Kaebuse, milles palusid tühistada vallavolikogu otsuse Pühajärve Põhikooli sulgemise kohta, esitasid Pühajärve põhikooli lapsevanemad Tartu halduskohtule 23. detsembril, teatas Pühajärve põhikooli lapsevanemate initsitiivgrupp BNSile.

Tartu halduskohus kinnitas oma määruses lapsevanemate kaebeõigust ning võttis kohtuasja menetlusse, sellega mitte nõustudes Otepää valla arvamusega, et antud kaebusel ei ole perspektiivi.

"Ilmselt oli kohtu selline seisukoht ebameeldivaks uudiseks Otepää koalitsiooni liikmetele, sh volikogu esimehele Nigolile, kelle allkirjaga 4. jaanuari 2012 seisukohavõtus muu hulgas viidati lapsevanemate kaebeõiguse puudumisele ja kaebuse perspektiivitusele," ütles üks hagi esitajatest, lapsevanem Teet Reedi.

Lapsevanemate hagiavalduses olnud taotluse rahuldamist esialgse õiguskaitse rakendamise kohta ei pidanud asja käsitlenud kohtunik hetkel vajalikuks. Reedi sõnul on lapsevanemad otsustanud, et esitavad kohtule lisaargumente, miks esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud on.

"Kohtu otsus võtta asi menetlusse näitab, et Pühajärve kooli lapsevanematel on tugevad kaalumist vajavad argumendid," sõnas Teet Reedi. Pühajärve kooli lapsevanemaid esindab kohtus vandeadvokaat Allar Jõks Soraineni advokaadibüroost.

Otepää vallavolikogu langetas novembri lõpus otsuse sulgeda järgmisest õppeaastast Pühajärve põhikool ning liita see Otepää gümnaasiumiga novembri teises pooles. Kooli sulgemise poolt hääletas 12 volikogu liiget ja vastu oli kuus.

Allikas: BNS

Foorumi peateemaks on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendite kasutamine hariduses, märgib haridus- ja teadusministeerium oma pressiteates.

"E-õppe oluliselt laiem kasutamine ning tulemuslikkus sõltub väga palju õppetöö korraldusest ning õpetajate ja õppejõudude valmidusest kasutada kaasaegseid õppemeetodeid ja vahendeid. Näiteks kasvab väga kiiresti virtuaalkoolide ja -kursuste roll hariduses ja interaktiivsete e-õpikute ning õppematerjalide kasutamine," osutatakse pressiteates.

Eesti infotehnoloogia-alane areng on olnud märkimisväärne mitmes valdkonnas. IKT võimaluste suurem kasutamine õppimise ja õpetamise elavdamiseks ning tulemuslikumaks muutmisel väärib rahvusvahelise tipptaseme tundmaõppimist.

"Üks uuenduslik valdkond võiks olla matemaatika, mille gümnaasiumi riigieksam on kohustuslik ja see on enamike erialade õppimiseks oluline eeldusaine," leitakse pressiteates. Matemaatika õpetamiseks on Eesti alustanud koostööd arvutipõhise matemaatikaõpetuse arendajatega (http://www.computerbasedmath.org/) ning sellele teemale on pühendatud ministri Londoni-visiidil eraldi kohtumine.

Haridusministrite kohtumise järel külastab Jaak Aaviksoo maailma ühte suurimat haridustehnoloogia messi BETT. 

"Eks see olnud ju enne ka teada, aga me ei mõelnud väga sellele," nentis Kõo vallavanem Tarmo Riisk ajalehele Sakala, kommenteerides riigilt Kirivere põhikooli ülalpidamiseks saadava raha vähenemist kolmandiku võrra.

Selle aasta alguseks õppis Kõo valla ainsa põhikooli kolmes vanemas klassis alla 30 lapse. Rahandusministeeriumi omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna peaspetsialisti Andrus Jõgi selgituse kohaselt on just see õpilaste hulk piir, kust riik peab kooli nii ebaefektiivseks, et lõpetab tühjade kohtade eest maksmise.

Rahandusministeerium maksab tänavu vallale vaid reaalselt koolis õppivate laste pearaha ja seda on 30 protsenti ehk 41 500 eurot vähem kui mullu.

Kaaluta olekus ei ole see kaugeltki kerge, kirjutab Tartu Postimees. Asetad lusika lauale ja see hõljub minema (gravitatsioonivabadust kehastav juhendaja viib selle kosmoses kadunud asjade lauale ja tõmbab paberile miinuspunkti). Rääkimata sellest, et tainas ei püsi kausis, jahukotist ei saa kahte lusikatäit kuidagi kätte ja muna ei kuku koore seest välja.

Kuna kaaluta olekut niisama lihtsalt Eesti koolimajas tekitada ei saa, on paika pandud põhireeglid: kõiki vahendeid – lusikat, takjapaela, kääre, jahu, suhkrut ja muna – tuleb kinni hoida, muidu kaovad need kosmosesse. Täpsemalt loe juba Tartu Postimehest.

Kvaliteetne õpetaja on haridussüsteemi arengu tähtsaim faktor, koostöö on õpetaja kvaliteedi tõstmise võtmefaktoriks. See võimaldab suurendada akadeemilist edukust. Ometigi suur osa koostööst ei toimi. Siin on üks  kuuest Morten T. Hansen'i välja toodud põhjusest, miks koostöö läbi kukub. 

Ülemäärane koostöö

BP (British Petroleum) langes liiga paljude võrgustike ja gruppide tekitamise vajaduse lõksu. Neid oli tunduvalt rohkem, kui hea tulemuse nimel vaja oleks olnud. Eksisteeris periood, kus „koosoleku pidamiseks leiti alati hea põhjus“. 

Läbi sotsiaalse meedia,  võib tunduda, eriti hariduses, et on liiga palju lehti, mida külastada, liiga palju keskkondi, mida jälgida, liiga palju gruppe, millega liituda, et omada kõigest head ülevaadet ja nende abil midagi juurde õppida. 

Selle ülemäärase koostöö tulemus võib tihtipeale kujuneda hukatuslikuks õpilasele, kes avaldab avalikult oma töid või otsib kedagi, kellega koostööd arendada - „see on lihtsalt üks tavaline õpilase ajaveeb“, „see on taas üks vaieldava sisuga wiki“ võivad olla need mõtted, mis jooksevad läbi õpetajate ja kaasõpilaste peadest, kui otsitakse kaaslaste tuge ja kommentaare. 

Isegi kui selliste väljakutsete puhul võetakse vaevaks kommenteerida, kas siis need kommentaarid on siiralt abistavad, nii nagu struktureeritud ja raamistatud kujundav hinnang võiks olla klassiruumis, või on need lihtsalt rutiinsed, „hea töö“ stiilis, hõiked enne uue nõudja juurde jõudmist.

See on põhjus järelemõtlemiseks - ka sedalaadi väljakutsed vajavad õpetaja (ning kaasõppijate) poolt täit tähelepanu ning vajalikke hinnanguid, eriti, kui õpilasi sedalaadi jagamist tegema julgustatakse. 

Refereeritud: http://edu.blogs.com/edublogs/2012/01/collaboration-3-overcollaboration.html

Ministeeriumi nõunik Piret Papp ütles "Aktuaalsele kaamerale", et varsti ei pea õpetajad oma sissetuleku pärast enam muret tundma, vahendab ERR Uudised. "Me loodame jõuda sinnamaani, et õpetaja palk on Eesti ühiskonnas rohkem väärtustatud ja hiljemalt 2015. aastaks oleks õpetajate keskmine palk riigi keskmisest 20% kõrgem," ütles Papp.

Haridusministeerium tahab jaanipäevaks saada ametiliitudelt ja kohalikelt omavalitsustelt selgust, kas gümnaasiumireform tuleb või ei. Ministeerium on ette valmistanud ettepanekud, millistele tingimustele peab gümnaasium vastama.

Koolivõrgu korrastamine on möödapääsmatu, aga seda ei saa teha üksnes seadusandlikule jõule toetudes, leiab Aaviksoo.

Minister sõnas, et kuigi arusaamine ümberkorralduste vajalikkusest kasvab, jääb vajaka arusaamist sellest, et tuleb otsustama hakata. „Need regionaalsed, majanduslikud ja sotsiaalsed muutused, mis on toimunud, nendega ei ole hariduskorraldus suutnud sammu pidada. Kutsehariduses siiski rohkem, tasapisi ka kõrghariduses, aga üldhariduse üldine korraldus pole nõukogude aja lõpust oluliselt muutunud,“ lausus Jaak Aaviksoo. Tema sõnul  ei ole küsimus enam väikegümnaasiumites, küsimus on jõudnud maakonnagümnaasiumiteni. Väikegümnaasiumide hääbumine ei ole lapsi viinud mitte lähedastesse maakonnagümnaasiumidesse, vaid eelkõige Tallinna ja  Tartusse. „Mida täna otsustama peaksime, on see, kas suudame tagada tugevate maagümnaasiumite olemasolu 10-15 aasta pärast? Kas suurlinnad suudavad vastu võtta tarku otsuseid enda sees?“

Eesmärk on kvaliteet, mitte kokkuhoid

Samas rõhutas haridus- ja teadusminister, et eesmärk ei ole raha kokkuhoid, vaid tagada tuleb kvaliteet. Suurtel ja väikestel koolidel on objektiivselt erinevad võimalused, mida ei saa kompenseerida rahaga. „Suurus ei ole raha küsimus, suurus on funktsionaalsuse küsimus,“ ütles Jaak Aaviksoo pressikonverentsil osalenutele.

Gümnaasiumivõrgu korrastamise lähtealused näevad ette, et kõigile gümnaasiumilõpetajatele luuakse võrdne lävepakk tasuta kõrghariduse omandamiseks. Gümnaasiumides peab õpilastel olema võimalus leida endale edasise haridusteega seotud huvi- ja võimetekohane õppevaldkond, võimalus valida mitme omavahel selgelt eristuva õppesuuna ja valikainete vahel; seal peab olema kvalifitseeritud õpetajaskond ning kaasaegne õpikeskkond. Viimase tarbeks taotleb riik Euroopa Liidu tõukefondidest järgmise programmiperioodi (2014-2020) vahendeid.

Nende tingimuste täitmiseks peab gümnaasiumiastmes olema vähemalt kolm paralleelklassi ehk arvestuslikult 252 õpilast. Suuremates linnades (Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas) on otstarbekas vähemalt viis paralleeli ehk arvestuslikult 540 õpilasega gümnaasiumid. Minister rõhutas siinkohal, et mitte keegi pole arvanud, et ei võiks olla erisusi: „Mitte keegi ei arva, et Saaremaale või Hiiumaale ei jäägi gümnaasiumi. Aga iga kord, kui otsuse langetame, tuleb mõelda, mis on selle hind, kas otsus kaalub üles konkurentsivõime kahanemise.“

Riik teeb omavalitsustega koostööd tugevate gümnaasiumite loomisel, pakkudes analüüse, andmestikku ja puhaste gümnaasiumite loomist toetavat rahastusmudelit. Otsustusõigus jääb omavalitsustele. Üleriigilise gümnaasiumivõrgu puhul lähtutakse maakondlikest koolivõrguaruteludest.

Lähiaja tegevused

Kuni 2012. a veebruari lõpuni tutvustab HTM maavalitsustele, omavalitsusliitudele jt partneritele gümnaasiumivõrgu korrastamise lähtealuseid ning koondab tagasisidet. I kvartali jooksul toimuvad kõikides maakondades koolivõrguarutelud ning nende alusel luuakse ülevaade maakonna soovitavast gümnaasiumivõrgust. Mais täpsustub edasine tegevuskava ning gümnaasiumite kvaliteedinõuded. IV kvartaliks hinnatakse soovitava gümnaasiumivõrgu taristu vajadusi kooliti ERFi programmi tarvis; lepitakse kokku ning sätestatakse gümnaasiumivõrgu korrastamise lõpptähtaeg.

Arvamusteks avatud

Jaak Aaviksoo sõnul ootab HTM arvamusi, kuidas lähtealuseid võimalikult parimal moel rakendada. Kas korraldada gümnaasiumivõrk ümber kiiresti ja korraga või pikema aja, st kolme gümnaasiumiaasta jooksul; kas gümnaasiumide pidaja peaks tulevikus olema kohalik omavalitsus või riik; kas peetakse vajalikuks riigi tasemel õppekohtade jaotust üld- ja kutsekeskhariduse vahel; kas lävend gümnaasiumisse õppima asumiseks peaks kõigis gümnaasiumides olema ühesugune? 

Ka sellised küsimused nagu õpilaskodude ehitamine või koolibusside liikumine vajavad ministri sõnul kõigepealt arutelu ja analüüse, valmis vastuseid ministril täna varrukast võtta ei olnud.

Uue veerandi alguseks järgmisel nädalal soovib peatöövõtja Elinord Ehitus OÜ koolimaja uuendamistöödega ühele poole saada, kirjutab Virumaa Teataja.

Tähtsamad tööd olid koolihoone kõigi õppekorpuste fassaadide soojustamine ning C-õppekorpuse ja õueala täielik rekonstrueerimine.

“Kolimist rekonstrueeritud õppekorpusesse alustame jaanuaris, kuid reaalseks pean, et õppetöö uuendatud õppekorpuses algab neljandal veerandil,” ütles kooli direktor Vardo Arusaar. Ta lisas, et peale rekonstrueerimistööde kvaliteedi peab ta tähtsaks koolihoone vastavust kõigile ohutustehnika ja tuleohutuse nõuetele ning selle turvalisust õpilaste jaoks.

"Praegune seis on selline, et kui meie kirjutame kirja kohalikule omavalitsusele, palume saata haridus- ja teadusministeeriumile palgaandmed, siis me kahjuks seda vastuskirja ei saa," ütles Aaviksoo pressikonverentsil ajakirjanikele.

Seejuures viitavad omavalitsused Aaviksoo sõnul sellele, et õpetajate palgaandmed on omavalitsuse pädevuses või et vastavad andmed puuduvad. Erinevalt haridus- ja teadusministeeriumist esitavad omavalitsused Aaviksoo sõnul aga nõutud andmeid rahandusministeeriumile. Kuna haridus- ja teadusministeerium omavalitsustelt andmeid ei saanud, tuli pöörduda rahandusministeeriumi poole.

Vahed eraldatud ja tegelikult õpetajate palkadeks makstud summade vahel tuvastati Aaviksoo sõnul haridus- ja teadusministeeriumi ning rahandusministeeriumi andmete võrdlemisel. Linnade liit ja maaomavalitsuste liit peavad haridus- ja teadusministeeriumi koostatud ülevaadet omavalitsustele eraldatud haridustoetuse kohta ebaadekvaatseks ning nõuavad ministeeriumilt selgitust rünnaku tegelike põhjuste kohta.

Kohalikud omavalitsused ja koolid saavad omavalitsusorganisatsioonide teatel haridustoetuse vahendeid kasutada vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel kehtestatud reeglitele. Haridustoetuse vahendid kasutatakse õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate töötasuks ning täiendkoolituseks, õppevahenditeks ning investeeringuteks.

Samuti kaetakse haridustoetusega haiglaõppe ja lasteaiapedagoogide täiendkoolituse, ainesektsioonide aga samuti riigi poolt kehtestatud maksude, sealhulgas tulumaks, sotsiaalmaks, kasvanud töötuskindlustusmaksed ja muud spetsiifilised haridusvaldkonna kulud. "Linnad, vallad ja koolid saavad oma eelarvevahendeid, sealhulgas haridustoetust kasutada ikka ainult riigi poolt kehtestatud reeglite kohaselt. Pigem peaks haridusministeerium endalt küsima, miks riigipoolne haridustoetus ei taga pooltes omavalitsustes õpetajate minimaalse palgataseme püsimiseks ja kohapealse hariduselu kestmiseks hädavajalikku rahastamise taset," leiavad omavalitsusorganisatsioonid.

Haridusministeeriumi koostatud ülevaate järgi maksid omavalitsused tunamullu õpetajatele töötasudena välja vähem raha kui riik neile palgarahana kandis. Ülevaate järgi said Eesti omavalitsused riigilt 2010. aastal keskmiselt 4,3 protsenti rohkem raha kui seda palkadeks kulutati. Tartus ja Narvas jäi palkadeks maksmata kaks ja kolm protsenti, Tallinnas 11 ja Pärnus 17 protsenti. Ülevaates arvestas ministeerium vaid õpetajate palgaraha, jättes kõrvale näiteks koolijuhtidele, huviringide eestvedajatele või logopeedidele mõeldud tasud. Ministeerium saatis kolmapäeval omavalitsustele kirja, milles palus nende kohta käivad andmed üle vaadata, kontrollida ja selgitada erinevusi riigi eraldatud toetuse ja tegelike kulutuste vahel.

Allikas: BNS

Tulevikuõppimist saab käsitleda mitmel viisil, märgib Tallinna Ülikool oma pressiteates. See võib tähendada nutikate õpikeskkondade kujundamist, mis ergutavad innovatsiooni ja suurendavad õppimise tulemuslikkust. See võib ühendada tervikuks iseenesliku, nn kogemata õppimise argielus või ka õppimise formaal- ja mitteformaalhariduses, sh töökeskkonnas.

Selline vaade õppimisele võib minna kaugemale üksikisikust, analüüsides ja mõtestades õppimist perekonnas ja sõpruskonnas, koolis ja laiemates sotsiaalvõrgustikes, pidades oluliseks õpimotivatsiooni ja õppimisega kaasnevaid emotsioone, tundes  huvi selle vastu, kuidas inimesed ise mõtestavad oma õppimist. Tulevikuõppimisest arusaamiseks  on  kindlasti huvipakkuvad ka uue ja interdistsiplinaarse teadmusvaldkonna - õppimisteaduste  (learning  sciences) - kogemused ning analüüsid.

27. jaanuaril Tallinna Ülikoolis (Uus-Sadama 5, M-225) toimuval seminaril esinevad ettekannetega:
•    Mati Heidmets, Viive-Riina Ruus, Katrin Aava, Anu Toots, Peeter Normak, Kristjan Port, Grete Arro, Indrek Ibrus, Mart Laanpere, Inge Timoštšuk, Katrin Poom-Valickis ja Mai Normak Tallinna Ülikoolist;
•    Kristjan Rebane Eesti Arengufondist;
•    Liina Hirv Eesti Õpilasesinduste Liidust.

Järgneb avatud vestlusring tulevikuõppimise teemal. Ajakava, ettekannete teemad ja esinejad on kättesaadavad Tallinna Ülikooli kodulehelt. Registreerumine seminarile on avatud kuni 20. jaanuarini siin.

Seminari korraldamist toetab Euroopa Sotsiaalfondi haridusteaduse ja õpetajakoolituse edendamise programm Eduko.

Lisainformatsioon:
Katrin Poom-Valickis
Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituudi dotsent
telefon: 619 9736
e-post: katrin.poom-valickis@tlu.ee