemaid tingimusi siit.

Lisainfo eTwinning projekti ja konkursi kohta:

Elo Allemann
Rahvusvahelise projektide juht
elo.allemann@tiigrihype.ee