Mess leiab aset 17. korda, eelmisel aastal oli 40 eksponenti ja üle 2500 osaleja, kirjutab Pärnu Postimees. Eilseks oli registreerunud 17 eksponenti, kaugeim tulija on Soome ametiinstituut.

“Suunaja” projektijuhi Kätlin Muru sõnade järgi oodatakse messile nii gümnaasiume kui ameti- ja kõrgkoole, kindlasti on kohal karjäärikohvik ja töötukassa. “Kuna jätkub karjääriteenuste süsteemi arendamise programm, saavad selle raames noorteühendused messil osaleda tasuta,” lisas Muru.

"Tänapäeva meedia on täis uudiseid Euroopa kohta, kuid alati ei ole sugugi kerge aru saada, millistel alustel ja kuidas ELis otsuseid tehakse. Selge on see, et ELis toimuv mõjutab meie igapäevaelu, sh meie lapsi," ütles Euroopa Komisjoni esinduse infospetsialist Maria Palts. "Uuel veebilehel annab EL esmakordselt just lastele mõeldud teavet ELi ja laste õiguste kohta, tehes seda lastele arusaadavas vormis."

„Lastenurk" koosneb kolmest osast. Alalehel „ELi mängud ja viktoriinid“ saavad lapsed vanuses 6 kuni 16 aastat mängida toredaid ja harivaid mänge. Osast „EL – mis see on?“ leiavad lapsed Euroopa kaardi, millel klõpsates saavad nad teada huvitavaid fakte ELi ja selle liikmesriikide kohta. Veebilehe osas „Tutvu oma õigustega“ antakse mängude, videote ja teabe vormis ülevaade laste õigustest eraldi kahes vanuserühmas.

Kõikides veebilehe osades saavad lapsed mängida oma emakeeles, kuid neil on võimalus proovida oma oskusi ka 21 teises ELi ametlikus keeles.

„Lastenurk“ on seotud ka juba varasemast töötava õpetajatele mõeldud veebilehega, mis koondab õppetööks vajalikke materjale, mille abil õpetajad saavad selgitada, milleks ELi vaja on ja kuidas see toimib. Lehelt leiab nii põhi- kui ka keskkoolile mõeldud õppematerjale, millest on valiku koostanud liikmesriikide hariduseksperdid.
Lisateave:

"Lastenurga“ veebileht asub http://europa.eu/kids-corner/.

Allikas: BNS

Kutsu esinema tuntud professionaale ning kõnelejaid maailmast. Tutvusta õpilastele inimesi, kes on olnud oma alal edukad, see võib klassi ühendada ühise eesmärgi nimel. Samuti kindlustab see nägema seoseid reaalse elu ja õpilaste eesmärkide vahel. 

Too tehnoloogia klassiruumi. Kui kooli eelarve lubab, paiguta oma klassi uued arvutid või vähemalt värske tarkvara, mis lubab juhendada ja toetada klassisiseseid diskussioone kõrgel tasemel. Julgusta sotsiaalse meedia kasutamist, et õpilased rakendaks seda teiste õpilastega suheldes ja olulist infot jagades. Tehnoloogiat klassiruumi integreerides on võimalik õpilastel näha, et nad kasutavad uusima taseme tehnoloogiaid ja on valmis kiirelt muutuva maailma jaoks. 

Tutvusta uusi ideid. Need on noorte progressi, innovatsiooni ja arengu elujõuks. Uuri näiteks TED konverentse, kuhu kogunevad oma ala tippspetsialistid. Sealsed lühiloengud katavad laia teemaderingi ning on kõigile tasuta kättesaadavad.  

Luba õpilastel lõõgastuda, kuulata muusikat ja üksteisega jutustada. See võib tunduda vastutustundetu, kuid kui suhtud õpilastesse kui inimestesse, mitte automatiseeritud õppimismasinatesse, pingutavad nad ka ise rohkem. Jäta aega klassiteemaliste küsimuste arutamiseks ja kui vaja, lae õpilaste akusid muusika abil. Vahest võiks isegi proovida 15 minutit tukastuseks, siin-seal Euroopas seda tehakse. 

Käige klassiruumist väljas. See võib tunduda liiga lapsik, aga õppetööga seonduvate paikade külastamine võib kujuneda oluliseks arutelu allikaks ning see paneb noorte mõtted tööle. Näiteks kui analüüsida laboris lähedalasuva jõe veenäidiseid, siis selle jõe äärde minemine ja selle kogemine osakesena ökosüsteemist aitab väärtustada teaduse alustalasid. 

Mõned neist kirjeldatud ideedest sõltuvad kooli rahakotist, kuid mitmed neist nõuavad vaid veidi laiemat avatust uute arengute nimel. Uute ideede rakendamine ei nõua raha, vaid pigem õpetajat, kes hoiab oma sõrme ühiskonna pulsil. 

Refereeritud: http://edudemic.com/2012/01/5-ways-to-inspire-young-adults-in-the-classroom/

Kahetasandiline – maakondlik ja üleriigiline - tunnustussüsteem „Eestimaa õpib ja tänab” töötati välja kaks aastat tagasi ESFi ÕKVA programmi raames. Ühelt poolt sooviti tunnustada inimesi, kes on oma tööga koolis või lasteaias silma paistnud ja sellesse rohkem panustanud, kui  lihtsalt ametijuhend nõuab. Teisalt taheti laialdasemalt tutvustada innovaatilisi ja tulemuslikke  ettevõtmisi hariduse valdkonnas. Nii saigi töögrupi nõul ja jõul valmis viis statuuti: õppija arengu toetaja auhind, õppeasutuse eestvedaja ja arendaja auhind, loodus- ja täppisteaduste auhind, Eestimaa ja kodanikutunde auhind ning hariduse sõbra ja toetaja auhind. Laureaaditiitleid jagati esmakordselt 2011. aastal, tänavu siis teist korda.

Tänavused laureaadid

Möödunud sügise jooksul said väärilisi kandidaate esitada kõik Eestimaa inimesed. Tublisid sai kokku 230, nende seas nii üksikisikud kui töörühmad. Regionaalsed komisjonid valisid oma parimad, et esitada nad omakorda üleriigilisele komisjonile. Üleriigiline komisjon langetas oma otsuse ligi 70 piirkondlikul tasandil esiletõstetu hulgast.

Õppija arengu toetaja auhind 2011 anti üle Tartu täiskasvanute gümnaasiumi põhikooli õpilaste tugigrupile: Mariann Laius, Anneli Kärner, Triinu Maidla ja Eda Rööpmann. Tänu nende toele  ning koostööle piirkonna teiste tugiteenuste keskustega jätkavad paljud noored katkenud põhihariduse omandamist ning võivad lootusrikkamalt tulevikku vaadata.

Õppija arengu toetaja auhinna saajad Tartu täiskasvanute gümnaasiumist.

Hariduse sõbra ja toetaja auhinna 2011 sai Indrek Ilomets ja Hugo Treffneri gümnaasiumi vilistlaskogu. Aktiivne vilistlaskogu koos oma juhiga on gümnaasiumile suurepärane partner kooli ajalugu ja vaimsust väärtustava õhkkonna loomisel. Endiste õpilaste suur toetus oma koolile annab hea tagasiside omandatud haridusele ja toetuse edasiseks arenguks.

Õppeasutuse eestvedaja ja arendaja auhinna 2011 pälvis Rapla Vesiroosi gümnaasiumi direktor Jaan Reimund. Jaan Reimund on süsteemse tööga taganud oma kooli arengu, ta on olnud maakonna koolijuhtide tegevuse organiseerija, ladusa koostöö kujundaja igal tasandil, näiteks ka gümnaasiumi õppesuundade väljatöötamise juht ning looduspargi idee ja teostuse eestvedaja.

Jaan Reimundist kirjutas ka laureaate tutvustav infoleht.

Loodus- ja täppisteaduste auhinna 2011 sai Evi Piirsalu Nõo põhikoolist Tartumaal. Komisjon hindas Evi Piirsalu mitmekülgset reaalainete edendamise alast tööd nii koolis kui ka üle-eestilisel tasandil. Tema heast tööst annavad tunnistust õpilaste silmapaistvad tulemused aineolümpiaadidel ning huvi loodusainete vastu edasiõppimisel.

Eestimaa ja kodanikutunde auhind 2011 anti üle Järvamaa Albu põhikooli töörühmale, kes korraldab rahvusvahelist võistulugemist  „Hansenist Tammsaareni“. Komisjonile avaldas muljet võistulugemise töörühma panus eesti keele, kultuuri ja kirjanduse populariseerimisse nii kodu- kui ka väliseesti kogukondades.

Üleriigilise komisjoni pooolt leidsid äramärkimist järgmised kandidaadid: õppija arengu toetajad Karin Kuld Tallinna lasteaiast Pallipõnn ning Ain Jepišov Kärdla ühisgümnaasiumist Hiiumaalt; loodus- ja täppisteaduste valdkonnas Pelageja Ozerova Tallinna Õismäe vene lütseumist ning Marika Kose Häädemeeste keskkoolist Pärnumaalt; Eestimaa ja kodanikutunde auhinna kategoorias B. G. Forseliuse Selts Tartust ja Külli Lindau Lümanda põhikoolist Saaremaalt. 

Kogu maailma teadmised käeulatuses 

Tunnustussüsteemi „Eestimaa õpib ja tänab” mõte väljendub imeliselt logos: väike poiss hoiab peopesal maakera. Kogu maailma teadmised siinsamas, käeulatuses. Ja vastupidi: tänu teadmistele on kogu maailm siinsamas, käeulatuses, mine ja valluta. Tõsi, enne tuleb kõvasti õppida, ja on suurepärane, kui leidub inimesi, kes õppijat igakülgselt aitavad ja toetavad. 

Tunnustussüsteemi teine alustala on heade kogemuste levitamine, positiivsest õppimine.  Jagagem tehtud töid, saadud kogemusi ja tarkusi teiste koolide, linnade ja maakondadega, las hea kogemuse pisik levib üle Eesti.

Tunnustusstatuudid töötati välja Eesti Alushariduse Juhtide Ühenduse, Eesti Koolijuhtide Ühenduse, Eesti Lastevanemate Liidu, Eesti Linnade Lidut, Eesti Maaomavalitsuste Liidu, Hariduskorralduse Nõukoja, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse koostöös. Tunnustussüsteemile alusepanekut ja arengut toetab ESF-i ÕKVA programm.

Tunnustussüsteemi kodulehekülg

Kuid ettekujutus, et hakkame e-õpikuna levitama paberõpiku pdf-versiooni, on koopainimese tasemel, intervjueerib Milvi Martina Piiri Argo Kerb Õpetajate Lehes.

Õpetajate Lehe artiklis vestlevad toimetuse endine ja praegune juht.

Paraku tundub, et käsilolev gümnaasiumireform on põhjalikult läbi mõtlemata ja kasvatab ebavõrdsust, mõtiskleb kirjanik Kätlin Kaldmaa Eesti Päevalehes. 

Eestimaa õpib ja tänab neid õppija arengu toetajaid – õpetajaid, direktoreid, hariduse toetajaid, sõpru ja teisi – kelle tegevused paistavad silma ning avaldavad mõju nii oma lähikonnas, maakonnas kui ka Eesti ühiskonnas. Lisaks tunnustatakse ja väärtustatakse koostööd, panust eesti keele ja kultuuri ning riikluse arengusse. Tunnustussüsteemi laiemaks eesmärgiks on ühtse arusaamise loomine hariduse kvaliteedist ning hariduspoliitiliste suundade toetamine inimeste igapäevaste, kuid samas oluliste tegude märkamise ja levitamise kaudu.

Tunnustussüsteemile said 2011. aasta sügisel esitada kandidaate kõik Eestimaa inimesed. Sel korral märgati ja tõsteti esile üle Eesti 230 inimest ja töörühma, kelle hulgast valisid regionaalsed komisjonid oma parimad, et esitada nad omakorda üleriigilisele komisjonile. Üleriigiline komisjon langetas oma otsuse ligi 70 piirkondlikul tasandil esiletõstetu hulgast.

Õppija arengu toetaja auhind 2011 antakse üle Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi põhikooli õpilaste tugigrupile koosseisus: Mariann Laius, Anneli Kärner, Triinu Maidla, Eda Rööpmann. Komisjon hindas tugigrupi eesmärgistatud tööd noorte tagasipöördumisel kooli. Tänu nende toele ning koostööle piirkonna teiste tugiteenuste keskustega jätkavad paljud noored katkenud põhihariduse omandamist ning saavad nii endale ühiskonnas võrdsemad võimalused paremaks eluks.

Lisaks märkis komisjon ära õppija arengu toetajad Karin Kuld Tallinna lasteaiast Pallipõnn ning Ain Jepišov Kärdla Ühisgümnaasiumist Hiiumaalt.

Hariduse sõbra ja toetaja auhinna 2011 saab Indrek Ilomets ja HTG vilistlaskogu MTÜ. Aktiivne vilistlaskogu koos oma juhiga on Hugo Treffneri Gümnaasiumile (HTG) suurepärane partner kooli ajalugu ja vaimsust väärtustava õhkkonna ning töömotivatsiooni hoidva arengukeskkonna loomisel. Endiste õpilaste suur toetus oma koolile annab hea tagasiside omandatud haridusele ja toetuse edasiseks arenguks.

Õppeasutuse eestvedaja ja arendaja auhinna 2011 pälvis Jaan Reimund Rapla Vesiroosi Gümnaasiumist. Jaan Reimund on koolijuht kui liider ja motiveerija. Ta on süsteemse tööga taganud oma kooli arengu, olnud maakonna koolijuhtide tegevuse organiseerija, ladusa koostöö kujundaja igal tasandil, jõudes samal ajal olla ka näiteks gümnaasiumi õppesuundade väljatöötamise juht ning looduspargi idee ja teostuse eesotsas.

Loodus- ja täppisteaduste auhinna 2011 saab Evi Piirsalu Nõo Põhikoolist Tartumaal. Komisjon hindas Evi Piirsalu mitmekülgset reaalainete edendamise alast tööd nii koolis kui ka üle-eestilisel tasandil. Tema heast tööst annavad tunnistust õpilaste silmapaistvad tulemused aineolümpiaadidel ning huvi loodusainete vastu edasiõppimisel.

Komisjon tõstis loodus- ja täppisteaduste valdkonnas esile ka Pelageja Ozerova Tallinna Õismäe Vene Lütseumist ning Marika Kose Häädemeeste Keskkoolist Pärnumaalt.

Eestimaa ja kodanikutunde auhind 2011 antakse üle Albu Põhikooli rahvusvahelisele Hansenist Tammsaareni võistulugemist korraldavale töörühmale Järvamaal. Komisjonile avaldas muljet võistulugemise töörühma panus eesti keele, kultuuri ja kirjanduse populariseerimisse nii kodu- kui ka väliseesti kogukondades. Väikese koha kultuuripärandile toetudes ning tihedasti koostööd tehes on nad jõudnud välja rahvusvahelisele tasandile.

Lisaks pälvisid komisjoni tunnustuse Eestimaa ja kodanikutunde auhinna kategoorias MTÜ B. G. Forseliuse Selts Tartust ja Külli Lindau Lümanda Põhikoolist Saaremaalt.

Tunnustusstatuudid töötati välja ja arendati koostöös järgmiste organisatsioonide esindajatega: Eesti Alushariduse Juhtide Ühendus, Eesti Koolijuhtide Ühendus, Eesti Lastevanemate Liit, Eesti Linnade Liit, Eesti Maaomavalitsuste Liit, Hariduskorralduse Nõukoda, Haridus- ja Teadusministeerium ning Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus.

Tunnustussüsteemile alusepanekut ja arengut toetab ESF-i ÕKVA programm.

Tunnustussüsteemi kodulehekülg: http://www.eestimaaopib.ee/

Allikas: BNS

Lisatud: 12.01.2011