Projektist ja senistest koolitustest kirjutab lähemalt Tartu Postimees.

Lisatud 2.12.2011

Vastavalt 1. juulil sõlmitud Jõgeva linna ning haridus- ja teadusministeeriumi vahelisele lepingule pidi Jõgeva linnavalitsus hiljemalt 1. detsembriks tegema ministeeriumile ettepaneku loodava riigigümnaasiumi nime osas. Linnavalitsuse poolt oktoobris välja kuulutatud avalik nimekonkurss lõppes 22. novembril ja konkursile laekus 17 ettepanekut. Nime valimiseks oli linnavalitsuse poolt moodustatud laiapõhjaline komisjon, kuhu kuulus 12 liiget ja komisjoni otsus nime osas oli üksmeelne.

"Antud nimi leidis üldise poolehoiu, kuna Jõgevamaa nimes sisaldub nimetus Jõgeva," sõnas Jõgeva abilinnapea Mihkel Kübar. "See tähendab, et suurel määral kannab loodav riigigümnaasium oma nimega edasi Jõgeva linna haridustraditsioone ehk on siis meie praeguste gümnaasiumide nii öelda järeltulija. Teiseks on Jõgeva linn maakonna keskus, seetõttu ka laiend maa," kommenteeris valikut Kübar.

Kübara sõnul oli kaalumisel oli lihtsalt riigigümnaasium, kuid vaadates riigi muutuvat hariduspoliitikat ei saa kindel olla, et ka kümne aasta pärast ollakse gümnaasiumihariduses sama meelt, mida ollakse täna ja seetõttu ei ole mõtet nime siduda sedavõrd omandivormiga. "Nimi peab olema kestev, omandivormist sõltumatu, nii saame rääkida paikkonna kestvatest haridustraditsioonidest ka tulevikus," lisas Kübar.

Haridus- ja teadusministeeriumi ning Jõgeva linnavalitsuse vahelise lepingu ning linnavolikogu otsuse kohaselt peaks Jõgeva riigigümnaasium alustama oma esimest õppeaastat ületuleva aasta 1. septembril. Loodavas riigigümnaasiumis peab leppe kohaselt olema vähemalt kolm õppesuunda. Õppekeskkond maakonna gümnasistidele renoveeritakse 1951. aastal ehitatud koolihoonesse Riigi Kinnisvara ASi abiga. Järgmised sammud riigigümnaasiumi loomisel on Jõgeva riigigümnaasiumi asutamine tuleval aastal ning kooli põhikirja ettevalmistamine ning kinnitamine.

Allikas: BNS

Lisatud 2.12.2011

Täpselt samal ajal kogunesid noored üle Eesti sama asja nimel, kus rohkem, kus vähem, kirjutab ajaleht Saarte Hääl. Saaremaa osaluskohvik paistis silma suure aktiivsusega.

Ettevõtmist korraldasid noored ise ja Kuressaares oli korraldaja rollis Saaremaa noortekogu esimees Henri Rump, kelle sõnul oli eesmärgiks seatud noorte ja poliitikute arutelud mitmesugustel ühiskonna jaoks olulistel teemadel, et kujundada seisukohti ja teha ettepanekuid paremate arengute planeerimiseks maakonnas ning saada ülevaade tervest vabariigist.

“Meil on üheksa teemat – kolm kohalikku ja kuus vabariiklikku,” selgitas Rump. Kohalike teemadena olid kohvikus arutusel transpordiküsimused, noorte osalus kohalikul tasandil ja tulevik Saaremaal.

Otsustajate poolelt lõid noorte ajurünnakus kaasa näiteks Kuressaare linnapea Mati Mäetalu, abilinnapead Tiina Talvi ja Argo Kirss, linnaarst Juri Žabellevitš, riigikogulane Urve Tiidus, Kärla vallavanem Villi Pihl, Saare maasekretär Jaan Leivategija jt. Iga “kohvikulaua” äärde jätkus vähemalt üks nn otsustajatest.

Noored said oma ideed osaluskohvikus paberile panna ning Rumbi sõnul koostatakse noorte ideedest üks mahukas dokument, mis antakse edasi vabariiklikul tasandil otsustajatele.

“See saadetakse valitsusele ja seal toimetatakse sellega juba edasi,” kinnitas Rump.

Üle-eestilise osaluskohvikute projektijuhi Liina Rüütli sõnul läks ettevõtmine igati korda, kuna oodatud 1500 noort saadi kokku küll. Liina Rüütel, kes on muide saarlane, kuid osales selles aktsioonis Tallinnas, ütles, et arutelud olid väga asjalikud. “Eriti rõõmustav oli see, et osaluskohvikutes kohal käinud riigikogulasi oli samuti palju,” lisas ta.

OSALUSKOHVIK
Üle Eesti toimus eile Eesti noorteühenduste liidu ja maakondlike noortekogude koostöös 15 osaluskohvikut, mille eesmärk oli tuua ühiste teemade arutamiseks kokku väga erineva tausta ja kogemusega noored ning noortemeelsed. Osaluskohvik kestis igal pool täpselt 15 000 sekundit ja kokku loodeti tuua vähemalt 1500 noort üle Eesti.

Lisatud 2.12.2011

Kuke leidudest loe lähemalt tänasest Õpetajate Lehest.

Lisatud 2.11.2011

Reportaaži Teeviidast saab lugeda Postimees.ee'st.

Lisatud 1.12.2011

Pildid on joonistanud Marike Laht, tekstid kirjutas Maret Tamjärv. Raamat sobib suurepäraselt jõulukingituseks nii väiksemale lapsele kui ka algkooli õpilasele.

Värvimisraamatut saab tellida Eesti Vabaõhumuuseumist, kontaktisik Katrin Keerdo, tel 65 49 110, e-post katrin@evm.ee.

See füüsikaolümpiaad saab olema kümme päeva põnevust, kus Eestisse tulevad kokku ligi 100 riigi noored üle maailma, märgib Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus oma pressiteates. Järjekorras 43. IPhO korraldajaks on haridus- ja teadusministeerium koostöös Eesti Infotehnoloogia Sihtasutusega. IPhO 2012 peetakse Tallinnas ja Tartus 15. - 24. juulil 2012.

IPhO 2012 edukaks läbi viimiseks otsivad korraldajad oma meeskonda vabatahtlikke, kes on huvitatud ja motiveeritud panustama teadusolümpia elluviimisesse. Vabatahtlikule pakutakse rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil panustamise kogemust, toredat seltskonda ja mõnusat tunnet, et oled midagi vabast tahtest ja heast südamest teaduse ja hariduse nimel korda saatnud. Kandideerija peaks olema vähemalt 16-aastane.

IPhO vabatahtlikud saavad tasuta:
-    osaleda erinevatel ettevalmistavatel koolitustel (nii eri- kui ka meeskonnaalaseid);
-    osaleda erinevatel IPhO 2012 üritustel (erinevad ekskursioonid; ava- ja lõputseremoonia Nokia Kontserdimajas; tutvumisõhtu Vabaõhumuuseumis; Nobelisti loeng Tartus Ahhaa keskuses, lõpupidu Tallinna Lauluväljakul jne);
-    rahvusvahelist koostöökogemust;
-      intensiivset erinevate võõrkeelte praktikat;
-      palju uusi sõpru ja kontakte;
-      toitlustust; 
-      vajadusel ööbimise Tartu ja Tallinna hotellides,
-      superkogemuse, mida sõnadesse on keeruline panna.

CVd oodatakse hiljemalt 12. detsembril e-posti aadressile ipho2012@eitsa.ee

IPhOde traditsioonile pandi algus 1967. aastal. 2011 aastal toimus IPhO Tais.

Lähem info:
Ene Koitla
IPhO 2012 org.komitee juht
Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus
Raja 4C
Tallinn 12616
e-post: ipho2012@eitsa.ee
telefon: 6285815
mobiil: +372 5142957
www.ipho2012.ee

Lisatud 1.12.2011

Kokku osales võistlusel 4869 last, noort ja täiskasvanut, märgib EENet oma pressiteates.

Kuni 10-aastaste seas võitis 10-aastane Kuressaare Vanalinna Kooli õpilane Gabriella Tarkus
pildiga "Mets meil katab laua" (juhendas Eha Kask). 11-13-aastaste joonistajate seas oli parim Rael Kalda Gustav Adolfi gümnaasiumist pildiga "Ellujäämisretk rabasügavustes".

Silvia-Sigrid Sillaots Tartu Kunstigümnaasiumist võitis Üllar Sillaotsa juhendamisel esikoha 14-18-aastaste hulgas pildiga "Mets on looma kodu".

Täiskasvanutest sai esimese koha Eve Mäeorg pildiga "Kohtume metsas!".

Parimaks juhendajaks tunnistati Rapla Vesiroosi gümnaasiumi õpetaja Aime Peever: tema juhendamisel valmis 301 pilti, millest 35 jõudis lõppvõistlusele. Teise koha sai Olga Kravtšenko Tartu Vene lütseumist (juhendas 18 lõppvõistlusele jõudnud pildi autoreid) ja kolmanda Signe Lensment Kilingi-Nõmme gümnaasiumist (17 pilti lõppvõistlusel).

Kümnendat aastat toimunud võistlusele saabusid seekord pildid 220 kooli õpilastelt ja õpetajatelt.

Metsa-aasta väärtustab inimese rolli metsas ja metsa tähtsust inimesele. Kõiki võidutöid ja osalenud pilte saab näha siin. 

Lisatud 1.12.2011

Varasemate aastatega võrreldes ei ole elu jooksul testi teinud noorte osakaal muutunud, märgib Tervise Arengu Instituut oma pressiteates.

Pooled testi teinutest lasid ennast viimati testida eriarsti juures. Testimiskohtadest on teisel kohal AIDSi nõustamiskabinetid, kus lasi end testida umbes viiendik vastajatest. Teste on tehtud ka noorte nõustamiskeskustes, perearsti juures, aga ka doonorina verd andes, ajateenistuses viibides või on testimist pakutud koolis või töö juures, näitab Tervise Arengu Instituudi uuring ”HIVi temaatikaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine Eesti noorte hulgas”.

Noori, kes arvavad, et neil oleks vaja HIV-testi teha, on 14 protsenti, seejuures peavad nooremad vastajad ehk 19–24-aastased seda olulisemaks kui vanemad vastajad. Testi tegemist peavad olulisemaks need, kes on seksuaaleluga juba alustanud.

Vastajatest 14 protsenti väidab, et neil on ette tulnud olukord, kus vaatamata testimise soovile on see tegemata jäänud. Üle poole nendest põhjendab seda asjaoluga, et aega ei olnud ning veidi üle kolmandiku ütleb, et kardab testi tulemust teada saada. 19–24-aastaste seas on üle kolmandiku ka neid, kes ei tea, kuhu testima minna.

Tänase ülemaailmse AIDSi päeva puhul on kõik noored oodatud end kell 13-19 testima Tallinnas Solarise keskuses ja Narvas Swedbanki kontori ees aadressil Võidu pst 1. Järgmine testimisüritus on juba 2. ja 3. detsembril infomessil Teeviit. Testimiseks kasutatakse kiirtestimise meetodit, mille puhul võetakse näpuotsast paar tilka verd ning vastus selgub paari minutiga.

Igapäevaselt saab end HIV suhtes testida noorte nõustamiskabinettides, mida on üle Eesti kokku 18 ning anonüümsetes AIDSi nõustamiskabinettides, mis on olemas kõigis suuremates linnades. Testimine on kõigile anonüümne ja tasuta, selleks ei ole vaja ravikindlustuse olemasolu ega end eelnevalt registreerida. HIV-teste teevad ka perearst ja eriarst, näiteks günekoloog või naha-suguhaiguste arst.

Lisatud 1.12.2011

Laiemalt tutvustatakse õppeasutuste välishindamise kontseptsiooni, märgib ministeerium oma pressiteates. Väliskülalisena esineb seminaril Euroopa Kooli peasekretäri asetäitja Kari Kivinen, kes räägib hariduse kvaliteedi tagamisest Euroopa koolis ja Soomes.

Päeva teises pooles on teemaks õppeasutuses läbiviidav sisehindamise ja õppeasutuste nõustamise korraldus. Päeva lõpetab asekantsler Kalle Küttise ettekanne koolivõrgu ja hariduse kvaliteedi seostest. Seminari päevakava on nähtav ministeeriumi veebis.

Seminaril esitletakse ka välishindamisosakonna aastaraamatut "Ülevaade haridussüsteemi välishindamisest 2010/2011. õa".

Lisatud 1.12.2011