Konkursile on oodatud videolood, mis kirjeldavad olukordi, kus eri põlvkondade inimesed avastavad digitaalset maailma koos.

Videolugu peaks keskenduma ühele probleemile ning pakkuma ka lahendusvariante, kuidas olukorraga toime tulla. Osalema on oodatud koolinoorte kuni viieliikmelised võistkonnad. Konkursi tingimused on toodud aadressil www.tiigrihype.ee. Tööde esitamise tähtaeg on 1. veebruar, parimaid töid saab näha Targalt internetis perepäeval 11. veebruaril.

"Avastame digimaailma üheskoos - turvaliselt!" õpilaskonkursil osalemist arvestatakse Tiigrihüppe Sihtasutuse Tiigrikutsu peaauhinna andmisel koolile, mis paistab enim silma õpilaskonkurssidest osavõtmisel. Peaauhinnaks on 10 000 euro väärtuses tehnoloogiat, mida kasutada õpilastele suunatud tegevuste arendamiseks – näiteks teadus- või meedialabori, robootikaklassi või muu analoogse loomiseks. Peaauhind antakse üle 25. mail toimuval õpilaskonkursside lõpuüritusel.

Tiigrihüppe Sihtasutuse õpilaskonkursside eesmärk on väärtustada õpilaste loovat tegevust ning näidata, kuidas igapäevane õppetöö ja tehnoloogiakasutus omavahel ühendada. Õpetajad saavad konkursside kaudu võimaluse tundma õppida uusi tehnoloogiaid, mida õppetöös kasutada.  Konkursid on seotud muuhulgas käsitöö, animatsiooni, muusika, matemaatika ja teiste valdkondadega. Viited kõikide konkursside täpsetele tingimustele leiate Tiigrihüppe Sihtasutuse veebilehelt.


Lisainfo:
Triin Kangur
Targalt internetis projekti assistent
Tiigrihüppe Sihtasutus
triin.kangur@tiigrihype.ee

Signe Rosin
Teadlikkuse tõstmise valdkonna juht
Tiigrihüppe Sihtasutus
signe.rosin@tiigrihype.ee

Tallinna ühisgümnaasiumis saab raskustes õpilane abi kooli tugikomisjonilt, kuhu kuuluvad kooli logopeed, õppealajuhatajad, vajadusel medõde, klassijuhataja ja mille tööd korraldab sotsiaalpedagoog Mai Einama, kirjutab Õpetajate Leht.

Tallinna ühisgümnaasiumi õppealajuhataja Aime Niidas osutab, et kool peab erivajadustega õpilaste abistamise kõrvalt tagama normaalsed õpitingimused ka ülejäänud õpilastele. Lihtne on öelda, et on õpetaja professionaalsuse küsimus, kuidas ta seda teeb. Kui aga klassis on paar hüperaktiivset last ja lisaks veel mõni kergema autismivormiga, käitumis- või isikuhäirega lapsed, siis olgu õpetaja kui tahes suur professionaal, spetsiaalse tugisüsteemita kogu klassile ta head õpikeskkonda tagada ei suuda.

Lähemalt loe teemast Õpetajate Lehest.

Teisipäevase korraldusega valmistub linn vähem menukate gümnaasiumide puhul käituma samal viisil, nagu läinud aastal Forseliuse ja Raatuse gümnaasiumiga, kus gümnaasiumi astuda soovijaid oli alla 60 ja uusi gümnasiste neis koolides vastu ei võetud, kirjutab Tartu Postimees.

Linna põhjenduse järgi on 60 uut õpilast arv, mille puhul on veel võimalik rahastada õpet nõutud kolmel suunal, ehkki riigi antavat raha arvestades peaks piir olema isegi 72 õpilast.

Eelmise aasta vastuvõtu korraldust on Tartu linnajuhid, sealhulgas abilinnapea Tiia Teppan, tauninud.

Tänavu sellise turumajandusliku otsuse langetamise taust on, et linnavalitsus peab gümnaasiumide vastuvõtu tingimused kinnitama 15. veebruariks, kuid alles 16. veebruaril arutab volikogu Tartu linna arengukava, mille osa on ka koolivõrgu ümberkorraldamine.

Pikemalt loe teemast Tartu Postimehest.

Innovatsioonis, loovuses ja püsivas õppimises nähakse üha rohkem tänaste globaalsete murede ja vastuolude lahendamise võtit, kirjutab Tallinna Ülikool oma pressiteates. Kui me räägime õppimisest, loovusest ja innovatsioonist 21. sajandil, siis millest me tegelikult räägime? Mis on tulevikuõppimine, millisel viisil võiks see pakkuda lahendusi täna riikide ja rahvaste ees seisvate murede lahendamiseks ning kuidas saaks tulevikuõppimine edasi viia Eesti ühiskonda ja hariduselu?

Tulevikuõppimist saab käsitleda mitmel viisil. See võib tähendada "nutikate" õpikeskkondade kujundamist, mis ergutavad innovatsiooni ja suurendavad õppimise tulemuslikkust. See võib ühendada tervikuks iseenesliku, "kogemata" õppimise argielus või ka õppimise formaal- ja mitteformaalhariduses, sh töökeskkonnas.

Selline vaade õppimisele võib minna kaugemale üksikisikust, analüüsides ja mõtestades õppimist perekonnas ja sõpruskonnas, koolis ja laiemates sotsiaalvõrgustikes, pidades oluliseks õpimotivatsiooni ja õppimisega kaasnevaid emotsioone, tundes  huvi selle vastu, kuidas inimesed ise mõtestavad oma õppimist. Tulevikuõppimisest arusaamiseks  on  kindlasti huvipakkuvad uue ja  interdistsiplinaarse teadmusvaldkonna - õppimisteaduste  (learning  sciences) - kogemused ning seda mõtestada püüdvad analüüsid.
 
Päevakava on kättesaadav siit.
 
Lisainformatsioon: Katrin Poom-Valickis, katrin.poom-valickis@tlu.ee, 619 9736.

Seminari korraldamist toetab haridusteaduse ja õpetajakoolituse edendamise programm Eduko.

Lasteaiateenust osutavate ettevõtjate arvates oleks riigihanke näol tegu hea ideega, sest nii tagaks linn teenuse osutamise fikseeritud tingimustel aastate jooksul, vahendab ERR Uudised.

Praegu annab linn eralasteadade üksnes toetust lasteaiakohtade loomisel, ka katab linn osaliselt lapsega seotud õpetamiskulud. Ent praegu kehtivad eraõiguslikud lepingud ei taga sellistele lastaaedadele kindlust, et linna ka näiteks viie või kümne aasta pärast teenust ostaks.

"Selleks, et oleks ühtne ja stabiilne võimalus teenust osutada, oleks pikaajalised ja läbi riigihanke teostatud teenuse ostud on mõlemale osapoolele rohkem kindlustunnet pakkuv," rääkis Tartu ühe esimese eralasteaia "Terake" juhatuse liige Andres Kuusman.

Elva gümnaasium kuulutab välja illustreeritud luuletuste konkursi 1.-9. klassi õpilastele. Tööd palume saata Elva gümnaasiumi hiljemalt 23.03.2012. Täpsem juhend ja kooli aadress kooli kodulehel.

Et mitte, käitumiskaart näpus, iga tunni lõpus aineõpetajalt, vahetunni lõpus korrapidajaõpetajalt ja koolipäeva lõpus klassijuhatajalt oma käitumisele kirjalikku hinnangut ja allkirja küsida, ise oma käitumist kirjalikult hinnata ning õhtul kodus emale või isale selgitusi jagada ja neilt allkirja nõuda, peavad Roosna-Alliku põhikooli õpilased tundides õpetajat kuulama ja ka vahetundides end vaos hoidma, kirjutab Järva Teataja.

Käitumiskaart peaks direktor Daina Pärdi selgitusel õpilasi natukenegi kooli kodukorra käitumisnormidele mõtlema panema. "Kaart on ühepäevane, kui see ei aita, siis nädalane, aga üldjuhul on päevasest kaardistki kasu," tunnistas ta. Peamised rikkumised, mille eest õpetaja käitumiskaardi avab, on tunni segamine - kas õpilane segab teisi või tõmbab pidevalt õpetaja tähelepanu endale või ei suuda keskenduda.

„Vara veel midagi lõplikku öelda, kogu aeg registreerutakse, aga näiteks Aegviidu ja Elistvere looduskeskuse loodusprogrammide kalender on juba täis,” tõdes RMK loodushoiuosakonna loodushariduse peaspetsialist Helen Luks Pärnu Postimehes. „Tallinnas on lapsi rohkem ja nii saavad Tallinna-lähedaste looduskeskuste kalendrid kiiremini täis, mujal sõltub see rohkem laste ja õpetajate aktiivsusest.”

Ent tungi on Pärnu kantigi, eriti Soomaa looduskeskusesse, mis pakub talvekampaania raames kahte programmi: „Metsaelanike aastaring - talv” ja „Kas on linnukesel muret?”.

„Tänaseks on programmide täitumus väga hea ja registreerunud on 28 gruppi üle Eesti,” ütles Soomaa looduskeskuse juht Triin Saluste, lisades, et rohkem gruppe pole võimalik talvekampaania ajal vastu võtta.

Elva gümnaasiumi 1.–6. klasside kasutuses neljakorruseline põhihoone ehk A-korpus on ehitatud 1950. aastatel ja remonti alustati selles majaosas aasta tagasi märtsivaheajal, valmis jõuti septembri alguseks, kirjutab Tartu Postimees.

Eilse ringkäiguga tähistati maja teise osa, mais remonti läinud B-korpuse valmimist. Majaosale paigaldati hea soojapidavusega aknad ning soojustati välispiirded.

Kogu hoone remont läks maksma ligi kaks miljonit eurot, millest 1 786 954 eurot saadi programmi Koit abil, 127 822 eurot tuli ka Kredexilt B-korpuse energiasäästlikuks ehitamiseks.

Pikemalt loe juba Tartu Postimehest.

Tuletõkkeuste puudumine on koolihoonetel kõige levinum puudus, mille kõrvaldamiseks on päästeamet Tartu linnale ettekirjutusi teinud ja mis senini täitmata, kirjutab Tartu Postimees. Ettekirjutusi on tehtud ka turvavalgustuse ja tulekahjuandurite ning mõne hoone puhul evakuatsioonipääsude puudumise pärast, selgub Keskerakonna fraktsiooni nõudel volikogule antud ülevaatest.

Tartu lasteaedade olukord on parem, nõuded on täitmata vaid kahel lasteaial, aga need täidetakse veel tänavu, kinnitas abilinnapea Jüri Kõre volikogus arupärimisele vastates. Aastatel 2008–2011 on paigaldatud tuletõkkeuksed kõikidesse lasteaedadesse, samuti on välja ehitatud või rekonstrueeritud turvavalgustussüsteemid ja automaatsed tulekahju signalisatsioonisüsteemid.

Täpsemalt loe Tartu Postimehest.