Tallinna koolide IKT nõukogu  liikme ja Tallinna Pelgulinna gümnaasiumi arendusjuhi Birgy Lorenzi sõnul on Pelgulinna gümnaasiumi ja Elisa ühisaktsiooni eesmärgiks katsetada uudseid mobiiltehnoloogia vahendeid ja tehnoloogiaid tavakoolis, märgib Elisa oma pressiteates.

„Tahame testida ja luua metoodika nutitelefonide rakendamiseks õppetöös,“ lausus Birgy Lorenz. „Plaanis on välja töötada erinevaid lahendusi, kuidas koolid saaksid mobiiltelefone kasutada aine eesmärkide saavutamisel. Mitmed noored õpetajad on huvitatud oma aine raames uue tehnika testimisest ja ülesannete loomisest,“ rääkis Lorenz.

Võimaluse korral laieneda

„Pelgulinna gümnaasiumi õpilased on juba ka ise välja töötanud mitmeid ideekavandeid, kuidas koolitööd nutitelefonide toel elavdada,“ sõnas ta. Näiteks mõtlesid põhikooli ja keskkooli õpilased välja, kuidas teha nutitelefonidega õppefilmid erinevate matemaatika ülesannete teemal ning kuidas õppefilmi tunnis kasutada.

„Kavas on ka kooliümbruse kaardistamine ja GPS raja maha panemine looduses, seejuures õpivad asjaosalised pildistamist ja GPS-i kasutamist. Muidugi tahame õppida kasutama ja looma erinevaid mobiilseid app`e ehk rakendusi ning seda nii õpilaste kui ka õpetajate poolt,“ osutas Lorenz.

Elisa tootejuht Mailiis Ploomanni sõnul on noored tänapäeval väga aktiivsed nutitelefonide kasutajad. „Kui nad nutifone niikuinii väga aktiivselt kasutavad, siis on mõistlik õpetada neile võimalikult palju kasulikke tegevusi,“ lausus Ploomann. „Täna kasutavad noored nutitelefone peamiselt mängimiseks ja sotsiaalmeedia kanalis Facebook suhtlemiseks, kuid antud projekti eesmärgiks ongi õpetada noortele palju enamat ning kasulikumat,“ ütles ta.

Birgy Lorenzi sõnul aitab nutitelefon lisaks erineva infoga kursis olemisele viia läbi ka õpiülesandeid, mis meenutavad reaalset elu ning tuleviku töökoha situatsioone. „Kasvõi võimalus õppida-töötada kaugtöö keskkonnas, koostöös teiste riikide ettevõtetega või töö innovaatilises firmas, kus inimesi väärtustatakse mitte laua taga istumise eest kellast kellani, vaid tegeliku töö tegemise eest – kus iganes see vajalikuks peaks osutuma,“ lausus Birgy Lorenz.

Testprogramm käivitatakse Pelgulinna gümnaasiumis ning programmi edukuse korral soovib Birgy Lorenz nutitelefonide õpet riiklike vahendite toel laiendada ka teistesse Tallinna ja Eesti koolidesse.

Foto: Flickr

Gümnaasiumi ja kutseõppeasutuste õpilased peavad oma eksamivalikutest teatama kooli juhtkonnale, varemlõpetanud saavad riigieksamitele registreeruda riigiportaali www.eesti.ee päringukeskkonna vahendusel või täita avalduse, mille vormi leiab eksamikeskuse kodulehelt www.ekk.edu.ee, märgib Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus oma pressiteates.

Peale 20. jaanuari enam 2012. aasta riigieksamitele registreeruda ei saa. Seepärast paneb eksamikeskuse eksamikorralduse juhataja Andres Ääremaa kõikidele varemlõpetanutele, kes soovivad sel aastal riigieksameid sooritada, südamele, et nad kindlasti tänase päeva jooksul soovitud eksamitele registreeruks.
 
Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb sooritada viis lõpueksamit, neist vähemalt kolm peavad olema riigieksamid. Eesti õppekeelega koolides on kohustuslik eesti keele riigieksam, vene või muu õppekeelega koolides eesti keele kui teise keele eksam. Ülejäänud riigieksamid saab õpilane valida kooli õppekavas olevate järgmiste õppeainete hulgast: vene keel (vene õppekeelega koolis/klassis), inglise keel, saksa keel, prantsuse keel, vene keel (võõrkeelena), bioloogia, keemia, matemaatika, füüsika, geograafia, ajalugu, ühiskonnaõpetus.
 
Riigi- ja koolieksamite valikut õpilane samal aastal muuta ei saa, st eksameid ei saa lisada, vahetada ega valitud eksamist loobuda. Kool saab lõputunnistuse väljastada 12. klassi õpilasele, kellel on kõikide õppeainete kooliastmehinded vähemalt rahuldavad ja kes on kõik valitud lõpueksamid (nii kooli- kui riigieksamid) sooritanud positiivselt.
 
Sellest aastast muutub eesti keele ja vene keele (emakeelena) riigieksami vorm, mis koosneb nüüd kahest osast – tekstide mõistmine ning tekstiloome. Seega on varasema eksamivormiga võrreldes lisandunud funktsionaalse lugemis- ja kirjutamisoskuse kontroll. Uue eksamivormiga peavad arvestama ka need varemlõpetanud, kes soovivad sel aastal uuesti eesti keele riigieksamit sooritada.
 
Õpilastele muutub lihtsamaks mitterahuldavalt sooritatud eksami vahetamise kord. Kui varasematel aastatel sai mitterahuldavalt sooritatud eksami asemel valida riigieksami mõnes teises aines peale seda, kui õpilasel kahel korral eksam ebaõnnestus, siis alates käesolevast õppeaastast võib valida teise eksami juba peale esmasooritust. Tingimuseks on, et samas aines ei tohi eelnevalt olla sooritatud ei kooli- ega riigieksamit.
 
2012. aasta riigieksamid algavad 23. aprillil eesti keele kui teise keele kirjaliku osaga ning lõpevad 12. juunil füüsika riigieksamiga. Riigieksami e-tunnistused on kättesaadavad ja alla laaditavad alates 20. juunist riigiportaali www.eesti.ee päringukeskkonnast.
 
Lisainfo: Andres Ääremaa, eksamikorralduse osakonna juhataja, tel 7350 560, andres.aaremaa@ekk.edu.ee

Pille rääkis Õpetajate Lehele, et lasteaednike, laste ja lasteaiakohta soovivate perede probleemid on sarnased kõikjal Eestis: alustades sellest, et ei suudeta luua kõigile soovijatele kohti, omavalitsused tõstavad või langetavad palgaraha oma parema äranägemise järgi, lasteaedade hooned on amortiseerunud ning õuealad vananenud atraktsioonidega. Rääkides laste arvust ühe õpetaja kohta on Pille sõnul peamine tagada laste turvalisus ja järelevalve kogu päeva jooksul ning esialgu peaksime püüdma saavutada olukorda, kus rühmas oleks kümme last ühe õpetaja/abiõpetaja kohta.

Rohkem kui kümne aasta tagune ümbernimetamine kasvatajast õpetajaks on lasteaiaõpetaja kutse mainele Pille hinnangul mõjunud väga hästi. "Õpetaja on kõrgharidusega spetsialist, kasvataja on iga lapsevanem ja kodanik. Eesti lasteaiaõpetajatel on hea haridus ja lasteaiaõpetaja ametit peetakse oluliseks," osutas ta.

Pikemalt loe intervjuud Õpetajate Lehest.

Foto: Madli Leikop

Õpilaskoduga võidab õpilane vähemalt kaheksa tundi nädalas, ütles Varstu gümnaasiumi direktor Maido Mändmets Õpetajate Lehele, küsides samas, mis on aja­võidu hind.

Õpilaskodu vajab personali: korista­jaid, kasvatajaid, psühholooge, noorsootöötajaid - nad kõik on hädavajalikud, sest keegi peab ju õpilasi õppimisel aitama, neile põnevat huvitegevust pakkuma, vajadusel maha rahustama, uneajal vaikuse tagama. Kõik need inimesed peavad olema ilmselt riigi palgal, sest omavalitsustel pole selle töö tasustamiseks raha, aga kas riigil on? Kodus emale muresid kurtes ei pea laps sentigi maksma ning lapsel on kodus ka oma tuba, arvuti, televiisor, internet, voodilinad jm tasuta käes. Edasi loe arutelu õpilaskodude vajalikkuse üle juba Õpetajate Lehest.

Sellisel juhul saaksid nooremad õpilased kooliteed alustada kodukoha läheduses, kirjutab Saarte Hääl. Põhikooli vanemate klasside õpilased jätkaksid aga õpinguid mujal.

Näiteks võiksid koolivõrgu arendamisel koostööd teha Lümanda, Kihelkonna ja Kärla. “Sellisel juhul õpiksid nooremad lapsed esimestes klassides oma kodu vahetus läheduses, põhikooli vanemate klasside õpilased aga näiteks Kärlal,” selgitas Pihel. “Arvan, et õpilastranspordi korraldamisega tuleksid vallad toime.”

Piheli sõnul tuleb kõigil omavalitsustel maakonna koolivõrk koos üle vaadata, lähtudes seejuures maakonnast kui tervikust ja mitte ainult oma valla huvist. Kui analüüsida Saare maakonna elanikkonna vanuselist koosseisu, siis näitavad arvud väga selgelt – juba õppeaastaks 2017/2018 on valdades massiliselt põhikoole, kus vanemates klassides on vaid neli õpilast või isegi vähem.

Saaremaa arenduskeskuses koostatud prognoosist nähtub, et lähiaastateks jätkub õpilasi Leisi ja Orissaare põhikooliossa, Kärla ja Salme põhikooli ning enam-vähem võib rahul olla ka Muhu ja Valjala põhikooliga.
Kõigi teiste maakoolide osas on tegemist üsna väikeste arvudega ja seega vajaks kaalumist, mitme klassiga kooli on ühte või teise piirkonda vaja, et väikeste laste koolitee oleks lühike, aga vanemad õpilased saaksid õppida koos piisava hulga eakaaslastega.

Ta lisas, et Aste ja Kaarma osas näitavad numbrid suurt erinevust prognoositava ja tegeliku olukorra vahel, sest nende koolide paljud potentsiaalsed õpilased asuvad õppima ilmselt linna koolides.

Käina vallavanema Ilmi Aksli sõnul on kiire tegutsemise korral võimalik uue kooliga alustada 1. septembrist 2013, kirjutab Hiiu Nädal. „Et kui ta [koolireform] tuleb sellisel kujul, nnagu see praegu eelnõus kirjas on, siis võib Hiiumaale jääda niisugune gümnaasium, kus on siis vähemalt 75 õpilast ja kolm õppesuunda,“ rääkis Aksli ja lisas, et Kärdlaga on sel teemal plaani peetud ning ollakse seisukohal, et kahepeale saadakse gümaasiumiga hakkama.

„Mõte oli see, et kaks õppesuunda on Kärdlas, üks suund Käinas ja see on Kärdla ühisgümnnaasium,“ selgitas Käina volikogu esimees Üllar Padari.

Hiiumaal seisab tõenäoliselt ees veelgi koolide liitmisi. Kui Kõpu internaatkooli tahetakse sulgeda, siis on selle päästmise ainsaks võimaluseks see Kärdla ühisgümnaasiumiga liita - selleks aga on vaja, et kõik omavalitsused sellega nõus oleksid ning selle rahastamisel osaleksid.

Lobjakase mõtteid streigi teemal saab lugeda Postimehe arvamusküljelt.

Tiigri Tegija auhinna võitnud kool saab võimaluse ajakohastada 10 000 euro eest kooli IKT taristut.
Tiigri Tegija auhinna võitnud õpetaja saab võimaluse katta 2000 euro ulatuses enesetäiendamise kulusid välisriigis või tehnoloogiavahendite soetamist.

Tutvuge kandideerimise tingimustega siit ja esitage kindlasti kandidaat, et kool ja õpetaja saaks väärilise tunnustuse! Kandidaatide esitamise tähtaeg on 20. jaanuar 2012. Võitjad tehakse teatavaks 21. veebruaril Tiigrihüppe Sihtasutuse aastakonverentsil, auhinnad annab üle sihtasutuse patroon, Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.

Kirjastus Avita saatis osa värskest õppematerjalist Viljandi koolidesse alles eelmisel reedel, mis tähendas seda, et poolaasta esimesel nädalal tuli mõnes tunnis õpetajatel endil otsustada, millise teemaga õppetööks ettenähtud aega sisustada, kirjutab Sakala.

Väikesi puudujääke oli veel üleeilegi: näiteks polnud saabunud neljanda klassi loodusõpetuse ja eesti keele õpikud. Viljandi gümnaasiumide õppejuhatajad märkisid, et õpikute hilinemine tekitab küll mõõdukalt segadust, kuid pole koolitööle suuri takistusi seadnud.

Avita turundusjuht Anneli Veskimäe rääkis, et kirjastus oli õppeasutusi mõne raamatu ja töövihiku hilinemisest teavitanud kohe, kui probleem trükikojaga ilmnes, ja on püüdnud õpetajatele igati abiks olla.

Riikliku ja üle-Euroopalise konkursi võitjad sõidavad tasuta kahepäevalisele reisile Brüsselisse.

U4Energy konkurss on avatud kolmes kategoorias:

1) Kuidas muuta kool energiaefektiivseks

2) Pegagoogilised meetodid energiatõhususe teadlikkuse tõstmiseks.

3) Parimad ideed ja tegevuskava energiatõhususe teadlikkuse suurendamise kampaaniaks

Õpetajatele on avatud kõik kolm kategooriat. Õpilasi oodatakse osalema teises ja kolmandas kategoorias. Lisaks on erikonkurss riigi parima energiaefektiivsuse initsiatiivile.

U4Energy konkurss on ainulaadne võimalus koolidele ja õpetajatele aidata juurutada kooliharidusse uut õppevaldakonda, mille teadmisi üha rohkem ja rohkem vaja läheb. Õpilastele on konkursist osavõtmine väga heaks võimaluseks saada meeskonnatöö kogemust ja saada palju kasulikke teadmisi energiavaldkonnast. Pingutuse eest on riigi parimatele lisaks kahepäevasele reisile Brüsselisse auhinnaks raamitud tunnistus, jätkusuutlikkuse karikas ja energiakomplekt koolile.

U4Energy kodulehel saab juba registreerida konkursile. Esimesed 1500 registreerujat saavad õpilase vahendikomplekti, milles on u4energy kleebised, debatikaardid, suur plakat ja juhised, kuidas võistlusportaalis olevaid allikaid parimal viisil kasutada. Konkursile saab töid esitada 16. maini.

Põhjalikum ülevaade on kirjas konkursi Eestipoolse koordinaatori, Eesti Roheline Liikumine, kodulehel.