Reelika Sarapuu sõnul oli lasteaia olukord üsna nukker, kirjutab Virumaa Teataja. "Last hoiule tuues hakkasid esimesena silma vanad päevinäinud reformvoodid," kõneles Sarapuu, kes enda sõnul otsustas Kiltsi lastaia kasuks, kuna see oli kodule lähemal kui Väike-Maarja oma, mille seisukord olevat küll parem olnud.

Koos Õnnela Kuusemäega võeti lasteaiateema südameasjaks, kahekesi otsiti häid inimesi üle Eesti, kes aitaksid ja toetaksid lastele paremate tingimuste loomisega. " Vald toetas vooditega, aga voodipesu, tekid, mänguasjad, ronimiskiiged, jalgrattad jm sai ise muretsetud, samuti sai vana mööblit taastatud ja uuendatud.Lähemalt saab ettevõtmise kohta lugeda Virumaa Teatajast.

Lisatud 20.12.2011

Tartu Mart Reiniku kool kuulutab välja vabariikliku disainikonkursi

„Minu lemmiktool”  8.-9. klassi õpilastele

Kutsume õpilasi meisterdama omapäraseid ja huvitavaid, erinevatest materjalidest valmistatud toole. Tool peab olema kasutatav.

Konkurss toimub kahes voorus.

I voor: 30. märtsiks 2012.a. saata valmis toolist fotod või esitlus, koos märgusõna ja registreerimislehega

Salasõna, õpilase nimi, kool, klass, juhendaja nimi, juhendaja meiliaadress, kontakttelefon.

II voor:  9.-13. aprill 2012.a. žürii poolt välja valitud toolide toimetamine Tartu M.Reiniku kooli  (aadressil Vanemuise 48, Tartu)

Välja valitud toolidest korraldame aprilli teisel poolel näituse, mille lõppedes toimub ka võitjate tänuüritus.

Näituse ja lõpuürituse aeg ning koht on täpsustamisel. Info edastatakse juhendaja meilile. Huvilised, jälgige reklaami!

Küsimuste korral pöörduda Rannar Pärn  rannar.parn@reiniku.edu.ee

Korraldajad: Hille Aasmäe, Merle Randla, Rannar Pärn

Tabasalu ühisgümnaasium koostöös Tabasalu RIMIga aitavad sel aastal laste kunstiteosed vaatamisväärsusteks muuta. Meie tore koostööprojekt kandis nime „RIMI jõuluehtesse“.

Alates 27. novembrist on kõigil huvilistel võimalik minna sisseoste tegema omatehtud jõulukaunistustega ehitud  Tabasalu RIMIsse, kus on üles riputatud TÜG 1 A, 2 E, 3 A, 3 D ja 4 A klasside õpilaste tööd, keda juhendasid õpetajad Kristine Laanisto, Lea Netz, Indrek Raudsepp ja Krista Savitsch.

Laste  huvi antud tegevuse vastu oli väga suur. Juba novembrikuu algusest peale joonistasid, voltisid, meisterdasid ja kleepisid lapsed väga innukalt. Oma koha jõuluhõngulises poes leidsid õhkõrnad lumehelbed, kaunid inglikesed, jõulusokid, kelmikad kuusepuud, põnevad päkapikud ja niidipallid.

Väike heategu igasse jõulupäeva toob lastele ja ka kõigile teistele kogukonna liikmetele naeratuse näole. Õnneks on heategu ikka hinnas. Tehke teiegi üks heategu ja te näete, kuidas kõik teie ümber särama lööb!

Täname ka RIMI juhtkonda tänutäheks toodud võrratute mandariinikorvide eest!

Kristine Laanisto, Lea Netz ja Krista Savitsch,

Tabasalu ühisgümnaasiumi klassiõpetajad

Kavandatakse õpetajate kvalifikatsiooni tõstmist IKT kasutamisel õppetöös, arvutipargi ja tehnoloogia kaasajastamist ning koolide juurde tipptehnoloogia keskuste rajamist, märgib ministeerium oma pressiteates. Samuti tahetakse IKT kasutamise abil edendada noorte seas sallivust.

Sarnase dokumendi on World ORT allkirjastanud juba Leedu, Bulgaaria, Ukraina, Venemaa, Prantsusmaa jt riikidega. Eestis on World ORT tegutsenud üle 10 aasta ja toetanud Tallinna Juudi Kooli arvutitehnikaga.

ORT (Общество Ремесленного Труда) loodi keiser Aleksandr II loal 130 aastat tagasi juutide abistamiseks, põhitähelepanu oli suunatud juutide kutseharidusele. Praegu asub organisatsiooni peakontor Londonis.
World ORT koduleht: http://www.ort.org/

Lisatud 19.12.2011

Projekt algas tänavu detsembris ja kestab tuleva aasta aprillikuuni. Projekti eesmärk  on luua koolis turvaline õpikeskkond. Projekti toetab Avatud Eesti Fond.

Projektis osalevad kaheksa õpetajat ja kaks koolipsühholoogi psühholoogilistel treeningutel ja supervisiooni gruppides. Nad õpivad eneseregulatsiooni oskusi ja erinevates õpisituatsioonides efektiivselt käituma. Projekti käigus luuakse osalevate koolide õpetajate koostöö-võrgustik.

Tammiku gümnaasiumi direktori Valentina Kutuzova sõnul esitatakse  õpetaja isiksusele väga kõrgeid nõudmisi.
„Tänapäeva õpetajad ei pea olema ainult oma ala kompetentsed spetsialistid, vaid ka omama praktilisi teadmisi psühholoogiast.  Need teadmised aitavad õpetajal luua usalduslikke suhteid õpilastega, oskuslikult lahendada konflikte ja edukalt toetada iga lapse arengut“.

Loomulikult on sellistele kriteeriumitel raske vastata. Õpetajad satuvad tihti „riskigruppi” ja neil tekib läbipõlemisefekt.
Tammiku gümnaasiumi ja Mäetaguse põhikooli juhtkonnad otsustasid mitte oodata abi riigilt, vaid leida ise võimalused ja ressursid oma pedagoogide füüsilise ja vaimse tervise toetamiseks.

Sõnumi edastas Tatjana Gromova, Kohtla-Järve Tammiku gümnaasiumi projektijuht.

Lisatud 19.12.2011

"Lapsevanem ei pea muretsema," ütleb Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart ajalehele Pealinn. "Kui ta tahab lapsele koolikohta elukohajärgsesse kooli, siis ta ei pea ise jooksma ühest koolist teise või esitama avaldusi mitmesse kooli, vaid saab vaid ühe avalduse alusel kindla koolikoha."

Erinevalt eelmisest õppeaastast ei võeta seega vanematelt taotlusi elukohajärgse kooli määramiseks vastu koolides. Uue korra alusel esitavad lapsevanemad oma taotluse elukohajärgse kooli määramiseks 1.-15. märtsini eKooli veebikeskkonnas või kirjalikult Tallinna haridusametisse (Estonia pst 5a). Elukohajärgne kool määratakse lapsele aga alles mai lõpuks, sest kokku tuleb kool leida enam kui 4000 lapsele.

"See võtab paratamatult palju aega, sest õiguskantsler ütleb, et elukohajärgne kool tuleb määrata lapsele haldusmenetluse korras, s.t iga lapse puhul on vaja otsustada eraldi haldusaktiga, milline kool määratakse talle elukohajärgseks kooliks," selgitab Kõlvart.

Registriandmetega "mängima" ei pea

Tallinnas ei määrata elukohajärgseks kooliks näiteks Inglise kolledžit, Juudi kooli, Prantsuse lütseumi, Reaalkooli, Tõnismäe Reaalkooli ja Vanalinna hariduskolleegiumi. See tähendab, et sinna astumiseks võib laps ja ta vanem elada rahvastikuregistri andmetel ükskõik millises Tallinna linnaosas.

Kui vanem ei soovi panna last eelnimetatud koolidesse, siis võib ta rahulikult oodata, kuni linna haridusamet määrab avalduse alusel lapsele koolikoha.

Koolikoha määramisel lähtub omavalitsus Kõlvarti sõnul õiguskantsleri märkustest ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) sätetest ehk kolmest peamisest kriteeriumist.

"Esimene neist on õpilase elukoha lähedus koolile ehk elukoha aadress; teiseks püütakse arvestada sellega, kus koolis käivad koolimineva lapse õed-vennad, ja kolmandaks püütakse võimalusel arvestada ka lapsevanemate soove. See tähendab, et vanem märgib avaldusse ära kolm kooli, kuhu ta eelistaks oma lapse esimeses järjekorras panna, ent ta peab ka põhjendama, miks just need koolid oleksid sobivaimad."

Kõlvarti sõnul peaks vanem märkima sinna mitte nn ülelinnalise valikuga ehk mitteelukohajärgsed koolid, vaid võimaliku elukohajärgse kooli eelistused.

"Ülelinnalise valikuga koolidesse algavad konkursid varem, kui amet hakkab reaalselt määrama lapsele nn elukohajärgset kooli," räägib abilinnapea. Samas ei tähenda see, et vanem ei või esitada ametile avaldust elukohajärgse kooli määramiseks. Juhul kui laps ülelinnalisse kooli sisse ei saa, on talle koht elukohajärgses koolis ikkagi garanteeritud.

Teisisõnu – kuna määruses fikseeritakse ka mitteelukohajärgsed koolid ja klassid, siis nende koolide ja klasside komplekteerimiseks peavad koolid tegema valikuid enne elukohajärgse kooli taotluse esitamise algust. Lapsevanemad, kes taotlesid oma lapsele kohta mitteelukohajärgses koolis, jääb võimalus esitada taotlus 1.-15. märtsini.

Nn ülelinnalisse kooli koolikoha saamiseks tuleb aga siiski esitada avaldus otse vastavale koolile. Kui laps on aga juba kindlalt mitteelukohajärgsesse kooli sisse saanud, siis talle enam elukohajärgset kooli ei määrata ehk vanem ei pea haridusametile vastavat taotlust esitama.

Vanem ei pea ka haridusametit informeerima, et ta laps sai koha nn ülelinnalise valikuga koolis – amet saab vastava info nimetatud koolidest otse.

Mis on valiku alus?

Kõlvarti sõnul on õiguskantsler rõhutanud, et omavalitsus ei saa esile tõsta üht kriteeriumi (elukohalähedus, õdede-vendade kool, vanema soov jne), mida lapsele kooli määramisel tuleks teisele eelistada, kuigi Tallinn püüdis eelmisel aastal enim arvestada just vanemate soovide ja valikuvabadusega.

"Me peame iga lapse puhul eraldi kaalutlema, millist parimat valikut on meil võimalik talle reaalselt pakkuda," märgib Kõlvart. "Näiteks kesklinnas ja ka Pirital ja Nõmmel on kõige suuremad käärid kindlasti selle vahel, kui palju elab seal piirkonnas lapsi ja palju on vahetus läheduses koolikohti. Me peame arvestama ka sellega, et iga kooli võimalused on piiratud, me ei saa teha koolidesse kaheksa klassikomplekti."

Õiguskantsleri märkustest tulenevalt pole seega võimalik anda vanematele näiteks ka eelnevalt teada, milline on tema elukohajärgne piirkonnakool. Vanem saab selle teada alles siis, kui omavalitsus on kõiki asjaolusid kaaludes (samaväärne elukoha lähedus; õe või venna koolide asukoht; võimalusel arvestatakse vanema soovi) vastava otsuse teinud.

Kõlvarti sõnul peavad ka lapsevanemad mõistma, et nende endi eelistused, mida amet võimaluse korral arvestab, ei saa alati realiseeruda. "Iga laps ei pruugi saada elukohajärgset koolikohta sellest koolist, mida tema vanem kolme esimese eelistusena kirja pani," mainib ta.

Kui vanem unustab või ei esitagi haridusametile avaldust lapsele koolikoha määramiseks, siis määrab selle talle amet ise.

Abilinnapea Kõlvart toonitab, et pärast elukohajärgse koolikoha määramist pole sinna kooli õppima asumine lapsele otsene kohustus, vaid võimalus.

"Kui see kool ei meeldi, siis võib vanem ka ise n-ö ringi käia ja otsida mõnes teises koolis endale vaba kohta. Alati on koole, kus vabu kohti jääb üle ka pärast kõigile linna lastele elukohajärgsete koolikohtade määramist. Samas kindlustab elukohajärgse koolikoha määramine linna poolt selle, et vähemalt ühte kooli on lapsel kindel koht olemas ja vanem võib kohta otsimata selles kindel olla. Selles mõttes peaksid vanemad rahul olema."

Kokku läheb esimesse klassi ligikaudu 4500 last.

Kuidas käib 2012/13. aastal kooli astumine

• Elukohajärgse kooli määramiseks fikseeritakse isikute elukohaandmed 1. veebruari rahvastikuregistri andmete seisuga. Elukohaandmete fikseerimine hiljemalt selle seisuga on oluline, kuna taotluste esitamiseks loodav ühtne veebikeskkond ei ole liidestatud rahvastikuregistriga. Selleks, et tagada lapsevanematele taotluse esitamise võimalus, tuleb ühtsesse veebikeskkonda laadida koolikohustuslike isikute nimekiri.

• Lapsevanemad esitavad taotluse elukohajärgse kooli määramiseks eKooli veebikeskkonnas või kirjalikult linna haridusametisse (Estonia pst 5a) ajavahemikul 1.-15. märtsini. Erinevalt eelmisest õppeaastast ei võeta vanematelt taotlusi vastu koolides.

• Taotlusesse märgib vanem esimese sammuna lapse nime ja isikukoodi, seejärel valib talle sobiva õppkeele (eesti või vene õppekeele) ning annab teada, millises koolis õpib lapse vend ja/või õde. Vanem saab taotluses ka soovi avaldada, millised koolid (kolm eelistust) ta võimalusel oma lapsele valiks, lisades valikule põhjenduse.

• Haridusameti juhataja käskkirjaga määratakse korra alusel isikutele nende elukohajärgsed koolid hiljemalt 20. maiks lähtudes elukohajärgse kooli määramise olulistest asjaoludest.

• Haridusamet teavitab lapsevanemat elukohajärgse kooli määramisest kirjalikult rahvastikuregistrijärgsele aadressile või ühtses veebikeskkonnas viie tööpäeva jooksul peale käskkirja andmist, s.o hiljemalt 25. maiks.

• Lapsevanem teavitab tema lapsele määratud elukohajärgset kooli õppekoha vastuvõtmisest või sellest loobumisest 10. juuniks. Kool teeb ühtses veebikeskkonnas märke lapse kohta, kelle vanemad teavitasid elukohajärgse kooli õppekoha vastuvõtmisest või sellest loobumisest või nende laste kohta, kelle vanemad ei ole teavitanud kooli õppekoha vastuvõtmisest või loobumisest hiljemalt 15. juuniks.

• Koolil on õigus vabaks jäänud õppekohad komplekteerida kooli vastuvõtutingimuste ja korra järgi alates 15. juunist.

• Lapsevanem, kelle lapse elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Tallinna linn ajavahemikul 1. veebruarist 20. maini või kelle lapse elukoht muutub Tallinna linnas sellel ajavahemikul, esitab haridusametisse kirjaliku taotluse elukohajärgse kooli määramiseks. Lapsevanem, kelle lapse elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Tallinna linn pärast 20. maid või kelle lapse elukoht Tallinna linnas muutub pärast 20. maid, esitab haridusametisse kirjaliku taotluse elukohajärgse kooli määramiseks või valib alates 15. juunist kooli, kus on vaba õppekoht, pöördudes selleks kooli poole.

Ülelinnalised koolid või klassid

• Tallinnas ei määrata elukohajärgseks kooliks Inglise kolledžit, Juudi kooli, Prantsuse lütseumi, Reaalkooli, Tõnismäe reaalkooli ja Vanalinna hariduskolleegiumi. Lisaks ei määrata elukohajärgseks klassiks ühte klassi järgmistes koolides: Gustav Adolfi gümnaasium, 21. kool, Tallinna Saksa gümnaasium, Linnamäe Vene lütseum. Nendes koolides ja klassides toimub vastuvõtt kooli vastuvõtu korra alusel. Koole, mis ei ole elukohajärgsed koolid, on eelnõus hetkeseisuga üldse kokku 12, sh hariduslike erivajadustega laste koolid (sinna lähevad lapsed nõustamiskomisjoni soovitusel).

Küsimuste korral võivad lapsevanemad pöörduda Tallinna haridusameti üldhariduse osakonna juhataja Viivi Lokki viivi.lokk@tallinnlv.ee poole. tel 6404549

Lisatud 19.12.2011

"Praegu on seaduses sätestatud laste arv rühmades ja on kirjas, missugused töötajad lasteasutuses töötavad," rääkis haridusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert Tiina Peterson. Uue seadusega kehtestatav suhtarv aga peaks ametniku sõnul täpselt paika panema, kui palju täiskasvanuid peab üheaegselt olema laste juures.

"Et ei oleks olukorda, kus lasteaias on töötajad küll, aga näiteks õuemineku ajal läheb õpetaja üksi 24 lapsega välja ja õpetaja abi jääb tuppa koristama. Niisugust asja ei saa pärast suhtarvu kehtestamist olla," kinnitas Peterson Postimehele.

Ta lisas, et kui teistes riikides on selline suhtarv seaduses määratud, siis Eestis seda siiani polnud.

Petersoni sõnul on Eesti ja Soome aiarühmad keskmiselt sama suured ehk 20 kuni 24 last. Soomes on ühes rühmas üks õpetaja ja kaks õpetaja abi, Eestis aga kaks õpetajat ja üks abi. «Summa summarum on täiskasvanute hulk rühma kohta on sama,» kinnitas Peterson.

Aga Soomes tegelevad ja hoiavad lastel silma peal korraga kõik täiskasvanud, siis Eestis on õpetaja abi peamiselt ametis laste toitlustamise korraldamise ja koristamisega. "Ma just käisin Soomes ja see oligi üllatuseks, kui palju on võimalik töökorraldusega teha asja paremaks," kinnitas Peterson.

Ta lisas, et ka pärast uue korra kehtestamist peaks lasteaiad ilma lisaabita saama kõik vajalikud tööd tehtud, küll aga tuleb lasteaedade töökorraldus muuta lastesõbralikumaks. "Eks tuleb vaadata selle pilguga üle, kui palju on vaja teha," sõnas haridusametnik.

Kuna praegu jäävad kasvataja abid laste õuesoleku ajal tavaliselt rühmatuppa koristama, siis Petersoni sõnul võiks näiteks kaaluda, kas koristamist nii suurel määral üldse vaja on. Lasteaia ruumide üldkoristamist saab korraldada siis, kui lapsed on lasteaiast lahkunud või enne lasteaiapäeva algust, tõi ta näite.

"Soomes on esmatähtis lapse heaolu, kõik muud tegevused, on need siis koristamised või mis iganes, on teisejärgulised. Esmane on see, et lapsel on arendav ja turvaline keskkond," kinnitas ta. Ametniku sõnul ka Eestis mitmeid lasteaedu, kus on samasugune töökorraldus nagu Soomes.

Petersoni sõnul on eelnõu haridusministeeriumis valmis ning on sihtgruppidega kooskõlastatud. Kui seni on omavalitsuste esindajad olnud rahapuudusele viidates olnud paljude muudatuste vastu, siis selle vastu ei sõditud. "Me tahaksime, et need muudatused jõustuksid järgmisest õppeaastast," sõnas Peterson Postimehele.

Allikas: BNS

Lisatud 19.12.2011

Maruste sõnul oli pikka aega räägitud sellest, et on vaja üle vaadata turvalisusreeglid ning see, kuidas külalised liiguvad ning kes nende järgi vaatab. «Kui kellelegi keelatakse sissepääs riigikogusse, siis selleks peaks olema õiguslik alus. Aga siiamaani mingil põhjusel seda polnud,» rääkis saadik.

Seda muudatust oleks Maruste sõnul vaja selleks juhul, kui riigikogusse soovib tulla mõni purjus või agressiivne inimene. «Ka peaksid kõik külalised selles majas olema identifitseeritavad, näiteks ajakirjanikel oleks oma pressi nimesilt ja külalistel ja ekspertidel oma,» tõi Maruste näite veel ühest muudatusest.

Teistest muudatustest polnud Maruste nõus rääkima, kuna riigikogu juhatuse esitatud ettepanekuid alles arutatakse. Lähiajal saadab põhiseaduskomisjon eelnõu fraktsioonidele arvamuse avaldamiseks ning ilmselt uue aasta alguses tuleb see taas põhiseaduskomisjonis kõne alla, misjärel otsustatakse eelnõu algatamine.

Õpetajad kogunesid tänavu 25. oktoobril Toompea lossi ette, et palka juurde nõutada. Pärast meeleavaldust kutsus keskerakondlasest saadik Peeter Võsa ligi 1500 õpetajat lossi.

Allikas: BNS

Lisatud 19.12.2011

Lisaks e-testile viidi läbi ka paberil inglise keele test, mille juures oli oluline just korralduslik pool: testiti EISi valmisolekut toetada riigieksamite läbiviimist. Koolielule jagasid selgitusi eksamikeskuse eksamikorralduse osakonna peaspetsialist Hele Lukki-Lukin ja üldhariduse õppekavade ja eksamite osakonna juhataja Aimi Püüa.

Aimi Püüa: „Aasta lõpus võtab eksamikeskus arendajalt eksamite infosüsteemi üle, see oligi kõige viimane testimine, et aru saada, kas sellisel kujul nagu süsteemi tellisime, see ka töötab. Testisime tegelikult kahte asja: üks oli e-test ise ja teine, kuidas infosüsteem toetab paberil eksami läbiviimist. Viimane puudutas eelkõige eksami korraldust, näiteks eksamiprotokollide täitmine ja sisestamine. Elektrooniline test puudutas põhikooli lõppu, osalesid kaheksanda kuni kümnenda klassi õpilased. Panime kokku 30-minutilise e-testi keemias. Testis osalesid nii eesti kui vene õppekeelega õpilased.  Kontrollisime, kuidas infosüsteem toimib, kuidas koormusele vastu peab, kuidas kool saab ettevalmistustega hakkama. Ja mis siis juhtub 45 minuti jooksul selles ruumis, kus test toimub. Mängisime minivariandis e-eksami situatsiooni läbi.“

Hele Lukki-Lukin: „Kõikides koolides toimus elektrooniline test ühel ja samal kuupäeval, 29. novembril, kuid sõltuvalt kooli õppetöö korraldusest erines testi algusaeg. Korraga sooritas testi kuni 50 õpilast, süsteemi koormust see eriti ei tõstnud.

Testimise tulemusena saime teada koolide võimekuse elektroonilist testi läbi viia ja hinnata. Saime teada, kuidas toimib registreerimine: kui õpilane paneb kirja, et soovib venekeelset testi, kas tal see eksamil  ikka venekeelsena ette tuleb. Testisime turvalist keskkonda. Õpilased said testi sooritada vaid arvutites, mis olid vastava EISi programmiga käivitatud ja koolis testi sooritamiseks registreeritud.  Ehk siis üheski teises arvutis ei olnud võimalik mälupulka käivitada ega e-testimist läbi viia.  Keemia e-test oli sarnane tasemetöö või põhikooli lõpueksamiga, ehk siis kool ise registreeris õpilased ja määras, missugused õpetajad hindavad töid elektroonilises süsteemis, kuhu lõpuks kõik punktid kokku kogunevad. Meie ei sekkunud ega sekku korralduslikest külgedest rohkem kui ütleme, et nüüd on registreerimine lõppenud ning alates sellest kuupäevast ja kellaajast võib hakata e-testi tegema.

Inglise keele  katsetestiga, mille õpilased tegid paberil, saime kontrollida, kuidas EIS on valmis toetama riigieksamite korralduslikku poolt.  Testime näiteks, kuidas läheb süsteemi skaneeritud vastuste hindamine, kas kõik toimib.“

Kuidas valiti katses osalevad koolid? Kas pidid olema täidetud mingid tingimused, näiteks arvuteid pidi koolis olema rohkem kui viis? 

Aimi Püüa: „Oleksime võtnud osalema ka need koolid, kus on ainult viis arvutit. Oluline oli tahtmine osaleda. Kõik, kes selleks soovi avaldasid, osaleda ka said.“

Hele Lukki-Lukin:  „ Enne testi toimus koolitus, andsime koolidele mälupulgal või CDl tarkvara, et nad saaksid kontrollida, kas nende arvutites test tööle läheb. E-test ise asub eksamikeskuse serveris, koolis peab olema loomulikult internetiühendus. Õpilane saab testile registreeritud arvuti kaudu eksamikeskuse serveris olevaid ülesandeid lahendada. Mälupulgal oleva tarkvaraga on selleks loodud turvaline keskkond, kus mitte midagi muud teha ei saa. Tõsi, kuna meil olid seekord videod YouTube´is,  siis internetti mineku võimalus jäi avatuks, samas pidanuks olema üsna nutikas, et testi ajal internetti „hulkuma“ pääseda. Aga meil ei olnud ka päris eksamisituatsioon. Päris eksamil selliseid võimalusi lahtiseks muidugi ei jäeta.“

Missuguseid järeldusi saab katse-testist teha?

Aimi Püüa: „Mis arendustöö käigus oli kahe silma vahele jäänud, need asjad saame jooksvalt parandada. Kontrollisime praegu kõrge panusega testi läbiviimist ning saime tagasisidet selle kohta, et e-ülesande väljatöötamise protsess peab olema teistsugune kui paberil eksamiülesande puhul. Kuigi e-ülesanded olid algselt autorite/tegijate poolt katsetatud, siis suurema rühmaga testimine tõi välja kohad, kus ülesanne ei töötanud."

Hele Lukki-Lukin: „EISi avalik pool (huvilistele kasutamiseks ja harjutamiseks mõeldud e-ülesanded) on testitud, see töötab. See ongi, mis suuremat osa tulevastest kasutajatest huvitab. Elektroonilise eksami juhendeid kindlasti muudame, praegu tuli välja, et need olid liiga keerulised. Põhiline järeldus on siiski, et e-testimisel kõik toimis, seda tahtsimegi teada.“

Üks üheksast koolist, kes katsetusel osales, oli Otepää gümnaasium. Koolilelu andis kommentaari kooli õppealajuhataja Margot Keres: „ Soovisime algselt osaleda elektrooniliste testide ja kontrolltööde katsetamises, kuid hiljem selgus, et katsetatakse eksameid. Otsustasime ka selle põnevusest läbi teha. Üks põhjus, miks Otepää gümnaasium avaldas soovi eksamite infosüsteemi testimisel osaleda, on veel see, et koolil on korralik IT-baas ja soov seda rohkem õppetöös kasutada.
Kooli poolt vaadatuna sujus õpilastel test-eksami tegemine hästi, olime kõik õigesti ette valmistanud, probleeme oli hiljem hindamisega. Tänu eksamikeskuse toele saime kõigega lõpuks hakkama. Tõdesime, et elektrooniline süsteem on siiski nii ebakindel, et suuri riigieksameid ei soovitaks küll esialgu sellisel viisil teha. Süsteemil on hetkel ka mõningaid puudusi, näiteks ei näe aineõpetaja kõigi õpilaste töid tervikuna.
Kokkuvõttes leiame, et selline süsteem aitaks õpetaja tööd kergemaks teha ja õpilastel oleks vaheldusrikkam. Elektroonilised testid ja eksamid aga ei asenda kindlasti pabervariante täielikult ja pole ka igas olukorras õigustatud.“

Eksamite infosüsteem (EIS) valmib ESFi programmi "Õppe kvaliteedi parendamine õppeasutuse sise- ja õpitulemuste välishindamissüsteemi arendamise kaudu" raames. Programmi viib ellu Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikesksus.

9. detsembril võtsid Salman Khan, Khani Akadeemia rajaja ning Stanfordi ülikooli professorid Peter Norvig ja Sebastian Thurn aja, et vastata inimeste küsimustele üle kogu maailma. Mis kõige parem, see toimus Google+ veebikonverentsina ning seda salvestati. Video on nüüdsest avalik ja tänu sellele on võimalus kõigil, kes sündmusest ise osa ei saanud, seda salvestisena jälgida. 

Ürituse pealkirjaks oli „Hariduse taasavastamine“ ja kõnelejad rääkisid veebipõhise hariduse tulevikust, tehnoloogia rollist hariduses ja sellest, millised võimalused on nende jaoks virtuaalsetes klassiruumides toiminud, millised mitte. Allolev video kaudu on võimalus kohtumist jälgida, videokonverentsi pikkuseks on 45 minutit. 

Rohkem infot Google'i YouTube Edu kanali kohta. 

Refereeritud: http://edudemic.com/2011/12/sal-khan-google/