Veeriku kooli direktori Ruth Ahvena sõnul valmis selleaastane konkursitöö meeskonnatööna, vahendab Tartu Ülikool oma pressiteates. "Tiitel tähendab meile väga palju. Kui me alustasime väärtusarendustööga, siis õpetajad olid kahtlevad - nad ei saanud aru, mida nad peavad tegema," kirjeldas Ahven protsessi algust ning nentis, et enne väärtusarendusalase töö alustamist ei olnud koolis sõna "väärtus" üldse kasutatudki. "Väärtusarendusega tegelemine on andnud koolile rohkem ühtekuuluvustunnet ja mõistmist, et läbi oma igapäevatöö arendamegi tegelikult lastes nende väärtushoiakuid," ütles Ahven.

Väärtuskasvatuse konkursile esitatud põhjalike tööde eest tunnustas TÜ eetikakeskus ka Miina Härma gümnaasiumi mitmekesise ja järjepideva väärtuskasvatusalase töö eest, Tartu Kivilinna gümnaasiumi kogu koolipere protsessi haaramise ning põhjaliku analüüsi eest ja Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli koolipere ühtekuuluvusse süvitsimineku eest.

Põhjalike tööde ja mitmekülgsete ideede eest tunnustati ka Tartu eralasteaeda Terake lugude läbimõeldud kasutamise ja lapsevanemate kaasamise eest, Tartu lasteaeda Lotte kontseptsiooni terviklikkuse eest ning Koigi lasteaeda Kalevipoeg ehedate ja läbielatud lugude eest.

Konverentsil tunnustati teistegi konkursside võitjaid, kelle kohta leiab infot SIIT.

Lisatud 9.12.2011

Tutvustame ümberpööratud klassiruumi meetodit veidi lähemalt ka läbi Koolielu, ehk tekkib meilgi mõtteid, kuidas ja kas seda katsetada võiks.

Kaasaegne tehnoloogia on toonud haridusmaastikule uue trendi – ümberpööratud klassiruum. Sellises klassiruumis vaatavad õpilased tunni- või loengumaterjale ning erinevaid lisamaterjale kodus, need on tavaliselt õpetaja poolt ette valmistatud ja veebi üles laetud. Reaalne klassiruumis veedetud aeg jääb aga õpilastel ja õpetajal laste tekkinud küsimustele vastamiseks, kodutööga tegelemiseks ning muudeks ülesanneteks, mis aitavad õpilastel oma õpitud teadmisi rakendada. 

Loomulikult on sellel meetodil mitmeid arusaadavaid puudusi, aga siiski proovib seda metoodikat üha enam ja enam õpetajaid. Paljud neist on leidnud, et see mõjub õpilaste hinnetele ja teema kordamisele väga hästi. Selge on aga ka see, et kindlasti ei sobi see meetod kõigile õpetajatele ega klassidele. 

Ükskõik, kas see mõte tundub meile suurepärane või arvame, et see on üks mõttetu trend, on sellest siiski midagi õppida. Artiklis on tutvustatud 15 kooli praktikat erinevate vanuseastmetega, kes on proovinud ümberpööratud klassiruumi meetodit ja saanud seeläbi tihtipeale suurepäraseid tulemusi. Seda tasub kindlasti lähemalt lugeda ja uurida, ehk motiveerib see mõnda meistki asja katsetama või avardama mõtteid uute võimaluste osas, mida tehnoloogia tähapäeva õpetajatele pakub. 

Alljärgnevas videos jagab üks õpetaja oma kogemust pööratud klassiruumi praktikast: 

Uuri lähemalt ka pööratud klassiruumi metoodikat selgitavad infograafikut, see on küll inglisekeelne, aga pakub siiski ka visuaalset materjali. Infograafik on pandud kokku Knewtoni poolt. 

Refereeritud: http://edudemic.com/2011/12/15-flipped-classrooms/

Euroopa Liidu majanduskeskkonna rakenduskava prioriteetse suuna "Infoühiskonna edendamine" struktuurifondi poolt rahastatud projekti "Nitroalusel kroonikafilmide digiteerimine Filmiarhiivis" käigus digiteeriti 30 tundi nitroalusel filme, millest suurel osal puudusid koopiad ning seetõttu oli seni nende kasutamine võimatu. Erilist põnevust pakkusid filmirullid, mille sisust puudus eelnev teave.

Nüüd on igaühel ainulaadne võimalus näha filme, mis on aastakümneid riiulil seisnud. Vaadata saab kaadreid kroonikapaladest erinevatel teemadel 1920.-1930. aastatest, sealhulgas Konstantin Märska "trikkfilmi" Tallinna turust, aga ka stseene mängufilmist "Tšeka komissar Miroštšenko" (1925).

Filmide esitlusel kõnelevad projektijuht Heiki Männik ja MTÜ Digikeskuse esindaja Tanel Viksi. Filmide sisu tutvustab Filmiarhiivi konsultant Pearu Tramberg.

Lähem info: Filmiarhiivi direktor Ivi Tomingas, 693 8612.

Filmiarhiiv ootab kõiki huvilisi! 

Selle piltidest kirju raamatu tõi Hiie kooli Tartu kirjastuse Studium tegevtoimetaja ning aabitsa kujundaja Tiina Helekivi, kirjutab Tartu Postimees. Tema soov oli, et need lapsed, kes olid niisuguse õpiku valmimisse oma panuse andnud, võiksid sellesse esimestena pilgu heita.

Aabitsas on nimelt fotod Hiie kooli laste Ilona Reinsare, Mikkael Pääreni, Andre Siia, Silja-Liis Öpiku ja Angel Palgi väga eriilmelistest nägudest, mis illustreerivad aabitsa keha ja miimika peatükki – viipekeel on ju niisugune keel, mille «kõnelemisel» läheb lisaks käekujule vaja tervet keha ja suud ning kindlasti näoilmet.

Eesti viipekeele aabitsa autori, Tartu Ülikooli viipekeeletõlgi peaspetsialisti Regina Paabo sõnul on nüüd kohe raamatukauplustesse ja viipekeelt kasutatavatesse koolidesse jõudev aabits tõepoolest päris esimene omataoline Eestis.

Lisatud 9.12.2011

Olgu öeldud, et häid koolitajaid läheb ikka vaja -  20. detsembrini ootab Tiigrihüppe Sihtasutus kandideerima lasteaedade ja üldhariduskoolide õpetajaid, kes soovivad IKT valdkonna koolitusi läbi viia. See on huvitav ja arendav väljakutse nii kursuslastele kui koolitajatele ning kes huvi tunneb, saab konkursi tingimustega tutvuda siin.

Natalja Hramtsova tegutseb Tiigrihüppe Sihtasutuse koolitajana alates 2008. aastast. Samal aastal käivitus Euroopa Sotsiaalfondi programm „Õppiv Tiiger 2008-2013”, mis on suunatud õpetajatele, koolijuhtidele, õppealajuhatajatele,haridustehnoloogidele, koolitajatele. Programmi keskmes on 60-tunnine baaskursus DigiTiiger.   DigiTiiger on suunatud üldhariduskoolide aineõpetajatele, kes on infotehnoloogia algteadmised juba omandanud ning soovivad neid õppetöös aktiivselt rakendada. Natalja Hramtsova on just DigiTiigri koolitaja. Muide, juttu ajasime temaga ühe Tallinnas toimunud koolituse vahepausil ning vestluspartneri hea eesti keel oskus ei jäänud mitte märkamata.

Natalja Hramtsova: „DigiTiigrist peaks iga õpetaja alustama, see on põhikursus. Pärast seda koolitust hakkavad õpetajad infotehnoloogiat tunnis rohkem kasutama, võimalusi on siin palju. Kohtla-Järve kesklinna gümnaasiumis on igas klassis arvuti, internetiühendus ja projektor õpetaja jaoks. Meie õpetajad tõesti kasutavad tundides oma IKT-teadmisi.

Kui on vaja abi IKT-vahendite kasutamisel või kui tekib huvi mõne õppeprogrammi, IT-kursuse vastu, siis õpetajad pöörduvad minu poole. Kooliaasta lõpus täidavad õpetajad kokkuvõtva ankeedi: missugustel konkurssidel, IT-projektides nad osalesid, misssuguseid IKT vahendeid kasutasid. Tahan tõesti kiita kõiki meie õpetajaid, neil on infotehnoloogia valdkonnas saavutusi, millega uhkeldada.“

Natalja Hramtsova räägib oma kolleegide edusammudest meelsasti, kindlasti on ta oma koolitaja-teadmistega neile abiks olnud. Näiteks kehalise kasvatuse õpetaja Inna Sergejeva: on osalenud Tiigrihüppe Sihtasutuse konkursil Projektipaun, teinud e-õppematerjale. Tal on oma klassi blogi ja kehalise kasvatuse blogi. Viimatimainitu on hea näide, kuidas DigiTiigri venekeelsel moodulil õpitu teoks saab.

 Mida peate tähtsaks Tiigrihüppe Sihtasutuse koolitajana?

„Püüan koolitused süsteemselt õpetajateni viia, julgustan neid osalema, et nad oleksid kursis uute õppevahendite ja –võimalustega.“

Kohtla-Järvel on Tiigrihüppe Sihtasutusel teisigi tublisid koolitajaid, näiteks Kohtla-Järve Tammiku gümnaasiumist õpetaja Tatjana Gromova. Ning sõltumata sellest, kus linnas just koolitaja põhitöökoht on, jagatakse vajadusel head nõu ning viiakse läbi koolitusi ka õpetajatele Narvas, Sillamäel ja mujal Ida-Virumaal. Tegevõpetajatest koolitajad on Tiigrihüppe Sihtasutuse suurepärased koostööpartnerid.  

Pildil: Natalja Hramtsova (keskel) koolitusel Tallinnas teadmisi täiendamas. Ka koolitajad peavad õppima.

Liivi aabitsa näol on tegu piiriüleses koostöös valmiva teosega, ka illustratsioonide tegijad on Lätist ja Eestist – Lätist Kuolka ja Pale kooli, Eestist Kilingi-Nõmme gümnaasiumi ja Metsapoole põhikooli õpilased, kirjutab Tartu Postimees.

«Ma usun, et aabitsa ilmumine on heaks põhjuseks nende nelja kooli lastel omavahelisi kontakte jätkata,» märkis Ernštreits. Aabitsa esitlus on Läti kahes koolis veel detsembri lõpus, Eesti kahte kooli jõuab aga alles uuel aastal.

Aabits on mõeldud kasutamiseks kõigile, kes tahavad liivi keelt õppida ning et seda saaks kasutada õppematerjalina, on valmimas töövihikud läti, eesti, soome ja inglise keeles.

Lisatud 8.12.2011

Robotiteater oli sissejuhatus kahepäevasele seminarile, mille korraldavad Tartu ülikool ja Riia tehnikaülikool, kirjutab Pärnu Postimees.

Euroopa regionaalarengu fondi toetusega toimuv Eesti ja Läti üldhariduskoolidele mõeldud koostööprogramm tõigi Pärnusse robootikatöötuppa Läti tudengid, et valmistada ühisgümnaasiumi noori ette kevadel toimuvaks kahe riigi vaheliseks võistluseks.

“Oleme robootikaga tegelnud kuus aastat ja robotitega võivad tegeleda päris nooredki, näiteks ühel võistlusel tegi 1. klassi õpilane vanematele programmeerimises ära, sest selle keel on lihtne,” rääkis ühisprojekti juht Merle Miliste.

Pärnu ühisgümnaasiumi robootikaringi juhendaja, 10. klassi õpilane Karl-Martin Miil rääkis, et huvilistest käib robootikaringis kümmekond 7.–9. klassi õpilast, huvilisi on nooremate hulgaski.

“Meil on väike vundament laotud paari aastaga, robotite ostmist toetas Tiigrihüppe Sihtasutus,” mainis ühisgümnaasiumi direktor Mart Kuuskmann, pidades silmas infotehnoloogia arenguga kaasa sammuvaid tehnikahuvilisi noori, kelle teadmistele kõnealune üritus lisa andis.

Lisatud 8.12.2011

Tartu abilinnapea Tiia Teppan rääkis Tartu Postimehele, et  eesmärgid on püstitatud juunikuus, kui 2010. aasta sügisel ellu kutsutud koolivõrgukomisjon andis üle analüüsi, milleks, kuidas ja millal linna munitsipaalkoolivõrku muudetakse.

"Koolirahva kaasamise tulemusel on uus lähenemine Ülejõe koolide osas – Descartes, kommerts- ja Kivilinna gümnaasium tulid ise välja mõttega, et ärme jupita, ühel aastal, sügisel 2014, alustavad nende koolide gümnasistid tööd Kaunase 70 majas, kus on praegu Kivilinna kooli gümnaasiumiosa," osutas Teppan.

Tema sõnul on selge, et mida rohkem on õpilasi, seda rohkem on võimalik kvaliteetselt tagada kohustuslike õppekavade täitmine ja anda valikuvõimalusi. "Me ei saa kujutada ette, et 60 lapsega saame anda 8 või 9 ainekava aasta jooksul ja 110 valikainet kolme aasta jooksul."

Pikemalt loe intervjuud Tartu Postimehest.
Lisatud 8.12.2011

Essees kirjutas noormees, et noored on vähe informeeritud võimalustest teha ise ära midagi keskkonna heaks, rääkis Jaan Juurikas ajalehele Valgamaalane.

«Koolis võiksid olla näiteks rohelised jalajäljed, mis viiksid stendide ja väljapanekute juurde, kus tutvustatakse säästlikke ja keskkonnasõbralikke elustiile ja võtteid. Mustad jäljed aga viiksid stendini, kus saaks näha ebasäästliku eluviisi tagajärgi, erinevaid keskkonnaprobleeme. Need sümboliseeriksid jälge, mille keskkonda maha jätame,» tutvustas abiturient essee mõtteid.

Ägedad arutelud

Neljapäevasest rahvusvahelisest noortekohtumisest võtsid lisaks neljale eestlasele osa noored Tšehhist, Rumeeniast, Slovakkiast ja Poolast, läbiv teema oli sotsiaalne aktiivsus.

Eriti huvitavaks pidas noormees õhtut, mil pärast Birmat tutvustava filmi vaatamist liitus noortega sealt pärit põgenik. «Järgnes äge arutelu, kuidas võiks laheneda olukord Birmas,» rääkis Juurikas. Sama aktiivne vestlusring toimus ka pärast Egiptuse-teemalist filmi. «Mulle meeldis väga, et kokku said inimesed, keda teema huvitas. Kõik olid väga avatud.»  Noortele tutvustati ka Slovakkia pealinna Bratislava vaatamisväärsusi, külastati jõuluturgu ning ööklubi.

MAAILMAHARIDUSPROJEKT
Slovakkiasse sai noormees MTÜ Mondo poolt korraldatava maailmaharidusprojekti «Vaata ja Muuda» kaudu. Projekti toetab Euroopa Komisjon.

Valga gümnaasiumist sõidavad Brüsselisse simulatsioonile kolm õpilast ja üks õpetaja, teatas kooli infojuht Pille Olesk Koolielule.

26.- 28. aprillil osalevad Euroopa Liidu liikmesriikide 27 kooli Euroopa Parlamendis toimuval parlamenti tutvustaval üritusel ja simulatsioonil. Projekti käigus külastavad Valga gümnaasiumi europarlamendi saadikud, kes tutvustavad parlamendi tööd.

Konkursile laekus 933 avaldust. Valga gümnaasium osutus väljavalituks tänu majandusõpetaja Eva Tšepurko projektile. Kool on aktiivselt osalenud varasemaltki mitmetes Euroopa Liidu projektides: „Kevadpäev Euroopas 2009“, „Kevadpäev Euroopas 2010“, eTwinningu projektid, „4energy“ jne. Tundides kasutatakse aktiivselt ka Euroopa päevikuid.

Lisatud 8.12.2011