"Ahhaa on osutunud populaarsemaks kui oleksime lootnud oma kõige julgemates unistustes," ütles Ahhaa keskuse juhatuse liige Pilvi Kolk keskuse kommunikatsioonijuhi vahendusel BNSile. "Me oleme siiralt rõõmsad selle üle, et meid on omaks võtnud nii tartlased, kes valisid meid 2011. aasta Tartu aasta teo vääriliseks kui ka välisturistid, keda kohtab meie majas väga tihti," lisas Kolk.

Alates avamisest lõppenud aasta 7. mail on Ahhaa uut maja külastanud 103 492 inimest. Kõige suurem oli külastajate arv oktoobris, kui koolivaheajakuul käis Ahhaas enam kui 17 000 inimest.

Koos Ahhaa keskuse Tallinna filiaali ning 4D-kinoga Tartu Lõunakeskuses oli eelmisel aastal Ahhaa külastajate üldarv enam kui 250 000. Välisturiste on Ahhaa külastajatest umbes veerand. Enamik neist tuleb Lätist, Venemaalt ja Soomest.

Teaduskeskus Ahhaa on asutatud 1997. aastal ning selle aja jooksul on kõiki näitusi kokku külastanud enam kui 1,7 miljonit inimest

Allikas: BNS

Eestist osales uuringus 289 kooli ja laekus 3 943 ankeeti. Online-küsimustike abil koguti andmeid koolijuhtidelt, õpetajatelt ning 4., 8. ja 11. klassi õpilastelt. Euroopa koolid täitsid üle 160 000 ankeedi, mis annab võimaluse läbi viia esimese nii põhjaliku IKT valdkonna analüüsi. Lõppraport valmib 2012. a mais.

Uuringut rahastab Euroopa Komisjoni infoühiskonna ja meedia peadirektoraat ning osalevate riikide haridusministeeriumid. Küsitluste läbiviimist korraldasid European Schoolnet ja Liège’i Ülikool. Eestis on uuringu riiklikuks koordinaatoriks Tiigrihüppe Sihtasutus.

Lisainfo:

Ave Lauringson

Projektijuht

ave.lauringson@tiigrihype.ee

Talvekooli programm on välja töötatud SA Archimedese ja Eesti Disainikeskuse koostöös, teatas SA Archimedes pressiesindaja. Talvekoolis osalemine on osa preemiast 2011. aasta riikliku leiutajate konkursi 4.-9. klassi parimatele leiutajatele. Talvekooli eesmärk on koos noorte leiutajatega proovida, kuidas sünnivad värsked ideed, kuidas neid arendada nii, et need uute toodetena turule jõuaksid ning milliste oskustega meeskond tagab toote edu. Oma teadmisi jagavad noortega nii disainerid, insenerid kui tootearendajad ja ettevõtjad.

Talvekooli läbivaks teemaks on sel korral kosmos. Rännaku kosmosesse teeb koos noorte leiutajatega Teadusaasta saadik Mart Noorma. Õppesessioonides töötatakse leiutise kallal, mis oleks abiks igapäevases elus kosmosejaamas ning harjutatakse kätt pannkoogi küpsetamises kaaluta olekus.

Lisaks tutvutakse talvekooli käigus AHHAA teaduskeskuse planetaariumis tähistaevaga ja aetakse juttu tähetargaga.

Seekordne noorte leiutajate laager on juba neljas, varasemal kolmel aastal on SA Archimedese, Haridus- ja Teadusministeeriumi ja AHHAA teaduskeskuse koostöös korraldatava noorte leiutajate konkursi parimatele mõeldud laager toimunud suvel. Eelmistes noorte leiutajate laagrites on loodud universaalhõljukeid, mis liiguksid nii maas kui vees, lahendatud keskkonnaprobleeme Saasta Citys ning mõeldud välja kiireid ja ägedaid liiklusvahendeid.
 
Lisainfo:
Margit Lehis, SA Archimedes, leiutajate konkursi koordinaator, 730 0335, 520 3270, margit.lehis@archimedes.ee
Diana Tamm, Eesti Disainikeskus, diana@disainikeskus.ee, +372 55 672 714

«Palusime Facebookis kõigil BÄM-i sõpradel hetkeks mõelda, kas nad tunnevad kedagi, kes võiks abi vajada,» rääkis Karl Mitt ajalehele Sakala, kuidas nad leidsid Keiu.

Keiu on 14-aastane isa käe all kasvanud tüdruk, kes on sünnist peale puuduliku liikumis- ja rääkimisvõimega. Keiu perele läheb kogu BÄM-i piletimüügitulu ja korjanduskarpidesse annetatav raha ning selle kasutamisele pole piiranguid seatud.

Tänavu kevadel, teisel heategevuslikul bändide võistlusel kogunes piletitulust ja annetustest üle 500 euro, mis läks enneaegselt sündinud kopsukahjustusega Joonasele, kes sai selle eest inhalatsiooniaparaadi.

Võitjaid autasustati 22. detsembril 2011, kirjutab Svetlana Soosalu Lagedi põhikoolist. Konkursile laekus 59 fotot 15 osavõtjalt. Zürii liikmeteks olid Simon Tompel ja Aigar Kull Eesti Fotoklubist, Olgert Laidsaar ja Sigrid Mets Tabasalu ühisgümnaasiumist, ning Riina Noor Lagedi põhikoolist. Võidutööde väljaselgitamine oli väga raske, kuna zürii arvamused olid väga erinevad. Lisaks valis Lagedi Põhikooli pere välja oma lemmikfoto. Auhindadega aitasid AS Balbiino ja MK Rakennus Gruppi OY.

Võidufotod on järgmised:
1.-3. klass - Kaur Kaareti foto „Millimallikad Kloogal“
4.-6. Klass - Helena Ojabsteini foto „Koidikud on siin vaiksed“
7.-9. Klass - Riste Kaareti foto „Liinid on üle koormatud“
Õpetajad – Riina Noore foto „Kährik – selle suve lemmik“
Publiku lemmikuks osutus Helena Ojabsteini foto „Koidikud on siin vaiksed“.

Kõigi fotodega on võimalik tutvuda Lagedi põhikooli kodulehel.

Lasteombudsman koostas juhendi „Abivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse“, teatab õiguskantsleri kantselei.  Juhendiga soovib lasteombudsman ärgitada senisest enam märkama lapse muret ja julgustada teada andma igast lapse väärkohtlemise juhtumist, aga ka näiteks sellest, kui lapse esmased vajadused on rahuldamata. Juhend on suunatud eelkõige lastega iga päev töötavatele spetsialistidele hariduses, meditsiinis, sotsiaaltöös ja politseis. Juhend valmis koostöös andmekaitse inspektsiooni ning erialaasjatundjatega.

„Loodan, et juhend on abiks igaühele, kes märkab abivajavat last ja peab sellest teada andma“, rõhutab lasteombudsman Indrek Teder juhendi olulisust ka iga inimese jaoks.

Juhend annab ülevaate, millistel juhtudel, kellele, millist teavet ning milliseid kanaleid kasutades abivajava lapse kohta ilma lapse ja/või tema seadusliku esindaja nõusolekuta edastada võib ning millistele seadusesätetele toetudes. Laste väärkohtlemist ja erivajadusi puudutav teave tuleb edastada valla- või linnavalitsuse lastekaitsetöötajale ja vajadusel politseile, kellel on seaduslik alus sekkuda ja võimalused abi osutada.

Varajane märkamine

Lapse abistamise eelduseks on, et informatsioon lapse abivajaduse kohta on jõudnud pädeva ametiisiku või asutuseni. Seetõttu on lastekaitse olulised alustalad varane märkamine ja võrgustikutöö. Võrgustiku moodustavad lapsega lähemalt kokkupuutuvad inimesed: lasteaiakasvataja või õpetaja, huviringi juht, treener, arst, sõbra või mängukaaslase vanemad, noorsoopolitseinik jne. Kõigil neil on oluline roll lapse abivajaduse märkamisel ja pädevate asutuste teavitamisel. Kuid lastekaitse seaduse järgi on igal inimesel kohustus viivitamatult teatada abivajavast lapsest (LaKS § 59 lõige 1), olgu nad sugulased, naabrid või juhuslikud möödujad.

Lapse abi ja kaitseta jäämine on igaühe vastutusel, kes märkab lapse abivajadust, kuid ei anna sellest teada. Teatamata jätmist ei saa õigustada sellega, et ei olda kindel, kas kahtlus lapse abivajaduse kohta on piisavalt põhjendatud või kardetakse, et teatamine võib näida peret süüdistavana või last häbimärgistavana. Teabe olulisuse ja sekkumise vajaduse selgitavad välja ja otsustavad juba asjakohased ametiasutused. Näiteks peab teatama kehalise kasvatuse õpetaja, kui ta märkab lapse seljal siniseid vorpe, või arst, kui laps on käinud tema vastuvõtul mitmete traumadega ning on kahtlus, et traumad ei ole lapse enda põhjustatud. Teatama peab naaber, kui lastega peres on sageli kuulda karjumist, nuttu, asjade loopimist. Teatama peab mängukaaslase vanem, kui laps näiteks tassi katki pillamise puhul kardab paaniliselt, et teda karistuseks lüüakse.

Abivajava lapse puhul ei ole tagatud tema turvatunne, areng ja heaolu. Lapse abivajadus võib tuleneda tema võimalikust väärkohtlemisest (sh vägivallast ja hooletusse jätmisest), aga ka tema sotsiaalsest või hariduslikust erivajadusest, pere toimetulekuraskustest jne. Näiteks võib laps abi vajada, kui ta elab üksi; kui ta vajab erispetsialisti abi, kuid lapsevanem ei tunnista seda; kui ta ei käi koolis; kui ta jooksis kodust ära; kui ta pani toime süüteo.

Abivajavate laste hulka kuuluvad ka hädaohus olevad lapsed, kelle elu ja tervis vajab kaitset. Hädaoht lapse elule ja tervisele võib tuleneda nii välisest keskkonnast, teiste tegevusest kui ka lapse enda käitumisest. Näiteks on laps hädaohus, kui ta on vägivalla ohver, kui ta on tõsiselt haige, kui ta üritas enesetappu, kui ta on tugevas alatoitumuses, kui ta pani toime süüteo.

Kellele teada anda

Abivajavast lapsest tuleb teatada valla või linnavalitsusele, võimalusel otse lastekaitsetöötajale. Valla- või linnavalitsuse lastekaitsetöötaja on last ümbritseva võrgustiku sõlmpunkt ja lapse abivajadust puudutava teabe koondaja. Kuigi igas valla- või linnavalitsuses ei ole tööl eraldi lastekaitsespetsialisti, on sellegipoolest alati olemas töötaja, kes vastutab lastekaitse eest. Hädaohus olevast lapsest tuleb teatada tõsise ohu ja õigusrikkumise korral kõigepealt politseile ja seejärel ka valla- või linnavalitsusele. Politsei- ja piirivalveameti kõigi nelja piirkondliku prefektuuri kriminaalbüroos on moodustatud lastekaitseteenistused, kes tegelevad laste vastu suunatud ja laste poolt korda saadetud kuritegude uurimisega.

Andmekaitse põhimõtted ei takista abivajavast lapsest pädevale asutusele teatamist! Abivajavast lapsest võib teatada ja vajadusel edastada lapse abivajadusega seotud (sh delikaatseid) isikuandmeid valla- või linnavalitsusele ja politseile ilma lapse ja/või tema seadusliku esindaja teadmise ja nõusolekuta, kuna nendel asutustel on seadusjärgne õigus lapsega seotud isikuandmete töötlemiseks. Just valla- või linnavalitsusele ja politseile on seadusandja esmajärgus pannud kohustuse abivajava lapse õigusi kaitsta. Valla- või linnavalitsus ja politsei on haldusorganid, kellel on lubatud isikuandmeid töödelda, kui seda tehakse seaduses ettenähtud avalike ülesannete ja kohustuste täitmiseks. Valla- või linnavalitsusel ja politseil on kohustus järgida andmekaitse nõudeid ning kaitsta last ja tema peret puudutavaid isikuandmeid kuritarvituste eest.

Vajaduse korral võib abivajavast lapsest teataja jääda anonüümseks, st ta ei pea ütlema oma nime valla- või linnavalitsusele ja politseile. Anonüümsuse tõttu võib aga kannatada teate usaldusväärsus ja kontrollitavus ning seeläbi võimalus last abistada ja kaitsta. Kui aga  abivajavast lapsest teataja avaldab oma andmed, siis on valla- või linnavalitsusel ja politseil ka teataja andmete suhtes kohustus järgida andmekaitse põhimõtteid, sh kui laps ja/või tema seaduslik esindaja peaks küsima, kes lapse abivajadusest teatas. Valla- või linnavalitsus ja politsei, samuti asutus, kus abivajavast lapsest teataja töötab, võivad põhjendatud juhtudel (nt teataja turvalisuse tagamiseks) piirata juurdepääsu teataja isikuandmetele (sh nimele), st tunnistada need üksnes asutusesiseseks kasutamiseks ja keelduda nende väljastamisest küsijale. Abivajavast lapsest teatanud isiku nime avaldamise vajadust ja küsija huvi põhjendatust tuleb igal juhul põhjalikult kaaluda. Samas hirm oma isiku ilmsikstuleku osas ei tohiks kedagi tagasi hoida abivajavast lapsest teatamisel. Näiteks kui kardetakse lapse seadusliku esindaja reaktsiooni, siis võiks mõelda, mida tunneb laps sellise inimese meelevallas.

Millal on abi vaja

„Teata abivajavast lapsest!“, rõhutab lasteombudsman Indrek Teder juhendi kokkuvõtteks. „Laps vajab abi, kui ohus on tema elu, tervis, turvatunne, areng või heaolu. Igaühel on kohustus abivajavast lapsest teatada. Teatada tuleb valla- või linnavalitsusele (võimalusel otse lastekaitsetöötajale) või politseile. Valla- või linnavalitsus ja politsei on haldusorganid, kellel on seadusest tulenevalt avalik ülesanne abistada ja kaitsta last. Selle ülesande täitmise eesmärgil võivad valla- või linnavalitsus ja politsei töödelda isikuandmeid, mis puudutavad lapse abivajadust. Kuna valla- või linnavalitsusel ja politseil on õigus isikuandmeid töödelda, võib neile ka edastada andmeid lapse abivajaduse kohta ilma lapse ja/või tema seadusliku esindaja nõusolekuta. Andmekaitse ei ole takistuseks.“

Juhendi koostamisel analüüsiti õiguskantsleri kantselei laste õiguste osakonna vanemnõunik Margit Sarve ning osakonnajuhataja Andres Aru eestvõttel igapäevatöös ette tulnud olukordi, kus informatsioon abivajavast lapsest ei ole lastekaitse seaduses sätestatud kohustusest hoolimata jõudnud pädevate ametiasutusteni piisavalt kiiresti. Probleemi üks põhjus on olnud selles, et lastega igapäevaselt töötavatel spetsialistidel on olnud isikuandmete kaitse seadusest tulenevate piirangute tõttu ebakindlus abivajava lapse isikuandmete töötlemisel. Seetõttu leidis õiguskantsler lasteombudsmanina, et on olemas tungiv vajadus ühese ja selge juhendi järele, mis aitaks lastega igapäevaselt töötavatel spetsialistidel täita seadustest tulenevaid kohustusi lapse abistamisel ja tema abivajadusest teatamisel, järgides samas isikuandmete kaitse põhimõtteid. Lasteombudsmani eestvõttel koostatud juhend valmis koostöös andmekaitse inspektsiooni,  sotsiaaltöö, politsei, tervishoiu ja hariduse valdkonna ning laste õiguste eest seisvate kodanikuühenduste esindajatega.

Juhend „Abivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse“ saadetakse kasutamiseks ja levitamiseks kohalikele omavalitsustele, politsei- ja piirivalveametile  ning lastega töötavatele erialaorganisatsioonidele ja ühendustele. Juhendi terviktekst on kättesaadav õiguskantsleri kodulehelt.

Kava 
10.30–11.00 Osalejate registreerimine, saabumiskohv
11.00 Konverentsi avamine Anne Koppel, JKSi juhatuse esimees 
11.05 2011.a Johannes Käisi preemia laureaatide autasustamine

Kalmer Kongo, Peri Põllumajandusliku Osaühistu juhatuse esimees 
11.15 2011.a pedagoogiliste kirjutiste võistluse laureaatide autasustamine HTMi ja JKSi 
juhatuse esindajad 

11.20–11.40 2011.a pedagoogiliste kirjutiste võistlustöö tutvustus

Eve Vaigu, Anneli Puusaag, Elva gümnaasiumi õpetajad 
11.45–12.05 Mina ja meie

Heli Kudu, Johannese kooli ja lasteaia lasteaiaõpetaja 
12.10–12.30 HEV õpilaste kaasamisest tavakooli

Kaja Plado, TÜ Haridusteaduste Instituudi eripedagoogika osakonna juhataja 
12.35–12.55 Lõimingud projektide kaudu

Terje Mägi, Vastseliina gümnaasiumi õpetaja 
13.00–13.20 Kohvipaus 

13.20–13.40 VKG õpetajate ja õpilaste kogemused animafilmide tegemisel

Ene Moppel, Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi õpetaja 
13.45–14.10 Väärtuskasvatuse võimalusi algkoolis

Lea Sinisaar, Valguta lasteaed-algkooli õpetaja 
14.15–14.35 Individuaalsed väärtused ja organisatsiooni väärtused

Halliki Harro-Loit, TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi dotsent 
14.35–15.05 Väitlus Eesti Väitlusselts ja Johannes Käisi Selts 
15.10–15.25 Johannes Käis individuaalsusest ja sotsiaalsusest

Inge Unt, JKSi juhatuse liige 
15.30 Konverentsi lõpetamine

Anne Koppel, JKSi juhatuse esimees 
15.35-16.00 Johannes Käisi Seltsi aruande-valimiskoosolek: 
Seltsi tegevusaruanne 2011. aastast 
Seltsi finantsaruanne 

Konverentsi korraldamist toetavad haridus- ja teadusministeerium, Elva gümnaasium, Võru maavalitsus. Konverentsist osavõtt on seltsi liikmetele ja preemia laureaatidele tasuta, seltsi mittekuuluvatele isikutele 3 eurot. Osalustasu saab tasuda kohapeal või kanda seltsi arveldusarvele 10402021659002. Konverentsi ladusamaks korraldamiseks palume osalemisest ette teatada e-posti teel pille.liblik(at)mv.werro.ee

Kadrina keskkooli direktori Arvo Pani sõnul kohtus ta pärast maavanema otsuse teadasaamist Kadrina vallavanema Aivar Lankei ning kohalike ettevõtete juhtidega ning ühiselt leiti, et Kadrinast gümnaasiumiosa kaotamine ei tähendaks ränka hoopi mitte üksnes kohaliku kogukonna arengule, vaid ka maakondlikule heaolule üldisemalt, kirjutab Virumaa Teataja.

Maavanema kinnitusel lähtuti gümnaasiumide jätkusuutlikkuse hindamisel eelkõige õpilaste arvust. Arvo Pani väitel ei ole Kadrina keskkooli puhul kunagi tekkinud ohtu, et keskkooliosa võiks kaduda. “Kõikidel koolidel on raskusi õpilaste arvu vähenemisega seoses, samuti on gümnaasiume liiga palju, ka see on selge, aga et Kadrina keskkool on alati olnud maakonna suurimaid maagümnaasiume, siis on meil olemas kõik võimalused õppetegevuse jätkamiseks." Pikemalt loe juba Virumaa Teatajast.

1968. aastal tüüpprojekti järgi ehitatud lasteaed võis 29. detsembril tähistada taassündi ning tollel õhtupoolikul peetud avamispidu pani mitu aastat tagasi alanud värskenduskuurile punkti, kirjutab Sakala.

Jaanuaris alustavad kõik Midrimaa rühmad taas õigetes ruumides, tööle hakkab ka kaks sõimerühma, mis jäid sügisel komplekteerimata. Ühtekokku saab lasteaed üheteistkümnesse rühma vastu võtta 210 last.

Midrimaa lastest tühjaks jäävatesse Kaare kooli ruumidesse kolivad nüüd sealsamas kõrval asuva Karlssoni lasteaia kaks rühma - tänu sellele suureneb linnas lasteaiakohtade arv.

Ministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva sõnul on juba praegu astutud mitmeid samme, et karjääriteema ja teenused (sh nõustamine) jõuaks põhikoolide õpilasteni, vahendab ERR Uudised Postimeest.

Ladva tõstis esile, et karjääriinfo ja –nõustamise teenuseid osutavad Eestis teavitamis- ja nõustamiskeskused. Kokku töötab praegu 17 piirkondliku teavitamis- ja nõustamiskeskust, mille eesmärk on karjäärinõustamisega jõuda üldhariduskoolide lõpuklasside ja kutseõppeasutuste lõpukursuste õppuriteni.

2010. aastal jõuti karjääriteenustega umbes 90 protsendini põhikooli lõpuklasside õppijatest.