Nüüd volikokku läinud eelnõu puhul on munitsipaallasteaia kohatasu soodustuse sihtrühmaks pere, kus on kolm või enam 1,5–7-aastast ehk lasteaiaealist last, kirjutab Tartu Postimees.

Linnavalitsus on kokku leppinud, et kahe lapse eest tuleks maksta täishinda, kolmas ja järgmised oleks tasust täielikult vabastatud. Seejuures on oluline, et vabastus kehtib ka juhul, kui näiteks kolmest lasteaiaealisest lapsest käib lasteaias vaid üks.

Vabastuse saamise eeldus on, et lapsevanema ja laste elukoht on rahvastikuregistri järgi Tartu linnas.

Lisatud 15.12.2011

Paide linnapea Kaido Ivask selgitas, et kui viimastel aastatel on palju nii-öelda betooni investeeritud, siis järgmisel aastal tuleb panustada inimestesse, kirjutab Järva Teataja.

Ivask täpsustas, et masueelne töötasu taastub linna palgal olevatel kõrgharidusega õpetajatel ja ka teistel töötajatel, kes töötavad lasteaedades, muusikakoolis, ning majanduspersonalil sihtasutuses Paide Haldus. "Me ei räägi veel palgatõusust, sest jõuame alles tagasi buumiaegsete sissetulekuteni, kuid seegi on praegu linnale suur samm," lausus ta.

Ivask tõi näite, et kui lasteaiaõpetajate töökoormus vähenes masuajal 0,9 kohale, siis nüüd jääb täiskoht, mis tähendab kümneprotsendist palgalisa.

Lisatud 15.12.2011

Eesti Maaülikooli metsandusdoktorant, "Elusa teaduse" projekti juht Kristi Teppo ütles Tartu Postimehele, et algne eesmärk oli korraldada septembris, oktoobris ja novembris õpitube umbes kahekümnes klassis ehk viiesajale õpilasele.

"Meie rõõmuks on koolide huvi olnud eeldatust suurem, nii et kohati kipub töö projektiga ühinenud doktorantidel juba üle pea kasvama," kõneles Teppo.

"Elusa teaduse" käsitletava 14 teema hulgas on pealtnäha lihtsamalt mõistetavaid ja selgepiirilisi, näiteks "Puiduseened metsas" ja "Kohupiima saab ka ise valmistada", kuid ka selliseid teemasid nagu "Avalikud hüved põllumajanduses", "Maastikuline mitmekesisus" või "Söödast piimani".

Teppo sõnul on tekkinud aga õpitoale «Kuidas teha lihtsalt jäätist?» lausa koolide järjekord.

Lisatud 15.12.2011

Täpsemalt saab teemast lugeda Postimees.ee'st.

Lisatud 15.12.2011

Esialgu on Narvas võimalik sooritada IELTS (International English Language Testing System) eksamit, mis on eelduseks õppima asumisel 135 riigi 6000 ülikoolis, märgib Tallinna Ülikool oma pressiteates. Samuti korraldatakse koostöös kahe kõrgkooli vahel nende Narva kolledži üliõpilaste nõustamist, kes  kolledži inglise keele eriala lõpetamiseks sooritavad CAE (Certificate in Advanced English) rahvusvahelise keeleeksami. Nimetatud sertifikaat võimaldab erinevates riikides töötada inglise keele kui võõrkeele õpetajana.

Tallinna Ülikooli keelekeskuse juhataja Tuuli Oderi sõnul on varasemate IELTSI eksamite sooritajate analüüs näidanud, et Virumaalt pärit inimestel on väga suur huvi rahvusvaheliste keeletestide vastu. Tema sõnul on eksami vastu suur huvi ka Peterburis, Narva aga on sealsetele elanikele märkimisväärselt lähemal kui Tallinn.

Tallinna Ülikooli keelekeskus on alates 2008. aastast rahvusvaheliste keeletestide IELTS ja Cambridge ESOL eksamite esindus Eestis.

Lisatud 15.12.2011

EA portaal (The Edublog Awards blog) on 2004 aastal loodud keskkond, mille eesmärgiks on tõsta esile hariduslikke väärtuseid sotsiaalmeedias. See on ühelt poolt suurepäraseks andmebaasiks, et jagada mõtteid ning ideid sel alal, kuidas sotsiaalset meediat erinevates kontekstides ja erinevate kasutajate poolt rakendatakse. Teisalt on selle eesmärgiks uute haridusliku sisuga veebilehtede tutvustamine ja esiletõstmine ning igal aasta parimate praktikate väljavalimine. Kõigil oli võimalik esitada kandidaate ning nende poolt hääletada 19 kategoorias. Parimad ajaveebid kuulutatakse välja aasta lõpus. 

Käesoleva aasta parimad Edublog tiitlid on nüüd välja jagatud. Alljärgnevalt väike valik parimatest. 

Parimad klassi ajaveebid: 

Yollis'e 3. klassi ajaveeb

St. Wolstan's Transition Year ajaveeb 

Buxton'i 5. klassi ajaveeb SAS

Parim õpilase ajaveeb: 

Jadeni ajabeeb

Miriami ajaveeb 

Jake'i ajaveeb

Parim õpetaja ajaveeb: 

Brunswick Acres'i kunsti ajaveeb 

allatc

Õpetaja Tom

Parim haridustehnoloogi ajaveeb: 

Tasuta tehnoloogia õpetajatele

Cindy L. Meester'i ajaveeb 

Kõnetehnika

Parim hariduslik wiki: 

IKT maagia

Vahendid ajalooõpetajale

iPad hariduses

Uuri tulemusi kõigis kategooriates lähemalt siit. 

Refereeritud: http://edublogawards.com/announcing-the-2011-winners-congrats-to-all/

Tallinna lasteaedade hoolekogude liit protestib linna tuleva aasta eelarves ette nähtud lasteaedade pearaha vähendamise vastu.

Tuleval aastal langeb Tallinna lasteaedades lapse kohta makstav pearaha 36 euro võrra. Käesoleva aasta 1614 euro asemel on pearaha tuleval aastal 1578 eurot, mida on ligikaudu 23 protsenti vähem kui ülemöödunud aastal, teatas lasteaedade hoolekogude liidu juhatuse liige Risto Tõnupärt BNS-ile.

Lasteaedade hoolekogude liit tegi aga oma möödunudnädalases kirjas linnapea Edgar Savisaarele ettepaneku, et linn suurendaks omapoolset panust lasteaedade rahastamisse proportsionaalselt 33-protsendilise lasteaia kohatasu hinnatõusuga.

Investeeringuteks lasteaedadesse eraldab linn uuel aastal 1,8 miljonit eurot.

Allikas: BNS

Lisatud 14.12.2011

Eurostati uuringust selgub, et võrreldes aastaga 2006 on intenetiühendustega majapidamiste arv märkimisväärselt kasvanud, kusjuures enam kui kahekordselt on kasvanud lairibaühendusega majapidamiste arv.

Kui aastal 2006 oli Euroopa Liidus internetiühendus keskmiselt 49 protsendil majapidamistest, siis 2011. aastal oli netiühendusega majapidamisi 73 protsenti. Lairibaühendus oli 2006. aastal 30 protsendil majapidamistest, tänavu on see näitaja 68 protsenti.

Samas nendib Eurostat, et erinevused riikide vahel on endiselt suured. Kui Hollandis oli internetiühendus 94, Luksemburgis ja Rootsis võrdselt 91 ning Taanis 90 protsendil majapidamistest, siis Bulgaarias oli internetiühendus 45, Rumeenias 47 ning Kreekas 50 protsendil majapidamistest.

Erinevused on suured ka lairibaühenduste puhul. Kui Rootsis oli lairibaühendus 86, Taanis 84 ning Hollandis ja Ühendkuningriigis võrdselt 83 protsendil majapidamistest, siis Rumeenias, Bulgaarias ja Kreekas oli selliseid majapidamisi vastavalt 31, 40 ja 45 protsenti.

Eestis oli Eurostati andmetel tänavu internetiühendus 71 protsendil majapidamistest, viie aasta eest oli see näitaja 46 protsenti. Lairibaühendus on Eestis 66 protsendil majapidamistest, 2006. aastal oli selliseid majapidamisi 37 protsenti.

Lätis oli 2011 aastal internetiühendus 64 ja lairibaühendus 59 protsendil majapidamistest, Leedul olid need näitajad vastavalt 62 ja 57 protsenti ning Soomes vastavalt 84 ja 81 protsenti.

Allikas: BNS

Lisatud 14.12.2011

Aasta õpetaja 2011 ja mullu ka Euroopa õpetaja tiitli pälvinud Birgy Lorenz lausub, et see on terves maailmas probleem: hea õpetaja ja arvuti vahele kiputakse panema võrdusmärk. Et kes kasutab tunnis palju arvutit, on hea õpetaja, ja kes ei kasuta, see ei ole…

„Mina olen lähtunud eesmärgipärasusest: kui matemaatikaõpetaja viib oma õpilased riigieksamil väga heade tulemusteni ilma tehnoloogiat kasutamata, siis see on super.

Pelgulinna gümnaasiumis me ei nõua, et iga kord peab tehnikat kasutama, räägime pigem eesmärgist: milline on hea haridus, kuidas noort inimest arendada, milliseid oskuseid vajab tuleviku maailmakodanik. Viimati, ühel nõupidamisel, kooli direktor Tõnu Piibur naljatades ütleski, et väga lahe, meil on arvutid nüüd olemas, aga võib-olla viie aasta pärast loobume üldse nende kasutamisest! Kool ei jõua pakkuda kõiki  IT-vidinaid, need võib laps soovi korral ise kaasa võtta. Ka PISA 2009 IKT osa uuringu tulemused näitasid, et kodudes on kooliga võrreldes tehnikat, mida vanemad kahjuks ei oska alati enda heaks tööle panna, nad suunavad  lapse pigem meelelahutusele kui harivale tegevusele. Kool aga peaks olema koht, kus luuakse võimalused sotsialiseerumiseks, antakse vajalikud tööoskused hilisemaks eluks, õpetatakse eesmärke seadma ja miks mitte ka neid teadmisi, kuidas nutitelefoniga asjalikult asju ajada.

Tehnika sobib suhtlemiseks, info leidmiseks ning vahetuseks, automatiseeritud tegevusteks. Viimasel ajal on aga tekkinud tunne, et noorte tehnikakultus segab neil kasutamast oma loomulikke võimeid – arutleda probleemide üle, mõista seost tegevuse ja tagajärje vahel. Probleemide lahendamine on muutunud probleemidele reageerimiseks, vahel ka ülereageerimiseks. Samas kui on vaja panna õpitud oskuseid pärisellu, näiteks printida leht koolinäidendi piletitega, siis ühest piletist kümne välja võlumine ühele lehele võib osutuda tõeliseks pähkliks.

Meie koolis kasutavad õpetajad tehnikat info esitamiseks, edastamiseks ja osalemiseks maailmatasemel projektides.  Samas olen kuulnud, et mõned koolidirektorid arvavad, et kui nad toovad õpetajale arvuti ja projektori lauale, siis nüüd tuleb hakata tegema imesid. No ega ikka ei tee küll, kui inimene ei saa aru, miks kõike seda vaja on ning puudub metoodika uue efektiivseks rakendamiseks," on Birgy Lorenz kindel. Ja lisaab, et tavaline õpetaja soovib ikka, et tuleme kokku ja räägime asjadest, seega tehnikal on toetav roll, see ei ole eesmärk iseeneses.

Tegelikult tahtsin alustada hoopis muust, tahtsin nime kohta uurida. Birgy pole just tavaline eesnimi…

„Selle nime pani mulle vanaema. Isa tahtis panna Marilyn (Marilyn Monroe järgi), aga vanaema soov jäi peale. Kuna Birgiteid oli hästi palju sel ajal, siis otsustati, et valime hoopis Birgy. Nüüd ongi mul maailmas ainulaadne nimi, teist sellist ei ole. Kui guugeldada, siis leiab mõne perenime, aga eesnimena mitte.“

Kirjapildi järgi tundub, justkui oleks midagi Ungariga tegemist?

„Ei, suguvõsa juured lähevad Saksamaale ja Rootsi.“

Haridus- ja töötee?

„Bakalaureuse astmes õppisin Tallinna Ülikoolis kunsti- ja joonestusõpetajaks, lisaeriala informaatika. Magistrantuuri võtsin ette samamoodi Tallinna Ülikoolis multimeediumi õpisüsteemide erialal ehk vahetasin ala kunstist informaatikasse. Kaasa võtsin hea kogemuse kunsti ja loomingu poolelt. Nüüd olen doktoriõppes infoühiskonna tehnoloogia erialal, tegelen e-turvalisuse küsimustega hariduses.

Esimene töökogemus 17-aastasena tuli minitõstuki mootoreid kokku pannes. Olen olnud tegev ka bensiinijaamas ja kasiinos, mis andis hea kogemuse, kuidas olla klienditeenindaja. Vahel tuleb kooliski ära unustada, et oled õpetaja, neelata alla „mina-mina-mina“, jätta kuulmata arusaamatustest tekkinud solvumised ja lahendada õpilaste poolt esitatud väljakutseid olenemata valdkonnast. Pelgulinna gümnaasiumis olen töötanud 10 aastat.“

Mis on just selles koolis kinni hoidnud?

„Võimalus teha huvitavaid asju, oma tööd varieerida vastavalt sellele, kuidas aeg muutub. Kool pakub väljakutseid - kool täna on hoopis midagi muud kui kool kümme või kakskümmend aastat tagasi. Tulin tööle kooli, kus oli 20 arvutit, nüüd olen koolis, kus on 120 arvutit ja peaaegu igas klassis projektor, toimiv monitooritav WiFi. Võin öelda, et see on ka minu järjepidevuse vili. Kolleegid, sponsorid, Tallinna Haridusamet on loomulikult kokkuvõttes  panustanud, aga  kui sa ei oska küsida, leida võimalusi osalemiseks projektides, siis keegi kandikul midagi pakkuma ei tule“. 

Kas see 120 arvutit on tulnud  kooli juhtkonnas välja võidelda?

„Direktor Tõnu Piibur on Pelgulinna Gümnaasiumi juhtinud samamoodi kümme aastat. Esimese asjana küsis ta minult, et tal vaja on läptoppi. Kerge on töötada koolis, kus saadakse aru, mille jaoks tehnika vajalik on; kus saadakse aru, et meil ei ole ressurssi panustada ainult paberile ja kriidile ning elektrooniliselt on võimalik kulusid kokku hoida. Rahaliselt poolelt on Pelgulinna gümnaasiumis olukord nagu igas teiseski koolis, võib-olla oleme rohkem mõelnud sellele, kuidas saaks vähesest enam välja pigistada.

Tõsi, nüüd oleme ringiga jõudnud tagasi sinna, et oluline on suhelda omavahel, õpilaste ja vanematega. Ainult siis saame ajada ühte asja ning üksteisest paremini aru saada; on meeskonnatunne ja toetus – ja seda e-kirja teel edastada on palju kehvem kui kokku saades vahetult arutada“. 

Kuidas õpetajad on uuenduste ja innovatsiooniga kaasa tulnud?

„Kõige raskem periood oli siis, kui Pelgulinna gümnaasiumi hoone läks remonti. Remondiootuses kooli arvuteid ei muretsetud, kuna polnud kohta, kus neid vahepeal hoiustada. Olime kahes majas, meil oli 60 töötaja peale neli arvutit ja e-kool tuli rakendada. Õpetajad töötasid lisaks kahes vahetuses ning mõnda inimest sellel aastal ei kohanudki. 

Lahenduseks saigi e-kool ja e-kanalid, mille kasutamine omandati enamasti kodus. Kui remonditud majja tagasi tulime, avanes võimalus ka arvutikoolituste tegemiseks. Iga õpetaja pidi kümnest koolitusest valima vähemalt kolm, enamik valis viis: esitluste tegemine, testimine, veebilehtede tegemine jms. Inimestesse süstiti võimalust ise otsustada, ise omi asju teha. Õpitud abitust meil ei ole, mida kohtan tegelikult paljudes koolides. Haridustehnoloogid  on head, toredad inimesed, aga vahel kiputakse teiste eest asju ära tegema. Sa ei saa inimese eest kala püüda, sa pead talle õnge andma ja õpetama ta kalastama. Meie olemegi õnge teed läinud. Kui inimene tahab midagi kasutada, siis õpetame, uurime juhiseid, kasutame „sõbrasüsteemi targema kolleegiga“. 

Näiteks varematel aastatel olid kasutusel laenutusprojektorid, mida tuli õpetajal ise üles panna. Mõni kool hoiab selleks IT-juhti või tugiisikut, et viimane oleks alati hüppevalmis projektorit üles panema. Meie koolis tehti igale õpetajale, kes projektorit ja sülearvutit kasutada soovis, koolitus. See annab õpetajale nii teadmise kui ka oskuse, et ta saab asjaga hakkama  - on see klassiruumis, näitusel või miks mitte metsas. Samamoodi on ületatud kriitiline inimmass, kes soovib uut rakendada ja katsetada. Inimesed saavad aru, et tehnika, mida ma neile pakun, ei ole mitte koormaks, vaid see võib nende tööd rikastada ning miks mitte vaeva ka vähendada.“

Pelgulinna gümnaasium valiti tänavu koos veel 80 maailma kooliga Microsofti rahvusvahelisse innovaatilise kooli programmi, kuhu pääseb igal aastal vaid väike hulk koole. Programmi eesmärk on pakkuda koolidele rahvusvahelist oskusteavet oma kooli arendamiseks. Programm on loodud selleks, et õpetajad ja õpilased oleks valmis IT-lahendusi õppetöös senisest aktiivsemalt kasutama. Programmis osalejaid koolitavad maailmas tuntud hariduseksperdid nagu näiteks Michale Fullan, Dun Buckley jt, kes abistavad koole muutuste läbiviimisel ning uute tehnoloogiate rakendamisel.

Birgy Lorenz: „See projekt on Microsofti poolt maailmas olnud ligi kolm aastat, igal aastal valitakse välja 60-70 kooli. Meie saime projektist teada tänu Peetri koolile, kes Eestist esimesena projektis osales. Tegemist on ettevõtmisega, kus muudetakse koolijuhtide mõtteviisi juhtimise kui ka õpetamise koha pealt. Kuna tehnika toetab õpetamist, siis jagatakse ka tehniliste vidinate kasutamise kogemust.

Pelgulinna kooli projektis osalemise eesmärgiks on saada õpetajatele, õpilastele maailmakogemust. On võimalik minna koolitustele, osaleda rahvusvahelistel konverentsidel, näha, et meil on maailmaga ühised probleemid, olgu siis palk või see, et lapsed ei jõua tunnis kaasa teha või kuidas tänapäeva lapseni üldse jõuda. Võimalus on teada saada, kuidas teised koolis on probleeme lahendanud, milliseid nippe kasutanud ja siis toodki uut tuult ka Eestisse. Meie tunneme, et Eesti eeskujud ning eksamitulemuste edetabelid ei ole piisavad, ja see on ka põhjus, miks oleme pigem pöördunud piiri taha. Õpetajad ja ka lapsed, kes on saanud programmis osaleda, on nö lahti läinud ja on avatud uutele asjadele. See rõõm on nii tore. Järgmisel aastal soovime ise saada mentorkooliks ning anda saadud tarkust jälle edasi teistele. Soovitusteks teistele koolidele – kevadel on tulemas uus taotlusvoor…“

Kuidas õpetab õpetaja Birgy Lorenz lastele internetiturvalisust?

„Õpetan läbi rühmatööde. Mina ei ütle, et olen selles osas tarkusetempel. Pigem palun lastel rääkida, siis arutame erinevaid probleeme, juhtumeid, käitumismalle, müüte. Arutelu käigus selgub, kuidas üks või teine laps mõtleb.  Kui kuuled, kuidas teised mõtlevad, siis hea kogemuse jagamine võib ka nö „valesti käituva“ lapse panna paremini käituma – saadakse aru, milline on norm ja selguvad huvitavad lahendused, kuidas näiteks krattide vastu võidelda. Erinevad arvamused rikastavad maailma, kuid kokkuvõttes jõuame ka kuldsele keskteele - olgu need siis kokkulepitud reeglid või arusaamine, kuidas ma mingis olukorras käitun. 

Internetiturvalisuse teema on tohutult seotud väärtushinnangute muutumisega, loenguga seda ei õpeta. Õppeviis on selles vallas täiesti teistsugune, seda saavad ka lapsed ise läbi viia, vanemad õpilased noorematega, õpetaja peab tagasi astuma ja last kuulama. Kui olukord läheb käest ära, näiteks hakkavad lapsed rääkima, et kiusamine ongi hea, siis tuleb õpetajal siiski klass tagasi tõmmata, panna õpilased teise situatsiooni, näiteks kuidas tunned sina ennast, kui sind kiustatakse. Mul on hea koostöö ka koolipsühholoogi Kärt Käeseliga, kes on andnud nõu, kuidas lapsi mõjutada positiivses suunas. Et laps lõpuks üksi olles teeks parima otsuse.“

Olete saanud töö eest kaks suurt tunnustust – aasta õpetaja ja Euroopa õpetaja tiitel. Kumba ise rohkem hindate? Tuli üks raskemini kui teine?

„Et auhindu saada, tuleb endast teada anda. Mõlema tiitli puhul oli kandideerimise eesmärgiks tegelikult teadvustada seda tööd, mida ma teen, promoda internetiturvalisuse valdkonda kui iga õpetaja, lapsevanema ja ka lapse vastutust.  Euroopa auhind tuligi meie kooli TurvaLan projektist, mille põhimõtteid oleme hiljem kasutanud teavitustööks „Targalt internetis“ programmi raames, mida veab Lastekaitse Liit. Mainimata ei saa jätta  ka teavitustöö koordinaatorit Tiigrihüppe Sihtasutust, kes vastutab info levitamise ning teadlikkuse kasvu eest kõikides Eesti koolides.

Kokkuvõtteks aga ütleksin, et igal inimesel on erinev motivatsioon – mõni soovib tiitlit, teine tahab palka, kolmas häid suhteid kollektiivist. Mind motiveerib inimeste rõõm teha asju koos, kindlasti uue kogemuse saamine välismaalt ja seeläbi võimalus viia Eesti hariduselu edasi. Mõlemad tiitlid on ilus olevik ja hiljem mälestus, kuid suuremad teod ootavad ikka veel ees.“

Koolielu küsimustele vastas Pelgulinna gümnaasiumi arendusjuht Birgy Lorenz.

Lõuna-Aafrika vabariigis Durbanis toimunud rahvusvahelisel noorte teadusolümpiaadil võisteldi kolmel alal – füüsikas, keemias ja bioloogias, kirjutab Saarte Hääl. Osavõtjaid oli 46 riigist kokku 261.

Eesti oli väljas kuue õpilasega, kes moodustasid kaks võistkonda. Lõppkokkuvõttes said Eesti kooliõpilased seekord kõik pronksmedali. “Me ise olime selle saavutuse üle väga rõõmsad, sest läbi aegade on see ikkagi Eesti teine tulemus sel olümpiaadil,” rääkis võistlusel osalenud Saaremaa ühisgümnaasiumi õpilane Magnus Kaldjärv. Peale Saaremaa ühisgümnaasiumi olid Eesti kahes võistkonnas seekord õpilased Tallinna reaalkoolist, Gustav Adolfi gümnaasiumist, Paide gümnaasiumist ja Tartu Veeriku koolist.

Kaldjärve sõnul koosnes olümpiaad kolmest voorust. “Esimene voor oli valikvastustega küsimustik, sellele järgnes teoreetiline osa ja kõige lõpuks oli võistkondlik praktiline voor,” selgitas ta.

SÜGi bioloogiaõpetaja Inge Vahter iseloomustas Magnus Kaldjärve kui väga töökat õpilast. “Kõike, mis ta ette võtab, teeb ta suure hoole ja põhjalikkusega,” märkis Vahter

Ülemaailmse loodusteaduste olümpiaadi Eesti kuueliikmeline õpilasdelegatsioon valiti välja kolmes voorus. Kõigepealt toimus piirkondades üleriigiline loodusteaduste olümpiaad, kus jäeti sõelale 50 õpilast. Sellele järgnes Tartus praktiline voor, mille alusel valiti välja 15 parimat, ja kuus parimat selgitas välja lõplik valikvõistlus.
SÜGi õpilasel Magnus Kaldjärvel õnnestus kõik need voorud edukalt läbi teha. Ilmaolude kohta Lõuna-Aafrikas ütles ta: “Üks kena suvi oli seal, temperatuuriga nii pluss 24–29.”

Lisatud 14.12.2011