Õpperada hakkab läbima ümbruskonna külasid – Vajangut, Võh­mutat, Türjet, Järsit, Pikeveret ja Aaveret, kirjutab Raivo Raigna Virumaa Teatajas. Õpperada tähistatakse looduses ja luuakse õpperaja virtuaalkaart. Väärtustena käsitletakse õpperajal looduse- ja keskkonnaobjekte.

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo tutvustas 6. jaanuaril avalikkusele gümnaasiumivõrgu korrastamise projekti, mille kohaselt peavad Eestis olema ainult tugevad gümnaasiumid, kirjutab Marko Suurmägi Sakalas. Koolidele esitatavate nõuete täitmiseks peab ministeeriumi hinnangul olema igas gümnaasiumis vähemalt 252 õpilast. Minimaalse 252 õpilase nõue tähendaks Viljandimaa geograafiat ja elanike paiknemist arvestades, et maakonda võibki jääda ainult üks gümnaasium, milleks on Viljandisse kavandatav riigikool.

Martti Rõõmus rääkis intervjuus ETV saatele "Terevisioon", et ta otsustas seda teemat uurida, kuna koolijuhtidel on Eestis küllalt suur otsustusvabadus ning neist sõltub palju, vahendab ERRi uudisteportaal. Neid on aga vähem uuritud kui õpetajaid.

29 % koolidirektoritest kuulub Keskerakonda, 22% Isamaa ja Res Publica Liitu, 20% Reformierakonda, 15% Rahvaliitu, 8% Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda ja 6% teistesse erakondadesse.

Samal perioodil toimub ka täiendav vastuvõtt magistriõppes romanistika tasulistele ja prantsuse keele õpetaja tasuta õppekohtadele.
 
Arvult viiendal Tallinna Ülikooli TULE vastuvõtul saab kandideerida kõikidele riikliku koolitustellimusega tavavastuvõtuga erialadele.  TULE abiga saavad kõrgharidusteed tasuta jätkata need, kes on oma õpingud katkestanud õppeaastatel 2003/04–2008/09. Oodatud on kandidaadid, kellel on tegemata kuni 30 ainepunkti ulatuses sooritusi õppekavast, millel on riikliku koolitustellimuse õppekohad. Tasuta saavad õppima asuda ka varemalt riigieelarvevälisel õppekohal õppinud.
 
Kandideerimiseks tuleb koos avaldusega esitada varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) taotlus ja täita motivatsiooniküsimustik. Dokumente saab esitada Terra hoone ruumis T-223 (Narva mnt 25, II korrus)  tööpäeviti kell 11.00–15.00.
 
Tallinna Ülikooli vastuvõtuspetsialisti Merit Paisti sõnul on kolme varasema TULE vastuvõtu tulemusena on Tallinna Ülikooli õpinguid lõpetama asunud 161 üliõpilast, neist esimesed 26 on tänaseks ülikooli programmi toel juba lõpetanud.
 
Lähemalt TULE programmist Tallinna Ülikoolis: www.tlu.ee/tule    
 
„TULE – tule uuesti, lõpeta edukalt!“ on Haridus- ja Teadusministeeriumi programm, mis võimaldab kõrghariduse katkestanutel tasuta õpingud lõpetada. Programmi toetab Euroopa Sotsiaalfond ning selles osaleb 13 Eesti kõrgkooli.
 
Lisainformatsioon:
Merit Paist
Tallinna Ülikooli vastuvõtuspetsialist
telefon: 640 9235, 518 1165
e-post: merit.paist@tlu.ee   

Allikas: TLÜ pressiteade

Lisatud: 11.01.2012

Kursuslased saavad läbi e-posti igal nädalal uue interaktiivse tunni ja ülesande. Kampaania lubab, et kursusel osalejad oskavad luua rakendusi ja kodulehti varem, kui arvatagi julgevad. Kampaania on tekitanud suurt kõneainet Twitteris, kus märksõna "#codeyear" on kasutatud juba tuhandeid kordi. 

Mõned nendest kommentaaridest on tundnud huvi, kas ka Londoni linnapeal Boris Johnson võiks ühineda oma kolleegi hr Bloombergi eeskujuga ning ettevõtmisega ühineda. Linnapea esindaja vastas BBC kaudu, et hr Johnson tunneb aukartust oma hea sõbra plaani osas ning taasvalimise puhul uurib ta võimalust kursusega liitumiseks. 

Pole küll selge, mida New Yorgi linnapea oma uue arvutialase teadmisega teha plaanib, kuid tema otsus kursusega ühineda annab eeskuju ning julgustab paljusid programmeerimise õppimisel. Ettevõtmisega on oodatud ühinema kõik. 

Codecademy (Programmeerimise Akadeemia), mis on Code Year kampaania taga, avati eelmise aasta augustis. Keskkond pakub tasuta veebipõhiseid juhendeid JavaScripti õppimiseks. Juba esimese kuu vältel lahendati üle kuue miljoni ülesande. Akadeemia avalehe sissejuhatavad sõnad ütlevad: Codecademy on lihtsaim viis programmeerimise õppimiseks, see on interaktiivne, lõbus ja seda saab teha koos sõpradega. Osalemine on kõigile tasuta. Nii et miks mitte proovida ja katsetada!

Refereeritud: http://www.bbc.co.uk/news/technology-16440126

Selles kutsutakse õpilasi kaasa rääkima ja ütlema,

KAS ORGANIDOONORLUS PEAKS EESTIS OLEMA KOHUSTUSLIK?

Elundisiirdamisega on Eestis tegeletud juba 1968. aastast, kui Maarjamõisa haiglas viidi esimest korda läbi neerusiirdamine. Praeguseks on kokku ligi 1000 inimest saanud abi kellegi teise neerust, maksast või 2010. aastal alustatud kopsusiirdamistest. Kahjuks aga valitseb nii Eestis kui Euroopas laiemalt suur siirdamiseks kättesaadavate inimorganite puudus. See tähendab, et elupäästvat operatsiooni tuleb mõnel puhul oodata kuni 6 aastat, kuid sobiv doonor võib jääda ka sootuks leidmata.

Kas Sina oleksid nõus, et su organid pärast surma kellelegi teisele antakse? Mida su ema sellest arvaks? Kas riigil on õigus otsustada, mis meie kehadest pärast meie surma saab?

Osalejatel palutakse pakkuda välja lahendusi, analüüsida võiamlusi!

Eesti Väitlusselts ootab kesk- ja põhikooli õpilastelt 3-5 minuti pikkust veenmiskõnet, mis kas pooldab või vaidleb vastu teemale "Organidoonorlus peaks Eestis olema kohustuslik". Võistlustööd tuleb laadida üles YouTube’i keskkonda ja video veebilink saata aadressile sigrid.solnik@debate.ee. 

Konkursi lõpptähtajaks on 19. veebruar. Auhinnad on välja pandud nii parimatele osalejatele individuaalses arvestuses kui ka parimatele klassikomplektidele ja koolidele!

Lisainfot, sealhulgas näpunäiteid ühe korraliku veenmiskõne koostamiseks leiab Eesti Väitlusseltsi kodulehelt. 

Teine võimalus on küsimuste korral kirjutada väitlusjuhile: sigrid.solnik@debate.ee. 

EVSi õpilasvõistlusest "Kirjuta! Kõnele! Väitle!" saab lähemalt lugeda kodulehelt. 

Kolmeosalise õpilasvõistluse esimene osa sai avalöögi 1. novembril ja keskendub kirjalikule eneseväljendusele. Eesti Väitlusselts ootab (kesk)koolinoortelt essee ja/või probleemilahenduse vormis hinnangut Eesti energiamaastiku olukorrale, mõne meie elektritootmises valitseva probleemi tuvastamist ja võimalikke lahendusi antud probleemile ehk siis plaani, kuidas saaks ja peaks Eesti energiamaastik välja nägema selleks, et probleeme ei oleks ja kõik oleks rahul.

ESSEEVÕISTLUSE TÄHTAEGA ON PIKENDATUD KUNI 27. JAANUARINI! Lähemalt saab lugeda siit. 

Etapi teemaks on "Diskrimineerimiskeeld seksuaalse orientatsiooni alusel ei ole alati õigustatud"

Info teemaloengu ja teemamapi kohta ilmub uuel nädalal. 

Peakohtunikuks on Elise Nikonov (ev.nikonov@gmail.com). 

Registreerimine: http://debate.ee/sundmused/11236. Korraldajad paluvad kõigil ennast registreerida nii varakult kui võimalik. Samuti palutakse tähelepanu pöörata registreerimislehele laekuvat instruktsiooni selle kohta, mida täpselt on vaja lisada märkuste lehele. 

Transport: Väitlejad tuuakse Tartusse ja viiakse koju kahel marsruudil: Pärnu-Viljandi-Tartu ning Tallinn-Tartu. 

Majutus: Väitlejad majutatakse koolimajas. 

Täpsem info etapi kohta laekub ürituse kodulehele väitlusportaalis Debate.ee ning Facebook'is etapile eelnevate nädalate jooksul. Küsimuste, murede ja hirmude puhul võtta ühendust: Lauri Kriisa (+372 555 78 181), kriisa.lauri@gmail.com.

Loe Martin Smutovi artiklit Postimehest.

“Mitmed erakonnad on pärast üliõpilaskondade liidu aktsiooni riigikogu ees küll välja öelnud, et pooldavad teatud seisukohti, kuid nii mõnigi nii õpilaste kui üliõpilaste arvates väga fundamentaalne punkt, näiteks 30 EAP täitmise nõue, on siiski jäänud kas tähelepanuta või välistatud,” sõnas õpilasesinduste liidu juhatuse esimees Kuldar Rosenberg. “Kui praegusel kujul, ilma täiendavate muudatusteta, reform vastu võtta, oleks võit poolik,” lisas ta.

Õpilasliidu poolt väljatoodud punktide põhirõhk seisab sisseastumiskorral, mis peaks õpilaste arvates olema lävendipõhine ning selgelt olema laiapõhjalisem kui vaid riigieksamid. “Riigieksamid kajastavad kahjuks siiski vaid õpilase faktiteadmisi, mitte tegelikku sobivust ja motivatsiooni erialal õppimiseks,” kommenteeris seisukohta Kuldar Rosenberg. “Selle jaoks peaks olema kehtestatud vestlused ning sisseastumiskatsed, mis ühtlasi võimaldaksid arvestada sisseastumisel eelnevat hariduslikku kogemust – näiteks kutsekoolist kõrgkooli,” selgitas ta. Lisaks sisseastumiskorrale puudutavad õpilasliidu ettepanekud õppekava täitmise mahu piiri ning õppetoetuste ja -laenude küsimust.

Allikas: BNS

Lisaatud: 10.01.2012

1. veebruaril 2012 algab IT Kolledžis matemaatika riigieksami ettevalmistuskursus, kus on võimalik osaleda ka e-õppevormis.

Täiendkoolituse programmijuhi Signe Ventsel sõnul võimaldab interneti põhine õpe kokku hoida transpordikulu ja aega. Ettevalmistuskursusel saavad osaleda nii kooliõpilased kui töötavad inimesed, kes soovivad edukalt sooritada matemaatika riigieksami.

E-õppe põhisel ettevalmistuskursusel osalemiseks on vajalik elementaarne arvuti kasutamise oskus ja juurdepääs internetiühendusega arvutile.

Kursus toimub 01. veebruar – 25. aprill 2012, kes kohapeal soovivad õppida, siis kord nädalas kolmapäeviti kell 16.00 - 17.30 toimuvad tunnid IT Kolledžis aadressil Raja 4C, Tallinn.

Lisaks tehakse kursusel tutvust ka robootikaga ning otsitakse koos vastuseid küsimustele: Kuidas matemaatikat praktikas rakendada? Mis kasu on valemitest ja võrranditest? Käsitletakse matemaatika praktilist rakendamist robootika näidete abil.

Kursuse hind on 80 EURi. IT Kolledžisse riigieelarvevälisele õppekohale õppima asumisel 2012/2013 õppeaastal tagastatakse õppurile ettevalmistuskursuse tasu. Samuti tagastab maksuamet kursuse tasust 21% neile, kes esitavad koolituse tasuja (näiteks vanema) isikukoodi ja nime.

Lisainfo ja registreerimine:

Signe Ventsel
IT Kolledži täiendusõppe programmijuht
Tel 6285 833
E-post signe.ventsel@itcollege.ee
http://www.itcollege.ee/ettevalmistuskursused

Allikas: BNS

Lisatud: 10.01.2012