Noormehed ise kohtusid SINA (Suured Ideed Noorte Algatusel) kaudu, nüüdseks on nende loodud videoportaal aktiivselt käima läinud ja tiim paisunud 9-liikmeliseks, kirjutab Tartu Postimees.

«Tavaliselt kui noored meediasse pääsevad, siis on nad purjuspäi kiirust ületanud või midagi muud kriminaalset teinud,» arvas Nilov, et uudiskünnise ületavad peamiselt just negatiivsed uudised noorte tegemistest, tublid ja edukad jäävad aga tagaplaanile.

Portaalis nportaal.ee on praeguseks avaldatud 68 lugu. Algusaegadel, kui tegijaid oli veel vähe, ilmus iga nädal üks või kaks videot, praegu on aga eesmärk laadida üles vähemalt 2-3, tegusamatel nädalatel neli videot.

Täpsemalt kirjutab teemast Postimees.ee.

Küsimustik käsitleb koolinoorte söömisharjumuste ja -võimaluste teemasid. Uuringus osaleb ligikaudu 50 üldhariduskooli üle Eesti. Uuringu valimiks on 1200 õpilast 3., 6., 9. ja 12. klassidest, lisaks koolide juhtkond ja toitlustajad. Uuringus osalevad koolid jäävad anonüümseks.

Uuringut viib läbi küsitlusfirma OÜ Eesti Uuringukeskus. Küsitlusperiood kestab kuni jaanuari lõpuni ja uuringu tulemused selguvad aprillis.

TAI eksperdi Tagli Pitsi sõnul puudub praegu usaldusväärne teave koolides pakutava toidu ja selle söömise kohta. “Uuring annab vastused mitmetele küsimustele, näiteks kui rahul on õpilased koolilõunaga ning mis on võimaliku rahulolematuse põhjused. Uuringu tulemused on abiks meie edaspidise töö planeerimisel koolitoidu paremaks muutmisel," lisas Pits.

Eestis on koolitoit algkooliõpilastele tasuta kättesaadav 2002. aastast. Alates 2006. aastast on riigieelarves ette nähtud toetus koolilõuna kulude katmiseks ka põhiharidust omandavatele õpilastele. 2011. aasta sügisest on haridus- ja teadusministeeriumi ettepanekul koolilõuna maksumuseks 78 eurosenti ühe õpilase kohta päevas. See raha peaks täielikult minema tooraine peale. Kui koolilõuna maksumus kujuneb suuremaks, on omavalitsustel kaks võimalust: kas lisada riigi toetusele puudujääv osa ise või küsida lisa lapsevanematelt.

Koolitoit valmistatakse enamikes koolides koha peal. Seda teeb reeglina kas toitlustusfirma, FIE või kooli enda palgal olev köögipersonal.

Möödunud aasta lõpus hindas TAI koolides ka riikliku koolipuuviljakava efektiivsust ja märgatavust ning laste harjumusi ja eelistusi puu- ja köögiviljade söömisel. Selle uuringu tulemused avalikustatakse veebruaris.

Allikas: BNS

Haridustöötajate liidu juht Sven Rondik ei soovinud neljapäeval veel öelda, kui palju õpetajaid on juba teatanud streigis osalemisest, aga tema sõnul on koole, kus on lubatud osaleda sajaprotsendiliselt, ning on ka neid, kus osalejaid oleks vähem.

Streigi edukaks korraldamiseks on haridustöötajate liidu volikogu pidanud vajalikuks, et vähemalt 70 protsenti õpetajatest oleksid teatanud oma valmisolekust sellest osa võtta. Kui liidu juhatus hakkab 17. jaanuaril otsuseid tegema, peaks pilt selles osas klaar olema, kirjutab Postimees.

Ehkki võimaliku streigi aluseks olevaid täpseid nõudmisi pole veel sõnastatud, on seni kõlanud nõue tõsta õpetajate palka 20 protsenti.

Enne streikimist tuleb läbida ka riiklik lepitusprotsess. Henn Pärn, kes praegu riikliku lepitaja rolli täidab, ütles, et seni pole talle õpetajate streigi kohta avaldust esitatud. Kui avaldus tuleb, kutsub lepitaja pooled kokku ja püütakse leida lahendust.

Pärna sõnul on päris keeruline loota, et juba kinnitatud tänavuse riigieelarve piires suudetakse kokku leppida nii suures palgatõusus, nagu õpetajad ootavad. Seetõttu on tema soovitus haridustöötajate ametiühingule suhelda riigiga jõuliselt ja konstruktiivselt pigem tuleva aasta eelarvet silmas pidades.

Allikas: BNS

Foto: Madli Leikop

Suuremahuline, kõiki Eesti üldharidus- ja kutsekoole hõlmanud uuring (2009-2011) käsitles kolme valdkonda  kutse- ja üldhariduskoolide juhtimisel: kvaliteedijuhtimine (TÜ hariduskorralduse dotsent Hasso Kukemelk ja majandusteaduskonna üliõpilane Lee Pukkonen),  finantsjuhtimine (TÜ ettevõttemajanduse instituudi juhataja professor Toomas Haldma ja doktorant Kristi Ploom) ning õpetajate töösoorituse hindamine ja tulemustasustamine (TÜ personalijuhtimise professor Kulno Türk ja doktorant Reelika Irs).

Kuidas hinnata õpetaja tööd?

Õpetajate töösoorituse hindamise ja tulemustasustamise alateema eesmärk oli välja selgitada koolide eripärad ja hindamisnäitajad ning teha ettepanekuid nende edasiarendusteks. Õpetajate tulemustasustamine on muutunud aktuaalseks nii rahvusvahelises kontekstis kui ka Eestis; õpetajate töösoorituse juhtimise metoodika väljatöötamine ja rakendamine võimaldab tõhustada koolide juhtimist. Uuringu põhjal võib öelda, et üldiselt õpetajad ja koolijuhid nõustuvad töösoorituse hindamise erinevate aspektide rakendamisega koolis, kusjuures õpetajad, kes on hindamissüsteemi väljatöötamisse kaasatud, aktsepteerivad neid oluliselt enam.

Samas enam kui pooltes üldhariduskoolides ja 90% kutsekoolides on eelarvevahendite piiratuse tõttu võimalik õpetajaid tasustada vaid ametikohajärgse astmepalga ulatuses. Õpetajate tulemustasustamine on enam levinud suurte linnade, Saaremaa ja Valgamaa üldhariduskoolides. Kutsekoolide õpetajatele makstakse tulemustasusid kõige enam Lõuna-Eestis. Tulemustasustamisel nähakse olulist võimalust õpetajate motiveerimisel ja kooli eesmärkide saavutamisel, aga tulemustasutamise õiglusele andsid õpetajad ja koolijuhid üsna madalaid hinnanguid.

Kuidas siis õpetaja tööd hinnata? Kas meie koolides üldse pööratakse sellele tähelepanu, kas mõistetakse õpetaja töösoorituse juhtimise osa kooli üldises juhtimises, kooli eesmärkide saavutamisel?

Professor Kulno Türk: „Praegu toimub koolide hindamine kolme peamise näitaja alusel: akadeemiline tulemuslikkus (riigieksamid, lõputööd, tasemetööd);  järgmises kooliastmes edasi õppima asuvate õpilaste osatähtsus ning koolitee pooleli jätnud õpilaste osatähtsus. Meie pakkusime välja mudeli, kus on paarkümmend erinevat kriteeriumit õpetaja töösoorituse (töötulemuste) hindamiseks.

Nendele kriteeriumitele sisu leidmiseks on vaja eraldi konkreetseid näitajaid välja töötada. Näitajate maht võib nii minna väga suureks ning paratamatult on vaja kooli ja õpetajate töösoorituse hindamisnäitajate osas teha valik. Rohkem oleks vaja rakendada kooli põhieesmärkidega seonduvaid kvalitatiivseid näitajaid, neid on aga väga keeruline, vahel isegi võimatu usaldusväärselt hinnata (näiteks õpilaste rahulolu õpetamisega). Tekib probleem, et  näitajaid, mis on kooli ja õpetaja töötulemuste hindamisel olulised, on väga raske hinnata.  Igapäevaelus kasutatav ja kontrollitav nn objektiivne näitaja kajastab aga vaid üksikut, sealjuures mitte kõige olulisemat külge õpetaja töös (näiteks mitu õppevahendit koostati või mitu üritust aidati korraldada). See on probleem, mis meid töösoorituse hindamise juures paratamatult saadab igal pool, aga eriti koolis. 

Üks soovitus, mida olen ise viimasel ajal välja pakkunud, on hinnata õpilase arengut tema astumisel mingisse kooliastmesse ning pärast selle kooliastme lõpetamist (põhikool, gümnaasium, õppeaasta). Põhimõtteliselt võiks kasutada IQ-testi, kus on hõlmatud erinevad valdkonnad õpetatavatest ainetest. See poleks mitte faktiteadmiste kontroll kuivõrd maailmapildi, loogika ja taiplikkuse, erinevate valdkondade ja süsteemide tunnetamiseks ning mõistmiseks esitatud küsimused. On võimalik võrrelda õpilase arengutaset enne gümnaasiumisse astumist ja pärast selle lõpetamist. Selliseid küsimustikke (teste)  tuleks aeg-ajalt uuendada, et õpetajad ei hakkaks lapsi treenima teste täitma; nii saab vältida treeningust tulenevaid moonutusi.  Sellise testiga on võimalik hinnata, kui palju suudab õpetaja õpilast arendada; mis on kooli, õpilase ja õpetaja jaoks kõige tähtsam.“

Kuidas käivitada koolis õpetajate töösoorituse hindamise süsteem?

Professor Kulno Türk: „Koolid on palju sellega tegelenud, õpetajad on hindamistega ise seotud õpilaste hindamise kaudu. Õpetajaid on hinnatud kooliväliste hindamissüsteemide alusel ja atesteeritud. Koolid on teinud sisehindamisi ja enesehinnanguid ning hinnanud õpetajate töösooritust ka kvalitatiivsete näitajate abil. See on kooliti väga erinev, mõnes koolis on ka päris hästi välja töötatud õpetajate töösoorituse hindamise süsteem. Aga probleem on selles, et kui tahame saada usaldusväärset hinnangut õpetaja töö kohta, siis peab seal olema piisavalt kvalitatiivseid näitajaid. Need kvalitatiivsed näitajad saab kool ise välja töötada ning eesmärgiks võtta, nende täitmist saab hinnata vaid üheskoos välja töötatud süsteemi alusel. Kui süsteem töötatakse välja kõrgemalt poolt, näiteks  ministeeriumi tasemel, siis ei suudeta arvestada erinevate koolide spetsiifikat. Ühes koolis võib parasjagu käsil olla õppemetoodika väga oluline arendusetapp, teises on vaja tõsta õpilaste akadeemiliste teadmiste taset, kolmandas on vaja õpilaste loovusega tegeleda. Vastavalt sellele peavad olema välja töötatud ja rakendatud ka hindamiskriteeriumid, ikka kooli spetsiifikast ja arenguetapist lähtuvalt. Seda saab kõige paremini teha kooli tasandil, ministeeriumi tasandil saaks välja pakkuda abistavaid metoodilisi materjale, missugune üks õpetaja töösoorituse hindamise süsteem välja näha võiks. Õpetajad saavad töösoorituse hindamise süsteemi ja selle näitajate väljatöötamise ajal väljendada oma arvamust, mida nad tõesti aktsepteerivad, millest juhinduvad.

Seda kõike tuleb teha koostöös. Kui koostöö ei käivitu, siis kvalitatiivset hüpet ei järgne. Ei ole nii, et kohe ühe aastaga teeme töösoorituse hindamissüsteemi valmis. See on pidev ja arenev protsess. Hoolikalt tuleb läbi mõelda ka töösoorituse hinnangute avalikustamine, peamiste tulemuste avalikustamine kõikidele pedagoogidele. Tuleb eriti hoolikalt kaaluda, kui palju ja missugust infot avalikustada. Õpetajatele tuleb anda aega kohaneda uue hindamissüsteemiga ning alguses võiks tulemustest teavitamine olla individuaalne. Hiljem, kui töösoorituse hindamise süsteem on usaldusväärsem, võib avalikustamist avardada. Kui tulemusi ei avalikusta, siis inimesed ei saa ennast positsioneerida, mis on minul hästi, mis teistel eeskuju väärivat. Avalikustamise osas on praegu koolides suured puudujäägid ja samas ka arenguvõimalused.“

Töösooritus ja tulemustasu

„Töösoorituse hindamise süsteem tuleb siduda ka õpetajate tulemustasustamisega, mille näitajate väljatöötamine ja rakendamine  on veelgi komplitseeritum. Nende valik eeldab eelnevat katsetamist töösoorituse hindamise näitajatena, et vältida soovimatuid kõrvalmõjusid, mida töötasustamisega seotud näitajad kaasa tuua võivad. Sealjuures on koolidele vaja anda spetsiaalsed finantsvahendid, et neil oleks võimalik töösoorituste hinnangust lähtuvalt oma paremaid õpetajaid tulemustasustada. Üks ettepanek ongi poliitikutele eraldada koolidele sihtotstarbeliselt finantsvahendid tulemustasustamiseks. Ebaefektiivne on tõsta ainult astmepalku ja jätkata sama süsteemiga nagu praegu on, kus õpetajad püüavad vaid oma kvalifikatsiooni tõsta. Õpetaja töösooritust tuleb hinnata kogu aeg, see motiveerib õpetajat oma tööd pidevalt arendama ja paremini tegema," lausus Kulno Türk.

Poliitikasoovitusi

Hästi toimiv töösoorituse hindamise süsteem on oluline instrument kooli juhtimisel. Üldharidus- ja kutsekoolides ei väärtustata praegu piisavalt nn pehmet juhtimist ja keskendutakse eelkõige traditsioonilistele juhtimisvõtetele. Uuringu poliitikasoovituste osas on välja toodud, et kooli sisehindamine tuleb siduda õpetajate töösoorituse hindamise ja tulemustasustamisega. Õpetajate aktiivne osalemine nendes tegevustes eeldab õpetajate kaasamist kooli juhtimisse. Õpetajate töö tasustamisel tuleb suurendada tulemustasustamise rolli, milleks on vaja eraldada koolidele täiendavaid rahalisi vahendeid ja suurendada koolide õigusi õpetajate palkade diferentseerimisel olenevalt nende töötulemustest. Tulemustasustamise rakendamise eelduseks on õpetajate töösoorituse hindamise ja tulemustasustamise näitajate väljatöötamine ja vastavate süsteemide kujundamine kooli sisehindamise raames. Hindamisnäitajad tuleb tihedamalt siduda kooli õppe-kasvatustöö eesmärkidega ning näitajate väljatöötamine peab toimuma koolijuhtide ja õpetajate koostöös.

Esinduslik vastajate hulk

Uuringu „Üldharidus- ja kutsekoolide tulemuslikkus ja seda mõjutavad tegurid“ ankeetküsitlusele vastas 327 koolijuhti, 2294 õpetajat, 5685 õpilast, 1922 lapsevanemat ja 569 koolide hoolekogu või nõukogu liiget. Lisaks viidi läbi 15 kooli juhtumiuuringud süvaintervjuude abil. Uuringu tulemused on kättesaadavad haridus- ja teadusministeeriumi kodulehelt.

Uuringut „Üldharidus- ja kutsekoolide tulemuslikkus ja seda mõjutavad tegurid“ finantseeriti valitsuse prioriteetse suuna „Suurem haldussuutlikkus“ meetme „Riigi, kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute strateegilise juhtimissuutlikkuse tõstmine“ projekti raames. 

Foto: Flickr

Kaheteistkümnenda klassi neidude Ave Eerma ja Meeli Laane algatatud kampaania osutus populaarseks ning selles osalesid kooli õpilased, õpetajad ja töötajad, kirjutab ajaleht Sakala.

Suure-Jaani gümnaasiumi majandusjuhataja ja valla sotsiaalkomisjoni esimehe Eda Nodapera sõnutsi toodi ühtekokku üle 20 kilogrammi piparkooke. Seitsmes klass otsustas korjata vähekindlustatud perede lastele mänguasju - kokku toodi suur kastitäis tõeliselt toredaid, säravaid ja armsaid mänguasju, põhiliselt karvaseid loomi, nagu karud ja jänesed.

Valla sotsiaalosakonna juhataja Aave Toomsalu ütles, et koolis kogutud piparkookide ja mänguasjade kaudu said jõulurõõmu 16 pere 65 last.

«Päev algab reede pärastlõunal ning esmalt genereerivad noored ideid,» rääkis Karksi-Nuia noortekeskuse juhataja Indrek Palu ajalehele Sakala.

Palu selgitust mööda tahetaksegi noortele sel moel selgitada, kuidas ideest vormub midagi reaalset. 24 tunni jooksul koostatakse ka lihtsustatud projektivorm, mille võib siis tulevikus kopeerida reaalse fondi taotlusvormi ning saada teostamiseks ka raha.

10. jaanuaril võib taotlused edastada «IDEE 24» projekti rahastaja Euroopa Noored Eesti büroole ning saada nõustamist, veebruaris on võimalik selle taotlusega oma ideele ka reaalselt raha küsida.

Kehaline aktiivsus ja õpitulemused võeti vaatluse alla, kuna eksperdid kartsid, et heade hinnete jahtimine paneb lapsed veetma rohkem aega klassiruumis ja vähem aega liikudes, kirjutab teadus.err.ee. Füüsiline treening võib aga koolitulemustele isegi paremini mõjuda kui lõputu õpiku taga istumine.

Ilmselt on füüsilise aktiivsuse positiivne mõju tunnetusprotsessidele tingitud suurenenud vere- ja hapnikuvoolust ajju. Tõusev noradrenaliini ja endorfiinide tase vähendab stressi ja parandab meeleolu, kasvufaktorid aitavad luua uusi närvirakke ja toetavad sünaptilist plastilisust.

Pikemalt loe uuringust portaalist teadus.err.ee.

Foto: Flickr

Täpsemalt kirjutab teemast Merike Teder Postimees.ee's.

"Linnade liidu juhatus ja maaomavalitsuste liidu juhatus nõuavad haridus- ja teadusministeeriumilt selgitust kohalike omavalitsuste ja koolide vastu suunatud rünnaku tegelike põhjuste kohta," teatavad organisatsioonid ühises pressiteates.

Kohalikud omavalitsused ja koolid saavad omavalitsusorganisatsioonide teatel haridustoetuse vahendeid kasutada vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel kehtestatud reeglitele. Haridustoetuse vahendid kasutatakse õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate töötasuks ning täiendkoolituseks, õppevahenditeks ning investeeringuteks. Samuti kaetakse haridustoetusega haiglaõppe ja lasteaiapedagoogide täiendkoolituse, ainesektsioonide aga samuti riigi poolt kehtestatud maksude, sealhulgas tulumaks, sotsiaalmaks, kasvanud töötuskindlustusmaksed ja muud spetsiifilised haridusvaldkonna kulud.

"Linnad, vallad ja koolid saavad oma eelarvevahendeid, sealhulgas haridustoetust kasutada ikka ainult riigi poolt kehtestatud reeglite kohaselt. Pigem peaks haridusministeerium endalt küsima, miks riigipoolne haridustoetus ei taga pooltes omavalitsustes õpetajate minimaalse palgataseme püsimiseks ja kohapealse hariduselu kestmiseks hädavajalikku rahastamise taset," leiavad omavalitsusorganisatsioonid.

Linnade liidu juhatuse ja maaomavalitsuste liidu juhatuse hinnangul peaks haridusministeerium ebaadekvaatsete süüdistuste tõttu vabandama eelkõige õpetajate ees.

Haridusministeeriumi koostatud ülevaate järgi maksid omavalitsused tunamullu õpetajatele töötasudena välja vähem raha kui riik neile palgarahana kandis. Ülevaate järgi said Eesti omavalitsused riigilt 2010. aastal keskmiselt 4,3 protsenti rohkem raha kui seda palkadeks kulutati. Tartus ja Narvas jäi palkadeks maksmata kaks ja kolm protsenti, Tallinnas 11 ja Pärnus 17 protsenti.

Ülevaates arvestas ministeerium vaid õpetajate palgaraha, jättes kõrvale näiteks koolijuhtidele, huviringide eestvedajatele või logopeedidele mõeldud tasud.

Ministeerium saatis kolmapäeval omavalitsustele kirja, milles palus nende kohta käivad andmed üle vaadata, kontrollida ja selgitada erinevusi riigi eraldatud toetuse ja tegelike kulutuste vahel.

Allikas: BNS