Eesti maavalitsuste esialgsete nägemuste kohta loe täpsemalt Postimees.ee'st.

Lisatud 7.12.2011

Kohtusse pöörduvad seekord kümme lapsevanemat, kuid nende taga seisavad tegelikult veelgi rohkem kooli sulgemise vastu võitlevaid kohalikke inimesi, kirjutab ajaleht.

Otepää vallavolikogu langetas otsuse sulgeda järgmisest õppeaastast Pühajärve põhikool ning liita see Otepää gümnaasiumiga novembri teises pooles. Kooli sulgemise poolt hääletas 12 volikogu liiget ja vastu oli kuus.

Enne istungit nõudis Pühajärve põhikooli eest võitlev kogukond avalikul koosolekul vallamaja ees kooli säilimist.

"On selge, et vaidlustame selle otsuse, sest see pole tehtud heade tavade kohaselt ega ole juriidiliselt korrektselt," kommenteeris novembris otsust volikogu liige Ivika Nõgel.

Allikas: BNS

Lisatud 7.12.2011

"Õpetamise kogu aur läheb nõrkadele õpilastele," märgib Õun intervjuus Virumaa Teatajale haridussüsteemi olulisema puuduse. "Kõik ei peagi olema hirmtargad, mõni võib lihtsalt hea ja viisakas olla," nendib Õun ja lisab, et eelkõige peab kool inimest eluks ette valmistama, kuid samas anda ka signaali, et vaid poolest tehtud tööst ei piisa.

Õun usub, et õpetajaks ei õpita, vaid sünnitakse. Matemaatika valis ta erialaks just seetõttu, et see aine tundus südamelähedane. Pikemalt loe intervjuud Virumaa Teatajast.

Lisatud 7.12.2011

Aastatel 2004-2010 andis MISA välja sarja „Loeme koos!“ raamatuid, mis on seotud lasteaedade riikliku õppekava teemadega ja on mõeldud 3-7-aastastele lastele keeleõppe abimaterjaliks.

„Raamatud sarjast „Loeme koos!“ sobivad ühislugemiseks lastele, lastevanematele ja lasteaiaõpetajatele ning kaunid ja detailirohked pildid võimaldavad õpetada lapsi märkama, kirjeldama, loetlema, nimetama ning kujundama arusaamu,“ selgitab MISA keelekümblusüksuse koordinaator Svetlana Belova.

Hanke „Keeleõppematerjalid lasteaedadele“ tulemusel valmiv keelemängukomplekt ning holofraaside kaardikomplekt sisaldab kuute piltidega kuubikut erinevatest raamatutest ning kõnekaarte. Tegevused kuubikutega aitavad arendada lapse verbaalset väljendusoskust ning loogilist mõtlemist ja seoste loomist. Holofraaside kaardid on abiks ka õpetajale, et hõlbustada eesti keelest erineva emakeelega laste arusaamist igapäevastest toimingutest ning toetada rutiintegevustega seotud keelendite omandamist.

„Kõnekaartide abil saavad lapsed meelde jätta ning koos õpetajaga harjutada lausemalle. Keelemängu komplekti juurde kuulub metoodiline juhend õpetajale, milles pakutakse ideid, kuidas kõnekaarte eri vanuses laste nii paaris-, rühma- kui individuaalsetes mängudes kasutada ja siduda igapäevategevustega lasteaias ning raamatusarjaga,” lisab Belova.

Õppematerjalide väljaandmist rahastab haridus- ja teadusministeerium.

Lisainfo: Svetlana Belova, keelekümblusüksuse koordinaator, tel 659 9848, e-post svetlana.belova@meis.ee 

Lisatud 6.12.2011

Üldiselt olid lastel helkurid olemas, kuid eksiti nende kinnitamisel õigesse kohta - paremale poole põlve kõrgusele.

Ida politseijaoskonna noorsoopolitseinik Helga Kamõšnikova kiidab kooli aktiivsust laste ohutuse tagamisel. "Oleme käinud selles koolis kõigis klassides rääkimas, kui vajalik on jalakäijal end nähtavaks teha. Neil loengutel oleme lubanud tulla hiljem lastele õpitut meelde tuletama ning täna seda ka tegime," ütles ta.

Noosroopolitseiniku sõnul on positiivne, et enamik lastest olid helkuriga varustatud, paljud isegi mitmega nii jope kui ka seljakoti küljes. "Kõige paremini on helkur nähtav, kui ta ripub vabalt inimese paremal küljel ning umbes põlvekõrgusel, kus auto valgusvihk seda kõige paremini tabab. Paraku kipuvad lastel pooled segi minema või pistetakse helkur vahepeal hoopis taskusse, kust seda üldse näha pole," rääkis Kamõšnikova.

Käesoleva aasta esimese 11 kuuga on Harjumaal ja Tallinnas liikluses vigastada saanud 174 jalakäijat ning hukkunud on 10 jalakäijat.

Allikas: BNS

Lisatud 6.12.2011

"Andmed on kontrollimata ja mittekorrektsed taotlused välja sortimata, sellest tulenevalt ligikaudne arv. Aga siiski on konkurss keskeltläbi üle kolme taotleja kohale," ütles haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja Rein Joamets BNSile.

Stipendiumi eesmärk on motiveerida õpetajatööks andekaid üliõpilasi õpetajakoolituse erialadele kandideerima ja õpetajakutset omandama. Ühe stipendiumi suurus käesoleval õppeaastal on 1278 eurot.

Stipendiumi võivad taotleda Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud ning siin alalise elamisloaga viibivad isikud, kes taotluse esitamise hetkel õpivad Eesti kõrgkoolis õpetajaks ja kutseõpetajaks vastavate standardite tähenduses ning looverialade üliõpilased, kes osalevad laulu- ja tantsupeo pedagoogilises protsessis.

Jätkuvalt on eelistatud sihtgrupp loodus-, täppis- ja tehnoloogia õpetajakoolituse õppekaval õppivad üliõpilased. Hindamisele võetakse taotlused, kus taotleja kaalutud keskmise hinne on vähemalt 3,5.

Allikas: BNS

Lisatud 6.12.2011

Koolielu lugejatele annab vahvast üritusest ülevaate Lagedi põhikooli inglise keele õpetaja Svetlana Soosalu.

Esindatud olid Jüri gümnaasium, Kehra gümnaasium, Keila kool, Kiili gümnaasium, Kolga keskkool, Kose-Uuemõisa lasteaed-algkool, Lagedi põhikool, Loksa gümnaasium, Maardu gümnaasium, Padise põhikool, Ruila põhikool, Saku gümnaasium, Vasalemma põhikool, Vääna mõisakool, Ämari põhikool ja Ääsmäe põhikool.

Üritusest võtsid osa ka Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži õppejõud Piret Lehiste ja peametoodik Anneli Kasesalu, Haapsalu Linna Algkooli õpetaja Merili Kasepalu ja Martna põhikooli õpetaja Aili Seiton.

Lauamängude päevale eelnes tõsine töö. Esimese õppeveerandi alguses said Harjumaa koolid teate, et sama õppeveerandi lõpuks oodatakse koolidelt omavalmistatud ingliskeelseid lauamänge. Laekus 33 laste poolt valmistatud lauamängu, mis olid väga originaalsed. Enamikuga on võimalik tutvuda Internetis aadressil http://mangimelauamange.wordpress.com

Lauamängude päev algas kell 11 väikese tervituskõnega, mille pidas Lagedi põhikooli direktori kohusetäitja Harri Kõo. Lapsed mängisid erinevaid lauamänge poolteist tundi. Tore oli vaadata, missuguse õhinaga katsetati omaloodud mänge. Ruumis oli mõnus sumin, naer, ingliskeelne jutuvadin. Rõõmu ja mängulusti jagus kõigile. Vahva, et ka õpetajad olid usinad mängijad. Söögivahetunni eel oli võimalus hääletada oma lemmiklauamängu poolt. See oli kindlasti selle päeva kõige raskem osa, kuna kõik mängud olid väga omanäolised ja valmistatud suure pühendumusega.

Pärast väikest pausi toimus viktoriin, mis koosnes viiest osast. Veidi raskeks osutus 4. klassi õpilastele Briti sümbolite teema, kuid kokkuvõttes olid tulemused suurepärased. Aukirjad ja šokolaadid oli võimalik anda I ja II kohale. III kohta jagasid kümme kooli.

Arendas loovust
See tore koolipäev lõppes kell kaks. Kõik lapsed ja nende tublid õpetajad said lauamängude päeval osalemise eest tänukirjad.
Õpetajad ütlesid lauamängude päeva ettevalmistamise ja läbiviimise kohta järgmist:
•    Lastel oli piisavalt tegemist, et mängu valmistada. Seda tehti tunnivälisest ajast. Tulemused olid head. Lapsed ise jäid ettevõtmisega rahule.
•    Õpilased õppisid tegema koostööd, juhiseid lugema ja täitma. Õpilastele meeldis, et sai inglise keele tunnis ka midagi vaheldusrikkamat teha.
•    Mõtlemine, loovus, meisterdamine – see kõik arenes mängu koostamisel.
•    Tore oli näha nii erinevaid mänge. Ka õpilastel oli huvitav teiste mänge mängida. Saadi uusi ideid.
•    Mänge valmistades kasutati põhiliselt õpitud sõnavara. See oli õpilastele kordamiseks ja ka kinnistamiseks.
•    Toimus tore kokkusaamine teiste samaealistega. Oli võimalus vaadata, kuidas teised olid teinud. Oli mõnus läbi mängida erinevaid mänge.
•    Meeldis, et kõik lauamängud pandi Internetti üles.
•    Selliseid toredaid ainealaseid üritusi võiks rohkemgi olla. Just niisuguseid, kus eesmärgiks pole mitte niivõrd võistlemine, vaid lihtsalt koos teiste lastega toreda päeva veetmine.

Kokkuvõtteks võib öelda, et üritus oli igati edukas. Head mängimist ka kõigile neile, kes ei saanud osa sest vahvast päevast!

Lisatud 6.12.2011

Lapsed ja lastevanemad saavad küsimusi esitada tasuta telefoninumbril 116111, MSNi abil (kasutaja: info@lasteabi.ee) ja chat-lahenduste kaudu (vt www.lasteabi.ee).  Lasteabi nõuandetelefoni projektijuht Külli Friedemann, kas saab välja tuua levinumad teemad, mida küsitakse?

„Teemasid on kõige erinevamatest valdkondadest. Kooliõpilased küsivad sagedamini koolieluga seonduvate asjade kohta. Näiteks mida teha siis, kui tundub, et õpetaja ei ole õpilaste suhtes alati objektiivne. Samas annavad noored just sel teel teada oma eakaaslastest, kes nende arvates ei ela just kõige turvalisemat elu. Oluline lõik on suhteprobleemid nii eakaaslaste kui ka vanematega. Meie peamine sõnum kooliõpetajatele on see, et koolikiusamisse - toimugu see koolis, kooliteel või internetis - peavad sekkuma täiskasvanud ning võtma selle lahendamises juhtrolli. Meie kogemus näitab, et koolikiusamine jäetakse pahatihti laste endi „klaarida“.“

Lasteabi nõuandetelefon  annab soovitusi ka internetikäitumise teemadel. Äkki saate tuua näite, kus oli probleem seoses internetiga ja kuidas see lahenes?

„Oleme aidanud last, kelle nimel oli tehtud suhtlusportaali libakonto, see tuli sulgeda ja politseile tuli avaldus teha.“

Teemadest, mida internetikäitumisega seoses on küsitud, võiks välja tuua järgmised: kõige rohkem on pöördutud veebilehe võimaliku kahjuliku sisu pärast; seejärel küberkiusamisega seonduv; soovimatud online kontaktid ning privaatsusprobleemid.

Kas Lasteabi nõuandetelefonile helistajad on rohkem lapsed või täiskasvanud?  Ja millal tuleb rohkem kõnesid, nädala sees, nädalavahetustel?

„Keskmiselt tehakse Lasteabi nõuandetelefonile  306 kõnet kuus. Kõige sagedamini helistatakse pärast kooli ja õhtusel ajal. Helistajateks on nii lapsed kui täiskasvanud, see jaguneb enam-vähem pooleks. Meie nõustajatel on pikaajalised kogemused töös laste ja noortega. Valdavalt on tegemist sotsiaal- ja noorsootöötajatega, psühholoogidega, kes on läbinud vastavad koolitused. Nad on valmis helistajat kuulama ja  talle andma nõu, mida saab antud probleemi puhul kohe ära teha ja mida tuleks teha pikemas perspektiivis.

Nõustamine on anonüümne, keegi ei küsi helistaja nime. Helistaja ei pea mõtlema sellele, kas tema mure on ikka piisavalt suur helistamiseks. Ka väikesest murest võib saada suur! Rumalaid küsimusi meie telefoni jaoks ei ole, kõige rumalam küsimus on küsimata küsimus. Olgu öeldud, et kõik kõned salvestatakse parema klienditeeninduse eesmärgil.“

Mis on kadunud laste telefon?

„Kadunud laste telefon 116 000 käivitus käesoleva aasta algusest. Kadunud laste telefonile on võimalik teada anda kadunud lastest, nõustajad annavad esmased juhised situatsioonis käitumiseks ning viivad läbi esmase kriisinõustamise. Kadunud laste telefon teeb tihedat koostööd politsei- ja piirivalveametiga. Telefon 116 000 töötab 24 tundi ööpäevas  ning on kõigile helistajatele tasuta. Number 116 000 on üle-Euroopaline ja see number tasub meelde jätta just sellel otstarbel, kui probleem peaks tekkima mõnes muus Euroopa riigis.“
 
Lasteabi nõuandetelefoni teenus käivitati 2009. aasta 1. jaanuaril üleriigilise tasuta ööpäevaringse lühinumbri 116 111 kaudu. Teenuse eesmärk on võimaldada kõigil isikutel operatiivselt teatada abivajavast lapsest, tagada info edastamine vastavatele spetsialistidele ning pakkuda lastele ja lastega seotud isikutele esmast sotsiaalset nõustamist ning vajadusel kriisinõustamist. Teenuse osutamise seaduslik alus on lastekaitse seaduse § 59 esimene punkt, mille kohaselt on iga kodaniku kohustus viivitamatult teatada abiandvatele organitele abivajavast ja hädasolevast lapsest.

Nõu saamiseks on järgmised võimalused: helistada tasuta numbril 116111; Skype kasutaja: lasteabi_116111 (kasutajaid ei lisata kontaktide hulka, helistamiseks ei pea olema kontaktiks lisatud);  saata personaalne kiri läbi www.lasteabi.ee keskkonna (kirjadele vastatakse nelja tööpäeva jooksul); kirjutada otse info@lasteabi.ee (kirjadele vastatakse viie tööpäeva jooksul).

Kiireim võimalus nõu saamiseks on helistada telefonil 116111 või Skype kaudu: lasteabi_116111.

Telefonile 116111 saab helistada üle Eesti kõikidelt telefonidelt ja mobiilidelt (Eestis tegutsevate operaatoritega liitunud). Telefonile helistamine on tasuta.

Jaanuarist alustas tööd ka veebipõhine teavitusliin www.vihjeliin.ee, mille eesmärk on tõkestada laste õigusi, au, väärikust ja kehalist puutumatust rikkuvate materjalide levikut internetis. Internetikasutajal, kes märkab ebaseaduslikku materjali, on vihjeliini kaudu võimalik sellest teada anda.

Lasteabi nõuandetelefonilt saab nõu küsida ka internetis ette tulevate probleemide kohta. Nõu andmine internetis targalt käitumiseks on üks osa projekti "Targalt internetis" tegevustest. Projekti tegevusi viivad ellu Tiigrihüppe Sihtasutus, sotsiaalministeerium koostöös MTÜga Eesti Abikeskused, Lastekaitse liit ning politsei- ja piirivalveamet.

Foto: Flickr

Lisatud 5.12.2011
 

Millal kõik soovijad vaktsineeritud saavad, kirjutab lähemalt portaal Tarbija24.

Lisatud 5.12.2011

Ootame kandideerima lasteaedade ja üldhariduskoolide õpetajaid, kes soovivad põhitöö kõrvalt tegeleda IKT valdkonna koolituste läbiviimisega.

Koolitused toimuvad erinevate programmide alusel: Infotehnoloogia ja loovus lasteaias, Infotehnoloogia ja suhtlemine lasteaias, 2012. aasta alguses lisandub ka kolmas koolitusprogramm.

Nõutavad andragoogika-alased teadmised ja oskused (kesktase):

1. Täiskasvanute õppimise ja õpetamise eripärad;

2. Täiskasvanute koolitaja/andragoogi rollid;

3. Meetodid täiskasvanuõppes, s.h. ka tagasiside ja kontrollimeetodid;

4. Õppegrupi moodustamine ja grupidünaamika;

5. Meeskonnatöö täiskasvanute koolituses;

6. Kursuse käivitamine ja administreerimine.

Kandidaadi sobivad isikuomadused on hea eneseväljendusoskus, avatus, sõbralikkus, koostöövalmidus, õppimisvõime, tolerantsus, otsustusvõime.

Koolitajaks saamise eeltingimuseks on programmi "Õppiv Tiiger 2008-2013" põhikursuse DigiTiiger ja/või lasteaedade õpetajate koolituse läbimine. Kõiki kandideerijaid hinnatakse õpetajate haridustehnoloogilise pädevusmudeli alusel.

Konkursil osalemiseks palume esitada:

1. Täidetud taotlus ning haridust ja vajalikku ettevalmistust tõendavad dokumendid või nende koopiad;

2. CV, mis kajastab viimase kolme aasta tegevust;

3. E-portfoolio (mis on CV üheks osaks ja mille asukoht Internetis on märgitud taotlusele), kus on muu hulgas nähtavad kandideerija poolt loodud koolitus- ja õppematerjalid (testid, esitlused, juhendmaterjalid, näited selle kohta, kuidas koolitaja ise on neid materjale õppetöös kasutanud jms).

Taotlus, CV ja haridust tõendavad dokumendid palume saata Tiigrihüppe Sihtasutusse aadressil: urmo.uiboleht@tiigrihype.ee hiljemalt 20.12.2011.

Esimese ehk taotluse vooru edukalt läbinud kandideerijaid oodatakse Tiigrihüppe Sihtasutusse vestlusele. Vestluse täpne ajakava saadetakse esimese vooru edukalt läbinud soovijatele taotluses märgitud e-posti aadressile.

Välja valitud koolitajatele korraldatakse koolitusprogrammide koolitused.

Lisainfo:
Urmo Uiboleht

Tiigrihüppe Sihtasutus

koolituse valdkonna juht

urmo.uiboleht@tiigrihype.ee

Lisatud 5.12.2011