Kui kogu palkadeks mõeldud raha oleks sel otstarbel ka kulutatud, võinuks pedagoogide töötasu ministeeriumi andmeil olla Eestis keskmiselt neli protsenti suurem. Ülevaate kohaselt said said omavalitsused riigilt 2010. aastal keskmiselt 4,3 protsenti rohkem raha kui seda palkadeks kulutati - Tartus ja Narvas jäi palkadeks maksmata vastavalt kaks ja kolm protsenti, Tallinnas 11 ja Pärnus koguni 17 protsenti.

Pärnu abilinnapea Meelis Kukk kinnitas, et kõik riigi eraldised on kulutatud sihipäraselt ja tegelikult pole rahal silti küljes, milleks seda kulutada tohib.

"Toetusfond tuleb sotsiaal- ja hariduskulude katmiseks ja see moodustatakse riigi tasandil. Sealt jaotatakse edasi omavalitsustele ja siin on omavalitsustel vastavalt kohalikele iseärasustele võimalik olla loominguline ehk kohalik omavalitsus teab kõige paremini oma haridusvajadusi ja saab ka vastavalt vahendeid suunata," sõnas Kukk.

Haridusministeeriumi asekantsleri Kadri Maasiku sõnul saatis ministeerium kolmapäeva hommikul omavalitsustele kirja, milles palutakse nende kohta käivad andmed üle vaadata, kontrollida ja ka selgitada erinevusi riigi eraldatud toetuse ja tegelike kulutuste vahel. Vastuseid oodatakse 12. jaanuariks.

Allikas: BNS

Kuressaare gümnaasiumi (KG) õppealajuhataja Maidu Varik tõdes ajalehes Saarte Hääl, et kõik osalenud õpilased sooritasid testi edukalt, KG õpilaste keskmiseks tulemuseks jäi 179 punkti (maksimum on 200 punkti). Parimad tulemused saavutasid 12. klassist Sabine Suuster ja Kai Kreos (195 punkti), 11. klassist Margot Väli ja Jargo Varik (190 punkti), 10. klassist Grete Miller ja Kati Vahter (190 punkti).

"Igal juhul kinnitavad tulemused hiina keele õpetaja Wei Yu head tööd ja näitavad, et meie õpilased suudavad edukalt sooritada rahvusvaheliselt tunnustatud testi," ütles Maidu Varik Saarte Häälele. Ta lisas, et kui KG õpilaste tulemused teisendada ümber meie hindamissüsteemi, oleks testi sooritanute keskmine tulemus umbes 90 protsenti maksimaalsest ehk hinne "5".

Foto: Flickr

Koolituse maksumust on võimalik katta Comenius või Grundtvig programmidest. Programm pakub õpetajatele ja haridustöötajatele võimalust enesetäiendamiseks Euroopa riikides korraldatavatel 1–6 nädalastel  koolitustel, osalemiseks Euroopa assotsatsioonide poolt korraldavatel konverentsidel või töövarjuks minemist.

Grundtvigi programmi raames on taotluste esitamise tähaeg 16. jaanuar. Rohkem infot SA Arhimedese kodulehelt.

Loe ka Tallinna Tehnikakõrgkooli haridustehnoloog Egle Kampuse muljeid koolitusel osalemisest e-Õppe uudiskirjast mai 2011.

Lõppenud aasta on olnud sündmusterohke. Maailmahariduskeskus kolis MTÜ Mondo alla ning sai omad ruumid. UNESCO ühendkoolide võrgustik alustas uut tegusat elu ning mitmed  koolid on olnud aktiivsed maailmaharidustegevuste läbiviimisel. Maailmahariduskeskus tänab kõiki hea koostöö eest aastal 2011 ja loodab jätkata veel aktiivsema koostööga tuleval aastal!

Uued õppematerjalid

Klassijuhataja märkmik-kalender, mis sisaldab infot erinevatest ÜRO päevadest ja kampaaniatest, mida saab aasta jooksul koolis tähistada ja seeläbi maailmahariduse teemasid õpilasteni viia. Varsti ilmub trükist „Maailmamuutjate mälumäng“, mis on lauamäng aastatuhande arengueesmärkide ja teiste üleilmastumise teemade kohta. Kalendermärkmikku jagame tasuta, aga lauamängu hind on 15 EUR.

Veebruaris valmib ka „Globaliseeruv maailm“ valikkursuse õppematerjal.

Kui teil on huvi materjalide kohta, saatke palun e-mail aadressile mari@mondo.org.ee.

Hiljuti ilmus Maailmahariduskeskuse ning Vaata ja Muuda dokfilmiklubide filmide kataloog, kus on ülevaade meediateegis laenutamiseks olevatest 160 dokfilmist. Kataloogi alguses on ka sisukord, mis hõlbustab teemakohaste filmide otsimist ja leidmist. Filmide tellimine käib endiselt läbi Maailmakooli või dokfilmiklubide portaali! Kataloogi tellimiseks paberkandjal palun saatke oma postiaadress e-mailile dfk@mondo.org.ee

Veebis sirvitava kataloogi leiate siit.

Kataloogi pdf-versioon allalaadimiseks. 

Ka Maailmahariduskeskuse raamatukogu on saanud täiendust. Laenutatavate raamatute kohta, mis on nüüd leitavad teemablokkide kaupa “google booksi” riiulitelt, leiate lisainfot siit. Raamatukogu asub Maailmahariduskeskuse kontoris ning laenutussoovi korral saab ühendust võtta e-maili teel veronika@mondo.org.ee.

Maailmahariduse talvekool

Veel infoks: 10.-11. veebruaril  toimub Nelijärvel õpetajatele Maailmahariduse talvekool. Sel aastal on teemadeks säästlik tarbimine, valikkursus "globaliseeruv maailm" ja sõpruskoolid Aafrikas. Lisainfo kava ja registreerimise kohta ilmub jaanuari jooksul. 

Huvi korral vaata täpsemalt Maailmahariduskeskuse kodulehte. 

Ülikool teatas MITx kavatsusest detsembri lõpus, kuigi eksperimentaalse platvormi prototüüp on kavas avada alles kevadel 2012. 

MIT'il on juba praegu tasuta veebipõhine raamatukogu erinevate kursuste materjalidega, mis kannab nime OpenCourseWare (OCW). Kümne aasta vanusel lehel on 2100 MIT kursust, mida on kasutanud enam kui 100 miljonit inimest. Igaüks saab seda kasutada, et vaadata MIT kursuste loengumaterjale, ülesandeid ja nende lahendusi, fotogaleriisid ja mõnel puhul ka videoloenguid. 

MITx loob veebipõhiste kursuste ümber rohkem struktuuri, lisab õpilastevahelise suhtlemise võimaluse, enesehindamise vahendid ning tagab ligipääsu veebipõhistele laboratooriumitele. Kui platvorm eraldiseisval lehel avatakse, võimaldab see ka teistel institutsioonidel oma kursusi pakkuda. 

Õpilased, kes läbivad kursuse täies mahus, saavad ka tunnistuse, kuid loomulikult ei saa seda võrdsustada päris ülikooli tunnistusega. MIT ei lisa tunnistusele oma nime, vaid plaanib luua eraldiseisva mittetulundusühingu, mis hakkab pakkuma tunnistust mõistliku tasu eest. 

Tänapäeval, kus interneti laiapõhjalised võimalused hariduse pakkumisel on erinevate visionääride huviorbiidis, väitis näiteks Bill Gates 2010. aastal Techonomy's, et on üsna selge, et viie aasta pärast on just veebipõhiselt võimalik leida parimaid loengukursusi maailmas tasuta. Selle suunas maailm liigub. 

Samal ajal ongi näha, kuidas ülikoolid on suundunud veebipõhise hariduse seadustamise poole. Mais asustas New Yorgi Ülikool õppemaksuvaba veebipõhise Kodanike Ülikooli (University of the People), et pakkuda veebipõhiseid võimalusi ja tõendeid neile, kes plaanivad asuda õppima nende ülikoolis. Mainekad ülikoolid nagu North Carolina, Chapel Hill ning Georgetown on samuti avanud oma veebipõhised programmid. 

Kas veebipõhist õppimist on võimalik võrrelda ülikoolis õppimisega, on pidevaks jututeemaks (mõned väidavad, et veebipõhine haridus ei võimalda erilist arengut), kuid MITx tõstatab sellel teemat ilmselt jällegi veidi kõneainet. 

Refereeritud MITi veebilehelt.

Majandusõpik valmis EBSi õppejõudude ning teiste oma ala spetsialistide koostöös ettevõtete ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi toetusel, teatab Junior Achievement. Õpik gümnaasiumile põhineb Junior Achievement Worldwide’i majandusõpiku struktuuril, mille on eestipäraseks kirjutanud Epp Vodja.  Õpiku sisu kirjutasid EBSi õppejõud: Ülle Pihlak, Lauri Luiker, Kristiina Kägu, Maris Zernand, Kati Tillemann, Anto Liivat ning oma valdkonna spetsialistid Villu Zirnask, Piret Suitsu, Liina Kulu.

Õpik on võrreldes eelmise trükiga ajakohastatud: seal on uued käsitlused ja seisukohad, uued näited; krooni asendab euro.

Õpikus käsitletakse järgmisi teemasid:
Mis on majandusteadus?
Vaba ettevõtlus ehk turumajandus
Nõudlus
Pakkumine
Turu tasakaal ja turuhind
Tarbijad ja säästjad
Ettevõtlus
Ettevõtte rahastamine
Tootmine ja turundus
Tööjõud majanduses
Konkurents
Valitsus ja riigieelarve
Raha ja pangandus
Majanduse areng ja stabiilsus
Rahvusvaheline majandus
Üleilmastumine ja maalimamajandus 21. sajandil

Õpik on koolitunnis kasutatav 35-105 tunni mahus. 35 tunni puhul tuleb õpetajal keskenduda põhilisele, 70 ja 105 tunni puhul saab õpetaja rikastada õppetööd näidete ja aruteludega ning õppemängudega.

Õpiku juurde kuuluvad ülesandekogud. Järgmiseks õppeaastaks ilmub ka venekeelne elektrooniline õpik.

Auhind antakse laureaadile üle 24. veebruaril Tallinnas, märgib ministeeriumi pressiesindaja. Möödunud aastal sai Wiedemanni keeleauhinna Tiit-Rein Viitso. Esimest korda anti keeleauhind välja 1989. aastal. Alates 2004. aastast on auhind riiklik.

Alanud on kandidaatide esitamine ka 2011. aasta keeleteo auhinna konkursile. Juhendiga saab tutvuda haridus- ja teadusministeeriumi ja Emakeele Seltsi kodulehtedel; ettepanekuid on võimalik teha kuni 22. jaanuarini. Pärast seda sõelub Emakeele Seltsi juhatus välja kõige tuumakamad kandidaadid, kelle hulgast taasiseseisvumisjärgsed haridus- ja teadusministrid valivad välja peaauhinna saaja.

7. märtsini kestval avalikul hääletamisel selgitatakse ka rahvaauhinna saaja. Laureaadid tehakse teatavaks 14. märtsil Haapsalus. 2010. aastal tehtu eest said nii peaauhinna kui ka rahvaauhinna MTÜ Jumalalaegas ja Eesti Hoiuraamatukogu pimedate raamatukogu osakonna töörühm, kelle ühistööna valmis eestikeelne hääljuhendamine pimedate tehnilistele abivahenditele.

Teist korda on välja kuulutatud konkurss parimale eestikeelsele kõrgkooliõpikule. Ettepanekute esitamise tähtaeg on 19. jaanuar. Auhinna saaja määrab riikliku eestikeelsete kõrgkooliõpikute programmi juhtkomitee ettepanekul haridus- ja teadusminister ning auhind antakse kätte 15. märtsil Teaduste Akadeemia saalis Tallinnas. Läinud aastal said auhinna Ain Raal, Farmakognoosia ning Aleksander Elango, Endel Laul, Allan Liim ja Väino Sirk (toim Veronika Varik), Eesti kooli ajalugu 2. köide.

Lähem teave: HTMi keeleosakonna nõunik Jüri Valge, tel 735 0136, jyri.valge@hm.ee

Suurima summa, 31 954 eurot, eraldas ettevõtluse arendamise sihtasutus (EAS) märtsis 65-aastaseks saavale Pargi lasteaiale Kuressaares, mis pole põhjalikku remonti näinud paarkümmend aastat, kirjutab Saarte Hääl. Sellestki rahast, mis nüüd saadakse, jagub lasteaia direktori Riina Saare sõnul vaid hädavajalikumate tööde tegemiseks. Õnnelik ollakse aga sellegi üle.

Vajaks suuremat remonti

“Hea, et kuskiltki pihta saame hakata,” rõõmustas Saar. Lasteaia direktor on rahul näiteks sellegagi, et tänavu pole lund sadanud. Kui oleks lund, siis oleks tõenäoliselt muret ka katuse läbijooksuga. Sel aastal seda muret tema kinnitusel ei ole.

Iseenesest vajaks terve lasteaia hoone suuremat remonti – välja tuleks Saare sõnul vahetada vee- ja elektrisüsteemid, kanalisatsioon jmt. Millal suuremaks remondiks raha leitakse, pole aga teada. Akende vahetamine ja uue katuse ehitus on aga kavandatud suvekuudesse.

Saare sõnul on mõtteid täieliku remondi osas olnud mitmeid. Üks lennukamaid ideid on ökolasteaia loomine, kus hoone kütmine toimuks päikesepaneelide abil. “See oleks super – kokkuhoidu oleks kütte osas peaaegu 60 protsendi ulatuses. Kuid millal selleni jõuame, seda ei tea,” nentis ta. Lisaks loodab lasteaed, et ühel heal päeval saavad nad ka juurdeehitise, et rühmade hulka suurendada.

Kuressaare abilinnapea Kalle Koov rääkis, et parim ehituspakkumuse summa Pargi lasteaia tööde osas on 38 572,20 eurot. Sellest 6618 eurot on linnapoolne omaosalus. Koov möönis, et kunagine lasteaia korrastamise tervikprojekt nägi tõepoolest ette nn passiivmaja ehituse, kus kütteks oli planeeritud kasutada ka päikeseenergiat, aga see jääb ikkagi tulevikku. “Sel aastal teeme paraku vaid kõige hädavajalikumad tööd selles lasteaias,” märkis ta.

Küttesüsteem ja mänguväljak

Salme lasteaed saab EAS-ilt 18 173 eurot küttesüsteemi põhjalikuks uuendamiseks. Vallavanem Kalmer Poopuu ütles, et kavandatud tööd peaksid maksma 21 380,36 eurot. Selle raha eest rajatakse katlamaja juurest lasteaiani uus küttetorustik, kuna vana on liialt amortiseerunud, ning lasteaia majja paigaldatakse uus küttetorustik, -automaatika ja radiaatorid. Viimati tehti Poopuu sõnul lasteaias suurem remont 1990. aastate teises pooles. Toona jäid radiaatorid välja vahetamata, kuid selle suve lõpuks saab seegi mure viimaks lahenduse.

10 000 eurot, mille EAS Pihtla vallavalitsusele Kaali lasteaia jaoks eraldas, läheb korraliku mänguväljaku rajamiseks. Ühtekokku kulub mänguväljaku ehituseks 12 157,94 eurot.
Pihtla vallavanema Jüri Saare sõnul on projektiga ette nähtud paigaldada liumägi, ronila, erinevad kiiged beebidele ja suurematele lastele. Konstruktsioonide alused kaetakse spetsiaalsete turvaliste kummimattidega. Mänguväljakule tuleb ka liivakast.

Väljaku rajamise planeeritav aeg on aprill ning esialgu on 22 lapsele rajatud lasteaed pärast mänguväljaku valmimist vallavanema sõnul tõesti valmis. “See ei välista aga uute ideede ja uute võimaluste korral lasteaia kaasajastamist,” nentis Saar.

Kuidas kutsekoolide areng gümnaasiumireformi taga seisab, kirjutab Anneli Ammas Postimehes.

Joonisfilm algab pliiatsijoonest, joone iseloomust sõltub tegelaste ilmekus, millest omakorda kogu filmi väljenduslikkus, märgib Eesti Ajaloomuuseum oma pressiteates. Ühe kümneminutilise filmi tarbeks valmib keskmiselt 30 000 joonist, millest Eesti Joonisfilmi arhiivis säilitatakse vaid murdosa. Tegu on filigraanselt teostatud joonistustega, mida vaadeldes ununeb liikuv film ja avaneb lehtede staatiline võlu.

Uuringute loogika eeldab, et joonistused oleksid temaatiliselt grupeeritud. Näemegi, kuidas on läbi aegade kujutatud meest, naist, lapsi, loomi, rahvast, suhteid ja muud. Eraldi stiilinäidetega on esindatud kunagine ja tänane autorite tuumik – Rein Raamat, Avo Paistik, Priit ja Olga Pärn, Heiki Ernits, Janno Põldma, Priit Tender, Ülo Pikkov ja Kaspar Jancis.

Inimest ja joont uurivate joonistuste lõpptulemusega tutvumiseks saab näitusel vaadata filmiprogrammi Eesti joonisfilmi autorite loomingust. Näituse „Inimese ja joone uuringud aastast 1971“ koostas Valter Uusberg ja kujundas Erkki Vaader. Näitus jääb Maarjamäe lossis avatuks 2012. aasta märtsikuuni.

2006. aastal asutatud Eesti Ajaloomuuseumi Filmimuuseum on kujunemisjärgus muuseum, mille kogudes on kostüüme, rekvisiite, eesti filmiajalugu puudutavaid fotosid, käsikirju, dokumente, meeneid, trükiseid ja kinotehnikat; suurim hulk materjali puudutab legendaarset filmistuudiot Tallinnfilm.

Foto: Eesti Ajaloomuuseumi Filmimuuseum