Loe Teet Roosaare artiklit Pärnu Postimehest.

Eralasteaed Naba pälvis möödunud aasta lõpus Tartu ülikooli eetikakeskuselt riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtuskasvatus 2009-2013“ raames tiitli „Väärtuskasvatuse lasteaed 2011“. Tunnustuseni viis järjekindel, sihipärane töö väärtuste arendamisel ja igapäevatöösse rakendamisel. Tegelikult on lasteaias kõik päevad, kõik tegevused meeskonnakoolitustest laste laulumängudeni välja kantud just selle organisatsiooni jaoks olulistest väärtustest. Väärtuskasvatuse keskpunktis on loomulikult laps oma vajadustega, lastest algab kõik.

Mäng on väikese inimese rõõm

Naba lasteaia juhataja Ilona Sillak: „Me areneme väga meeskondlikult. Minu kui juhi eesmärk on olnud inimesi hästi palju kaasata. Inimene peab tundma, et ta tahab siin olla, tahab panustada; ta on huvitatud sellest, kuidas meie tee kulgeb, et Naba lasteaed oleks kvaliteetne asutus. See on suur rõõm meeskonnaga koos tegutseda ja töötada.“

Juhataja toob näiteks, kuidas tekkisid lasteaeda mängu- ja muusikapesad. Nimelt täheldasid õpetajad, et lastele võib ühelt tegevuselt teisele üleminek olla keeruline. Eesmärgiks seati, et lapse jaoks oleks lasteaiapäev terviklik, ta ei peaks tundma, et siin algab nüüd üks tegevus ja seal on mul teine kohustus. Laps tuleb majja ja ta kulgeb läbi päeva, saades erinevaid toredaid elamusi. Samas muusikategevustega kaasneb ikka ruumivahetus, ja mõni laps võib selles suhtes tundlik olla, ütleb, et mulle ei meeldi, ma ei taha minna. Need on olulised signaalid, tuleb mõelda, miks laps niimoodi tunneb.  „Analüüsisime olukorda ja jõudsime ikkagi selleni, et lapse lasteaiasoleku aeg on mängimise aeg, tegevused peavad olema kõik mängulised,“ selgitas Ilona Sillak. „Mäng on see, mida laps alati tahab teha. Organiseerisime oma muusikategevuste sisu ümber. Nüüd ongi meil muusika- ja mängupesa nii nime kui sisu poolest; see on koht, kuhu laps tuleb ja jätkab oma rühma tegevust: muusikategevused on  lõimitud rühmategevustega.“

Nabas on kõigil hea olla

Ilona Sillak: „Üks pool on see, kui meeskond koos töötab, mõtleb ja arutleb asjade üle. Teine pool on, et kust me selle ainese võtame, ja need on ikkagi lapsed, kelle jaoks me siin töötame. Lapsed on need, kes käivitavad protsesse. Selline on ka Naba missioon: kõik meie otsused lähtuvad lapsest. Kui tekib vaidluseid, siis missioon on tõesti see, mille tõstame keskele, millest aruteludes lähtume. Muidugi peab silmas pidama, et siin oleks kõigil hea olla, nii lastel kui täiskasvanutel. See on üks Naba motodest, et siin on kõigil hea olla. Ja kui täiskasvanu tunneb end hästi ning ta armastab oma tööd, siis on ka lastel hea olla.

Täiskasvanu, kes siin majas töötab, peab järjekindlalt iseendaga tegelema, ennast arendama. Muidugi oleme selleks ka tingimused loonud, näiteks supervisiooni grupp perioodiliselt kogu kollektiivile.“

Meisterasutuseks viie aastaga

Eralasteaed Naba on tegutsenud seitse aastat. Lisaks asub majas huvialakool ja päevahoid, viimane valmistab lapsi ette lasteaeda minekuks. Lasteaias on neli rühma, iga rühmaga tegelevad kaks õpetajat ja meeskonda kuuluvad ka abiõpetajad. Rühmaruumid on isikupärased nagu nende nimedki: Vahva Võluri Vennaskond, Kuldse Draakoni Kuningriik, Nabollo, Tähtsad Tähetargad.

Ilona Sillak: „Meie majas on algusest peale komme, et kui tuleb uus inimene, saab ta mentori. Sellel on suur väärtus, kui on mentor,  kes on uue töötaja kohanemise ja professionaalse kasvamise toetaja . Mentor on inimesel täpselt nii kaua kui ta seda vajab. Meil on kaader väga püsiv, mille üle oleme väga-väga õnnelikud, see näitab, et inimestel on siin hea olla.

Meil käib palju külalisi, hea meelega võtame neid vastu ning jagame oma kogemusi. See on ka üks asi, mis on aidanud meil areneda ja edasi jõuda. Kui saime 5-aastaseks, siis teadlikult tähistasime seda, oli uhke juubel. Sündmused on olulised, need aitavad luua organisatsiooni ajalugu ja identiteeti. Arvan, et üks haridusasutus kujuneb meisterasutuseks viie aastaga. Selle ajaga kujunevad organisatsioonis välja teatud eripärad või suunad, millega hakatakse juba sisuliselt edasi minema, vähemalt meie asutuse puhul tunnen nii. Enne seda sa tihti otsid teed, viie aastaga jõuavad asjad ühte punkti ja edasi saab minna süvitsi.

Arengule on kaasa aidanud ka see, et meie juurde jõudsid 4 aastat tagasi Tartu ülikooli eetikakeskuse inimesed, seda juba enne, kui algatati riiklik programm „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013“.  Meie poole pöörduti, et me kaardistaksime omapoolse nägemuse lasteaeia väärtuskasvatuse hetkeseisust – mis lasteaias väärtuskasvatuses tehakse, mis on olemas ja mida lasteaiad vajaksid, et väärtusarendusega teadlikult edasi minna. Esimese asjana alustasime Naba meeskonna väärtuste kaardistamisega ja sellest ajast oleme tegelenud Nabas teadlikult väärtusarendusega.“

Väärtuskasvatus – igapäevane töö

Kui me räägime väärtuste arendamisest, väärtuskasvatusest, siis mida see tegelikult tähendab, mida te teete? 

Ilona Sillak: „Kui ise koolitan ja tuleb väärtusarendusest juttu, siis paljud asutused ütlevad, et me oleme seda kogu aeg teinud. Olen mõelnud selle üle, et olgu, see on igapäevane töö, aga mida me siis ikkagi täpselt teeme? Me kõik kanname endas väärtusi ja reageerime lähtudes oma väärtustest asjadele ning nähtustele, aga mina arvan, et haridusasutuses jääb sellest väheks, kui ütleme, et me igapäevaselt tegeleme asjaga. Iga õpetaja, kes töötab lastega, annab edasi mingeid väärtusi, mida ta oluliseks peab. Aga millised on organisatsiooni väärtused? Kas need on kooskõlas organisatsiooni väärtustega? Need tuleb kirja panna ja kaardistada. Meie alustasime samamoodi sellest, et panime väärtused kirja. Aste-astmelt oleme jõudnud selleni, et jah, need on meie jaoks olulised väärtused,  ja me püüame reaalselt ka käituda nende  järgi."

Tundub keeruline, aga tegelikult rääkis Ilona Sillak kogu jutuajamise jooksul väga lihtsatest asjadest, mis ka igast rühmatoast vastu vaatasid. Näiteks  „Sõpra hädas lohutan, kui on vaja, abistan“ (tsitaat rühmatoa seinalt), või et "palun",  "tervist", "aitäh", "nägemist", "kohtumiseni" on viisakad sõnad. Söögitoa seinalt vaatasid parasjagu vastu eri rahvuste jõulutoitude pildid: me kõik oleme erinevad, ja see on tähtis.

Head sõnad on kogu aeg kõigile näha.

Head tavad sünnivad koostöös lastega

Ilona Sillak: „Tundub, et pärast nelja-viit aastat tööd väärtustega on tulemused kergelt ja mänglevalt tulnud. Tegelikult on siin sügavad protsessid olnud, ei ole see asi nii lihtne. Alustada tuleb meeskonnast, vaadata üle dokumentides olevad eesmärgid, põhimõtted, missioonid, visioonid, et need oleksid väärtustega kooskõlas. Järgmine samm on koos lastega väärtused üle vaadata ja nendest rääkida. Peamine on head tavad, mis koos lastega tehakse, need on meie tegevuse alus. Kuidas neid tavasid peaks tegema?  Kui laste käest küsida, siis kõik nad teavad, mis on õige ja hea, aga kuidas teha nii, et see poleks täiskasvanu poolt ette antud otsus?   Et sõprus on hea, panen selle kirja ja kõik hakkame sõbralikeks?

Kuidas koos lastega protsess algusest lõpuni läbi teha, see on olnud meie viimaste aastate õppimine. Algab kõik sellest, et lapsed räägivad, mida me peaksime tegema, et kõigil oleks Nabas hea olla. Siis pannakse see koos kirja, arutletakse. Tavade tegemine on niivõrd tähtis tegu, et selle jaoks võib julgelt  pikalt aega võtta. See on sisuliselt õppe-kasvatustöö. Meie maja üks põhimõte on, et nii palju kui laps oskab ja suudab,  teeb ta ise. Ka tavade kaardistamisel: nii palju kui laps suudab, teeb ta ise. Meil on liitrühmad, kus on 2-7aastased lapsed, loomulikult on nende oskused erinevad. Aga väärtuse kirjapanekus ja silmale nähtavaks kujundamisel saavad kõik osaleda, saavad kirjutada ja joonistada. Kui sellisel viisil on toimitud, võime eeldada, et laps saab sellest aru, sellest kujuneb tava, mis aitab meil kõigil ennast hästi tunda. Head tavad on üliolulised ja see on laste väärtuskasvatuse alus. Ja loomulikult on head tavad täitmiseks ka täiskasvanutele. Kui oleme midagi kokku leppinud, siis see on täitmiseks kõigile. See, kes on ennekõike väärtuste loojaks ja eeskujuks lasteasutuses, on täiskasvanu. Kõikide täiskasvanute eeskuju on ennekõike see, mille läbi laps väärtusi omandab.“

Tähtis tegelane Naba Karu

Ilona Sillak: „Väärtuskasvatuse teadlikul igapäevaellu rakendamisele on oluliselt kaasa aidanud väärtuspõhine planeerimine, mida praktiseerime juba neljandat aastat. Igat järgnevat õppeaastat planeerides lepime kokku, millised Naba jaoks olulised väärtused on õppeaasta jooksul kuude lõikes fookuses. Väärtused on seotud kuuteemaga ja õppeaasta tegevuskavas kirja pandud. Nii on need kogu aeg silme ees ja teadlikult planeeritud ka õppe- ja kasvatustegevustesse.“

Ilona Sillak koos tähtsa tegelase Naba Karuga.

Ja üks tähtis tegelane aitab lihtsalt kombel lihtsaid väärtusi lasteni viia – see on Naba Karu. Isetehtud pruun mõmmik, keda saab kaissu võtta, kui on mure, ja kes läheb rühmaruumi, kui on vaja probleemi lahendada. Naba Karul on kõik need omadused, mida Naba lasteaias väärtustatakse – ta on sõbralik ning hooliv, ta on sportlik ja väärtustab tervist, avaldab arvamust ja julgeb küsida, tal on viisakas sõnavara ja ta on õpihimuline. Naba Karuga ongi seotud väärtuskasvatuse järgmine etapp – temast saab telg kogu väärtuskasvatuse süsteemile eralasteaias Naba.

Eralasteaia Naba juhataja Ilona Sillakuga vestles Madli Leikop.

Loe Priit Simsoni intervjuud Raimu Pruuliga tänasest Eesti Päevalehest.

Loe artiklit täismahus tänasest Postimehest.

Fotol hetk 6. jaanuaril toimunud HTMi pressikonverentsist, kus tutvustati ka õpetaja ametikoha ümberkujundamise lähtealuseid.

Kaks aastat tagasi, 2009. aasta oktoobrist 2010. aasta aprillini korraldas keskkonnaamet koostöös Eesti Loodusega viktoriinisarja „Eesti looduskaitse 100”. Tegu oli ühe üritusega paljude hulgast, millega tähistati meie looduskaitse juubelit. Huvi viktoriini vastu ja osavõtt oli toona meeldivalt suur, mistõttu kutsume noori loodusehuvilisi taas uurima ajakirju, otsima ja nuputama vastuseid.

Sedapuhku pöörame viktoriiniga suuremat tähelepanu Eesti teadusele ning meie teadlastele, sest 2012. aasta on kuulutatud teadusaastaks. Selle raames korraldatakse arvukalt teisigi üritusi: nende siht on populariseerida loodus- ja täppisteadusi, tehnoloogiat ning innovatsiooni nii noorte kui ka kõigi teiste eestimaalaste hulgas (vt www.miks.ee).

Viktoriinisari „Teadusaasta Eesti Looduses” on mõeldud 4.–12. klassi õpilastele ja arvestust peetakse kolmes vanuserühmas: 4.–6., 7.–9. ja 10.–12. klass.

Võistlus korraldatakse neljas voorus: küsimused ilmuvad jaanuarist aprillini igas Eesti Looduse numbris ning neile saab vastata internetilehe www.eestiloodus.ee/viktoriin kaudu. Esimese vooru küsimused avaldatakse veebilehel 17. jaanuaril. Vastamisel on abiks ajakirja Eesti Loodus artiklid ja muud kirjutised aastatest 2005–2011. Õigete vastuste eest kogunenud punktide põhjal selgitatakse välja aktiivsemad ja parimad, kelle vahel jagatakse hulgaliselt auhindu.
Viktoriinisarja toetab hasartmängumaksu nõukogu.

Lisateavet viktoriini kohta jagab Eesti Looduse toimetaja Katre Palo:
telefon 742 1143 või 521 8771
e-post palo.katre@gmail.com

Allikas: MTÜ Loodusajakiri / Eesti Loodus pressiteade

Lisatud 10.01.2012

Pedagoogide ühenduste ülesel koostööpäeval (PÜÜK) tutvustavad end Eestis tegutsevad aineühendused ja õpitubades jagatakse ideid, mis õpetajale igapäevase õppetöö kujundamisel marjaks ära kuluvad.

Meil on palju aktiivseid aineühendusi, kes tegutsenud juba aastaid ning kelle kogemustest on kõigil õppida. ESFi programmi „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014“ toel on hoo sisse saanud aineliitude ja -ühenduste võrgustikutöö. PÜÜK on samuti üks osa võrgustikutööst ning päev saab teoks programmi raames ning koostöös Tiigrihüppe Sihtasutusega.

Koostööpäev, mille toimumiskoht on Rocca al Mare Kool, loob aktiviseeriva ja koostöise õpikeskkonna, mis suurendab pedagoogide ühenduste vahelist ühtekuuluvustunnet; annab teavet aktiivselt tegutsevatest pedagoogide ühendustest; annab teadmisi hindamismudelitest, nende koostamis- ja kasutamisvõimalustest õppetunnis.

Päev on üles ehitatud nii, et kõik osalejad saavad tutvuda aineühenduste väljapanekutega, kuulata ettekandeid hindamisest ning osaleda töötubades. Tiigrihüppe Sihtasutuse  haridusportaali Koolielu eksperdid jagavad aineõpetuse head praktikat ning näitavad, missugune on elu koolis, kui kasutada nutikalt infotehnoloogia kaasabi.

Töötoad toimuvad kahes jaos: kell 13.30-14.30 ja seejärel kell 15.00-16.30. Igas töötoas on rõhk ühel ainel, kuid läbiv teema on hindamismudelid.  Näiteks keele ja kirjanduse töötoa teema on „Õpilaste eneseregulatsiooni toetamine ja kujundavast hindamisest saadud informatsiooni kasutamine“, töötuba juhib Marit Tarkin Kuressaare gümnaasiumist. Tehnoloogia töötoas on teema „Hindamiskriteeriumid töö- ja tehnoloogiatunnis“, esineb Tõnu Tammar Eesti Tööõpetajate Seltsist.

Töötubade teemad (kokku 10) on veel täpsustumisel. Kes tunneb, et soovib oma parimaid praktikaid hindamisest kolleegidega jagada ja õppida, võib endast programmiperele märku anda.  Kontakt: Elve Kukk, elve.kukk@ekk.edu.ee, telefon 7350 691.

Kohtumiseni 22. märtsil kell 10.30 Rocca al Mare Koolis! Osavõtt huvilistele tasuta. Pedagoogide ühenduste ülese koostööpäeva elluviimist toetavad ESFi programm „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014“ ja Tiigrihüppe Sihtasutus.

Näitusel osalevad 30 üldhariduskooli ja 7 huvikooli. Eksponeeritud on umbes 200 õpilase tööd joonistuse, maali, keraamika ja tarbekunsti valdkonnast. Õpilasi on juhendanud 75 õpetajat.

Näituse korraldajaks on Tallinna haridusamet koostöös Tallinna Õpetajate Maja kunstiõpetuse ainesektsiooniga, toetajaks Kunstihariduse Ühing. Näitus jääb avatuks 21. jaanuarini.

Esmaseid teadmisi on võimalik saada näiteks praktilisest fotograafiast või Hispaania ja Itaalia kultuurist, märgib Tallinna Ülikool oma pressiteates.

Ühtekokku avab Tallinna Ülikooli Õpilasakadeemia 4. veebruaril üheksa kursust: „Filosoofia”, „Infootsing – ainult Google’ist ei piisa”, „Praktiline fotograafia”, „Kommunikatsioon: reklaam, suhtekorraldus, ajakirjandus”, „Esiaeg ja tsivilisatsioonide teke”, „Rakenduspsühholoogia”, „Sissejuhatus Hispaania ja Itaalia kultuuri ja keeltesse” ja „Huvikeemia”. Toimub ka venekeelne kursus „Käitumine kaamera ees”.

Kursuste kohta saab enam infot aadressilt www.tlu.ee/akadeemia. Kõikide kursuste õppepäevad toimuvad nädalavahetustel, ühe kursuse semestritasu on 15-20 eurot.

Tallinna Ülikooli Õpilasakadeemia eesmärk on pakkuda teadmishimulistele gümnaasiumi- ja kutsekooliõpilastele enesetäiendamise võimalusi ja aidata kaasa õpilaste teadlikumale kutsevalikule. Õpilasakadeemia kursusi viivad läbi Tallinna Ülikooli õppejõud, samuti kaasatakse külalislektoreid vastava valdkonna spetsialistide seast. Tänaseks on Õpilasakadeemias õppinud üle 3 000 noore üle Eesti.

Lisainformatsioon:
Berit Oll
Tallinna Ülikooli Õpilasakadeemia projektijuht
telefon: 640 9369, 5560 6000
e-post: berit.oll@tlu.ee    

Millise tulemuse annaks gümnaasiumireform, arutavad tänases Eesti Päevalehes Guljavin, haridusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis ja emeriitprofessor Viive-Riina Ruus.

Kandidaadid demonstreerivad Teaduskeskuses Ahhaa oma võimeid ja oskusi kolmele kohtunikule, kirjutab teadus.err.ee. Stuudios kõlavad paugud ja tõuseb tossu, kärssavad ajud ning tutvustatakse uusi leiutisi - kõik selleks, et pääseda Rakett 69 pardale. Õiglane kohtunikekogu peab tegema raske otsuse ja valima 15 võistlejat, kelle seast vaid üks saab olla noor teaduse superstaar 2012.

Saadet on võimalik näha laupäeviti ETVs.