„Noortevaldkonna võtmeisikud huvikoolides, noorteühingutes või -keskustes, aga ka meie toetajad ning head partnerid teistelt elualadelt on sitke, usaldusväärne ja kindel rahvas. Meie töö eesmärk pole mitte valdkond, mitte majad või palgad, vaid noored. Eesti noortevaldkonna tugevus paistab hästi välja nii rahvusvahelisel tasandil kui ka meie oma riigi sees,“ sõnas haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Madis Lepajõe.
 
Aasta teo tiitli vääriliseks osutus noorte endi algatatud Tartumaa noorte suvetelk ja MTÜ Oti Ralliklubi Kärlas ning päästeameti korraldatavad noorteringid- ja laagrid, kus noored saavad päästealast väljaõpet peamiselt vabatahtlikkuse alusel töötavatelt juhendajatelt.
 
Parima koostööprojekti tiitli pälvis vabatahtlike laager, mille algataja ja eestvedaja oli MTÜ Tahe Teha ning selle juhatuse liige Reima Nõmmik.
 
„Pealtnäha lihtne laager omas väga palju mõju kohalikule noorsootööle, sest see aitas kaasata noori, kes ei olnud eelnevalt kursis noorsootööga ning samuti aitas laager muuta kohalike inimeste mõtteviisi vabatahtlikkust tööst,“ selgitas Kati Ott Kesk-Eesti Noorsootöö Keskusest.

Aasta koostöö laureaadiks nimetati ka Pärnu linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakond, kelle eestvedamisel toimus juulis UNICEFi Sinine nädal ning Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse juhatuse liige Indrek Palu, kelle eestvedamisel tähistati Noorte Euroopa Päeva.
 
Pikaajalise panuse eest noorsootöösse pälvisid tunnustuse Sindi Avatud Noortekeskuse juhataja Helle Vent, Koeru keskkooli huvijuht Kirsika Ilmjärv ja Virtsu kooli huvijuht Anu Mätas.
 
Tunnustusüritust korraldas Eesti Noorsootöö Keskus haridus- ja teadusministeeriumi noorteosakonna algatatud Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastusel elluviidava programmi „Noorsootöö kvaliteedi arendamine“ raames.

Allikas: Eesti Noorsootöö Keskus

Lisatud 16.12.2011

Eelnõu kohaselt suureneb vanema osa koolieelses munitsipaallasteasutuses seniselt 22,24 eurolt 10,6 protsendini ehk 29,47 euroni ehk 32,5 protsendi võrra. Ujulatega lasteasutustes perioodil, kui laps kasutab ujulat, tõuseb kohatasu 33,36 euroni ehk senisega võrreldes 50 protsendi võrra. Lapsevanema kaetava osa määr ühes kuus kasvab seega 7,23 euro ning ujulatega lasteasutustes 11,12 euro võrra.

Uute lasteaiakoha tasumäärade poolt hääletas 39 volikogu saadikut, vastu oli 21 ja erapooletuid ei olnud. Keskerakonna fraktsiooni liikmed Ain Seppik, Evelyn Sepp ja Ants Pilving jätsid hääletamata.

Tallinna lasteaedade hoolekogude liit protestis kolmapäeval linna tuleva aasta eelarves ette nähtud lasteaedade pearaha vähendamise vastu.

Tuleval aastal langeb Tallinna lasteaedades lapse kohta makstav pearaha 36 euro võrra. Käesoleva aasta 1614 euro asemel on pearaha tuleval aastal 1578 eurot, mida on ligikaudu 23 protsenti vähem kui ülemöödunud aastal, teatas lasteaedade hoolekogude liidu juhatuse liige Risto Tõnupärt BNSile.

Allikas: BNS

Lisatud 16.12.2011

Uus ja kiiresti muutuv sotsiaalne võrgustik on muutnud häguseks isikliku ja avaliku, töö ja eraelu, sõbra ja võõra mõisted, kirjutab Nancy Solomon portaalis NPR.org. Õpetajate jaoks, kes kirjutavad veebi kommentaare või postitavad oma pilte, võib see olla suureks väljakutseks. On teada, et mõnedel puhkudel on õpetajaid töölt lahti lastud ütluste eest, mida nad on postitanud Facebooki ja siit tekkivad omakorda küsimused sõnavabaduse kohta. 

Veebipõhise maailma karmimad tagajärjed 

John Palfrey Harvardi Interneti ja Keskkonna keskusest ütleb, et rumalusi väljaütlevaid õpetajad on alati olemas olnud. Nüüdne sotsiaalne meedia aga võimendab nende ütlusi. „Kontseptsioon on väga lihtne – digitaalsel ajastul on vestluse tähendus muutunud ja tagajärjed millegi rumala väljaütlemise eest sotsiaalses meedias on palju suuremad,“ sõnab Palfrey. „Inimesi võidakse lahti lasta millegi ütlemise eest, mis teises kontekstis öelduna unustataks kiiresti.“ 

Paljud koolid on võtnud käibele spetsiifilised korraldused, mida õpetajad sotsiaalse meedia kasutamisel peaksid järgima, allpool väike valik nendest reeglitest, mis on kehtestatud erinevates koolides Ameerika Ühendriikides ja mujal. 

• Ära lisa õpilasi oma sõprusringkonda, ära jälgi nende tegevust Facebookis või Twitteris
• Ära postita sotsiaalsesse meediasse midagi oma tööajal ega tööarvutitest
• Ära kirjuta midagi oma tööelust, eriti õpilastest (just selleosalised eksimused on pannud mõned õpetajad raskesse olukorda)

Paljudel õpetajatel on tekkinud probleeme sotsiaalse meedia kasutamisel, juhtumeid on teada mitmeid just Ameerika erinevatest koolidest. Seal on ka mitmed organisatsioonid, kes sellistel juhtudel õpetajaid kaitsevad. Nende põhilisteks argumentideks on see, et ka õpetajatele kehtib sõnavabadus, ka õpetajad võivad oma arvamused välja öelda, neil on õigus olla ründav, tuleb lihtsalt arvesse võtta, et need väljaütlemised ei mõjutaks suutlikkust oma tööd teha. 

Õpetamisvõime õõnestamine

Õpetajatel on sotsiaalset meediat kasutades tõepoolest suurem risk, mis mõjutab nende tööelu. Just hiljuti räägiti meedias juhtumist, kus koolijuht sattus esilehtedele, kuna õpilased levitasid Facebookis tema väga isikliku moega fotot. Kohtuniku otsuse järgi võidakse koolijuht ametist vabastada, kuna ta nimetas õpilasi Facebookis tulevasteks kurjategijateks. Koolijuhi kaitsja argument on aga see, et väljaütlemine oli vaid hetkeemotsioon peale rasket ja frusteerivat päeva. „Ta ei mõelnud ju hetkekski, et kõik õpilased ongi tulevikus kurjategijad, aga üldsus järeldas sellest kohe, et koolijuht just täpselt seda mõtlebki,“ ütleb advokaat. Isegi kui eelnevalt oli nimetatud töötajal laitmatu karjäär, siis usaldusväärsus on väga oluline, eriti vanematele. Sellised juhtumid jäävad mõjutama töövõimet, tahad sa seda või mitte. 

Kuidas sa räägid ja käitud, sellel on suur kaal, eriti kui sa töötad lastega. Õpetaja on lastele eeskujuks ning ebakohane käitumine on sobimatu. Seetõttu on kindlasti esmatähtis võtta appi terve mõistus ja käituda ka sotsiaalses meedias, isegi arvates, et jutud jäävad oma ringkonda ja sõprade vahele, nii, et see ei võiks mõjutada kedagi teist ega ka iseennast. Eestis ei ole erinevatest juhtumistest õpetaja ja sotsiaalse meedia kasutusrindel veel palju kuulda olnud, samuti pole kuulda väga palju vastavatest praktikatest või reeglistikust, kuidas kool neid valdkondi käsitleb. Loodame, et meie õpetajad ongi piisavalt kriitilised ja ettenägelikud ning halba olukorda ei satu. 

Refereeritud: http://www.npr.org/2011/12/07/143264921/friendly-advice-for-teachers-beware-of-facebook

RIA infoturbe ekspert Tarmo Randeli sõnul on viimasel ajal on üha rohkem liikvel pahavara, mille sihtmärk on nutitelefonid, kirjutatakse Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) kodulehel. “Nutitelefonidest on hetkel kõige lihtsam rünnata Androidi platvormi, mille turvalahendus on kasutaja vaatevinklist vaadates pehmelt öeldes ebaõnnestunud.”

“Androidi tarkvaraga on kaks suurt muret. Esiteks, rakendust paigaldades küsitakse inimeselt raskesti mõistetavaid küsimusi, millest arusaamine on jõukohane pigem insenerile kui keskmisele nutitelefoni kasutajale. Teiseks ei kontrolli keegi kasutajateni jõudvate lahenduste kvaliteeti või turvalisust. Nii on Google Android Market väga hea võimalus pahavara levitamiseks.”

Üks võimalik stsenaarium:
Android Marketisse pannakse alla laadimiseks populaarse nimega mäng või taustapildi rakendus, antud juhul “Angry Birds FREE”. Kui kasutaja selle alla laeb, siis paigaldamise käigus küsib mäng õigust kirjutada mälukaardile ning kasutada internetti. Inimesed ei oska paha karta ja annavad mängule küsitud õigused. Nad ei tea, et jaatavalt vastamine annab rakendusele õiguse kirjutada mälukaardile internetist laetud lisaprogrammi ja see käima panna. Tavaliselt teeb seda pahavara, näiteks “Angry Birds FREE”, mille levitaja on Logastrod, mitte mängu ametlik omanik Rovio.

Probleemid:
- Tehniliste otsuste tegemist ei saa jätta lõpptarbijale. Esiteks ei ole võimalik õpetada kõiki kasutajaid aru saama inseneride loodud küsimustest. Teiseks, pahavara loojad suudavad trikitada kasutajat pahavarale jah-sõna andma.
Näiteks küsitakse keset mängu luba saata üks SMS kasutaja superkõrge punktiskooriga kuskile portaali, millele inimesed vastavad reeglina jaatavalt. SMSi hinda (3,5 EUR) ei pruugita mainida, või siis viidatakse kasutustingimustele.
- Kasutajad ei loe lehekülgede pikkusi kasutustingimusi.
- Androidi rakenduste turule saab igaüks laadida oma rakenduse. Keegi ei kontrolli, mida rakendus tegelikult teeb.

Mida saab teha:
- Kasutaja saab valida, kas ta lubab rakendusel midagi teha. Seni nõuavad pea kõik ründed kasutaja lubavat liigutust. Oluline on mõelda, kas mängul või taustapildil on ikka vaja ligipääsu minu kontaktidele või SMSidele?
- Antud juhul saadeti SMS tasulisele numbrile 17013. Teenusepakkujad saavad piirata enda võrkudes pettusega raha teenivaid sisuteenuste pakkujaid.

Veel samal teemal:
http://www.f-secure.com/weblog/archives/00002280.html
http://www.droidgamers.com/index.php/game-news/android-game-news/2777-psa-beware-of-logastrod-and-their-cloned-games-they-contain-malware

CERT Eesti (Computer Emeregency Response Team) on RIA osakond, mis tegeleb Eesti arvutivõrkudes toimuvate turvaintsidentide käsitlemisega ja kasutajate turvateadlikkuse tõstmisega.

Lisatud 15.12.2011

Tarkvaraversioonid uuenesid alljärgnevalt:
     Joomla 1.7.3 (seni 1.6.1 ja 1.5.20)
     Moodle 2.1.3 (2.0.2)
     MediaWiki 1.17.0 (1.16.2)
     Wordpress 3.2.1 (3.1)

HAVIKEse kasutajakonto võimaldab:
     luua kuni 3 veebi kasutaja kohta;
     paigaldada kuni 3 veebirakendust veebi kohta;
     suunata kuni 3 domeeni ühele veebile;
     laadida korraga üles kuni 20 MB andmeid;
     kasutada kettaruumi kuni 2 GB.

Kursuste juhendajad saavad EENetilt tellida ka kursusekonto, mis on mõeldud veebirakenduste ja HAVIKEse võimaluste õpetamiseks. Lähemalt HAVIKEse demokontode, kursusekontode ja kasutajaks saamise kohta: http://havike.eenet.ee

HAVIKEse käigushoidmist toetab Tiigrihüppe Sihtasutus.

Lisatud 15.12.2011

Sama veebikoha nimedeks saavad ka www.opetaja.edu.ee, õpetaja.edu.ee, www.õpetaja.edu.ee, teatab EENet.

Kuni õppeaasta lõpuni saab kasutada paralleelselt ka vana nime, aga alates 01.07.2012 läheb nimi (www.)koolielu.edu.ee käigust maha.

Palun uuendage õigeaegselt viiteid oma õppematerjalidele, soovitab EENet. Vajadusel pöörduge EENeti poole aadressil eenet@eenet.ee

Lisatud 15.12.2011

Õpilastele mõeldud konkursi „IKT vahendid aitavad õppida“ võitis Kohtla-Järve ühisgümnaasiumi 12. klassi õpilane Juri Petruhhin tööga „Google Earth geograafiatunnis“ (juhendaja Raissa Šahrai). Žürii leidis, et tegemist on õpilastele inspireeriva tööga ning geograafiaõpetajad võiksid julgelt seda oma tunniski katsetada.
Teise koha pälvisid Johanna Nisu ja Mari Kalma Tallinna prantsuse lütseumi 11. klassist tööga „Dokumendikaamera abistas õppimisel“ (juhendaja Anne Küüsmaa). Žüriile avaldasid eelkõige muljet uus lähenemine ning huvitav ülesanne hea lahendusega.

Kolmas koht läheb Pääsu Silme Vilbastele Tartu Karlova gümnaasiumi 9. klassist töö eest „Õpilugu ehk minu tutvus Google map'iga“ (juhendaja Anneli Lukason). Hindajad märkisid, et autor oli lisanud tööle hea põhjenduse ja õpiloo, samuti oli töö ainealaselt korrektne. Auhinnad – I kohale MP4-mängija, teisele kohale kõrvaklapid ja juhtmeta hiir ning kolmandale kohale Tiigrihüppe Sihtasutuse meened – saadame koolidesse. Töid hindasid Tiigrihüppe Sihtasutuse haridustehnoloog Ingrid Maadvere ning Koolielu aineeksperdid Laine Aluoja, Evi Tarro ja Piret Karu.

Õpetajatele suunatud konkurssidele „Praktilised tööd ja IKT rakendamine uues õppekavas“ ning „Huvitav veebivahend õppetöös“ laekus kahjuks vähe töid ning žürii otsustas mõlema konkursi puhul välja anda vaid esikoha preemiad. Konkursi „Praktilised tööd ja IKT rakendamine uues õppekavas“ võitsid Viimsi keskkooli õpetajad Vilve Roosioks ja Kersti Ojassalu tööga „Geograafia õuesõppe päev“. Žürii hindas seda, et töö puhul on tegemist tervikliku õppepäeva kirjeldusega. Lõimuvad ka teised õppeained ja geograafia teemad omavahel ning valminud on töölehed, mida teisedki õpetajad saaksid  kohandada ja kasutada. Auhinna – välise kõvaketta – saadame kooli. Töid hindasid Tiigrihüppe Sihtasutuse haridustehnoloog Ingrid Maadvere ning Koolielu aineeksperdid Evi Tarro ja Piret Karu.

„Huvitav veebivahend õppetöös“ konkursi esikoha pälvisid Jüri ja Marina Kurvits Tallinna tehnikagümnaasiumist tööga „WiZiQ kui ühistöö vahend õppetöös“. Žürii pidas tööd ülevaatlikuks ning soovitab seda õpetajatel katsetada. Auhinna – elektroonikapoe kinkekaardi 75 euro väärtuses – saadame kooli. Tööd hindasid Tiigrihüppe Sihtasutuse haridustehnoloog Ingrid Maadvere ja Tallinna Reaalkooli haridustehnoloog, Koolielu aineekspert Tiia Niggulis.

Palju õnne auhinnaliste kohtade saajatele! Täname kõiki konkurssidest osavõtjaid ja soovitame õpetajatel ja õpilastel osaleda ka järgmistel Koolielu konkurssidel. Konkursiinfot loe SIIT. Kõikide aasta jooksul Koolielu konkurssidel osalenute vahel loositakse välja kaks iPadi - üks õpetajatele ja teine õpilastele.

Kohtumisel toimunud Afganistani teemalisel arutelul koos Eesti – Afganistani parlamendirühma esimehe Mati Raidma ja aseesimehe Aivar Riisaluga oli tähelepanu keskmes olukord Afganistani koolides ja abistamise võimalused. „Positiivne oli kogeda meie koolinoorte hoolivust ja soovi aidata seda kauget kriisidest räsitut rahvast,“ ütles Raidma. Ta rõhutas, et meie tulevikutegijate süda on õiges kohas.

Õpilased kirjutasid manifesti, et meenutada poliitikutele ÜRO aastatuhande arengueesmärki number 2 – igal maailma lapsel on õigus põhiharidusele. "Üle maailma ei käi koolis 67 miljonit last. Neist 5 miljonit elab Afganistanis," seisab õpilaste pöördumises. "Haritud elanikkond lahendaks terviseprobleeme, vähendaks vaesust ja suurendaks demokraatia- ja rahupüüdlusi. Seetõttu tuleb hariduse olukorda Afganistanis parandada." Manifestis reastavad õpilased peamised põhjused, mis takistavad Afganistanis elavatel lastel saamast haridust ning pakuvad välja oma lahendused.

Manifesti koostasid Afganistanis sõpruskoole omavate Eesti, Rootsi, Inglismaa ja Slovakkia koolide õpilased ühiselt. Eestis on 11 koolil oma sõpruskool Afganistanis. Riigikogule andsid manifesti üle Pae Gümnaasiumi, Alatskivi Keskkooli, Kuressaare Gümnaasiumi, Tartu Hiie Kooli, Antsla Gümnaasiumi ja Vanalinna Hariduskolleegiumi õpilased ja õpetajad. Projekti rahastavad Euroopa Komisjon ja Eesti välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest.

Fotod kohtumiselt

Allikas: Riigikogu pressitalitus. http://www.riigikogu.ee/index.php?id=171641

Lähemalt loe Maide arvamusartiklit Postimees.ee'st.

Foto: Flickr

Lisatud 15.12.2011

Täpsemalt saab lugeda Maalehest.

Lisatud 15.12.2011