Loengut internetiturvalisuse teemal käis kuulamas ka Koolielu. Family Online Safety Insitute (FOSI) projektijuht David Miles tõdes, et sotsiaalmeedia ja anonüümsus internetis on noortele arvutis käitumise reeglite õpetamisel tõeliseks väljakutseks. "Nii nagu oma lastega tuleb õigel ajal rääkida seksist, tuleb samalaadne arutelu maha pidada ka internetiturvalisuse teemal. Tuleb rääkida, mis on arvutis sobiv ja mis mitte."

Miles rõhutas, et riigid saavad internetiturvalisuse alal teha koostööd, kuna viis, kuidas noored üle maailma internetti kasutavad, on väga sarnane.

Kindlad reeglid

Üks võimalus, kuidas alaealisi ebasobivatest veebilehtedest eemale hoida, on osade lehekülgede tsenseerimine. Samas tõdes Miles, et lapsevanematena oleme me laste elud nii ära planeerinud, et ei ole ime, kui nad internetis riske võtavad ja neile mitte mõeldud lehekülgi kasutavad. „Riskantne käitumine internetis ei pruugi tingimata reaalse kahjuni viia – noored avastavad, kes nad indiviididena on,“ osutas ta. Nii et ühelt poolt tuleb riske ohjata, teiselt poolt peab olema ka usaldus laste suhtes.

FOSI hinnangul peaksid koolid välja arendama n-ö kindla poliitika selles osas, kuidas koolis internetti kasutatakse, kui ka selles osas, kuidas koolis mobiiltelefone, iPode, õpilaste sülearvuteid jms kasutada võib. Koolid peaksid tagama, et õpilastel on selge arusaam kooli seatud reeglitest ning reeglite rikkumisega kaasnevatest tagajärgedest.

Et noored õpiksid internetis turvaliselt tegutsema, ei saa üle ega ümber hästi informeeritud ja kaasatud lapsevanematest. Vanemad peaksid looma oma majapidamise reeglid interneti kasutamiseks – kui kaua võivad lapsed seal aega veeta ning millisele sisule nad ligi pääsevad. Selliste reeglite kehtestamine annab hea võimaluse alustada dialoogi laste ja vanemate vahel sellest, mida lapsed internetis teevad ning millist käitumist vanemad neilt seal ootavad.

Integreerimine õppekavasse

James Garnett , kes on internetiturvalisuse projekti juht Suurbritannias, pööras oma sõnavõtus suurt tähelepanu internetiturvalisuse integreerimisele õppekavasse. „Tuleb pakkuda laiapõhjalist ja tasakaalus õppekava, mis muu hulgas õpetab ka internetis turvaliselt tegutsema.“ N-ö meedia kirjaoskuse tunnid (media literacy) peaksid toimuma kõikides kooli astmetes ning seda aineid läbivalt, mitte üksiku tunnikesena.

Samas jääb ainult õpetamisest väheks – Garnetti hinnangul peaks õpilaste saadud teadmisi internetiturvalisuse alal ka hindama – siis on selge, kui hästi seda valdkonda mõistetakse. Igas koolis peaksid tema sõnul olema internetiturvalisuse eksperdid, kelle poole vajadusel pöörduda.

Oma sõnavõtu lõpuks rõhutas Garnett internetiturvalisuse olulisust praegu koolis käiva põlvkonna jaoks, kelle jaoks ei ole kunagi olnud maailma ilma internetita. „See on küsimus laste online-mainest (online reputation) – kõik, mida sa teed algkoolis ja põhikoolis, võib sind ka tulevikus mõjutada.“

Tutvu lähemalt ka FOSI veebilehega.

Väiksel fotol David Miles (vasakul).

Pildistas: Merje Pors

Konkursile saadetud töid hinnatakse eraldi põhikooli ja gümnaasiumi astmes ning hindamine toimub kahes voorus, märgib Sihtasutus Archimedes oma pressiteates. Lõppvooru pääsenute hulgast valitakse välja võitjad, kelle vahel läheb jagamisele preemiafond 11 400 euro ulatuses. Rahalisi auhindu jagub ka I preemia saanud tööde juhendajatele. Lisaks valitakse premeeritute seast Eesti esindajad Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursile Bratislavas ning rahvusvahelisele teaduskonkursile Intel ISEF Ameerika Ühendriikides.

Euroopa Liidu noorteadlaste konkurssi peetakse 2012. aastal juba 23. korda. Igal aastal osaleb konkursil ligikaudu 120 noort 33 riigist. Konkursi auhinnafond on 46 500 eurot. Eestlased osalevad konkursil alates 2002. aastast ja on korduvalt koju toonud eriauhindasid ning ühel korral ka konkursi 3. preemia.

2011. aastal sihtasutus Archimedese eripreemia, osalemisvõimaluse International Wildlife Reseach Week’il Šveitsi Alpides võitnud Pilleriin Peetsi sõnul oli tegemist vapustava seiklusega, mille käigus oli võimalik leida endale suurepäraseid sõpru, palju kogemusi looduse uurimises ning samuti oma isiklik uurimisobjekt.

Alates 2012. aastast on riikliku õpilaste teadustööde konkursi partnerid Eesti Tervishoiu Muuseum ning Tartu Keskkonnahariduse Keskus, kes samuti korraldavad teadustööde konkursse õpilastele (vastavalt tervishoiualaste uurimistööde konkurss ja keskkonna-alaste uurimistööde konkurss, tähtajaga 1. märts 2012). Selleks, et kõiki konkursse nähtavamaks muuta ja neile mugavalt töid esitada saaks, loodi ühine tööde esitamise keskkond.

Konkursitööd ja muud vajalikud dokumendid tuleb esitada Sihtasutusele Archimedes 1. märtsiks 2012. Täpsem informatsioon konkursi osalemistingimuste ja töödele esitatavate nõuete osas on toodud Archimedese veebilehel.

Konkursi auhinnad antakse üle 27.-28. aprillil toimuval õpilaste teadusliku ühingu konverentsil Tartus, kus parimad tööd ka esitlusele tulevad.
 
Lisainfo:
Kaili Kaseorg, konkursi koordinaator;  kaili.kaseorg@archimedes.ee, 730 0332, 5805 0869

Kuidas oleks võimalik 1000 eurot kuus kätte saada ning milline on reaalsus praegu, loe Maalehest.

"Praeguseks on tõesti inimesi puhaste mudelitega ja valemitega pisut ärritatud ning paistab, et hoolivust on väheks jäänud, kuigi see võiks olla valemi osa," rääkis Lukas ETV saatele "Terevisioon" antud intervjuus, vahendab ERR Uudised.

Lukas märkis, et kuigi Eesti on väike, on piirkondlikke erisusi väga palju ning neid tuleb koolivõrgu ümberkorraldamisel ka arvestada.

"Soovitan kõigil omavalitsustel esiteks väga tõsiselt võtta osa aruteludest, teiseks ka omavahel naabritega koolivõrgu arutelusid pidada," ütles ta.

Kui kolm-neli omavalitsust suudavad omavahel kokku leppida, kuhu jääb piirkondlik gümnaasium, siis on Lukase sõnul võimalik selles piirkonnas ka maakonna keskusest eemal gümnaasiumi hoida.

Täpsemalt kirjutab teemast Postimees.ee.

Lähemalt kirjutab teemast Postimees.ee.

Konverentsi ettekannete põhjal koostatud kogumikus analüüsitakse õpetajahariduse erinevaid tahke, teatas Eduko koordinaator. Kogumiku toimetajad on Eve Eisenschmidt (Tallinna Ülikool) ja Erika Löfström (Helsingi Ülikool).

„Õpetajahariduse kvaliteet on õpetajaid koolitavate ülikoolide võrgustiku liikmete uurimis- ja arendusteemaks. Võime tõdeda, et Eesti probleemid ei ole unikaalsed ja mõne probleemi lahendamiseks tasub naabrite kogemusega tutvuda,“ selgitab kogumiku toimetaja Eve Eisenschmidt.

Kogumikud jõuavad kõikide Eduko partnerkõrgkoolide raamatukogudesse. Kogumiku elektrooniline fail: TEPE konverentsi kogumik.

Õpetajahariduse kvaliteedi võtmeküsimustele keskendunud konverents toimus Tallinna Ülikoolis 2010. aasta sügisel. Konverentsi koduleht asub SIIN. Lisainfo TEPE võrgustiku kohta SIIT.

Kogumik valmis Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi Eduko toel.

Tartu haridustöötajate liidu juhatuse esimees Kalle Kalda ütles Tartu Postimehele, et streigiga ühinemise otsus sõltub Tartu linnavalitsusest. "Tartu õpetajate ametiühingu nimel on mul praegu vara öelda, kuidas ja mis vormis me üleriigilises ürituses kaasa lööme, sest meie läbirääkimised linnaga on veel pooleli," ütles Kalda.

Haridustöötajate ametiühing taotleb linnalt kollektiivlepinguga astmepalkade tõusu, mis kataks ära viimaste aastate hinnatõusu. "Me nõuame riigilt tulnud raha õiglasemalt ümberjagamist ehk astmepalga suurendamist praeguse palgafondi piires," ütles Kalda ning lisas, et jutt käib nn vabast rahast, mida koolidirektorid saavad praegu kasutada oma äranägemise järgi.

Pikemalt loe teemast Tartu Postimehest.

Mitteelukohajärgseteks koolideks on Tallinnas Inglise kolledž, juudi kool, Prantsuse lütseum, reaalkool, Tõnismäe reaalkool ja vanalinna hariduskolleegium. Nende koolide 1. klassidesse toimub vastuvõtt veebruaris kooli vastuvõtukorra ehk sisseastumiskatsete alusel, selgitas Tallinna haridusameti hariduskorralduse teenistuse direktor Meelis Kond kolmapäevasel linnavalitsuse pressikonverentsil ajakirjanikele.

Gustav Adolfi gümnaasiumis, Tallinna 21. koolis, Saksa gümnaasiumis ja Linnamäe Vene lütseumis komplekteeritakse Kondi sõnul mittelukohajärgselt üks klass. Seda vältimaks olukorda, kus kooli ümbruses elavatel lastel puudub võimalus lähima kooli 1. klassi pääsemiseks.

Lapsele 1. klassi õppekoha saamiseks tuleb esitada Tallinna haridusametile 1.-15. märtsini taotlus, mida saab teha elektrooniliselt eKooli keskkonnas või tuues paberil haridusametisse. Taotluse esitamine on Kondi sõnul vajalik seetõttu, et rahvastkuregister ei anna kogu kooli määramiseks vajalikku infot, nagu õppekeel või õdede-vendade õppimine samas koolis. Kui laps elab rahvastikuregistri andmeil Tallinnas, kuid ei lähe Tallinna koolis 1. klassi, tuleb vanemal teavitada sellest haridusametit.

Kui taotlus on haridusametile elektroonilisel või paberkandjal esitatud, siis teavitab haridusamet hiljemalt 25. mail lapsevanemaid elukohajärgsest koolis eKooli kaudu e-posti teel või lapse rahvastikuregistri järgsel aadressil. Hiljemalt 10. juuniks tuleb lapsevanemal koolile teatada, kas laps hakkab seal õppima või mitte. Alates 15. juunist saavad kõik soovijad esitada taotlusi koolide vabadele kohtadele.

Allikas: BNS

Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi juurde kuuluv Keskkonnaajaloo Keskus (KAJAK) on interdistsiplinaarne uurimiskeskus, mille eesmärgiks on ühendada Eestis tegutsevaid teadlasi, kelle huvivaldkonda kuulub keskkonna ja inimkultuuri koosmõju ning nende vastastikune toime ajaloo vältel meie praeguse ja tulevase keskkonna ning kultuuri(de) kujundamisel, märgib Tallinna Ülikool oma pressiteates.

„Paljud uurijad on viimastel aastakümnetel tegelenud teemadega, mis keskkonnajaloo valdkonda kuuluvad, kuid laiem koostöö erinevate valdkondade ja asutuste vahel on jäänud siiski harvaks. Et arendada võimalikult laiapõhjalist keskkonnajalugu, mis väljuks seniste individuaalprojektide raamest, on keskuse liikmete seas erinevate distsipliinide esindajaid ajaloolastest ja arheoloogidest, klimatoloogide, ökoloogide ning kultuuriteadlasteni välja. Taoline ülesehitus võimaldab järjepidevamat ja terviklikumat valdkonna arendamist, kui on võimalik kitsa liikmeskonnaga institutsioonipõhiste projektide ümber koondunud teadustegevuse raames,“ sõnab keskuse üks asutajaliikmetest, Kati Lindström.

Keskkonnaajaloo Keskus asutati Inna Jürjo, Kati Lindströmi, Lembi Lõugase, Ulrike Plathi, Priit Raudkivi, Erki Russowi ja Andres Tarandi poolt 2011. aasta sügistalvel ning tegemist on Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi juurde kuuluva interdistsiplinaarse uurimiskeskusega. Keskuse partnerliikmete hulka kuulub ka Eesti keskkonnaajaloo üks tähtkujusid, Stockholmi Ülikooli emeriitprofessor Urve Miller. Keskuse tegevust on asutamise plaani tekkimisest alates innukalt toetanud European Society for Environmental History (ESEH), kaks Euroopa põhilist keskkonnaajaloo uurimiskeskust Rachel Carson Center ja Zentrum für Umweltgeschichte (Austria) ning mitmed keskkonnaajaloo suurkujud nagu Donald Worster, Donald Hughes, John McNeill ja Libby Robin.

Konverentsid, seminarid, loengud

Keskus korraldab igakuiseid ettekandekoosolekuid, teaduskonverentse, seminare ja avalikke loenguid; edendab oma tegevusvaldkonnaga seotud doktoriõpet, keskkonnaajaloosuunalisi loengukursusi ja seminare bakalaureuse- ja magistriastmes; aitab publitseerida uurimistulemusi ja allikmaterjale ning koordineerib keskkonnaajalugu tutvustavate teoste tõlkimist; osaleb rahvusvahelistes uurimisprojektides ja teeb koostööd teiste samalaadsete institutsioonidega välismaal.

KAJAKu avaseminar „Kliima, keskkond ja ühiskond” toimub neljapäeval, 19. jaanuaril algusega kell 14 Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi auditooriumis 1 (Rüütli tn 10). Klimatoloog Andres Tarand annab oma ettekandes ülevaate ajaloolise kliima (aastad 1000–1900) uurimisseisust olulisemate indikaatorite kaupa. Nendeks on: Läänemere jää (Tallinn ja Riia); fenoloogia (rukis vana Liivimaa piires); varasemad ilmavaatlejad instrumentidega (1762–1850); ja tekstid vene kroonikatest kuni Wõrumaa Teatajani 1940.

TLÜ Eesti Humanitaarinstituudi ja TLÜ Ökoloogia Instituudi teadur Ülle Sillasoo peab ettekande teemal „Seosed kliimamuutuste ja mineviku kultuuriliste arengute vahel”. Ettekandes käsitleb Sillasoo rabade kui looduslike arhiivide kasutamist mineviku kliima uurimisel ja paleoökoloogiliste rekonstruktsioonide osa seoste loomisel kliimamuutuste ja kultuuriliste arengute vahel. Ettekandja käsutuses on ühelt poolt Männikjärve raba turba viimase ca 4000 aasta uurimisandmestik ning teiselt poolt Raigastvere järve setete õietolmuanalüüside põhjal koostatud aasta keskmiste temperatuuride rekonstruktsioon. Seda võrreldakse põllu- ja rohumaa osatähtsuse muutumisega ajas perioodiliselt intensiivistuva inimtegevuse kontekstis. 19. jaanuari seminar on esimene keskuse kavandatavast ettekandekoosolekute sarjast, mis hakkab edaspidi toimuma iga kuu kolmandal neljapäeval Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudis.

Lisainformatsioon: Kati Lindström (kati.lindstrom@ut.ee), Ulrike Plath (ulrike@utkk.ee) või Gurly Vedru (gurli@tlu.ee).