Tony Schwartz, Energia Projekti president, usub, et loov mõtlemine on erinevate sündmuste tagajärg – kui me nende vajalike sündmuste seeriat teame, saame me seda teadlikult esile kutsuda ja mõelda loovalt, kui meil parasjagu vaja on. Viimase saja aasta jooksul on uurijad jõudnud üllatava konsensuseni ennustatavate loova mõtlemise staadiumite osas. Betty Edwards oli esimene, kes tõi välja, et loov mõtlemine sõltub aju paremas ja vasakus poolkeras toimuvate protsesside vahel. 

Schwartz toob välja järgmised neli faasi, mis on vajalikud loova mõtlemise protsessis: 

1. Küllastamine: Kui loova väljakutse eesmärk on defineeritud, on vaja pakkuda tegevust vasakule ajupoolkerale. Paradoksaalsel kombel on see seotud seni loodu tundmaõppimisega. Iga loominguline saavutus toetub mingitele eelmistele saavutustele. Kunstnikele võib see tähendada enda kurssi viimist varasemate kunstnike töödega. Tavainimesele tähendab see ilmselt palju sügavat laiahaardelist lugemist, sorteerimist, hindamist, organiseerimist, esiletõstmist ja prioritiseerimist.

2. Haudeprotsess: Teine loovuse faas algab püstitatud eesmärgist loobumisest, sellelt tuleb kõrvale astuda. Tavaliselt seetõttu, et aju vasak ajupoolkera ei suuda ülesannet lahendada. Haudeprotsess seisneb info seedimises, enamasti alateadlikult. Aktiivne tegevus on suurepärane võimalus aju poolkerade aktiivsuse vahetumiseks, et pääseda ligi uutele ideedele ja lahendustele. Kui oled teinud kirjatööd 90 minutit, siis näiteks parim võimalus ajule puhkuse pakkumiseks, on minna tervisejooksule. 

3. Valgustus: Ahaa elamus – spontaanne, vaistlik, kutsumata – see iseloomustab kolmandat loovuse faasi. Kus sa oled, kui saad oma parimad ideed? See ilmselt pole siis, kui sa parasjagu oma töölaua taga istud või proovid pingeliselt loovalt mõelda. Pigem on see siis, kui oled andnud vasakule ajupoolkerale puhkust ja teed midagi muud, olgu see siis treening, duši võtmine, sõitmine või isegi magamine. 

4. Kinnitus: Viimases loovuse faasis paneb vasak ajupoolkera ennast taas domineerima. See staadium on loovusliku läbimurde väljakutseks ja testimiseks. Teadlased tegelevad sellega laboratooriumites. Maalijad lõuendil. Kirjanikud oma mõtteid sõnadesse vormistades. 

Esimene samm oma loovuse teadlikuks esilekutsumiseks on teada, kuidas see toimib. Erinevad faasid võivad esineda erinevatel kujudel, etteaimamatutel aegadel. Siiski, nende meeleshoidmine aitab arvestada, millises staadiumis sa loovas protsessis parasjagu oled ja kuidas sa jõuad sinna, kuhu soovid. Kokkuvõttes, loovus sõltub voolujoonelisusest – õppida, kuidas aju protsessid vahetuvad paindlikult parema ja vasaku poolkera vahel -  tegevus ja puhkus, pingutus ja lõdvestus – tegelikult on see päris hea eesmärk ka tavaeluks. 

Need sammud aitavad sul sukelduda loovasse töösse ning ei sunni sind laua taga ootama, et mõni mõte pähe tuleks. Ilmselt kõige olulisem asi, mida meeles pidada, on see, et loovus ei tule stagnatsioonist, nii et lase oma mõtetel rännata ja tulemused on paremad. 

Kuidas teie loovusse suhtute? Kas teil on mingi spetsiifiline protsess, mis teie jaoks toimib? Jagage oma mõtteid kommentaarides. 

Refereeritud: http://www.theatlantic.com/business/archive/2011/11/how-to-think-creatively/248211/

http://lifehacker.com/5868466/creative-thinking-is-a-specific-process-that-can-be-replicated

Nobeli auhindade portaal pakub väga palju võimalusi, üks osa sellest on hariva eesmärgiga. Õpilastele suunatud hariva sisuga leht hõlmab enda alla mänge, mis on loodud aitamaks õpilastel tutvuda erinevate teemadega nagu füüsika, keemia, meditsiini, kirjanduse, rahu ja majanduse. Kokku pakub keskkond õpilastele 46 erinevat materjali. Nobeli laureaatide tööde mõistmiseks ei pea olema geenius. Erinevad mängud ja simulatsioonid, mis põhinevad laureaatide saavutustel, õpetavad ja inspireerivad õpilast toredal viisil. 46st võimalusest 29 on interaktiivsed mängud. Mängud on erineva tasemega ja kõik neist pakuvad viiteid lisainfo leidmiseks, kui õpilasel selleks vajadus või huvi tekib. Kõik erinevate teadustega seotud mängud põhinevad Nobeli auhinnatud teadlaste uurimistulemustel, mis ongi neile auhinna toonud. Kirjanduse ja rahu teemalised mängud keskenduvad laiemalt sellenimeliste auhindade võitjate tööle. 

Nobeli mängud on kasulikuks materjaliks ka õppetöös – õpilased saavad tutvuda mõnede kontseptsioonidega, mis on välja arendatud ja kasutatud auhinnatud teadlaste poolt. Mänge on sobilik mängida, kui tunnis on vastav teema käsitletud, see aitab õpilastel õpitut rakendada, visualiseerida ning selle kohta soovi korral veel täpsemalt edasi uurida. 

Refereeritud: http://www.freetech4teachers.com/2011/12/nobel-prize-games-for-learning-about.html?utm_source=feedburner&utm_medium=feed&utm_campaign=Feed%3A+freetech4teachers%2FcGEY+%28Free+Technology+for+Teachers%29

Mõned päevad tagasi andis Google välja oma Zeitgeisti lehe. Google Zeitgeist 2011 tõstab esile loendi 2011 aasta kõige enamotsitavatest märksõnadest. Vaatajal avaneb võimalus vaadata üldpilti või sirvida menüüsid, et näha enimotsitud märksõnu regioonide, riigi või teemade kaupa. Loendid on toredad ja nendes avaldub üsna huvitavaid mustreid, aga tõelist esiletõstmist väärib Google 2011 kokkuvõte videos. Nii nagu teisedki  aastakokkuvõtted videos, tõstab ka Google esile mitmeid lühilõike videokaadritest või piltidest, millel kajastatud sündmused olid aasta lõikes olulisel kohal. Videosse mahub nii tõsiseid uudislugusid kui ka kergemaid palasid meelelahutusmaailmast. 

Aasta lõpus võetakse ikka eelneva aasta sündmusi kokku. Sedasi ka koolis. Kindlasti arutatakse õpilastega, küllap kõige rohkem ühiskonnaõpetuse raames, läbi ka aasta olulisimaid sündmusi. Selle jaoks sobib ülalmainitud Google 2011 Zeitgeist imehästi. Kuigi seal ei ole eraldi välja toodud Eesti otsitavamaid märksõnu, saab siiski vaadelda Euroopa suurimate riikide tulemusi ning lasta õpilastel, enne ühist videokokkuvõtet vaadates, ennustada, millised olid nende arvates otsitavaimad märksõnad aasta lõikes. Kui seejärel ühiselt videokokkuvõtet vaadata, saab näha, milliseid sündmusi nad ära ei märkinud. Sedalaadi vestlus toob hästi esile uudistetsüklite iseärasused ja paneb mõtlema selle üle, mis mõned lood tõusevad teistega võrreldes rohkem esile, samal ajal kui teised unustatakse kiiresti. 

Refereeritud: http://www.freetech4teachers.com/2011/12/year-in-google-searches.html?utm_source=feedburner&utm_medium=feed&utm_campaign=Feed%3A+freetech4teachers%2FcGEY+%28Free+Technology+for+Teachers%29

Sotsiaalne meedia

Sotsiaalse meedia kasutus klassiruumis tekitab paljudes juba muremõtteid – kui kaugele peaks või tohiks sellega minna - kuid üldiselt kaaluvad selle positiivsed küljed siiski kuhjaga üle selle kahjuliku mõju. Kasutades sotsiaalse meedia platvorme, nagu Facebook või Twitter, on õpetajad suutnud saavutada õpilaste aktiivsema osavõtu õppetööst ning paranenud on ka tulemused. Isegi vähem sotsiaaliseeruvad õpilased on õppetööst paremini osa võtma hakanud ja aktiivsemaks muutunud. Sotsiaalne meedia muutub õpilaste eludes aina olulisemaks, õpetajad lihtsalt peavad olemasolevaid platvorme oma klassiruumi integreerima, kui nad soovivad oma õpilasi aktiivselt kaasata. 

Veebipõhised klassiruumid

Kahjuks ei ole kõigi päevaplaan nii paindlik, et see sobiks päevaõppega mõnes kõrgkoolis. Ka Eestis on aina rohkem kuulda tudengitest, kellele töölkäimise tõttu päevaõpe lihtsalt ei sobi. Seni on see enamasti tähendanud lihtsalt kooli poolelijätmist. Veebipõhised kraadiõppe programmid, mida küll Eestis kahjuks veel väga ei praktiseerita, on mujal maailmas leidnud suurt populaarsust ja tuhanded õppijad on saanud endale sel moel vajaliku kutsekraadi. Loomulikult põhineb selline veebipõhine õppimine suurel enesemotivatsioonil, kuid võimalus õppida omale sobival ajal ja keskkonnas, on suurepärane võimalus, mis kindlasti ka edaspidi haridust palju mõjutab. 

Tahvelarvutid

Klassiruumid on tehnoloogiaga aina rohkem seotud. Paljud õpilased ei suuda ilmselt meenutada aega, mil nad oleksid sisenenud klassiruumi, kus ei ole arvutit või mõnda muud tehnoloogilist vahendit, mida pidevalt kasutatakse. Tahvelarvutid ei paku õpilastele mitte ainult võimalust kiiresti infot leida, vaid need võimaldavad ka kiiremat ja lihtsamat koostööd erinevates projektides ning haaravad õpilased aktiivselt õppimisprotsessi. Nendest on saanud silmapaistvad vahendid, mis peaks varsti iga klassiruumi osaks saama. 

Nutitelefonid

Koolid on pikka aega võidelnud mobiiltelefonide kasutamise vastu koolitunnis – sellegipoolest, nutitelefon, sarnaselt tahvelarvutile, on pälvinud erinevaid seisukohti. Lisaks võimalusele läbi nende sotsiaalse meediat kasutada, mis laseb õpilastel omavahel lihtsamini suhelda, pakuvad nad ka kiiret ligipääsu vajalikule infole, mis toetab lapse üldist õppimiskogemust. Nutitelefonid pakuvad ka lugematul arvul rakendusi, mille eesmärk on aidata õpilastel nende aega paremini planeerida ja koostada efektiivseid ajakavasid oma koolitöö sooritamiseks; rääkimata rakendustest, mis aitavad erinevaid aineid õppida, kinnistada ning praktiseerida. 

Tasuta veebipõhised vahendid

Juurdepääs veebipõhisele haridusele on olnud ilmselt suurim saavutus haridusmaastikul. Õppijatel on võimalik ligi pääseda ükskõik millisele infole ükskõik millisel teemal. Khani Akadeemia, YouTube ja mitmed teised keskkonnad on toetanud õppimisekogemust ja lubanud õpilastel pääseda ligi vajalikele vahenditele, et oma haridusteed täiendada. 

Mida edasi me tehnikaajastul jõuame, seda enam saavad internetikasutus ning erinevad tehnoloogilised vahendid klassiruumi sagedaseks osaks. Jätkusuutlikuks saavadki need klassiruumid, kes ei pelga olemasolevaid tehnoloogiaid oma õppekavasse integreerida. 

Refereeritud: http://edudemic.com/2011/12/top-5-tech-advancements-changing-the-face-of-education/

Internetikasutus on enamuste õpilaste igapäeva tavaline osa. Seetõttu on oluline, et õpilased oskaksid end ja oma identiteeti internetis alati kaitsta – eriti kui lapsevanemad või õpetajad neid selle juures ei aita. 

Internetiturvalisuse õpetamine on olnud oluline sama kaua, kui internet on eksisteerinud, aga ometi on temaatika viimasel ajal aina rohkem tähelepanu keskmes. 

Et saada ülevaade erinevate õpetajate lähenemisest antud teemas, on Meris Stansbury, eSchool News online toimetaja, pannud kokku mahuka artikli koos paljude viidetega konkreetsetele praktikatele, mida nüüd lühidalt alljärgnevalt tutvustage. Huvi korral lugege kindlasti lähemalt originaalaritklit, mis pakub mitmeid konkreetseid näiteid. Lugejatelt küsiti, kas ja kuidas õpetatakse internetiturvalisust nende koolis või piirkonnas. Nende vastuste põhjal pandi kokku järgnev kokkuvõte, kuidas internetiturvalisuse teemat lasteni viiakse. 

1. Läbi mängude – üle maailma on erinevates riikides loodud suur hulk mänge või keskkondasid, mis lasevad õpilastel internetiturvalisuse teemale mänguliselt läheneda. Mängides läbi teatud situatsioonid suunavad õpilasi mõtlema ning õppima, kuidas on kohane käituda. 

2. Läbi analoogiate ning õpilaste loodud projektide – tuues lastele näiteid sellest, kuidas kõik ei ole alati see, mis ta näib ja et mitte kõigil pole alati parimad kavatsused, paneb lapsi mõtlema võimalikele ohtudele; õpilaste endi loodud projektid on hea võimalus teema esiletoomiseks, näiteks saab luua oma internetiturvalisuse reeglistiku ning tutvustada seda kaasõpilasele. 

3. Läbi uurimusliku rollimängu – õpilase saab panna tööle detektiividena, kelle ülesandeks on välja selgitada etteantud allikate põhjal, millise veebilehe puhul on tegu ebaturvalise keskkonnaga. 

4. Külalisesinejate abil – suureks abiks on kutsuda õpilastele rääkima oma ala asjatundjaid – olgu need lastekaitse ametnikud, politseinikud, psühholoogid, kuulsused – kõik, kes teavad ja puutuvad kokku internetiturvalisuse ohtudega, vestlus nendega on hea võimalus õpilaste teadmiste täiendamiseks. 

5. Lasta õpilastel õpetada – kui õpilased peavad ise õpetaja kingades olema, teevad nad suure eeltöö ning viivad ennast teemaga hästi kurssi; samuti on see õpilaste hea võimalus jagada oma kogemusi. 

6. Läbi kolmandate osapoolte – paljud riigid on välja kujundanud oma internetiturvalisuse keskused, interneti-keskkonnad või isegi õppekavad. Kui need on olemas, on see õpetaja jaoks hea ressurss teema õpetamisel. 

7. Oma loodud õppekavad – aina rohkem jõuab koolidesse õpetajaid, kes on õpilastega samast generatsioonist, kus võrreldes vanema generatsiooni suhtumisega – ära küsi, ära vasta – saab teemat loovalt ära kasutada – rääkida läbi kõik interneti võimalused ja ohud, saavad õpilased luua päris oma õppekava, kuidas teemat kõige parem käsitleda oleks. 

8. Läbi kodanikuprogammi – antud näite puhul on tegu veebipõhise kodanikuprogrammi toimimisest, mis on suunatud õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele; programm õpetab, kuidas olla hea kodanik ja kuidas kasutada interneti vastutustundlikult ja kuidas end seal kaitsta. 

9. Läbi uurimusliku tegevuse – õpilased koostavad uurimistöid internetiturvalisuse teemal, kus nad saavad kasutada kogutud materjale, omaenda ja sõprade kogemusi ning küsitluste teel saadud tulemusi; selle pinnalt valminud ja ettekantavad tööd annavad mitmekülgse ülevaate võimalikest ohtudest. 

10. Läbi ülekoolilise programmi – mõnes koolis on välja töötatud kogu kooliperet hõlmav programm, läbi mille temaatika on aastaringselt päevakorral ning puudutab kõiki õpilasi. 

Refereeritud: http://www.eschoolnews.com/2011/11/11/10-ways-schools-are-teaching-internet-safety/

Internet on tulvil väga paljudest huvitavatest võimalikest tegevustest ja materjalidest. Aga kui mõnikord peaks tekkima tunne, et erinevad lehed ei paku enam mingit pinget, siis võiks oma pilgu suunata Dokumentaalfilmide Paradiisi. Kui peaks tekkima igavus või sul on lihtsalt vajadus puhkuse ning lõõgastuse järele, on üks hea dokumentaalfilm just see, mida vajad – vali välja teema ja naudi.

Portaali veavad tudengid, kes tegelevad selle pideva arendamisega. Dokumentaalfilme vahendatakse tasuta, seetõttu tuleb arvestada ka reklaamiga, muidu poleks võimalik seda lehte sellisel kujul kõigile edastada.

Dokumentaalfilme on portaalis kokku hetkel üle 1700 filmi väga erinevatest valdkondadeks. Kindlasti tasub õpetajal filmikataloogile pilk peale heita, see omale järjehoidjasse lisada ning leida sealt sobivaid filme õppetöö toetamiseks. Filmid on enamasti küll inglisekeelsed, kuid suurema ainete integratsiooni poole püüdlev uus õppekava ja seda rakendavad õpetajad, ongi siinpuhul väga hästi järgitav.

Refereeritud: http://documentaryheaven.com/about/

Seda, et EMORi uuringu järgi mõistetakse vene koolide eestikeelsele aineõppele ülemineku vajadust varasemast halvemini, selgitab Käosaar Õpetajate Lehele tõigaga, et eelmine uuring oli jaanuaris 2008, ülemineku esimesel aastal - siis pidid vene õppekeelega koolid õpetama ainult ühte ainet, eesti kirjandust. "Räägiti asjast, mis oli kaugel ja võis tulla, aga samas ei pruukinud," märkis Käosaar.

Praegu puudutab üleminek aga kõiki koole, nende õpetajaid, õpilasi ja lapsevanemaid. "On aru saadud, et protsess on pöördumatu ja liigub eesmärgi suunas," lisas Käosaar. Pikemalt loe intervjuud temaga Õpetajate Lehest. 

Lisatud 16.12.2011

Teema on taas esile kerkinud kahel põhjusel. Esiteks näitavad uued uuringutulemused, et 55% alla 12-aastastest lastest on Facebooki konto, vaatamata vanuselistele piirangutele, mis on võrgustiku enda poolt paika pandud. New Yorki Ülikooli uuringu tulemusena registreerisid 76% alaealistest oma sotsiaalse meedia konto lapsevanemate abiga. Ameerika seaduste kohaselt peavad alla 13-aastased lapsed omama vanemate luba, et jagada isiklikku infot veebis, näiteks keskkondades nagu Facebook ja Google. 

Samad keskkonnad ei ole aga seadistatud selliselt, et nad sedalaadi kinnitusi korjaksid ja seetõttu nad nõuavadki reeglit, et kasutajad peavad vastava teenuse kasutamiseks olema vähemalt 13 aastat vanad. “Nõuavad”? - nad teevad lihtsalt oma tingimustes selgeks (tingimustega tuleb nõustuda, kui registreerud kasutajaks), et sa pead olema 13 või vanem. Ja sellega sammuga on keskkonnad teinud enda kaitsmiseks piisavalt. 

On selge, et selline piirang ei toimi kuigi hästi näiteks Facebooki osas, kelle asutaja Mark Zuckerberg on ka ise välja öelnud, et ta kavatseb millalgi tulevikus vaidlustada seaduse, mis keelab noortel tema võrgustikus osalemise. 

Teiseks on eelteismeliste internetikasutuse teema tõusnud esile noore tütre isa Rich Warreni, Houstoni tarkvara projekteerija, juhtumi tõttu. Warren on selgitanud oma Google+ postituses, kuidas ta lõi oma tütrele aastaid tagasi Gmail’i konto, et tema vanavanemad saaks sellele talle suunatud kirju saata. Viimasel ajal on Warreni tütar Haruko kasutanud kontot ka koolitööde jaoks ning hoiab sellekaudu ühendust oma sõpradega. 

Eelmisel nädalavahetusel aga sulges Google selle konto ette hoiatamata, mis tähendas, et noorel neiul ei olnud enam ligipääsu oma töödele ega kontaktidele - ta oli teenuse kasutamiseks liiga noor. Nii nagu kirjeldas olukorda Mashable portaal, Google ajas noore tüdruku nutma. 

See juhtum toob aga omakorda meelde Google'i telereklaami, kus isa loob vastsündinud tütrele Gmaili konto. Loomulikult mängib reklaam teatud tunnetele, kuid kas see pole Google'i poolt veidi silmakirjalik sulgeda noorele tüdrukule loodud konto, kuigi telereklaam just sellist praktikat tutvustab?

Olgu, see video ei kujuta küll täpselt sama stsenaariumi. Vahest selles lõigus kujutatud „Hollie“ ei pidanudki oma kontole saadetud kirju, mida ta isa on talle sünnist saati saatnud, vaatama enne, kui ta saab 13-aastaseks. Kuid tundub siiski, et noorele neiule, kes on igaveseks kaotanud oma vanaema poolt saadetud kirjad, on soola haavale visatud. Võib eeldada, et ka Rich Warren, kes otsib võimalikke lahendusi, on peamiselt häiritud sellest, et tema tütar ei saa enam lugeda väärtuslikke kirju oma vanaemalt, on olukorrast häiritud. On täiesti arusaadav, et nii isa kui tütar on endast välja viidud.

Tuleb loota, et Google näitab üles kaastunnet ja saadab noorele neiule varukoopia möödunud kirjavahetustest ja andmetest ning kontaktidest – kasutajaandmed, mida ta seni Google'i süsteemis on kasutanud. Teisalt on jälle seesama näide heaks hoiatuseks neile, kes aitavad oma eelteismelistel luua internetikontosid, mis on tegelikult regulatsioonide vastane – tuleb teada, et need võidakse sulgeda igal hetkel ja andmed nendelt kaduda igaveseks. 

Isegi kui keskkonnad proovivad kaasata oma tegemistesse lapsi, proovides igati kaitsta neid kõige halva eest ja olla kooskõlas seadustega, on väljakutsed sellegipoolest väga suured – kuidas tagada, et alla 13-aastane kasutaja kontot registreerides ning kinnitades, et lapsevanem on teadlik personaalse info postitamisest veebi, on ikka see, keda ta väidab end olevat. Sellele probleemile ei paista lahendust nii pea. 

Refereeritud: http://nakedsecurity.sophos.com/2011/12/13/too-young-for-facebook-and-gmail/

Konkursi korraldas Tervise Arengu Instituut (TAI) koolidele, mis on ühinenud tervist edendavate koolide võrgustikuga, märgib TAI oma pressiteates. Häid praktikaid oodati kolmes valdkonnas: vaimset tervist toetava õpikeskkonna kujundamine, füüsilise keskkonna kujundamine ja turvalise koolikeskkonna loomine.

Kokku laekus konkursile 71 tegevust 32 koolist. Esikoha vääriliseks tunnistati Palade põhikool tegevuse „Aktiivsustabel“ eest. Konkursi ühe korraldaja, TAI vanemspetsialist Siivi Hanseni sõnul väärib esiletõstmist kõigi õpilaste kaasamine, tegevuse süsteemsus, laiahaardelisus ning mitmekülgsus. „Žürii leidis, et tegu on julge ettevõtmisega ning see on koolis andnud soovitud tulemusi,“ lausus Hansen.

Teise koha pälvis Konguta kool tegevuse „Söönuks ühe euroga“ eest. Tegevus oli kaasahaarava ideega – kokku olid pandud eurole ülemineku harjutamine ning tervisliku toitumise teema. Žürii hinnangul tõstis see eluks vajalikke toimetulekuoskusi, lõimis mitmeid õppeaineid ning oli oskuslikult kavandatud ja läbi viidud.

Konkursi kolmanda koha sai Oskar Lutsu Palamuse gümnaasium esitatud praktika „Kiusamiskonverents“ eest. Žürii leidis ühiselt, et lähenemine kiusamise ennetamisele oli tavapärasest erinev ning kõigi võrdsust väärtustav. Teemad olid õpilastele eakohased ning hästi valitud ning nendega tegelemine andis võimaluse kiusamiskäitumise olemuse sügavamaks lahtimõtestamiseks ja seega ka taunimiseks.

Žürii tõstis esile veel Tartu Descartes´i lütseumi tegevuse „Aktiivvahetunnid“ ning Konguta kooli, kus õpetajate initsiatiiv ja entusiasm, mida kajastas hea praktika „Oma tervise nimel“, pälvis žürii siira imetluse.
Konkurssi kokku võttes rõhutas Siivi Hansen: „Koolid rakendavad üha enam eduka tervisedenduse põhimõtteid ja integreerivad neid kooliellu. Positiivne on, et need tegevused on aja jooksul läinud üha suuremat hulka õpilasi ja ka kogukonda kaasavaks“.

Kõik konkursil osalenud praktikad on tutvumiseks, inspiratsiooni saamiseks ning järgi tegemiseks veebilehe Terviseinfo.ee tervist toetavate tegevuste andmebaasis. Kõik andmebaasis olevad head näited on nende läbiviijate poolt lahti kirjutatud ning analüüsitud. Andmebaasi sisestatud tegevused on eelnevalt TAI spetsialistide poolt üle vaadatud ning sobivaks hinnatud.

Lisatud 16.12.2011

Osa asjaosalisi on isegi spekuleerinud, et ehk aitaks õpikute kvaliteeti tõsta kirjastamise riigistamine, kuid Õpetajate Lehele usutluse andnud õpikukirjastuse Avita peatoimetaja Ly Kriiska seda ei poolda. „Kas järgmiseks tuleb kontrollitud meediakanal,” küsib ta. Kriiska rõhutab olemasoleva süsteemi plussina selle poliitikavabadust, mis riikliku kirjastuse puhul ei pruugi nii jääda.

Lähemalt loe juba Õpetajate Lehest.

Lisatud 16.12.2011