Kui ministeeriumil õnnestuks ellu viia need muudatused, mida nad õpetaja kutse ümberkujundamisel on välja pakkunud, saaks koolijuhid tulevikus palgale võtta ka ilma õpetajakoolituseta, kuid kõrgharidusega õpetajaid, vahendab teadus.err.ee.

Praegu kehtiv kord näeb ette, et näiteks Tartu Ülikoolis matemaatikat õppinud, aga ilma õpetajakoolituseta õpetajaga saab sõlmida üksnes aasta pikkuse töölepingu. Kui muudatus jõustuks, jääks kehtima küll tähtajalise lepingu nõue, kuid pikeneks lepingu tähtaeg.

Sven Rondik rääkis intervjuus ETV saatele "Terevisioon", et kavandatavaks õpetajate streigiks tuleb kõigepealt saada luba riiklikult lepitajalt, kes on asja menetlusse võtnud, vahendab ERR Uudised. Läbirääkimised õpetajate palga üle kolme osapoole - valitsuse, kohalike omavalitsuste ja haridustöötajate esindajate - vahel lõppesid tulemusteta ning Rondiku sõnul peavad õpetajad nüüd kasutama oma õiguste eest võitlemiseks järgmisi vahendeid.

"Üldine suhtumine õpetajate palgatõusu on mõistev ja ma ütleksin, et küsimus ei ole mitte niivõrd majanduslikku laadi - selle lahenduse leidmine -, kuivõrd poliitilist laadi. Kas tahetakse otsustada või mitte, sõltub otsustajatest," rääkis ametiühingujuht.

Millest reporter Merike Teder veel õpetajatega vestles, loe lähemalt Postimees.ee'st.

Pikemalt loe Postimehe arvamusküljelt.

Google, maailma populaarseim otsingumootor, teavitab kasutajaid oma vastasseisust SOPA (Stop Online Piracy Act) vastu läbi protestimärgi otsingumootori avalehel. Google liitub Wikipedia, Mozilla, WordPress.org'i, Reddit'i ja mitmete teiste suurte tehnoloogia ettevõtetega ja veebikeskkondadega homsel ühisel protestipäeval. Siiski ei muuda Google oma teenust kättesaamatuks, nag teevad mitmed teised.

„Nagu paljud ärid, ettevõtjad ja veebikasutajad, oleme me nende eelnõude vastu, sest on palju paremaid ja sihipärasemaid võimalusi allumatute veebikeskkondade vastu, ilma, et Ameerika ettevõtted peaksid internetti tsenseerima hakkama,“ ütles Google'i esindaja. „Homme liitume me mitmete teiste ettevõtetega, et tõsta see teema oma USA kodulehel esile.“

Reddit (populaarne sotsiaalne kiirlinkide keskkond) oli esimene, kes teatas oma protestist anti-piraatluse eelnõu vastu „uste sulgemisega“. Wikipedia on suurim veebikeskkond, mis teeb sedasama. Twitteri tegevjuht mikroblogimise keskkonna nii aktiivselt protestiaktsiooni ei toeta, kuigi ka Twitter on avaldanud oma vastuseisu antud eelnõu osas.

Wikipedia ja Reddit lähevad pimedaks 18. jaanuaril, meie kohaliku aja järgi kell 8. Kuigi see protestilaine võib jääda paljude eestlaste silmadele märkamatuks, praegu on jutuks just inglisekeelse Wikipeedia ja Ameerika Google'i avalehe protestidega, on sedavõrd suur protestiaktsioon kindlasti mainimist väärt. 

SOPA eelnõu pandi nädala alguses kõrvale, kuniks asja kallal veel veidi tööd tehakse. Valge maja on ka teatanud, et ta ei toeta „kõigepealt tegutse, siis küsi“ taktikat, mis võiks tähendada presidendi vetot eelnõule. 

Vaata ka:

Kes, peale Wikipedia, muutub pimedaks ja miks? 

Kuidas tulla toime Wikipedia blackout'iga? 

Miks peaks SOPA puudutama Euroopat? 

Refereeritud veebilehelt zdnet.com.

Esimene asi, mis Pinteresti juures silma hakkab, on selle visuaalne formaat. Iga järjehoidja (nööpnõela - „pin“ - Pinteresti mõiste viidetele) juurde kuulub pilt sümboolsel tahvlikesel. Pinteresti tahvlile saab asetada oma leiud veebist. Igaüks saab koostada erinevaid tahvleid, et koondada oma erinevaid huvisid. Näiteks saab teha haridusalase Pinteresti tahvli ning lisada sellele sporditeemalise jne. 

Pinterestis on võimalik tutvuda ka teiste inimeste poolt kokku pandud viitekogudega. Ja nagu iga teinegi sotsiaalne võrgustik, laseb ka Pinterest jälgida inimesi, kellega sa ühiseid huvisid jagad. 

Pinteresti haridusalaseid viiteid uurides võib jõuda päris huvitavate leidudeni. Alljärgnevalt on mõned neist loetletud. Ka artikli refereerija sattus mitmeks tunniks vaimustusse erinevatest nähtud "tahvlitest" ja tutvus läbi Pinteresti viitekogude erinevate uute ja põnevate materjalidega. Visuaalne formaat on kahtlemata ligitõmbav ja meeliköitev. Proovige teiegi. 

Tehnoloogia 

Ideid klassiruumi 

100. päeva tegevused 

Haridusalane tehnoloogiline abi 

Kirjaoskus 

Refereeritud freetech4teachers.com veebilehelt.

Reaalajas eestikeelsed  koolitused eelkõige saksa keele õpetajatele (aga miks mitte ka teiste ainete õpetajatele, kel huvi veebipõhise õpetamise vastu?!) said alguse kevadel 2010. Koolitus kannab nimetust „IT-Gruppe bildet“ (IT-grupp harib). Põhiteemadeks olid ja on modereerimine live online ruumis, erinevate e-keskkondade tundmaõppimine, modereerimisvõtete kordamine ja kogemuste ning linkide vahetamine.

Meie live-online ruum on päris lihtne. Osalejal peavad olema töökorras kõrvaklapid ja mikrofon, arvutis Java programm. Rääkimisel tuleb all hoida ctrl-klahvi, siis ei saa  keegi teine rääkijat segada. Ruumis saab lisaks tahvlil näidatavale esitlusele tutvustada ka veebilehekülgi, suhelda kirjalikult üldises vestlusruumis ja osalejate vahel eraldi, salvestada esinemisi ja kirjutatud teksti.

Õppeaastal 2010/2011 toimus meil „IT-Gruppe bildet II“  kümnel korral. Sel õppeaastal jätkame 24. jaanuaril 19.00-20.00 ikka samas live online ruumis kolmanda hooaja kolmanda tunniga. Käesoleval aastal õpime igas tunnis rohkem tundma ja kasutama ühte või kahte e-keskkonda, et me saaksime huvipakkuva e-keskkonna kasutamise kenasti selgeks. Õpitut saavad osalejad julgelt oma õpilastega tundides katsetada ja kasutada. Ikka ja jälle kordame üle ka live online ruumis modereerimiseks vajalikke samme.

Tunnid kestavad 60 minutit ja toimuvad enamasti teisipäeviti 19.00-20.00. Vastav info iga järgneva tunni kohta ilmub IT-grupi blogisse www.itgrupp.wordpress.com. Ka eelnevalt õpituga saab tutvuda samas blogis.

Kui keegi soovib osaleda, palume saata meili aimi58@gmail.com, vastumeilis saab teada ruumi aadressi ja kasutajanime ning salasõna.

Kindlasti on see mugav ja huvitav võimalus enesetäiendamiseks. Ja ei peagi kuhugi kohale sõitma!
Aimi Jõesalu, koolituste läbiviija

Kui riikliku lepitaja poolt läbi viidud lepitustegevus ei anna soovitud tulemusi, ehk 20-protsendilist palgatõusu, siis korraldavad haridustöötajad ühepäevase üleriigilise streigi, kinnitas EHLi juhatuse esimees Sven Rondik BNSile. "Riikliku lepitaja poole me oleme pöördunud, sealt saime ka info, et asi on menetlusse võetud," sõnas Rondik.

Samal ajal jätkab EHL õpetajate seas selgtustööd nende korraldatavasse treiki suuremaks kaasamiseks. "Me ei ole seda tööd mitte lõpetanud, vaid see töö jätkub, kuna streigi kuupäeva kindlaks määratud ei ole," selgitas Rondik.

Lisaks kavatseb EHL pöörduda ametiühingute keskliidu (EAKL) poole ettepanekuga toetada võitlust õpetajate töötasude tõstmise eest ja ka võimalikku streiki. Samuti soovib EHL sel teel kutsuda kõiki ametiühinguid üles koostöö tugevdamisele ja vajadusel ühisaktsioonide korraldamisele kõigi töötajate huvide kaitsmisel.

Rondiku sõnul on praegu oma toetuse streigi korraldamiseks andnud üle 70 protsendi Eesti õpetajatest. "Muidugi on palju neid asutusi, kus on sada protsenti pidanud vajalikuks osaleda, on ka 80-90," kinnitas Rondik ja avaldas lootust, et toetajate hulk kasvab veelgi.

Rondiku kinnitusel on streigiplaan tõsine. Streik saab toimuma tööpäeval ja sellega ühinevad ka koolieelsed lasteasutused.

Mullu 25. oktoobril kogunesid Eesti haridustöötajad EHLi eestvõttel Toompeale riigikogu hoone ette meeleavaldusele, kus avaldati muu hulgas valmisolektu minna palgatõusu nõudmist kaitstes streigini välja.

Haridustöötajate liit pöördus oktoobri alguses riigikogu poole palvega leida lisaraha, et tõsta alanud aastast õpetajate palka 20 protsendi võrra. Mullu sügisel toimunud kolmepoolsed läbirääkimised õpetajate töötasude tõstmise osas lõppesid 19. septembril tulemusteta.

Praegu on noorempedagoogi palga alammäär 608, pedagoogil 644, vanempedagoogil 736 ning pedagoog-metoodikul 888 eurot.

Allikas: BNS

Klassiõpetaja, logopeed, õpikuautor, kirjastaja, uurija, huviline!
Ürituste sarja "Teadustekst lastele" järgmine seminar toimub 27. jaanuaril kell 14-17 ja kutsub teid osalema. Seminar on tasuta, õpetajad saavad koolitustõendi.

Seminari teema on ALGUSTE ALGUS: lugemisoskuse kujunemine, selle toetamine meetodi ja materjaliga.
Korraldajateks on Eesti Lugemisühing, Klassiõpetajate Liit, klassiõpetajate koolitajad nii Tallinna kui Tartu Ülikoolist.

Kava:
1) Piret Soodla, Eve Kikas: Laste lugemisoskus, selle hindamine ja arengu toetamine koolitee alguses 14.00 – 14.40
2) Paneel: lugemisoskuse kujunemine eri valdkondade asjatundjate vaatenurgast (Kadi Lukanenok, Ene Varik, Irja Rebane, Mare Müürsepp, tegevõpetajate esindajad) 14.45 – 15.50
Kohvipaus 16.00 – 16.15
3) Arutelu avatud ruumi meetodil 16.15 – 16.55
Kokkuvõte 16.55 – 17.00

Otsime vastuseid küsimustele:
Kuidas tänapäeva lapsed lugema õpivad?
Mida mõistetakse lugemisoskuse all?
Milliseid materjale kasutada enne kooli, milliseid koolis?
Mida annab võrdlus teiste maade lugemisõpetuse kogemusega?
Mis on aabits ja kellele seda on vaja?
Kuidas kompenseerivad õpetajad ühe või teise õpikukomplekti puudujääke?
Kuidas õpetada koos eri tasemel õpilasi?
Kuidas arendavad lugemisoskust I kooliastmes eri ainete õppematerjalid?
Kuidas tegevõpetajad saavad kaasa aidata heade õppematerjalide valmimisele?

Registreerimine meilitsi
mare.muursepp@tlu.ee kuni 25. jaanuari õhtuni.

Kohtumisel osalesid õiguskomisjoni esimees Marko Pomerants ja riigikogu liige Liisa Pakosta ning haridus- ja teadusministeeriumi kutse- ja üldhariduse asekantsler Kalle Küttis, kirjutab Virumaa Teataja.

Maakonna koolijuhtide küsimustele vastanud Kalle Küttis avaldas arvamust, et meie koolisüsteemi puuduseks pole mitte asjaolu, et lapsed oleks aja jooksul rumalamaks jäänud või et eesti rahvas kuidagi hukka saaks. “Võiksime antud süsteemiga jätkata ja tiksuda rahulikult veel kümme aastat,” ütles Küttis. “Väikesed gümnaasiumid sureks iseeneslikult välja. Kuid vaadates kümne möödunud aasta andmeid, on õpilaste arvu vähenemisest murettekitavam gümnaasiumiastmes toimuv diferentseerumine.”

Pikemalt loe juba Virumaa Teatajast.