Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse e-Õppe Arenduskeskuse poolt on aastateks 2008-2013 ellu kutsutud  e-õppe programm BeSt kõrghariduses ja VANKeR kutsehariduses, mille toel loodi eelmisel aastal kõrghariduses 900 Euroopa Ainepunkti (EAP) mahus ja kutsehariduses 320 õppenädala mahus e-õppematerjale, märgib e-Õppe Arenduskeskus oma pressiteates.

E-õppe programmis BeSt töötavad e-õppematerjale välja 20 suuremat kõrgkooli Eestis. Kutsehariduse programmis VANKeR loovad e-õppematerjale kutseõppe riiklikele õppekavadele 25 kutseõppeasutust üle Eesti. Kõikide juba loodud õppematerjalidega on võimalik tutvuda e-Õppe Arenduskeskuse repositooriumis, kus on tänase seisuga üleval üle 2400 erinevat materjali alates teoreetilistest ainetest (nt filosoofia) kuni praktiliste valdkondadeni välja (nt hobusekasvatus).

"On väga oluline, et haridus- ja teadusministeerium mõistab infotehnoloogia rakendamise olulisust igapäevases õppetöös. Digiajastu õppija on oluliselt mobiilsem ja iseseisvam, mis eeldab ka õppeasutustelt valmisolekut pakkuda sellistele õppijate nn elavamaid ja interaktiivsemaid õppematerjale," põhjendab e-Õppe Arenduskeskuse juhataja Ene Koitla e-õppematerjalide olulisust.

Õppematerjalide väljatöötamist toetab haridus- ja teadusministeeriumi kaudu Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfond.

Muraste looduskool korraldab õuesõppeprogramme kõigi vanuseastmete lastele Tallinna ja Harjumaa piirkonnas. Sel talvel (jaanuar-märts) toimub taas programm "Talv metsas". Retk looduses kestab orienteeruvalt 2,5-3 tundi (sõltuvalt laste vanusest). Retke toimumise kuupäeva saab grupp ise valida, väljasõidu aeg võiks olla umbes kell 9 või 10. Sõiduks võib arvestada pool tundi, sest Muraste on Tallinnast umbes 15 km kaugusel. Muraste looduskool tellib bussi ja katab ise selle kulud, samuti katame juhedajate töötasud. See tähendab, et grupp ei pea midagi juurde maksma. Lastega tuleb metsa kaasa olenevalt laste arvust 1 või 2 juhendajat. Lapsel võiks kaasas olla termosega soe jook, soovi korral võileib. Ühele koolile on arvestatud üks retk.

Õuesõppeprogramme finantseerib Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainformatsioon ja registreerimine:

muraste@studioviridis.ee

E-kursus "Video koolielus" on mõeldud algajatele ja selle saab edukalt läbida ka omades filmivat fotoaparaati või telefoni.

"Videotest ei saa koolitöös enam üle ega ümber. Õpilased veedavad suure hulga ajast Youtube’s videoid vaadates ning aeg on ka õpetajatel filmimine kooli tuua," kirjutavad kursuse loojad tutvustuseks. Käesolev e-kursus ongi loodud selleks, et õpetada õpetajaid videot filmima, monteerima ja avaldama. Kursuse viib läbi Lauka põhikooli õpetaja Siret Lahemaa. Lähem info ja registreerumine kursusele SIIN.

Samuti 16. jaanuaril alustame uue veebipõhise õppimisüritusega "Digitaalne jutustamine", mille viib läbi Koolielu aineekspert ja Kuressaare gümnaasiumi õpetaja Madli-Maria Naulainen. Digitaalne jutustamine on arvutipõhiste tööriistadega jutustuse loomise ja edasiandmise võimalus. Jutustused keskenduvad tavaliselt kindlale teemale ja lähtekohale ning on omamoodi seguks piltidest, tekstist ja helist. Digitaalsed jutustused on emotsionaalsed ja personaalsed, sobivad hästi mõne olulise teema tähtsustamiseks, esiletõstmiseks või reklaamimiseks.

Õppimisüritusel tutvutakse digitaalse jutustamise võimalustega ja katsetatakse erinevaid vahendeid digitaalseks jutustamiseks. Koolitus kestab 5. veebruarini ja sellega saab liituda SIIN.

Valga gümnaasium pälvis rahvusvahelise ja pikaajalise haridusalase koostöö väljapaistvate tulemuste eest Sihtasutuselt Archimedes preemia „Koostöö kuldõun 2011". Valga gümnaasiumi infojuht Pille Olesk, milles see koostöö väljendub: projektid, õpilasvahetus?

„Kuldõuna saavutamine on Valga gümnaasiumile suureks tunnustuseks tehtud töö eest. Koolil on ette näidata pikaajaline edukas rahvusvaheline koostöö. Seda ei oleks ilma meeskonnatööta. Koolis on erinevate projektide tegevustesse haaratud palju õpilasi ja õpetajaid, nii juba 12 aastat.

Valga gümnaasiumi õpetajad on innovaatilised ja  tahavad õpilastele maailma näidata.  Iga eduka projektiga tekib mitu uut ideed, mida saab omakorda rakendada ja kasutada. Kui õpilased käivad noortevahetuses või teiste koolidega kohtumas ning tulevad tagasi säravate silmade ja uue infoga, siis saavad  sellest ka teised õpilased osa ja see innustab neid uutest tegemistest  osa võtma.

Eelmisest õppeaastast on  Valga gümnaasiumi noorematel õpilastel võimalus proovida rahvusvahelist koostööd klassiruumist väljumata, kasutades eTwinningu projektide võimalusi. Vahendeid koostöö tegemiseks on täna väga palju:  videod, e-mailid, jututoad, spetsiaalsed keskkonnad, fotod, joonistused jne. Vanemaks saades tahavad need noorelt alustanud õpilased juba noortevahetustes osaleda ja  vaatavad maailmale avarama pilguga.

Ilma eestvedajateta, õpetajateta, ei saa projektid toimida. 10 aastat on meil projekte vedanud õpetaja Kersti Piir koos meeskonnaga. Viimastel aastatel on projektööga silma paistnud õpetaja Eva Tšepurko. Maailmahariduslike projektide koordinaator olen koolis mina ehk siis infojuht Pille Olesk. Ka UNECSO ühendkooliks olemine on märk rahvusvahelisest koostööst.“

Milleks UNESCO ühendkooliks olemine kohustab?

„Eestis kuuluvad ühendkoolide võrgustikku 18 kooli. Et ühendkooli nimekirja saada, toimus koolis eelmisel õppeaastal väga palju  õppepäevi, projekte ja tegevusi. Kooli kutsuti  külalisi, asutati DFK filmiklubi, osa võeti ühendkoolide ühisüritustest.

Koolile omistatud ühendkooli staatus on nagu kvaliteedimärk, mis näitab, et kool on teatud valdkondades avatum, teadlikum, aktiivsem ja uuendusmeelsem.  Oleme uhked, et meie kool võrgustikku kaasati. Sellest sügisest kuulub  Valga gümnaasium ainukese maakonnakoolina UNESCO ühendkoolide ridadesse. Ühendkooli staatust tuleb hoida ja igal aastal aruanne esitada.

Ühendkoolide nimekirjas olemine võimaldab nii õpetajatel kui õpilastel lisaks kogemuste vahetamisele  osaleda  rahvusvahelistel üritustel ning saada lisaharidust, avardada maailmavaadet ning olla tolerantsemad. UNESCO ühendkoolis on tähtsal kohal inimõigused ja demokraatia, üleilmne sotsiaalne õiglus ning teiste kultuuride tundmaõppimine. Kool on varemgi neid teemasid õpilasteni toonud, aga see ei toimunud nii sihipäraselt ja kompaktselt. 2011. aasta sügisest liitus kool projektiga"Sotsiaalne õiglus ja jätkusuutlik areng" ning nö suured alaprojektid ongi toimunud selle raames. Koolis on projekti" Vaata ja Muuda" dokumentaalfilmiklubi. Laenutatakse aktiivselt maailmahariduslikke filme, mida õpetajad kasutavad tundides;  õpilased saavad filme vaadata ka filmiklubi üritustel. Pärast filmi on alati mõttevahetus või töölehe täitmine.“

Mille eest tuli Euroopa kvaliteedimärk, kas püüdsite seda saada teadlikult, sihikindlalt tegutsedes või see tuli üllatusena? Ja kui märk käes, siis mis edasi?

„Valga gümnaasiumi projekt "Mathematics Without Borders“ („Piirideta matemaatika“)  projektijuhi Eva Tšepurko juhtimisel sai esmalt tunnustatud Eesti tasemel, kuid kuna riikliku kvaliteedimärgi pälvis ka sõpruskool Lätist, Riia klassikaline gümnaasium, siis programmi reeglite kohaselt avaneski  võimalus taotleda Euroopa kõrgeimat kvaliteedimärki. Oktoobris  saabuski  kooli rõõmusõnum - projektile anti Euroopa kvaliteedimärk.
 
Projekti „Mathematics Without Borders“  käigus valmis matemaatiliste sõnade ja mõistete sõnaraamat neljas keeles. Matemaatikatundidest, kus kasutati atraktiivseid õpetamismeetodeid, infotehnoloogiat ja innovaatilist lähenemist, tehti   videod, mida said vaadata õpilased, nende vanemad ning ka partnerkooli õpilased. Valmis ka videojuhend õpetajatele.

Eelmisel õppeaastal osales kool seitsmes  projektis, millest kolm tõid riikliku ja üks Euroopa kvaliteedimärgi. Infojuht Pille Oleski juhtimisel tehti ajaloo-projekti „Ads before and today " („Reklaam enne ja nüüd“);  õpetaja Terje Orula juhtis algklasside projekti  „Mothers day " („Emadepäev“).

Õpetaja Eva Tšepurko juhtimisel osaleti projektides „Comparethecountries.com ", („Võrdle maid“); „Water, water everywhere“, („Vesi igal pool“) „The Garbage Can "  („Prügikast“) ja „Mathematics Without Borders“.
Sel õppeaastal on õpetaja Eva Tšepurko juhtimisel käsil taas neli uut projekti. Jätkutegevusena on töös "Maths is everywhere " („Matemaatika on kõikjal“), mille käigus pildistatakse matemaatilisi kujundeid, seejärel töödeldakse neid arvutis ning siis saab juba laps rakendada omi teadmisi.

Üks teema on väikelinnad, mille käigus võrreldakse Eesti, Poola, Kreeka ja Rumeenia väikelinnade elu-olu. Noorte koostööle keskendunud projekt seob  Valga gümnaasiumi, Läti- Valka ja Valga vene gümnaasiumi. Huvijuht Maimu Vismanni eestvõttel on töös muinasjuttude ja laste hobide projekt, milles 27 riigi lapsed räägivad oma hobidest.
Eva Tšepurko on eTwinningu Valgamaa mentor ja aitab meelsasti teistel õpetajatel teha esimesi samme projektimaastikul nii oma koolis kui ka maakonnas. Töö projektidega jätkub, nii palju on avastada, põnevaid teemasid jagub. Huvitav on nii õpilastel kui ka juhendajal.“

Mis nipiga saate oma õpetajad ja õpilased nii aktiivselt tegutsema, projektides osalema?

„Eeskuju ja edu on nakkav. Kool ja õpilased võidavad iga projektiga. Õpilaste maailm avardub ja keeleõpegi on huvitavam.
 
Valga gümnaasium osaleb juba 1995. aastast erinevates rahvusvahelistes projektides. Esimene oli „Virgil“ projekt. Igal õppeaastal on aktiivsetel, loovatel ja inglise keelt oskavatel õpilastel võimalus tutvuda erinevate riikide kultuuriga, saada uusi kogemusi ning tutvusi ja avardada oma silmaringi. „Virgil“ projektile järgnes “European Salad bowl“ („Euroopa salatikauss“). Tänane uus projekt on „Planting Our Future“ („Istutades tulevikku“).  Projekt tutvustab looduskaitset, kindlasti laieneb silmaring bioloogias, geograafias, kirjanduses, ajaloos ja kunstivaldkonnas. Sotsiaalseid oskusi saab arendada suheldes igas projektiriigis toimuvates töötubades ja peredes elades või ise külalisi vastu võttes. Nende rahvusvaheliste projektide eestvedaja on õpetaja Kersti Piir.

Osalemine rahvusvahelistes projektides on võimaldanud viimasel viiel aastal 47-l õpilasel reisida Euroopa  riikides ning võtta osa erinevatest üritustest. 27-l korral on avanenud sama võimalus ka õpetajatele. Lisaks on pedagoogid saanud  osa võtta 19-st rahvusvahelisest konverentsist.

Üks projekt lõpeb ja kohe alustab tegevust uus. Iga eduka projektiga tekib mitu uut mõtet- ideed, mida saab omakorda rakendada või kasutada. Et see kõik toimiks, on vaja eestvedajaid- projektijuhte. Meie edukad projektijuhid koolitavad ka teisi, nii oma koolis, maakonna ainesektsioonides kui ka üle vabariigi.

Valga gümnaasiumis on õpetajaid, kes soovivad aina uusi meetodeid ja uusi maid avastada. Nende ümber koguneb meeskond, kes aitavad projekte läbi viia. Meie koolis teavitatakse projektidest kooli kodulehe kaudu ja alati kajastame saavutusi  kohalikus ajalehes Valgamaalane ja võimaluse korral ka Koolielu portaalis. Koolis läbiviidav projekt näitab ennast ise tervele koolile. Tihti on meil üleval näitused  või fotoreportaaž kodulehel. Nüüd oleme jõudnud juba nii kaugele, et iga uus projekt toob kaasa ka vastava blogi või kodulehekülje. Nii on kergem jälgida ja kõik info on ühes kohas.

Eduelamus on nakkav, vajavad ju kõik tunnustust, nii õpilased  kui õpetajad. 2009. aastal käisid meie õpilased võidureisil Brüsselis (võit tuli konkursil „Kevadpäev Euroopas“ projektiga „Tark tegu toob tulu“). Kui täna küsida õpilastelt, siis nad on teadlikud, et kümme praegu 9. ja 10. klassis õppivat last käisid Belgias. Nad usuvad, et tuleb ka nende kord võidu vilju maitsta. Detsembril alul sai kool rõõmuteate: kolm õpilast sõidab taas kevadel Brüsselisse. Nii eelmisele kui seekordsele reisile Brüsselisse aitas õpilasi juhendaja Eva Tšepurko."

Kuidas iseloomustaksite oma kooli, mis on iseloomulik Valga gümnaasiumile?

Valga gümnaasiumis on sel õppeaastal 625 õpilast ja 58 õpetajat. Koolil on 11. jaanuaril 93. sünnipäev.
Kool peab väga lugu oma traditsioonidest. Sel kevadel toimus kooli 30. laulu- ja tantsupidu. Valga gümnaasium on kogu Eestis ainulaadne oma pikaajalise laulu- ja tantsupidude traditsiooniga. 2005/2006 õppeaastal pälvis Valga gümnaasium laulu- ja tantsupeo eest haridus- ja teadusministeeriumi  „Väärt teo” tunnuskirja.

 
Igal kevadel kogunevad õpilased ja õpetajad kooliõuele, et võistelda Jüriöö jooksul. Jüriöö jooks toimus sel kevadel juba 18. korda. Võistlusesse on haaratud kõikide klasside õpilasvõistkonnad ja ka õpetajate võistkond ning vilistlastest koosnev võistkond. Algklasside õpilastele toimub kooliõuejooks või pargijooks. Näiteid on veelgi, kooli metoodiliste konverentside ajalugu ulatub 60-ndatesse aastatesse.

Kooli teevad silmapaistvaks selle õpilased. Meil valmis just kooli aastaraamat, 82 lehekülge kiitusi ja tunnustusi. Natuke sekka ka pilte. Tegime aastaraamatut esmakordselt, toimetasime, trükkisime ja köitsime ise.  Tulemus sai sisu poolest uhke: Meie kooli õpilaste, õpetajate tööd ja tegemised ning õnnestumised.
Koolis on eriti tublid sportlased. Võidud tuuakse ka aineolümpiaadidelt ja konkurssidelt. Eelmisel õppeaastal võtsid meie kooli õpilased väga agaralt ja tulemuslikult osa ka Tiigrihüppe Sihtasutuse  konkurssidest.“

Kas Valga Gümnaasiumi kummitab ka reformioht, et paneme kinni, õpilasi pole, las käivad kooli Tallinnasse....? 

"Tänane Valga gümnaasium on majanduslikult õnnetus seisus juba kaks õppeaastat. Kool tegutseb seoses remondiga kuuel asenduspinnal. Eelmisel õppeaastal pidi 5.-8. klass isegi õhtupoolse vahetusega leppima. Unistus kaunist renoveeritud koolimajast on kaugel, osa õpilasi ja õpetajaid sinna tagasi ei saagi. Valga linna üldharidusvõrgu korraldamise arengukava aastateks 2011-2015 näeb ette, et 1. septembrist 2012 alustab Valga gümnaasium ainult gümnaasiumiklassidega koolina ning praegune Valga gümnaasiumi põhikooliastme õpilastele luuakse õpingute jätkamise võimalused Valga põhikoolis.“

Koolielu küsimustele vastas Valga gümnaasiumi infojuht Pille Olesk.

 
Foto: kooli koduleht.

Et innustada õpetajaid oma loodud materjale avaldama ja jagama, korraldab Tiigrihüppe Sihtasutus kolmandat korda konkursi ”Täna samm, homme teine”. Õppematerjalide konkurss kestab terve õppeaasta, töid saab esitada kaheks erinevaks tähtajaks: 1. detsembriks 2011 ja 1. maiks 2012. Pärast iga tähtaega valitakse laekunud tööde hulgast parimad, mis võistlevad edasi konkursi lõppvoorus.

Žürii otsustas, et 1. detsembriks oma töö esitanute seast pääsevad teise vooru edasi kolm tööd. Esiteks pälvis kõrged hinnangud Merlin Kirbitsa töö „Abimaterjal korrutustabeli kinnistamiseks“. 

Žüriile meeldis, et selles e-õppematerjalis leidub materjale õppimiseks, harjutamiseks, kontrollimiseks kui ka huvi tekitamiseks ning nuputamiseks. Tööd peeti toredaks ja terviklikuks materjaliks, mis sobib nii neile, kes tahavad klassis tööd teha kui ka arvutiklassis.

Samuti pääseb teise vooru Margus Sõmera e-õppematerjal „T-algebra – näited ja ülesanded“  Hindajad märkisid, et materjal on põhjalik, mahukas ja väga vajalik. Materjalis leiduvad head konkreetsed sisukokkuvõtted alateemade kohta, ülevaatlikud näited ja suur hulk harjutusülesanded õpilastele kasutamiseks.

Edasi pääses ka Maidu Variku töö „Ühiskonnaõpetus I“. „ Esimene selle valdkonna nii terviklik e-kursus. Oleksin kohe valmis õpilastega piloteerima,“ märkis žürii liige Ülle Luisk. 

„Täna samm, homme teine“ žüriis osalesid Koolielu aineeksperdid ja kogenud õpetajad Laine Aluoja, Mari Tõnisson, Ülle Luisk, Natalja Sinjukina, Katrin Saks, Kristi Rahn, Tiina Steinberg ja Tiigrihüppe Sihtasutuse haridustehnoloog Ingrid Maadvere. Täname kõiki õpetajaid, kes oma töö esimesse vooru esitasid!

Edasi saavad tööde autorid oma töid vastavalt žürii antud nõuannetele arendada ja esitada selle uuesti 3. septembriks 2012. Oktoobriks valime teise vooru saanud tööde seast välja kolm parimat, kes saavad preemiad. Kolmandat kohta autasustatakse 320 euroga, teist kohta 640 euroga ja esimest kohta 1283 euroga.

Ühtlasi kutsume õpetajaid oma e-õppematerjale esitama „Täna samm, homme teine“ konkursi teiseks tähtajaks, 1. maiks.  Loe konkursi tingimuste kohta täpsemalt juba SIIT.

Kaardil kasutatud muusika: „Esimene lumi“, V. Loosaar / A. Norak, esitab Koit Toome.

Toimuvad töötoad, külastused, võistlused ja palju muud. Tegevuse leiab nii rahulik noor, kui ka energiast pakatav vaheaega nautija. Valikus on keskaegsed filmiõhtud, kunsti- , muusika- ja tantsutöötoad, ka keskaja turniir ning väljas toimuv seiklusmäng. Moehuvilistel on võimalus luua keskaegset moodi, muusikahuvilistel tutvuda keskaegse muusika ja pillidega. Peohinged saavad osaleda Kristiine noortekeskuse aastalõputrallil, pärast diskot jätkub pidu noorteööl, kus kavas filmivaatamine ja muud huvitavat.

Ühise võimalusena kõigile noortele toimub Haabersti ujulas Aastalõpu Rannapidu. Noored saavad osaleda erinevates suvistes töötubades ning omavahel võistelda erinevatel aladel, mis eeldavad vee olemasolu.

Kopli noortekeskuses toimub LARP mõõgavõitluse rollimäng, millest ka teiste noortekeskuste noored osa võtma on oodatud.
Koolivaheaega jääb lõpetama väljasõit Rakverre, kus keskaegse linnusega tutvutakse.

Lisainfo Tallinna Noorsootöö Keskuse kodulehel.

Allikas: BNS

Koolivaheaega peavad kõik Eesti umbes 550 üldhariduskooli, kus õpib hinnanguliselt 136.000 õpilast, ütles haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja.

Kutse- ja kõrgkoolid on oma õppekorralduses vabad, näiteks on Tartu ülikoolis ainsateks vaheaegadeks jõuluvaheaeg ning sügis- ja kevadsemestri vaheline vaheaeg veebruari esimesel nädalal.

Allikas: BNS

Karusoo ütles Õpetajate Lehele, et väiksemas kollektiivis jõuab õpetaja kõiki märgata ja kõikide lastega tegeleda. "Mida paremad on omavahelised suhted, seda teovõimelisem on kollektiiv ja seda paremad on õpitulemused. Hea suhte aluseks on see, et me tunneme üksteist," märkis Karusoo. "Inimest tunda tähendab teada tema lugu - niisugused asjad on koolis praegu puudu."

Lähemalt loe juba Õpetajate Lehest.

Lasteaia põhjalik uuendamine läks maksma 653 958,50 eurot, millest põhiosa ehk 549 996 eurot saadi Euroopa Regionaalarengu Fondist kohalike avalike teenuste arendamise meetmest ja millele Viljandi linn lisas oma eelarvest 103 962,14 eurot, kirjutab Sakala.

Midrimaa lasteaed ehitati 1968. aastal tüüpprojekti järgi. Lasteaias on eraldi spordisaal ja muusikasaal ning suur mänguväljakutega õueala. Äsja lõpule jõudnud põhjaliku renoveerimise käigus soojustati fassaad, vahetati välja kõik tehnosüsteemid, muudeti hoone soojapidavaks ja turvalisemaks, majas on uus sanitaartehnika ja köögisisustus, lapsesõbralik sisekujundus ja mööbel.