Pärnumaa koolide piirkonnavooru esimene mäng saab teoks teisipäeval, 24. jaanuaril Koidula gümnaasiumis ja selles osalevad tänavu nelja kooli, Sütevaka humanitaargümnaasiumi, ühisgümnaasiumi, Ülejõe ja Koidula gümnaasiumi võistkonnad, kirjutab Pärnu Postimees. Kõigepealt võistlevad omavahel 12. klasside õpilased.

Meediateemalist mängu korraldavad Koidula kool ja ajaleht Pärnu Postimees. “Meediamulli” eesmärk on arendada meediahuvi, panna proovile õpilaste meediateadmised ja -oskused.

Õppimisvõimalustest Euroopas, USAs ja teistes maailma piirkondades annavad hea ülevaate Dream Foundation ja Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskus. Seminarile on oodatud noored, kes soovivad minna välismaa ülikoolidesse kõrgharidust omandama ning otsivad selleks võimalusi, aga ka lapsevanemad, õpetajad ja teised, kes soovivad teemast head ülevaadet saada.

Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskus tutvustab seminaril lähemalt USA kõrgharidust ja sealsetesse ülikoolidesse kandideerimisega seonduvat, samuti tuleb juttu õpingute finantseerimisvõimalustest ja testidest. Dream Foundationi esindaja kõneleb lisaks USAle ka muudesse riikidesse kandideerimise tingimusi ja CAE (Certificate of Advanced English) eksamitest. Sõna saavad ka praegu Taanis õppivad tudengid, kes jagavad oma vahetuid kogemusi ja nõuandeid. 

Seminar on kõigile tasuta ja selles osalemiseks tuleb saata oma nimi märksõnaga „Välismaale õppima“  e-posti aadressile velli@taninfo.ee.

„Eesti keelt halvasti oskavatel koolilõpetajatel on tihti väiksemad võimalused oma potentsiaali välja arendamiseks. Selleks ootame oma 6. lendu noori, kes oleksid valmis õpetama keelekümblusklassides ja andma oma panuse ka nende noorte haridustee sillutamiseks,“ rääkis SA Noored Kooli tegevjuht Kaire Kroos pressiesindaja vahendusel. „Kaks aastat õpetajatööd keelekümblusklassis toob ühiskonda ka selliseid haridusprogrammi vilistlasi, kes on õppinud tundma venekeelsete koolide väljakutseid ja on valmis nende parandamise nimel panustamist jätkama,“ usub Kroos.

Noored Kooli nõukogu esimees Swedbank Eesti peadirektor Priit Perens näeb selles väga vajalikku lisavõimalust venekeelsetele õpilastele. „Mitmekeelsus mitmekordistab noorte tõenäosust hea töökoha saamisel. Eesti keelt halvasti või üldse mitte rääkiva noore võimalused tööturul on raskendatud, samas kui nii eesti kui vene keelt hästi oskavad noored on väga nõutud. Osalejate saatmine venekeelsetesse koolidesse on kahtlemata mõjukas samm lähemale Noored Kooli visioonile, et igal lapsel Eestis oleks võimalik saada hea haridus,“ rääkis Perens.

Esimene keelekümblust õpetav osaleja Kristell Päll, kes õpetab hetkel Haabersti Vene gümnaasiumis alustas pilootprojektina 5. lennu ridades 2011. aasta sügisel. Kui harilikult õpetavad Noored Kooli osalejad põhikooliõpilasi, siis keelekümbluse õpe algab algklassides. Keelekümblust õpetada soovivatel noortel on teiste osalejatega võrreldes suurem koormus, kuna peavad lisaks Noored Kooli koolitustele osalema ka keelekümbluskoolitustel.

Kandideerimiseks tuleb täita avaldus Noored Kooli koduleheküljel enne 29. veebruari. Avalduse võivad esitada kõik, kellel on vähemalt 2012. aasta kevadeks kõrgharidus. Kandideerida ei saa õpetajahariduse omandanud ega vähemalt aasta õpetajaametis olnud noored.

Igas koolis koostatakse referaate ja uurimistöid. Kui töö sisuline pool on valmis, tuleb see korrektselt arvutil vormistada. Sellel kursusel tutvustatakse üldiseid põhimõtteid, kuidas arvutil tööd vormistada: kuidas vormindada teksti, lehekülgi, tiitellehte, koostada sisukorda, lisada pilte, diagramme, tabeleid ja  viiteid kasutades programme MS Word 2003, MS Word 2010, OpenOffice.org Writer.

Kursus kestab 19. veebruarini ja selle ajaline maht on 12 tundi.

Uurimistöö ja referaadi vormistamise alal koolitavad huvilisi Koolielu aineekspert Evi Tarro Võru kesklinna gümnaasiumist ning õpetajad Ene Moppel ja Krista Kõlli Võru Kreutzwaldi gümnaasiumist.

Tutvu koolitusega lähemalt SIIN.

Esimese ettekirjutuse tegi päästeamet Rakvere linnavalitsusele juba 2006. aastal, nüüdseks on aga päästjate mõõt täis saanud ja linnavalitsus peab tasuma enam kui 1200 eurot sunni­raha, sest ettekirjutused Rakve­re linna algkooli automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) paigaldamise kohta on täitmata, kirjutab Virumaa Teataja.

Rakvere abilinnapea Ain Suur­kaev rääkis, et 2006. aastal oli Rakvere linna algkool esi­ta­tud renoveerimisraha saamiseks KOIT-kavasse, kuid paraku jäädi joone alla. “Samas on elu näidanud, et joone alt võib ka joone peale tõusta, ehk raha siiski saada,” lausus Suurkaev. Joone peale tõusmine jäi ära, kuid õige ruttu tekkis võimalus taotleda raha Šveitsi meet­mest, Šveitsi raha Eestisse jõudmi­ne on aga võtnud oodatust oluliselt kauem aega.

Lähemalt kirjutab Lääne Elu.

Nädalapäevad tagasi avati 2012 Google Science Fair. Käesoleval aastal võtab ettevõtmine töid vastu 13 erinevas keeles. Kõikide taotluste hulgast valitakse välja 90 regionaalselt finalisti. 15 neist valitakse võistlema finaalis Google'i peakontoris. Võistluse finalistid võistlevad stipendiumite, praktikavõimaluste ning reisi eest Galapagose saartele. 

Google'i võistlus on avatud 13-18-aastastele õpilastele. Õpilased saavad osaleda individuaalselt või 2-3-liikmeliste rühmadena. Konkursi tähtajaks on 1. aprill ning võistluse täpsem juhend asub siin. 

Miks Google sellist võistlust korraldab?

Google usub, et ülemaailmne ligipääs tehnoloogiale ja infole teeb maailmas parema koha ning vajadus tarviliku informatsiooni järele ületab kõik piirid. Võistlus toetabki neid eesmärke kutsudes võistlustulle noori õpilasi üle kogu maailma, andes neile võimaluse osaleda ning oma ideid tutvustada. 

Tutvu võistluse kohta korduma kippuvate küsimuste ja vastustega. 

Refereeritud freetech4teachers veebilehelt.

Tiigrihüppe Sihtasutusest külastasid messi kvaliteedijuht Enely Prei, koolituse valdkonna juht Urmo Uiboleht ja Koolielu peatoimetaja Merje Pors.

Läksime messile juba hommikul vahetult pärast avamist, mil kõik messil osalevate organisatsioonide esindajad pakatasid värskusest ja innukusest ning püüdsid igale möödujale just oma tootest või lahendusest rääkida.

BETTi kodulehe andmetel on messil igal aastal väljas umbes 650 eksponenti ning ürituse külastajaid on ligi 100 riigist. Nii pakub mess organisatsioonidele hea võimaluse end laiemale auditooriumile tutvustada, sõlmida uusi koostööleppeid ja leida huvilisi just oma sihtgrupist. Sealjuures ei kasutata kontaktide vahetuse eesmärgil enam visiitkaarte, vaid skaneeritakse külastaja messikaardi triipkood ja salvestatakse endale olulised andmed nii. Et huvilistel oleks lihtsam orienteeruda, olid boksid jagatud teatud sektsioonidesse – näiteks innovatsiooni ja tarkvara sektsioonid.

Lego ja robootika

 „Esmamulje oli selles mõttes natuke ehmatav, et mess oli nii suur ja oli väga palju võimalusi, mida õpetamisel kasutada. Kindlasti väga vahva ja huvitav mess,“ rääkis oma esimestest emotsioonidest esmakordselt BETTil käinud Pelgulinna gümnaasiumi huvijuht Tiina Tiit. „Kuna ma olen hariduselt algklasside õpetaja, köitsid mu pilku natuke mängulisemad asjad – näiteks jäi mulle silma Lego boks ning robotite ehitus, mis on mõeldud muidugi nii algklassiõpilastele kui ka vanema astme õpilastele.“

Kui Lego klotse teavad kõik ja ollakse ehk oma käegagi mõne konstruktsiooni kokku pannud, siis nüüd on välja töötatud ka Lego lahendused haridusasutustele – näiteks saavad õpilased oma loovust ja analüüsivõimet rakendada robootikas, saades sellega teadmisi nii teadusest, tehnoloogiast kui ka matemaatikast. Tiigrihüppe Sihtasutus on põnevad legod ja robotid toonud ka Eesti koolidesse. Juba neljandat aastat korraldab MTÜ Robootika robotiteatrit, koolitusi ja Robomiku võistlust.

Esimest korda külastas messi ka Tallinna Haridusameti IT vanemspetsialist Kätlin Kalde. „Hästi palju erinevaid valikuid, tohutul hulgal head tehnikat ja infotehnoloogia vahendeid, mis aitavad muuta õpilastel õppimise loominguliseks, alates alushariduse tasemest kuni ülikooli eri astemeteni,“  tõi ta muljetena välja.

Kaldet köitsid enim erinevad interaktiivsete tahvlite lahendused, seal hulgas ka pelgalt tarkvarapõhised lahendused, mis ei nõua spetsiaalset riistvara. Samuti tundis ta suuremat huvi 3D lahenduste kasutamise vastu õppetöös ning tutvus ka õppeotstarbeliste tahvelarvutitega, mis ongi mõeldud spetsiaalselt matemaatika, emakeele, muusika või muu õppeaine õpetamiseks. „Sain teada, et näiteks Inglismaal toodetakse paljusid selliseid odavaid variante, mis ongi mõeldud konkreetselt erinevate ainete õpetamiseks. Samuti oli messil tahvelarvuti laud lasteaiale erinevate võimalustega käeliseks tegevuseks ning tahvelarvutid, mille saab muuta täismõõdus süntesaatoriks, teadusprogrammiks jne,“ lisas Kalde. Ta katsetas ka Kinect (Microsofti tehnoloogia, mis võimaldab tuvastada kasutaja kehaliigutusi) tooteid - näiteks tundide jaoks spetsiaalselt programmeeritavat tahvlit, mida saab kasutada koos liikumisega erinevate ainete õpetamisel (vaata ka SIIA.)

Interaktiivsed tantsumatid kehalise kasvatuse tunnis kasutamiseks. Foto: Merje Pors.

Terviklahendused

Tallinna Reaalkooli haridustehnoloog Tiia Niggulis tunneb oma töös kõige suuremat puudust terviklahenduste järele ja seega otsis ta BETTil just vastavaid bokse.  „Väga palju pakutakse IT terviklahendusi koolidele – infosüsteemid, mis sisaldavad endas töötajate, õpilaste ja lastevanemate haldust, ID kaartide haldust, listide ja SMSide kasutamist, toiduraha ja printeri kasutamise raha kogumist, ruumide broneerimist jmt,“ osutas Niggulis.

Muu hulgas tutvus ta ka interaktiivsete tahvlitega sama funktsiooni omavate puutetundlike teleritega ning mobiilse arvutiklassi lahendusega  -  arvutitest (sülearvutid ja tahvelarvutid) transportimise, laadimise ja sünkroniseerimise kappideni välja.

Messil oli ka väljas erinevaid kompaktseid mööblilahendusi – näiteks kompaktne lahendus, kus WIFI-ühendusega arvuti on laua sisse integreeritud – nupule vajutades tuleb välja ekraan (nt m2desk). Väga palju oli erinevaid lahendusi alushariduse ja algklasside jaoks – alates erinevatest mängu- ja õppekeskkondadest (nt busythings.co.uk või Petra's Planet) kuni spetsiaalselt väikestele mõeldud vastupidavate kõrvaklappideni. Samuti pöörati tähelepanu sellele, kuidas parandada suhtlust kooli ja lapsevanema vahel. Näiteks tutvustas oma mõtteid Suurbritannia õpetaja Tim Handley, kes peab veebikeskkonda http://www.mrhandley.co.uk/, kus lapsevanemad saavad õppetegevustele tagasisidet anda, näha oma laste töid ning koolis tehtud videosid ja pilte.

Messil tutvustas end teiste seas heategevusorganisatsioon IT Schools Africa, mis kogub Suurbritanniast kokku piisavalt uued töökorras lauaarvutid ja laptopid ning transpordib need Lõuna-Aafrika riikide koolidesse, kus esmalt õpetatakse arvuti alal välja õpetajad, kes hiljem omakorda õpilastele arvuteid tutvustavad.

BETTi külastas ka haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, kes pidas enne seda kõne rahvusvahelisel haridusfoorumil, kus ta avaldas muret, et tehnoloogilised vahendid pole haridussüsteemile loodetud kasu toonud. Tema hinnangul tuleks tänapäeval tähelepanu pöörata eelkõige oskuste arendamisele ja kontseptuaalsele muudatusele hariduses. „Ma arvan, et väljakutse on kogu maailma jaoks üsna suur, väikse riigina õnnestub meil siin ühte-teist ära teha ehk kergemini kui suurtes riikides."

Üldiselt võib öelda, et BETT on suurepäraseks ideede ammutamise kohaks igale haridustehnoloogile ja igale õpetajale, kes on huvitatud tehnoloogia integreerimisest õppetöösse.

Melu BETTil. Foto: Merje Pors.

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo kohtus BETTil Suurbritannia endise haridusministriga (haridusminister aastail 2002-2004) Charles Clarke'iga. Pilt: haridus- ja teadusministeerium.

Võistluse teemaks on "Reisimine". Oodatud on must-valged originaaltööd formaadiga 210x297 mm (A4). Tööde arv on piiramatu. Iga töö tagaküljele tuleb kirjutada oma ees- ja perekonnanimi, kool, klass ja aadress.

Tööd tuleb saata või tuua 1. aprilliks 2012 Tartu kunstigümnaasiumi aadressil Aianduse 4, 50110 Tartu, õpetaja Paul Kunman.

Töid ei tagastata, paremad tööd pannakse välja näitusel.

Täpsem info: Eele Kants, Tartu kunstigümnaasiumi huvijuht, eele.kants@tkug.tartu.ee

 

Internetti kasutatavatest linlastest 96 protsenti kinnitab, et omab kodus internetiühendust. Enamasti ehk 74 protsendil vastanutest on selleks juhtmega püsiühendus, vähemal määral juhtmeta internetiühendus ja muud andmeside viisid. Koduse internetiühenduse on pealinlased enamasti sõlminud ühega kolmest suuremast teenusepakkujast, Elioniga 33, Starmaniga 28 ja STV-ga 25 protsenti.

Telepilti võetakse Tallinna kodudes vastu enamasti STV kaabeltelevisiooni vahendusel, mida kasutab 35 protsenti vastanutest. STV-le järgneb 34 protsendiga Starman ja 22 protsendiga Elion.

Igapäevases asjaajamises on internetikasutajatest tallinlased enim kokku puutunud mõne asutusega e-posti teel suhtlemisega, mida on teinud 78 protsenti vastanutest, või taotluse esitamine ja teenuse eest maksminega internetis, mida on teinud 70 protsenti.

Kõige aktiivsem sihtrühm erinevate elektrooniliste lahenduste ja võimaluste kasutamisel asjaajamistes on 20-29 aastased, eesti keelt kõnelevad, kõrgemalt haritud ja kõrgema sissetulekuga, töötavad või õppivad inimesed.

Turu-uuringute AS viis mullu sügisel Tallinna linnakantselei tellimusel läbi Tallinna avalike teenustega rahulolu teemalise avaliku arvamuse uuringu. Uuringu käigus küsitleti 1510 pealinlast vanuses 15 aastat ja vanemad.

Allikas: BNS