Täpsemalt kirjutab teemast Eesti Päevaleht.

Meie haridussüsteemis, samuti Tartus, ollakse ametis kolme tehtega: gümnaasiume liidetakse, täistsükliga keskkoole lahutatakse põhikooliks ja gümnaasiumiks ning gümnaasiumiosa jagatakse kolme õppesuuna vahel, kirjutab ta Tartu Postimehes.

Tegelikult on käigus kõik aritmeetilised tehted, sest ikka ja jälle korrutatakse, et see kõik on hädavajalik keskhariduse edendamiseks, mis muidu kängub ega vasta Euroopa tasemele.

Linna haridusosakonna sammud on seni olnud ettevaatlikud, sest vajadust reformida ju ei olnud. Plaani, et gümnaasium peab andma kolme profiiliga täisväärtusliku keskhariduse, võib võrrelda sinilinnu püüdmisega, samas kui on suuri raskusi lihtsamategi asjadega.

Voli popitajate vanematele rahatrahv määrata annab tunamullu septembris jõustunud põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, mis näeb ette, et vanemat, kelle koolikohustuslik laps ei ole kantud ühegi kooli nimekirja või on puudunud ühe õppeveerandi jooksul põhjuseta üle 20 protsendi õppetundidest, võib karistada kuni 200 trahviühiku ehk 800 euroga, kirjutab Pärnu Postimees.

Pärnu linnavalitsuse üldhariduse peaspetsialist Virve Laube möönis, et kuigi haridus- ja kultuuriosakonnal on õigus vanemaid trahviga karistada, ei ole seda siiani tehtud, sest popitegijate mõjutamiseks on kasutatud muid lahendusi.

Kui kooli meetmed saripuudujale mõju ei avalda või kool ei saa õpilase ja tema vanemaga ühendust, on koolil kohustus pöörduda linnavalitsuse poole.

“Järgnevaks mõjutusvahendiks on vestlused õpilase ja tema vanemaga, koolituste korraldamine vanematele, kelle lapsed ei täida koolikohustust, taotluse esitamine alaealiste komisjonile õigusrikkumise asja arutamiseks ja vanema trahvimine,” loetles Laube.

Järgmine saade on ETV2 eetris kolmapäeval, 18. jaanuaril kell 17.20, selgub portaalist teadus.err.ee.

Järgmises mängus on vastamisi Haapsalu gümnaasium ja Märjamaa gümnaasium.

Saadet juhib näitleja, laulja ja ajakirjanik Jüri Aarma ning võistlejate teadmisi hindavad ja kommenteerivad mälumängur, entsüklopedist ja majandusgeograaf Hardo Aasmäe, loodusfotograaf Remo Savisaar ning looduse tundja ja vahendaja Val Rajasaar.

Amet leidis, et hinnavahe põhjustavad eelkõige lasteasutuse juhtide ettepanekud ja isiklikud arvamused. "Lapsevanemad ei küsinud piisavalt põhjalikult kalkulatsioone toidupäeva hindade kehtestamise kohta, vaid tuginesid otsustes sellele, et kogu elu on kallimaks läinud, ning nõustusid kergekäeliselt hinda tõstma," rääkis haridusameti juhataja Andres Pajula Postimehele.

Ta lisas, et lasteasutused hangivad toiduaineid erinevate hindadega. "Kasvõi sealiha on võimalik hankida 2,82 euro kui 5,01 euro eest," sõnas Pajula.

Kõige odavam kontrollitud aiarühma söögipäeva maksumus oli Jaan Poska lasteaias ja kõige kõrgem hind Kuristiku lasteaias.

Haridusameti sisekontroll tegi ettepaneku teha kõigile lasteaedadele kohustuslikuks pidada aruandlust ainult ettenähtud toiduarvestuse arvutiprogrammi abil. Samuti peavad lasteaia juhid esitama hoolekogule toidupäeva maksumuse muutmiseks kahe nädala menüü ja hinnakalkulatsioonid.

Allikas: BNS

Foto: Flickr

Samaks ajaks peavad oma valiku tegema ka kutseõppeasutuste õpilased, kes soovivad riigieksameid sooritada, ning gümnaasiumi varemlõpetanud, märgib Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus oma pressiteates. Varemlõpetanud saavad riigieksamitele registreeruda riigiportaali www.eesti.ee päringukeskkonna vahendusel või täita avalduse, mille vormi leiab eksamikeskuse kodulehelt www.ekk.edu.ee.

Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb sooritada viis lõpueksamit, neist vähemalt kolm peavad olema riigieksamid. Eesti õppekeelega koolides on kohustuslik eesti keele riigieksam, vene või muu õppekeelega koolides eesti keele kui teise keele eksam. Ülejäänud riigieksamid saab õpilane valida kooli õppekavas olevate järgmiste õppeainete hulgast: vene keel (vene õppekeelega koolis/klassis), inglise keel, saksa keel, prantsuse keel, vene keel (võõrkeelena), bioloogia, keemia, matemaatika, füüsika, geograafia, ajalugu, ühiskonnaõpetus.

Riigi- ja koolieksamite valikut õpilane samal aastal muuta ei saa, st eksameid ei saa lisada, vahetada ega valitud eksamist loobuda. Kool saab lõputunnistuse väljastada 12. klassi õpilasele, kellel on kõikide õppeainete kooliastmehinded vähemalt rahuldavad ja kes on kõik valitud lõpueksamid (nii kooli- kui riigieksamid) sooritanud positiivselt.

Muudatused
Sellest aastast muutub eesti keele ja vene keele (emakeelena) riigieksami vorm, mis koosneb nüüd kahest osast – tekstide mõistmine ning tekstiloome. Seega on varasema eksamivormiga võrreldes lisandunud funktsionaalse lugemis- ja kirjutamisoskuse kontroll.

Samuti muutub 2012. aastast lihtsamaks mitterahuldavalt sooritatud eksami vahetamise kord. Kui varasematel aastatel sai mitterahuldavalt sooritatud eksami asemel valida riigieksami mõnes teises aines peale seda, kui õpilasel kahel korral eksam ebaõnnestus, siis alates käesolevast õppeaastast võib valida teise eksami juba peale esmasooritust. Tingimuseks on, et samas aines ei tohi eelnevalt olla sooritatud ei kooli- ega riigieksamit.

2012. aasta riigieksamid algavad 23. aprillil eesti keele kui teise keele kirjaliku osaga ning lõpevad 12. juunil füüsika riigieksamiga. Riigieksami e-tunnistused on kättesaadavad ja alla laaditavad alates 20. juunist riigiportaali www.eesti.ee päringukeskkonnast.

Koolielu avaldab järgnevalt Ramo Peneri arvamusartikli tänase päeva valupunktidest koolis.

Koolis kulub palju väärtuslikku aega selliste küsimuste arutamisele nagu korrapidamine, info liikumine, kooli sümboolika, ühisüritused (õppekäigud), koolituste korraldamine, vahetusjalatsid, arengu-, aine- ja töökavade koostamine. Ma ei väida, et nimetatud teemadega ei tuleks üldse tegeleda, aga enne kui hakkame majale katusekive valima, peab hoolikalt ja hoolega ning piisavalt sügavalt vundamendi paikapanemisega tegelema.

Vundamendi kaevamine on väga raske tegevus, seda veel eriti siis, kui masinate asemel teevad seda inimkäed labidate, kangide, kuvaldadega. Kui koolimaja katus hakkab 30 aasta pärast vett läbi laskma, on sellega kaasnev katastroof minimaalne ning vana katuse lappimine või uuega asendamine pole ka ülejõu käiv. Kui aga kooli vundament hakkab mõranema, mille tagajärjel tekivad praod kogu ehituskonstruktsiooni, siis kogu hoone kokkuvarisemise oht on väga suur – ja mis kõige hullem, see võib lõppeda paljude ohvritega.

Eelpool mainutud probleeme nimetaksin ma asisteks ning teise- või kolmanda järgu probleemideks. Hoone tegeliku kvaliteedi ning kestvuse määrab eeskätt kooli alusele kulutatud aeg, energia, inim- ja raharessurss. Kui vundamendi mõranemise asemel asume hoonel hoogsalt aknaid vahetama ning välisfassaadi kaunistama, siis seda suurem on kahju hiljem, kui kogu hoone kokku variseb.

Mis on oluline
Mõnikord on tunne, et hästi tasustatud ning ülepromotud koolitusfirmad pakuvad aferistlikul moel välja koolitusteemasid välisfassaadi kaunistamiseks, õpetavad haridus- ja teadusministeeriumi õigusaktide tõlgendamist ning kooli juhtkonnale ringkaitse võtteid. Millest annab kõik eelpool öeldu tunnistust? Aga sellest, et ikka veel ei ole paljudes Eesti riigi koolides põhiprotsessiks lapse areng (füüsiline, vaimne, emotsionaalne ja sotsiaalne), vaid ainult osa nimetatud aspektidest – kuigi on juba siililegi selge, et areneb tervik, mitte osad ja meie õpetajatena ei saa mitte kusagil mitte midagi ega mitte kedagi arendada. Areng on muutuste funktsioon, objektiivne haritusime.

Nimetan vaid mõned aspektid, mis takistavad koolis õpilaste terviklikku arengut: füüsiline ja vaimne väsimus/jõuetus, apaatsus (huvipuudus), stress, frustratsioon, depressioon, derivatsioon, paanika, ärevus hirm, viha (vihkamine), enesehaletsus, võõrdumine, eskapism ala- või üleväärsus, üksildus, suidsiidsus jpm. Nüüd peaks iga kollektiiv nii koos kui eraldi (personaalselt, erinevad töögrupid, tugisüsteemid ning paar tunnustatud hariduseksperti) uuringute abil fikseerima nimetatud probleemide tekke-, laienemise-, süvenemise ja/või püsimise põhjused. Rõhutaksin siinjuures just seda viimast - kui on teada, et mingisugune probleem on poisi või tüdrukuga püsinud juba aastaid, aga põhjuste osas puudub adekvaatne, representatiivne ja valiidne ülevaade.

Probleemide tagamaad
Nimetaksin siinkohal õpilaste probleemide tasandil vaid mõned üksikud põhjused, mis tuleks laiali laotada erinevate tasandite vahel (uuringu tulemusena): kodu, sõbrad, kool, kogukond, vabariik. Nimetatud probleeme tuleks analüüsida nii nähtuse kui ka protsessina. Probleemide põhjused on vabakasvatus ehk kasvatamatus, eelarvamused õpitegevuste ja pedagoogilise personali suhtes, negatiivsed kogemused, toetamise, tunnustamise puudumine (konsultatsioonid ei ole lapsele tema koha kätte näitamise ja hurjutamise kohaks), väliskeskkond (sõbrad, sõltuvusained), massimeedia (koos staarikultuse kultiveerimise ning võistlemisega), identiteediprobleemid, väärastunud mina- ja maailmapilt. Õpilane tajub, et ta on õpetaja manipuleerimise ning klassikaaslaste mõnitamise ja järjepideva narrimise objektiks. Need on vaid vähesed tegurid, kuid väga tõsised ohud ja sealt on vaid mõni samm amokijooksu korraldamiseks (Soome ja Saksa näited on meil veel värskelt meeles). Tegevpedagoogina tajun, et see pole kauge ega võõras mure.

Teiseks – mis takistab õpetaja ja õpilase vahelist usalduslikku ning vastastikku rikastavat koostööd? Tooksin taas välja vaid mõned olulisemad aspektid: õpilase materdamine, hirmutamine, mittesõnapidamine (valetamine, muutlik meel ja keel), sildistamine, ähvardamine, ignoreerimine, halvustamine, sarkasm, alavääristamine, kamandamine. Õpetaja eeskuju terve isiksusena räägib rohkem ja mõjub efektiivsemalt kui tuhat tänitavat sõna mõnest aferistlikust pedagoogikakoolitusest.

Õpetaja käitumine
Ka õpetaja on inimene oma tugevuste ja nõrkustega ja ka siin tuleb välja selgitada, millised on need olud, olukorrad ja situatsioonid, mis panevad õpetajat destruktiivselt ja lapsevaenulikult käituma. Süüdlast pole vaja otsida ei õpilaste ega ka õpetajate hulgast. Nimetan siinkohal mõned põhjused õpetaja destruktiivse käitumise osas: rollikonflikt (õigused, kohustused, vastutus, positsioon), probleemne, mänguline, valikuline või sund- ja/või absurdisituatsioon, vähene motiveeritus, puudulik empaatia, väsimus ja tüdimus, tunnustuse puudumine, õpetajakutse madal maine ühiskonnas, stress, depressioon, tööalane läbipõlemine tingitud ülekoormustest, ülimadal palk, ning bürokraatlikust mittemõtestatud ülesannete sundtäitmisest, rahulolematus juhtkonna poolse suhtlemisega ning materiaaltehnilise baasiga, üle või alaväärsuskompleksid, konformsus, võõrdumine, hariduspoliitiline ning kogukonnapoliitiline ebastabiilsus ning läbipaistmatus ning teadmatus tuleviku suhtes.
Nende üksikprobleemide ja võimalike põhjuste nimetamine eraldiseisvate aspektidena on vaid stardipositsioon, et algatada probleemide ja nende põhjuste seostamist, klassifitseerimist, süstematiseerimist ja ekstrapoleerimist.
Oluline märksõna on teadusuuringud (fundamentaaluuringud, mitte olukorra kirjeldused), kuhu peaksid kuuluma õpetajad, tugipersonal, õpetajad, lapsevanemad, hoolekogu ning valla volikogu hariduskomisjon -  hariduseksperdi juhendamisel. Kui see esimene ja oluline samm on astutud, siis saame fikseerida selle, mida on vaja tingimata muuta, mida ei tohi mitte mingi hinna eest muuta, vaid mida tuleb hoida, väärtustada ja säilitada ja mis muutub meie globaalses, infotehnoloogilises külas meie tahtest hoolimata. Edasi saame siis kaardistada muutuste suuna, efektiivsuse ja intensiivsuse. Edasi tuleb luua põhjustega tegelemise tulemusena süsteemsed olukorra leevendused või lahendused – lähi- ja kaugemaks tulevikuks.

PISA ei mõõda lapse terviklikku arengut
Lapse terviklikku arengut ei mõõda PISA ega TIMSS testid. Kool kui mikroühiskond on peegelpilt globaalsest maalmast kui makroühiskonnast. Üks „diktaator“ või „terroriseerija“ mõjutab kogu õpiprotsessi, kooli arengut ja mainet rohkem kui üheksa andekat.

Neid üheksat andekat võiks kaasata ka nimetatud problemaatikaga tegelema, et neile kui positiivses mõttes hariduslike erivajadustega õpilastele kujuneks ka kogu õpiprotsess soodsamaks ning efektiivsemaks. Isoleerimine toimub vanglasüsteemis, mitte aga koolisüsteemis. Ühel „kurjamil“ on koolis kahjuks suurem mõjuvõim ning aplodeerijate hulk, kui üheksal heatahtlikul ning õpihimulisel noorel. Kooli missiooniks ei sa olla „staaride“ tootmine. Kool ei ole staaride kasvulava, vaid tasakaalu loomine äärmuste vahel, aidata kujuneda erinevate eeldustega lastel elus iseseisvalt hästi toimetulevateks kodanikeks. Kuna maailma loomisest alates, pärast patulangemist, on meie planeedil kurjust rohkem kui headust, siis tuleb heale ja headusele keskendudes tegeleda kurjuse põhjuste väljaselgitamisega ning nende vähendamise, leevendamise või likvideerimisega.

Suurbritannias loodi programm, mille eesmärgiks oli upitada koostöös ärisektoriga üles mitteedukad koolid. Tegevuse raames ehitatakse koolidele uued majad, antakse võimalus täies mahus ise majandada nii õppeprogrammi, sisustuse kui ka personali vallas.

Rääkides erinevate õpetajate ja õpilastega, on näha, kuidas inimestel silm särab ja iga kolmas lause on: „me ei oleks eales uskunud, et kool on nii tore“ või "see, mis meie majas toimub, ei ole kuidagi sarnane sellega, mis toimub traditsioonilises koolis“. Õpilased ja õpetajad toovad välja võimaluse töötada meeskonnas ning tegeleda aineteüleste projektidega, mida traditsioonilises koolis on raske korraldada, sest enamik inimesi ei ole üksteise tegevusega kursis.

Tehnilise poole pealt on koolis palju projektoreid, televiisorekraane, igal õpilasel ja õpetajal oma sülearvuti. Ruumilises plaanis on palju nurgakesi, kus koguneda ja arutleda, klassiruumid on jaotatud eriklassideks (kunst, muusika, loodusained, kehaline kasvatus) ja üldklassideks, mis  praeguses koolis on antud kasutada konkreetsetele lendudele koduklassideks.

Mitu õppeainet ühes ruumis

Üldklasse nimetatakse Plazadeks, milles on arvutinurk, ümmargused töölauad, kaks suuremat ekraani, kaks väiksemat digitahvlit ning istetornid. Kõik vahendid on liigutatavad, seega ruumi saab kiiresti ringi korraldada auditooriumiks, rühmatööks või individuaalseks tööks. Eriline on see, et ühes ruumis tegutsevad koos 30-100 õpilast, kes jagunevad oma oskuste või huvide järgi rühmadesse ning erinevate ainete tunnid toimuvad samas klassis üheaegselt. Ehk siis ruumi võivad sattuda jagama inglise keel, kirjandus, matemaatika ja ajalugu ning kõik saavad sellega suurepäraselt hakkama.

Päeval, mil kooli külastasime, oli majas 1400 õpilast, kes olid suunatud õppima „world is you classroom“ ehk „maailm on sinu klassiruum“-õppemetoodika järgi. Lahendus nägi välja järgmine: kooliveebis oli avatud nurk 12 ülesandega, millest iga õpilane pidi valima kolm. Osa ülesandeid tuli lahendada rühmatöös. Meile tutvustatud ülesanne puudutas koomiksite loomist. Nimelt olid õpetajad koostanud lugemisvara koomiksite ajaloost, brändide tekkest kui ka võimalusest oma koomiksikangelase ja tootesarjaga tuleviku maailmas äri luua. Samal lehel olid üleval ka erinevad keskkonnad, kus õpetati koomikseid ise valmistama nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt - mulle endale meenus kohe Tiigrihüppe Sihtasutuse haridustehnoloogi Ingrid Maadvere blogis leitavad soovitused Eesti koolidele. Igal juhul õpilased valisid teema, koostasid äriplaani 1000 fänni leidmiseks oma brändile ja realiseerisid ka kolmeleheküljelise koomiksi.

Suhtlus vanematega
Koostöö ja infovahetus laste ja vanematega toimub läbi e-keskkonna, kus igal õpilasel on näha tema eesmärgid, samuti on võimalus anda tagasisidet. Iga õpilane saab selles koolis õppida oma programmi alusel, mis annab võimaluse mõningad asjad lõpetada oma eakaaslastest varem või hiljem. Samamoodi annab see võimaluse parandada oma luhtaläinud töid, kusjuures see on õpilase, mitte õpetaja vastutus. Küll nägime elektroonilisel seinal üleskutseid, kus ühte või teist õpilast oodati teatuid aineid parandama või ka seda, et kui hommikul kooli hiljaks jääd, siis tuleb aru andma minna n-ö rektoraati otse õppekoordinaatorile, mitte oma klassijuhatajale.

Kooli tegid rõõmsaks ka motiveerivad mõtted näiteks Albert Einsteinilt või William Shakespeare'ilt ja korrale kutsuvad laused seinal Be Nice! Work Hard! Samas nentisid ka sealse kooli juhid, et neil õnnestus olla selles koolide projektis üks viimaseid, kuid kardetavasti teistel koolidel sellist võimalust uueneda Inglismaal siiski ei ole – lihtsalt ei ole vastavat rahastust.

Siit ka mõtted meie Eesti hariduskorraldusele, kus tuleks enam mõelda koos koolijuhiga läbi, milline maja tüüp, millised vahendid ja mööbel toetavad uue metoodika tekkimist, sest traditsiooniline pink-tool lahendus juba olemuslikult segab õpetajat mugavustsoonist väljatulemist. Ning võib-olla tuleks saata ka mõned koolide ehitajad-arhitektid välismaale, sest siis oskavad ka nemad kaasa aidata uuemate mõtetega kui kolmekorruseline maja koos ristküliku põhipinnaga klassidega.  Väidetavalt suudeti vastavas projektis näiteks majaehituselt 25 protsenti kokku hoida, see suunati investeeringuks muudesse lahendustesse. Akadeemia koolijuhi viimane mõte, mida meile kaasa anti oli aga järgmine:„Kulu on see, mida ei tooda tulemustelt tagasi. Investeering on aga see, millest on kokkuvõtteks õpilastele ja õpetajatele miskit kasu. Et teie otsused oleksid kui investeeringud, mitte kui kulu.“

Täpsemalt loe: http://www.futureschoolstrust.com/
Videot saab vaadata SIIT.

Foto: Birgy Lorenz

Micheal Fullan on üks käesoleva aja haridusreformijatest, kelle taust on nii praktiline kui teoreetiline, tegemist on nimelt endise Ontario (Kanada) Instituudi haridusuuringute dekaaniga. Microsofti Innovaatiliste koolide programm on juba kolmandat aastat otsimas lahendust, kuidas tõsta õpilaste motivatsiooni õppida läbi kooli juhtimise muutmise.

Kolme aasta jooksul on katsetatud juhtide koolitusi või juhtide väljavahetamist, meeskonna aktiveerimist ning innovatsioonile vastuseisu probleemi lahendamist, tähtõpetajate toetamist ning sellel aastal keskenduti n-ö õigetele motivaatoritele, mis paneksid meeskonna tegutsema.

Õigeteks motivaatoriteks peab Fullan võimalust osaleda meeskonnatöös, sest jagatud vastutus ning teadlikkus, mida teevad teised, tõstab üleüldiselt koolis õpetamise kvaliteeti, samamoodi tekib ühtne arusaam ning pareneb koolikliima. Kõik ei pea saama küll üheselt aru, kuid peaks oskama aktsepteerida üksteise tugevusi ja järgi aitama nõrkusi. Täpselt samamoodi nähakse ette õpilaste arengut.

Kooli meeskond kokku tuua
Igas koolis on olemas tähtõpetajaid ja häid liidreid, kuid enamasti nende pakutud innovaatilised lahendused ei nakka klassist klassi ja tihti tegutsevad head liidrid väljaspool oma töökeskkonda ehk „ükski prohvet ei ole kuulus omal maal“. Tegelikkuses tuleks kooli meeskond kokku tuua ning leida aega üksteisega arutamiseks ja metoodika jagamiseks – siis kasvab üleüldine arusaam, mis hariduses toimub ning õpetaja ei tee enam tükitööd ehk õpeta kitsalt oma ainet, vaid lisab sellele ainetevahelise ja välismaailma dimensiooni. Hea on tõdeda, et ka Eesti uus riiklik õppekava räägib samadest väärtustest.

Osale inimestest meeldib asju mõõta ja teistele mõõtmine nii väga ei meeldi. Mõõta saab kas või riiklike eksamite ja edetabelite abil, mis näitavad teatud hetke seisu teatud alal, kuid ei väljenda kuidagi õpilaste ega kooli suutlikkust eluga hakkama saada. Õpilaste üldsuutlikkuse kasv ja koostöövõime saab praegusel hetkel olla ainukeseks motivaatoriks tuua tuleviku õpe kooli juba täna. Ei ole vaja mõelda, et kolme aasta pärast oskan ma teha ühte või teist asja, vaid mõelda tuleks sellele, mida me saame koheselt teha ilma suurte paksude aruannete, arenguplaanideta.

Õpetaja metoodikat ei asenda e-süsteemid
Kolmas punkt, millel Fullan peatub, on tehnika. Tehnika on loodud maailma inimesi abistama, mitte olema eesmärk iseeneses. Lükates klassidesse hulganisti arvuteid ja vidinaid, ei juhtu nende asjadega iseenesest mitte midagi.

Kogu masinaparki opereerivad aga inimeste ideed ja mõtted, mille eesmärgiks on maailmast teada saada enamat. Õpetajat, metoodikat ja uusi pedagoogilisi võtteid ei saa asendada ei e-süsteemid, mängud ega robotid. Küll aga peaks õiga õpetaja avastama enda jaoks võitlemise asemel need nipid ja trikid, mis aitaks temal kiiremini ja kergemalt tööd õpilastega diferentseerida kui ka tuua koju kätte maailmakogemust, sest paratamatult ei ole ühegi riigis niipalju mammonat, et nii õpilased kui ka õpetajad saaksid iga aasta 2-3 korda minna reisima ja tutvuma, kuidas teised asju näevad ja teevad.

Kõige kokkuvõtteks on aga vaja ka süstematiseeritud ja kompleksset arengunägemust, mis suudab näha ette 10-20 aastat, mitte nähes ette 3-6 aastaseid arengutegevusi ehk fragmente. Sama tulemuse annavad ka OECD poolt läbi viidud Pisa testid.

Täpsemalt saab lugeda http://www.michaelfullan.ca/

Fotol: Michael Fullan. Pildistas Birgy Lorenz.

“Kui ikka raha üldse ei ole, siis peab midagi välja mõtlema,” rääkis idee autor, Väike-Maarja gümnaasiumi raamatukoguhoidja Karin Kiik ajalehele Virumaa Teataja. Kitsaste aegade tõttu ei jagunud koolieelarvest neli aastat uue ilukirjanduse ostmiseks mitte sentigi raha ja nii tuligi midagi muud välja mõelda.

“Sügisel käisin idee õpilasomavalitsusele välja, nemad tulid sellega kaasa ja tegid ka spetsiaalsed kogumiskastid,” rääkis Kiik.

Tänaseks on tühjade pudelite eest saadud pisut üle 30 euro ning selle eest osteti kolm raamatut.