Kõlvarti sõnul annavad põhikooli- ja gümnaasiumisedadus ning põhiseadus hoolekogudele võimaluse koolile õppekeelt valida. "Kui riigi tasemel täitevvõim ei anna võimalust realiserida seaduslikke õigusi, siis ei jää midagi muud, kui pöörduda kohtuvõimu poole, et realiseerida neid õigusi," ütles Kõlvart.

Ühe võimalusena venekeelse õppe jätkamiseks nimetas Kõlvart selle, et erinevalt riiklikele ja munitsipaalkoolidele saavad erakoolid õppekeelt valida. Ta märkis, et Tallinnal on võimalik muuta munitsipaalgümnaasiumid eragümnaasiumiteks, mille omanik on Tallinna linn, ning jätkata neis venekeelset õpet.

Valitsus ei rahuldanud neljapäeval Tallinna ja Narva linnavolikogude taotlust kokku 15 gümnaasiumi osas mitte minna järgmisest õppeaastast üle osalisele eestikeelsele õppele.

Taotlus oli esitatud ka Haabersti Vene gümnaasiumi, Kesklinna Vene gümnaasiumi, Lasnamäe gümnaasiumi, Lasnamäe Vene gümnaasiumi, Linnamäe Vene lütseumi, Tallinna Juudi kooli, Tallinna Mustjõe gümnaasiumi, Tallinna Tõnismäe reaalkooli, Narva 6. kooli, Narva Kesklinna gümnaasiumi, Narva Pähklimäe gümnaasiumi ja Narva Soldino gümnaasiumi kohta.

1997. aastal vastu võetud põhikooli- ja gümnaasiumiseadus sätestas, et üleminek eestikeelsele aineõppele gümnaasiumiastmes algab hiljemalt 2007. aasta 1. septembril 10. klassist. 2007. aasta juunis kehtestas valitsus oma määrusega, et ülemineku esimene aine on eesti kirjandus ning alates 2007. aasta sügisest peavad kõik vene õppekeelega koolid õpetama gümnaasiumiastmes eesti keeles vähemalt eesti kirjandust.

2007. aasta novembris kehtestas valitsus oma määrusega venekeelsete gümnaasiumite eestikeelsele õppele ülemineku täieliku käigu ja sätestas, et 2011. aasta septembrist peavad kõik vene õppekeelega koolide 10. klassi astuvad õpilased õppima gümnaasiumiastmes kolme aasta jooksul eesti keeles vähemalt 60 protsenti minimaalsest kohustuslikust õppemahust.

2007. aasta sügisel alanud õppeaastal muutus kohustuslikuks eesti kirjanduse õpetamine eesti keeles. 2008. aastal alanud õppeaastal pidid venekeelsed gümnaasiumid õpetama eesti keeles eesti kirjandust ning muusikat või ühiskonnaõpetust. 2009. aastal alanud õppeaastal oli kohustuslik eesti kirjanduse, muusika ja ühiskonnaõpetuse õpetamine eesti keeles. 2010. aastal alanud õppeaastal pidid vene gümnaasiumid õpetama eesti keeles eesti kirjandust, muusikat, ühiskonnaõpetust ja Eesti ajalugu.

Tänavu septembris alanud õppeaastast peavad venekeelsed gümnaasiumid õpetama eesti keeles eesti kirjandust, muusikat, ühiskonnaõpetust, Eesti ajalugu ja geograafiat. Lisaks peab kool ise valima õppeaineid sellises mahus, et kokku õpetataks eesti keeles 60 protsenti minimaalsest kohustuslikust kursuste arvust.

Allikas: BNS

Haridus- ja teadusministeerium nentis valitsusele esitatud eelnõus, et vastavalt seaduse nõuetele alustati koolides eestikeelsele aineõppele üleminekut juba viis aastat tagasi ning nii õpetajate kvalifikatsioon kui ka õpilaste põhikoolis omandatud eesti keele oskus ei ole takistuseks osalisele eestikeelsele õppele üleminekuks, teatas valitsuse pressiesindaja BNSile.

Haridusministeeriumi teatel näitas TNS Emori tänavu sügisel läbiviidud uuring, et kõige positiivsemalt suhtub osalisele eestikeelsele õppele üleminemisele venelaste grupp, kes ise kõige vahetumalt üleminekut kogevad – noored ja õppijad. Suurem osakaal neist peab vajalikuks eestikeelse õppe osakaalu suurendamist põhikoolis ja senisest enam ka gümnaasiumis. Lisaks leiab neist suurem osa, et üleminekuga eestikeelsele õppele saadakse hakkama.

Alates 2007. aastast on riik rahaliselt toetanud kõiki vene õppekeelega gümnaasiume. Toetust võis kasutada eesti keeles õpetatavatele õpetajatele suurema töötasu maksmiseks, õppevara soetamiseks, eesti keele oskust arendavate klassivälise tegevuse korraldamiseks ja muuks. Erandit taotlenud 15 kooli on aastatel 2007-2010 saanud toetust kokku üle 4,5 miljoni krooni ehk üle 290 000 euro ulatuses.

Taotlused jätkata vene õppekeelega gümnaasiumides üksnes venekeelse õppetööga esitasid Tallinna ja Narva linnavolikogud koolide hoolekogude ettepanekul tänavu kevadel. Selleks õppeaastaks on erandit taotlenud koolidest Narva Paju kool muutunud põhikooliks ning Tallinna Paekaare gümnaasium ning Karjamaa gümnaasium ei avanud sel sügisel kümnendat klassi.

Taotlus oli esitatud ka Haabersti Vene gümnaasiumi, Kesklinna Vene gümnaasiumi, Lasnamäe gümnaasiumi, Lasnamäe Vene gümnaasiumi, Linnamäe Vene lütseumi, Tallinna Juudi kooli, Tallinna Mustjõe gümnaasiumi, Tallinna Tõnismäe reaalkooli, Narva 6. kooli, Narva Kesklinna gümnaasiumi, Narva Pähklimäe gümnaasiumi ja Narva Soldino gümnaasiumi kohta.

Allikas: BNS

Euroopas kavandab ja koordineerib tegevusi INSAFE- võrgustik, kuhu kuuluvad 30 Euroopa riigi Turvalise interneti keskused. Eesti liitus projektiga 2010. aasta septembris.

Sel aastal on Turvalise interneti päeva keskseks teemaks eri põlvkondade kogemuste ja oskuste ühendamine interneti turvalisemaks kasutamiseks. Eesti keelde tõlgituna on päeva lausung ”Avastame digimaailma üheskoos- turvaliselt”.

Soovitame Eesti koolidel korraldada veebruaris vähemalt üks teemakohane üritus:

• võtke osa meie õpilaskonkursist või korraldage koolisisene konkurss
• korraldage filmiõhtu, loeng, õpituba vmt
• kutsuge esinema meie koolitajad 
• vaadake ühiselt Netilambaid

INSAFE paneb kokku ka teemakohased materjalid, mida koolid saavad eelnevalt registreerudes endale tellida. Link registreeumisvormile on siin. Tutvuge kindlasti SID (Safer Internet Day) kodulehega.

Projekti "Targalt internetis" suuremad ettevõtmised veebruaris 2012:

• õpilaskonkursi “Avastame digimaailma üheskoos-turvaliselt” tööde esitamise tähtaeg on 01.02
• 07.02 ilmub temaatiline infoleht eesti ja vene keeles
• 07.02 saab valmis uus Jänku-Jussi multikas lastele
• kahe nädala jooksul levitame telekanalites ja veebilehtedel teemakohaseid videoklippe
• "Targalt internetis" perepäev 11.02 Lindakivi kultuurikeskuses Tallinnas
• koolitused erinevates maakondades

Projekti "Targalt internetis" on lisaks Tiigrihüppe Sihtasutusele kaasatud MTÜ Lastekaitse Liit, Politsei-ja Piirivalveamet, Sotsiaalministeerium ja MTÜ Eesti Abikeskused. Projekti kodulehelt www.targaltinternetis.ee leiate eakohaseid materjale lastele ja noortele, õppematerjalide kogu õpetajatele, infot lapsevanematele.

Erisustele vaatamata on 16–19aastaste kingisoovid üsnagi ühesugused, selgus pärast 49 Paide ja Türi õpilase küsitlemist, kirjutab Järva Teataja.

Tüdrukud nimetasid esimesena fotograafia lisavarustust ja kinkekaarte, poistel oli enamasti esimesena kirjas rõivad ja telefon. Neiude ja noormeeste soovid kohati kattusid, näiteks telefoni puhul, kus neiud igatsesid ikka kõige vingemat ja uuemat versiooni, samas kui noormehed lepiksid lihtsalt uuemaga. Mõlemad sugupooled loodavad saada jõulukingiks oma esimese auto ja leida kingikotist peene parfüümi.

Jõhvi toidupanga juhi Kaia Kaldvee sõnul on eriti rõõmustav koolilaste panus, kes on nii ise toitu annetanud kui poes toimunud toidukogumisaktsioonides vabatahtlikuna kaasa löönud, kirjutab Põhjarannik.

“Lapsed lähevad heategevusega rohkem ja kiiremini kaasa - tundub, et uus pealekasvav põlvkond on palju lahtisem, osavõtlikum ja tundlikum. Ka Tammiku gümnaasiumis oli toidu kogumine just laste mõte. Tore, et õpetajad tulid selle algatuse taha ja teavitasid ka lastevanemaid, tänu millele kogunes nii tohutus koguses toitu,” rääkis Kaldvee.

Kooli huvijuhi Kadri Lille kinnitusel on mõne jõulumuinasjutu lavale toomine kooli aastatepikkune traditsioon, kirjutab Tartu Postimees.

Lavastuses esinevad lastekoor, mudilaskoor, poistekoor, solistid, viiuldajad, võimlejad, akrobaatikapoisid, peotantsijad, näitlejad ja rahvatantsijad.

Kolmapäeva hommikusele jõuluetendusele tulid lasteaialapsed Kannikese, Maarjamõisa ja Meelespea lasteaiast, õhtul esineti aga 1.-4. klasside jõulupeol. Etenduse lavastas ning lava kujundas õpetaja Reet Tallo, lavatüki sõnaline juht on õpetaja Kristel Kruuse.

Ning samavõrd tähelepanuväärseks tuleks lugeda, et ajal, mil linnapea Urmas Kruuse ei näe gümnaasiume põhikoolist lahutaval reformil ühtki riski, on suurem osa koolijuhtidest vähemasti ebalevad reformi tulemuste headuse suhtes, kui nad just reformile selgel sõnal vastu pole, nagu näiteks Tamme gümnaasiumi direktor Toomas Mälksoo või Karlova gümnaasiumi direktor Undel Kokk, kirjutab Tartu Postimees.

Selgelt pooldavad on enamasti need, kelle kooli reform otseselt ei puuduta. «Koolidirektorid ei julge abilinnapeale midagi öelda, aga otsivad opositsioonierakondi - ja selliseid ei ole mitte üks, vaid pool tosinat,» ütles volikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Olev Raju.

Tartu haridusosakonna juhataja Riho Raave ütles, et temale tuli koolidirektorite ebalus üllatusena, kuid ta märkis ka, et ilmselt oleks ebalust ja vastuseisu veelgi enam, kui koolivõrgu reformimiseks poleks korraldatud arvukaid nõupidamisi ja koosolekuid.

See, mille Tiigrihüppe Sihtasutuse rahvas ühel detsembrikuu pärastlõunal ette võttis, ei olnud tegelikult mitte midagi muud kui vana hea animatsioon, täpsemalt üks selle alaliikidest, piksillatsioon. Animatsiooni olemust ja kaasaegseid rakendusvõimalusi õpetatakse huvilistele ka Tiigrihüppe Sihtasutuse projektis AnimaTiiger, nüüd tuli seda endi peal katsetada. Abiks oli Katrin Kuusik Nukufilmi Lastestuudiost. Animatiigri õpilaskonkursi kohta saab lugeda Tiigrihüppe Sihtasutuse kodulehelt .

Piksillatsioon tähendab, et inimese tegevus võetakse samm-sammu haaval stoppkaadrisse. Iga kaader pildistatakse eraldi ning järjestikku pilte kuvades luuakse animatsiooni-efekt. See nõuab üsna palju aega ja kannatlikkust ja pidevat jälgimist, et kaadris ei oleks midagi üleliigset: näiteks ootamatult tekkinud varju või kätt, mis just on esemeid sentimeetri võrra nihutanud.

Jõulukaardi „näitlejad“ rambipalavikku ei põdenud, natuke ärevuses oldi küll. Et kuidas kõik välja tuleb, ja äkki ma ajan sassi, ja kuhu ma pean istuma ja kuidas ma kingipakki käes hoian… Aga Katrini juhtnööre jälgides tuli kõik suurepäraselt välja.

Omaette lugu on kaardi tekstiosa sünd. Selles püüti imiteerida äsja sadanud lund, millele tiiger jälgi saab jätta. Fotoaparaat kinnitati laua kohal asuvale statiivile, laule sõeluti sool ja hakati kriipshaaval sõnu kirjutama. Valgustuse puhul otsustati soojema tooni kasuks ning eraldi valgustust ning „välku“ iga kriipsu üles pildistades ei kasutatud. Teksti teise lehekülje tegemiseks puhuti soola nõnda, et see varem kirjutatud tähed ära kataks - justnagu lumi, mis jäljed täis tuiskab. Hoolikas vaataja näeb ka mõlema teksti juures tiigri käpajälgi ning viimasel pildil p-tähe vonklemist. Nagu tiigri saba ikka käib!

Tiigrihüppe Sihtasutuse pühadekaarti näeb siit ning allpool pildireportaaž jõulutervituse sünnist. Kaardi taustaks kasutatud muusika autor on Olav Ehala, sõnad Katrin Ehala, esitab ansambel Noorkuu.

Kõigepealt vaadati, kuidas mahub kaadrisse improviseeritud "kingikott". Kott näeb välja nagu päris...

Samal ajal jälgib näiteseltskond ehk Tiigrihüppe Sihtasutuse kollektiiv hoolega toimuvaid ettevalmistusi.

Tehnika seab valmis Katrin Kuusik Nukufilmi Lastestuudiost.

Võtted algavad! Kõigepealt liigub kaadrisse kott. Karel Zova on assistendi rollis ja nihutab režissööri käskluse peale kotti taas kaks-kolm sentimeetrit edasi. Iga kaader salvestatakse.

Ja esimene päkapikk on rolli sisse elanud. Kõigepealt kerkib kotist pea, hästi aeglaselt, sentimeetri-haaval. Taas salvestatakse iga kaader.

Juba on väljas pool päkapikku...

...ja nüüd päkapikk täies pikkuses. Kõik on kenasti arvutisse salvestatud.

Ja juba kerkib järgmine pea. Fotoaparaat klõpsib samal ajal hoolega pilte teha.

Teine päkapikk on rolliga edukalt hakkama saanud...

...ja läheb režissööri poolt näidatud kohale. Seal tuleb kannatlikult oodata, kuniks kõik esinejad on üles pildistatud.

Režissööril on täpne silm ja kindel käsi.

Ja nii, kaader-kaadri haaval saab kõik jõulukaardi valmimiseks vajalik ülesse võetud. Pead muudkui kerkivad ja istujaid lisandub... On jäänud veel vaid lõpustseen.

Soovime kõigile häid jõulupühi!

Täname Tallinna Reaalkooli võimaluse eest kasutada kooli saali.

Üksteiselt võeti mõõtu kahes vanusegrupis: 7.-9. klass ja 10.-12.klass. Nooremad lapsed kaunistasid glasuuri ja puistematerjali kasutades lumememme või päkapikku ning vanema vanusegrupi võistlejad kaunistasid draakonit.

Nooremas vanuserühmas saavutasid esikoha Karina Afasova ja Zlata Tarakanova Tallinna Paekaare gümnaasiumist, teiseks tulid Anita Raevskaja ja Anna Bogdanskaja Tallinna Mahtra gümnaasiumist ning kolmandaks Lasnamäe gümnaasiumi üksi esindanud Alina Kogai.

Gümnaasiumiõpilaste seas haarasid esikoha Tallinna Linnamäe Vene lütseumi neiud  Olga Ivanova ja Ksenija Gulova, teiseks tulid Lasnamäe üldgümnaasiumi esindanud Kristel Pärsik ja Reelika Raidsalu ning kolmanda koha hõivasid Maris Laut ja Kirill Poljakov Tallinna Kuristiku gümnaasiumist.

Lasnamäe linnaosavalitsuse asevanema  Jaanus Riibe sõnul polnud oluline võit, vaid heategevus ja koostöö erinevate  koolide vahel. „Lasnamäe linnaosa õpilased tulid kokku, tutvusid omavahel ja õppisid koos piparkooke kaunistama,“ lisas Riibe, „selle eest saab neid vaid kiita.“

Kaunistamine on täpistöö

Tõepoolest pidid  õpilased üksteisega tihedat koostööd tegema, sest glasuurikotte ja kaunistuspuru tuli üksteisega vahetada.
Noorte piparkoogikaunistajate ponnistusi jälgisid laudade vahel liikudes keskaegsetes rõivastes  majesteetlikud žüriiliikmed ja Jänesepoiss.  Artikli autorile tundus, et glasuurist tillukeste südamete ja litrikeste tegemine on keeruline ja vaevarikas. Linnamäe Vene lütseumi draakon mattus paksu glasuurikorra alla ja tundus väga ahvatlev. Mahtra gümnaasiumi neiud kujundasid oma draakoni ühelt poolt minimalistlikult südamekestega,  teiselt poolt katsid aga paksu roosa-valge glasuurivaibaga.
Siis saabus  kella helistades Jõuluvana ja lausus: „Tulin piparkoogi lõhna peale.“  Vanataat liikus laudade vahel ringi ja julgustas võistlejaid.

Ühtlaselt hea tase

Kaunistatud piparkoogid said lõpuks nii head, et žürii oli püstihädas kolme parima väljaselgitamisel. Vaidlemist oli üksjagu. Neljakesi hindasid nad töö originaalsust, vastavust teemale, teostamise korrektsust, ajast kinnipidamist ja puhtust. Võistlustööd viidi heategevuseks Tallinna lastekodu Lasnamäe keskusesse ja Lasnamäe laste päevakeskusesse. Üritust toetas rahaliselt toetas Lasnamäe linnaosavalitsus. Tallinna Teeninduskoolis õpetatakse pagar-kondiitreid, kokki, müüjaid, majutusteenindajaid, kelnereid, müügiesindajaid ja müügikorraldajaid.

Vaata pildigaleriid!

Loo autor on Kaido Tiits Tallinna Teeninduskoolist

Lisatud 21.12.2011

Täpsemalt kirjutab teemast Postimees.ee.