7. detsembril kell 17.00 avatakse keraamikute aastanäitus Kullo lastegaleriis. Keskaegse maja sopilised toad ja salapärased keldrid peidavad seekord endas keraamikute jutustatud lugusid. Tihtipeale saab kunstitöö ajendiks üks lugu: midagi, mis on hingel ja vajab välja ütlemist, kuid sõnad tunduvad selleks liiga valjud või hoopis liiga nõrgad olevat.

Kunstnikule tuleb siin appi kunstikeel ja talle omane materjal, antud juhul siis savi, mis vahel võtab installatsiooni vormi või on suisa animeeritud.  Sellised lood jätavad mõnigi kord otsad lahti või pakuvad hoopis erinevaid lahendusi - seda vastavalt vaataja meeleseisundile. Savi on enne põletust väga pehme ja vastuvõtlik materjal, mis kannab endas omaenese ürgpikka tekkelugu, kuid laseb end tänuväärselt vormida ka kellegi teise looks. Need lood rulluvad lahti trepikäikudes ja toasoppides uitajate ees kuni 31.detsembrini.

Galerii asub Kuninga tänav 6 Tallinnas.

Michigani ülikooli professor, tänavu maineka Johan Skytte auhinna pälvinud Ronald Inglehart räägib Tartu Ülikoolis evolutsioonilisest moderniseerumisest, märgib Tartu Ülikool oma pressiteates.

Ronald Inglehart on Michigani ülikooli poliitikateaduste professor, kelle algatatud on globaalne, sadu sotsiaalteadlasi ühendav uurimisprojekt World Values Survey. WVS uurib inimeste hoiakuid ja uskumusi ning seda, kuidas need aja jooksul muutuvad ning missugust sotsiaalpoliitilist mõju need omavad. Ülemaailmset väärtusteuuringut viiakse läbi alates 1981. aastast ning see hõlmab 97 riiki kõigil kuuel asustatud mandril. Professor Ingleharti arvukad raamatud ja artiklid kultuurilistest muutustest ja nende tagajärgedest on olnud mõjukad.

Tänavu septembris pälvis Ronald Inglehart koos Pippa Norrisega (Harvardi Ülikool) Johan Skytte preemia, mida kutsutakse ka mitteametlikuks politoloogia Nobeliks. Preemiat annab välja Uppsala ülikooli Skytte fond. Inglehart ja Norris said kõrge autasu „uuenduslike ideede eest, mis puudutavad poliitilise kultuuri tähtsust ja allikaid ülemaailmses kontekstis ning mis on murdnud välja tavapäraste teaduslike lähenemiste raamidest.“

Professor Ingleharti loeng „Evolutionary modernization and cultural hange“ (Evolutsiooniline moderniseerumine ja kultuurilised muutused) toimub neljapäeval, 8. detsembril kell 10.15  Philosophicumis (Jakobi 2-226). Loeng on inglise keeles ja kõik huvilised on oodatud.

Professor Inglehart külastab Eestit Tartu Ülikooli riigiteaduste instituudi ja EL-Venemaa uuringute keskuse (CEURUS) kutsel. Euroopa Liidu-Vene uuringute keskus (CEURUS) koondab eri valdkondade teadlasi ja eksperte, et uurida süvitsi Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni suhteid ning vastasmõjusid.

Lisainfo: Siiri Maimets, TÜ Balti õpingute keskuse koordinaator, tel 737 5199; siiri.maimets@ut.ee

Lisatud 5.12.2011

Ürituste kava:
 
•        Raamatunäituse "Eesti kirjandus tõlkes 2001-2011" avamine ning kahe uue raamatu - Eesti Kirjanduse Teabekeskuse koostatud "Tõlkes leitud Eesti. Eesti kirjanduse tõlkijate lood" ja Cornelius Hasselblatti "Eesti kirjandus saksakeelses tõlkes" esitlus 6. korruse trepigaleriis 6. detsembril kell 16.
 
•        Ekskursioon harulduste kogu näitusesaali ja näituse
"Mis linn see on ... . Tallinn 17.–19. sajandi illustratsioonidel" tutvustus
7. detsembril kell 14 ja 8. detsembril kell 17. Ekskursioonile kogunemine infoleti juures 7. detsembril kell 13.50 ja 8. detsembril kell 16.50, vajalik eelregistreerimine tel. 630 7524, info@nlib.ee.
 
•        Rafael Beltšikovi raamatu esitlus ja vestlus teemal "Elu pärast elu"
8. detsembril kell 14 nurgasaalis, kaastegev kitarrivirtuoos Nevil Blumberg
 
•        Tõnis Mägi raamatu „Müümata naer” esitlus ja kontsert. Oma sõna ütlevad nii raamatu kaasautor Berk Vaher kui ka teoses iseenda ja elu üle aru pidanud Tõnis Mägi. 8. detsembril kell 15 suures konverentsisaalis.
 
•        Vestlusring raamatukogude elust ja olust “Kes kardab Dante Alighierit?” 8. detsembril kell 17 Tallinna Keskraamatukogu rõdusaalis (Estonia pst. 8)
 
•        Tallinna Ülikooli Jaapani kultuuriloo lektori Maret Nukke loeng Jaapani kultuurist ja raamatu „Minu Jaapan" esitlus 9. detsembril kell 18 nurgasaalis.
 
•        Kirjandusfoorum Paabeli raamatukogu „Raamat kui kirjanduse kirst: kaanest kaaneni ja sealt edasi” 9. detsembril kella 11-19 väikeses konverentsisaalis.
•        Raamatumüük 6. detsembril kella 12-20, 7.-9. detsembril 10-20, 10. detsembril 11-18.

Teate edastas Eesti Rahvusraamatukogu

Lisatud 5.12.2011
 

Raport püüab identifitseerida ja näitlikustada peamisi muutusi, mis tulevikus õppijat ees ootavad. Koostöö, mitteformaalsus ja individuaalne lähenemine ei ole terminitena hariduses ja koolitamises uued, kuid tulevikus peavad nad saama keskseteks printsiipideks õppimise ja õpetamise korraldamisel.

Õppimist iseloomustab elukestvus ja tehnoloogia kasutamisel on selles suur roll. Kuna tehnoloogia areneb kiiresti ja Euroopa tööjõuturg elab läbi demograafilisi muutusi, globaliseerumist ja immigrantide sissevoolu, saavad aina olulisemaks inimese üldised oskused. Edukas õppija ei lõpeta õppimist siis, kui kraad on ülikoolis kaitstud, vaid jätkab õppimist läbi terve elu, on proaktiivne ja koostööaldis ning kohaneb paindlikult ühiskonnas ette tulevate muutustega.

Tehnoloogia areng on sotsiaal-majanduslike muutuste üks käimapanevaid jõude. Tehnoloogia saab meie igapäevaellu aina rohkem kaasatud ja sellest saab n-ö igapäevane tarbekaup. Tehnoloogia aitab õpetajatel paremini vastata heterogeense klassi vajadustele.Tänu tehnoloogiale saab õpetaja õpilasele kokku panna just temale sobivad õppematerjalid ja jälgida õpilase arengut ilma õppeprotsessi sekkumata. Samuti saab kohandada õppimise eesmärke vastavalt sellele, kui edukalt õpilasel läinud on.

Riigil tuleb tähelepanu pöörata sellele, et nii õpetajad, õppijad kui ka vanemad saaksid koolitust, kuidas tehnoloogiat parimal viisil meie arendamiseks kasutada.

Raportis rõhutatakse, et kuigi seal toodud ideed ei ole uued ja enneolematud, tuleb nendega edaspidi haridusvaldkonna planeerimisel arvestada ja elukestev õpe peab saama reaalsuseks.

Lisatud 5.12.2011

Tunnustusega kaasnes rahaline preemia 800 eurot. Auhind anti üle noorte infomessil Teeviit.

Sihtasutus Archimedese välja kuulutatud konkursile laekus 15 taotlust, mida hindas SA Archimedese juurde moodustatud žürii, kes valis välja neli nominenti, kellest üks oli Valga gümnaasium.

Sihtasutus Archimedes avaldab juba kolmandat aastat tunnustust haridusalases rahvusvahelises koostöös väljapaistvaid tulemusi saavutanud asutustele ja annab välja koostöö kuldõun auhinda.

Allikas: BNS

Lisatud 5.12.2011

Õpilased neist Eesti koolidest, kellel on sõpruskoolid Afganistanis, andsid täna välisminister Urmas Paetile üle ühiskirja, mille eesmärk on juhtida tähelepanu hariduse olukorrale Afganistanis.

Viimase kümne aasta jooksul on Afganistanis kooliskäivate laste arv kiiresti kasvanud. Kuid riigis on endiselt piirkondi, kus pooled lapsed koolis ei käi. Oma pöördumises reastavad õpilased peamised põhjused, mis takistavad Afganistanis elavatel lastel haridust saada ning pakuvad välja lahendused, et Afganistanis oleks 2020. aastaks algharidus kättesaadav kõigile lastele.

Välisminister Urmas Paeti sõnul on Eesti kooliõpilased välisministeeriumiga samal seisukohal, et Afganistanis on väga oluline arendada haridusvaldkonda. „Olen Afganistani külastades käinud ka sealsetes koolides ning sellist õppimisindu kui Afganistani laste seas pole ma kuskil kohanud. Õpilaste pöördumises kirjapandud mõtted ja soovitused kinnitavad, et keskendumine hariduse edendamisele Afganistanis on selle riigi tuleviku jaoks võtmetähtsusega,” märkis ta.

Välisminister avaldas kohtumisel tänu Eesti-Afganistani sõpruskoolide ettevõtmises osalenutele. „Suured tänud õpilasele ja õpetajatele ning muidugi ka Jaan Tõnissoni Instituudile, Mondole ja eriti Maari Rossile, kes selle projekti õnnestumise nimel on palju vaeva näinud,” ütles Paet.

Manifesti kirjutasid ühiselt Eesti, Rootsi, Suurbritannia ja Slovakkia õpilased koolidest, kellel on sõpruskool Afganistanis ning samasugune sündmus toimub üheaegselt kõigis neljas riigis. Korraldajad on Jaan Tõnissoni Instituut (Eesti), Afghan Connection (UK), Swedish Committee for Afghanistan (Rootsi), ja People in Peril (Slovakkia).

Eesti õpilased andsid 24. novembril manifesti üle ka Suurbritannia parlamendile. Manifesti võtsid vastu parlamendiliikmed, Suurbritannia rahvusvahelise arengu minister Alan Duncan ning Afganistani haridusminister Farooq Wardak.

Manifesti teksti leiab siit.

Nelja Euroopa mittetulundusühingu koostöös on 60 Euroopa kooli leidnud endale sõpruskooli Afganistanis. Eestist osaleb 11 kooli, kellel kõigil on oma sõpruskool Põhja-Afganistanis. Koolid vahetavad oma sõpruskooliga pakke, korraldavad Skype kaudu videokonverentse, samuti on Eesti koolid toetanud Afganistani koole rahaliselt. On toimunud mitu Eesti õpetajate ja ajakirjanike visiiti Afganistani.

Afganistanist on sõpruskoolid järgmistel Eesti koolidel: Alatskivi keskkool, Antsla gümnaasium, Kuressaare gümnaasium, Laulasmaa kool, Põlula kool, Põlva Ühisgümnaasium, Tallinna Laagna lasteaed ja põhikool, Tartu Hiie kool, Vanalinna Hariduskolleegium, Tallinna Tehnikagümnaasium, Tallinna Pae gümnaasium.

Ürituse fotod. 

Allikas: välisministeeriumi pressitalitus

Foto: välisministeerium

Sotsiaalministri sõnul toob määruse muudatus endaga kaasa kolm suuremat uuendust. Alates tuleva aasta 1. jaanuarist laiendab see hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud munitsipaal- ja eraerikoolidele samad tervishoiuteenuste osutamise aja-, mahu- ja kohanõuded, mis on kehtestatud hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud riigikoolidele. Teiseks täpsustab muudatus kõnealustes koolides vajaliku abi alla kuuluvaid kooliõe tegevusi, mis on vajalikud tulenevalt kroonilise või ägeda haigusega lapse terviseseisundist.

Lisaks peab edaspidi kõikides erivajadustega õpilastele suunatud koolides olema 125 õpilase kohta üks kooliõde olenemata kooli omandivormist. Viimased kaks suuremat muudatust hakkavad kehtima alates ületuleva aasta 1. jaanuarist.

Määruse muudatuste rakendamiseks hariduslike erivajadustega õpilastele ja nende vanematele lisakulusid ei ole ette näha. Käesoleva aasta seisuga hõlmab muudatus 44 hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud kooli, millest 25 on riigikoolid, 13 munitsipaalkoolid ja kuus eraerikoolid.

Muudatused kooskõlastasid lisaks ministeeriumidele ka terviseamet, Eesti Õdede Liit, Eesti Haigekassa, Eesti Perearstide Selts, Eesti Lastearstide Selts, Eesti Puuetega Inimeste Koda, SA Tallinna Tervishoid, Eesti Koolijuhtide Ühendus, Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit.

Allikas: BNS

Lisatud 2.12.2011

Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul kavandatakse Heleni koolile ehitada õpilaskodu uus korpus ehk D-korpus (suletud netopinda 1602,4m2) ning selle ühendamine olemasoleva hoonetekompleksiga vastavalt invanormidele. „Hoone projekteerimisel on lähtutud eelkõige erivajadustega lastele kvaliteetse elukeskkonna tagamisest, hoone vastavusest päästeameti normidele, teenindamise ja kasutamise mugavusest, hoone konstruktiivsest lihtsusest ja edasisest ökonoomsest ülalpidamisest,“ märkis Kõlvart.

Tallinna Heleni kool on kurtide laste vanemate initsiatiivil 1994.a. loodud munitsipaalkool, kus õpetatakse meelepuudega lapsi (kuulmispuue, nägemispuue, liitpuue, pimekurdid) lasteaiast gümnaasiumini. Kool asub endises tüüpprojekti järgi ehitatud lasteaiahoones, mis rekonstrueeriti 1995-1997 päevakooli jaoks ja millele 2000.a. teostati juurdeehitus: spordihoone ja klassikompleks.

Ühtlasi kavandatakse tuleval aastal alustada Õismäe kooli (Vilde tee 120) renoveerimist, milleks järgmise aasta eelarve eelnõu kohaselt on ette nähtud enam kui 950 250 eurot. Tööde kogumaksumuseks on arvestatud aga enam kui kolm miljonit eurot.

Vilde tee 120 koolimaja hoonet ja kooli territooriumi ootab täielik rekonstrueerimine. Hoonel vahetatakse aknad, soojustatakse ning rekonstrueeritakse fassaad ja katus. Hoone tehnosüsteemid (elekter, küte, vesi ja kanalisatsioon) ehitatakse täielikult ümber ja lisatakse kaasaegne ventilatsioonisüsteem. Hoonesse paigaldatakse lift. Koolimaja ruumiprogramm kohandatakse erivajadustega õpilaste õppetööks ning vajalike tugiteenuste osutamiseks. Ruumide kavandamisel arvestatakse 4 – 12 lapse jaoks ettenähtud hooldusklasside, toimetulekuklasside ja abikooli klasside väljaehitamisega. Rehabilitatsiooniteenuste parendamiseks luuakse nõuetele vastavad meditsiiniruumid – soolakamber, massaažikabinet jne. Kõik klassid ja tugiteenuste ruumid on kättesaadavad liikumispuudega inimestele. Hoones on ettenähtud välja ehitada ka õpilaskodu ruumid.

Allikas: BNS

Lisatud 2.12.2011

Õpilasleiutajate konkurssi korraldatakse alates 2008. aastast ja sinna olid oodatud ideed kellegi või millegi igapäevaste probleemide lahendamiseks, märgib Sihtasutus Archimedes oma pressiteates. 

Konkursile laekus 827 tööd 98 koolist. 1.-4. klassi õpilased esitasid 358 leiutise ideed, 5.-9. klassi õpilased 400 ning 10.-12. klassist laekus 69 tööd. 

Kui noorematelt osavõtjatelt oodati fantaasiarikkaid ideid, mis ei pidanud olema täiesti teostatavad, siis gümnaasiumiõpilastelt oodati konkursile leiutisi, mis oleksid nii originaalsed kui ka reaalselt teostatavad.

Kõige nooremas vanuserühmas anti välja kolm esimest preemiat. Svjatoslav Balovnev Tallinna Tõnismäe Reaalkoolist sai preemia töö „Step&Play“ eest – tema idee oli laste liikumisharrastusi parandada süsteemiga, millega laps saaks liikudes sammulugeja sarnase aparaadi abil koguda punkte ja hiljem kasutada neid boonusena arvutimängus. Esikoha pälvis ka Tartu Kommertsgümnaasiumi õpilase Marko Laanemäe idee muuta sõidutee ületamine ohutumaks, paigaldades jalakäijate ülekäiguradadele valgusdioodid, mis jalakäija ülekäigurajale lähenemisel liikumisanduri abil põlema süttivad. Samuti pälvis esikoha Tallinna Reaalkooli õpilase Lisl Harriet Mikko idee luua võimalus tankida aknapesuvedelikku bensiinijaamas koos kütusega – jäävad ära tülikad kanistrid.

Keskmises vanuserühmas anti välja viis esimest preemiat. Esikoha pälvisid Hendrik Eerikson Rakvere Reaalgümnaasiumist tööga „Isetühjenev pall“, Markus Hausenberg Tartu Kommertsgümnaasiumist tööga „Teejuht Pimedatele“, Luunja keskkooli õpilane Joonas Pärnalaas tööga „Auto piilukas", Kadrina keskkooli õpilane Sander Jänts tööga "Tsentrifugaaljõul töötav mootori jõuülekanne" ning Iti-Triinu Grepp Gustav Adolfi gümnaasiumist toitumisharjumusi parandava toidupüramiidiga külmkapi eest.

Gümnaasiumiosas anti välja üks esimene preemia ja selle pälvis Michael Florea Tallinna Reaalkooli 12. klassist töö „Väikevend" eest. Michael Florea eesmärgiks on aidata I ja II tüüpi suhkruhaiguse põdejaid ning töö käsitleb transgeenset bakterit, mis tänu oma geneetilistele elementidele käivitab insuliini sünteesi peensoole seintes asuvates K-rakkudes, kaotades sellega  vajaduse insuliinisüstide järele.

Lisaks riikliku konkursi preemiatele anti autasustamisel üle Teaduskeskus Ahhaa, Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskuse ja Eesti USA Suursaatkonna auhinnad parimatele noortele leiutajatele. 

Lisatud 2.12.2011

Tetra Pak mahlapaki kogumismäng kestab 11.detsembrini, seega on interaktiivse mängu lõpuni, mille peaauhinnaks on Getter Jaani privaatkontsert, jäänud vaid poolteist nädalat.

Üle kogu Eesti võtab Tetra Pak mahlapaki kogumismängust osa juba pea 6000 last 87 koolist üle Eesti. Neid on erinevates vanustes, alates lasteaialastest kui abiturientideni välja. Kogutakse nii suurtes linnakoolides kui väikestes maakoolides.

Viimastel andmetel on Tetra Pak mahlapaki kogumismängu liider Tallinna Laagna lasteaed-põhikool, kelle kogutud pakenditest ehitatud virtuaalse torni kõrgus on 426,74 m. Järgnevad Jõgeva gümnaasiumi 7. klass (380,86 m), Kadrioru Saksa gümnaasiumi 5A klass (293,05 m), Kiili gümnaasiumi 4C klass (204,29 m), Paistu kool (181,17 m), Puhja gümnaasiumi 4A klass (167,87 m) ning Saaremaa ühisgümnaasium 9A klass (140,68 m).

Kõigi tiimide virtuaalse “torni” kõrguseid ja kogutud pakkide koguseid saab jälgida ka onlines kampaania kodulehel .

Tetra Pak mahlapaki kogumismäng toimub koolilaste hulgas üle Baltikumi. Iga riigi võistkonnad konkureerivad omavahel eesmärgil koguda võimalikult palju tühje mahlapakke, et ehitada neist kõrgeim virtuaalne "pakitorn".

30. novembri seisuga on lapsed üle kogu Eesti koolide taaskasutuseks kogunud 19 116 tühja mahlapakki ning neist ehitatava torni kõrgus on rohkem kui 4 kilomeetrit. Üle kogu Baltimaade on kokku kogutud juba 122 261 tühja mahlapakki, mille kõrguseks on rohkem kui 26 kilomeetrit.

Lisatud 2.12.2011