“Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu 28. oktoobri ja 25. novembri 2011. aasta üldkoosolekul oli arutusel Vaeküla kooli tulevikuga seonduv, sest liidu liikmetele teeb muret kooli renoveerimise seiskumine," vahendab Virumaa Teataja VIROLi ühispöördumist ministeeriumile.  "Et kooli säilimise vajadust kinnitavad nii Virumaa koolijuhid kui Lääne-Viru Omavalitsuste Liitu ühinenud 15 omavalitsusüksust, soovime, et haridus- ja teadusministeerium läbi Riigi Kinnisvara ASi alustatud tööd lõpule viiks ja tagaks nii õpilastele kui töötajatele tänapäevase õppekeskkonna hiljemalt 1.09.2014,” lisatakse pöördumises.

Praegu õpib 115 Vaeküla last Vinni-Pajusti gümnaasiumis. Pöördumises avaldatakse muret ka lihtsustatud õppekava alusel õppivate õpilaste õppimisvõimaluste üle juhul, kui Vaeküla kooli renoveerimist ei lõpetata - nimelt on selgusetu, kuhu planeeritakse need lapsed suunata ja kuidas seda kavatsetakse teha.

Lisatud 1.12.2011

Loe Egle Oja arvamusartiklit lapsevanemate hinnangutest telemeedia negatiivsele mõjule väikelaste puhul lähemalt Eesti Päevalehest.

Foto: Flickr

Lisatud 1.12.2011

"Õpetajad pole kindlasti püssi põõsasse visanud," vahendab ERR Uudised haridustöötajate liidu esimehe Sven Rondiku usutlust Eesti Päevalehele.

Leht küsis Rondikult, kas haridustöötajate 26. oktoobri meeleavaldus jäi ühekordseks aktsiooniks või on palgatõusu nimel kavas ka teisi, karmimaid samme astuda ning ametiühingu juht streiki ei välistanud.

"Kui peaksime otsustama streigi kasuks, siis on meil kavas teha õpetajate hulgas küsitlus, kui paljud neist on reaalselt valmis streikima ning lisaks on vaja enne streiki pöörduda riikliku lepitaja poole, sest nii näeb ette seadus," rääkis Rondik. "Millal õpetajate streik toimuda võiks ja kui pikalt see kestaks, ei oska veel keegi öelda, kuid kindlasti on ametiühingul kavas veel detsembris minna peaministri jutule, et õpetajate soove ja plaane tutvustada."

Lisatud 1.12.2011

Virve Tauts, miks just need paigad - Osmussaar, Ida-Virumaa ja Kihnu?

 „Loodusprojektides olevate retkede, õppereiside, sihtpunktide valik on olnud projektijuhi valik ja ajendatud isiklikest positiivsetest reisielamustest nendesse paikadesse. Olen eelnevalt ka teinud väikese uuringu õpilaste ja kolleegide hulgas ja leidnud, et need paigad on olnud enamusele avastamata. Eriti paelus mind Osmussaare valik, sest meie kaunist Nõva rannast tundub see põnev saar üle mere vaadatuna nii kättesaadav ja lähedal. Aga paraku on see paik külalistele ning ekskursioonidele olnud suletud pikemat aeg ja ka hetkel sinna pääsemine polegi nii lihtne. Ometi on selle saare looduslik eripära väärtuslik ja kordumatu. Osmussaarele oli kohe oma külast, seega kogukonnast võtta kaasa kaks loodusspetsialisti giiditöö tegemiseks. See omakorda andis võimalusi saarel rühmatööks.“

Aga kodukoht Nõva?
 
„Me pole muidugi unustanud oma kodupaika. Ida-Virumaa projektis, mis kestis tänavu septembrist novembrini, olid sees ka oma kodupaika puudutavad tegevused. Viisime läbi loodusfotode konkursi teemal "Sügisene Nõva".  Fotosid võis esitada kahes kategoorias: silmailu pakkuvad vaated ja silma riivavad vaated. Meie eesmärgiks oli, et oskaksime näha enda ümber ka seda, mis küll inimkätega loodud, kuid silmailu ei paku. Selliste teemadega püüame jätkata ka edaspidi. Tore, et paljud meist suutsid neid hetki, paiku, inimtegevuse jälgi märgata ja  jäädvustada. Külas aga levis uudis meie eesmärgistatud tegevusest kiiresti ja nii mõneski mitte kõige paremini hooldatud koduõues algas vilgas koristustöö.
Kodupaigas oleme  aastaid teinud koostööd meie RMK-ga, nende töötajate juhendamisel töötab kooli loodusring.“

Võistlustöö "Nõva Poku"

Nõva põhikool on väike kool. Kui üks loodusprojekt käib, kas siis on hõlmatud kogu koolipere?
 
„Meie viimasesse loodusprojekti „Õpin, avastan ja hoian looduskeskkonda. Imeline Ida-Virumaa – lähemal kui tundub, lahedam kui arvad“ kaasasime lisaks kogu kooliperele ka Nõva Laste Päevakeskuse lapsed ja õpetajad.
Meie endi koolipere hulka kuuluvad muidugi nii õpilased, õpetajad kui koolitöötajad. Projekti hing olen koolijuhina olnud ise, need kirjutanud ja ka juhtinud. Korralduslikult teeme koostööd ja jagame ülesanded.“

Õppereis Ida-Virumaale viis nii mõnegi õpilase ja õpetaja paikadesse, kuhu nende jalg varem astunud ei olnud. Külastati Kohtla kaevandusparki, kus kõikidele põnevatele tegevustele lisaks söödimkaevurilõunat, käidi Ontikal, Valaste joal, Toila Oru pargis, Kohtla-Järvel, Jõhvis, Sinimägedes,  Narva linnas ja linnuses ning Kuremäe kloostris. Iga projekt toob kaasa uued teadmised, uued elamused. 
 
„Osmussaare loodusretk oli mõneti ekstreemne ettevõtmine, sest meretagune asi on ikka meretagune asi, paras julgustükk. Paraku sõltub kõik ilmastikuoludest. Telkiminegi oli paljudele täiesti uus kogemus, rääkimata saare eripärasest loodusest. Meil oli võimalus saarele koos asjatundlike giididega ring peale teha.
 
Ida-Virumaa projekti raames oli meil nooremale kooliastmele ja päevakeskuse lastele teatrikülastus "Prügihunt ja Superjänes" Tallinnas ja siis ühel koolipäeval tuli Prügihunt meie kooli "ootamatult" külla, et teha samale sihtrühmale loeng jäätmete sorteerimise teemal. Taaskasutuse töötoas aga meisterdasid lapsed võtmehoidjaid ja kattepabereid vihikutele ja kingitustele.
 
Ettevalmistused Kihnu projekti osas käivad sedavõrd, et oleme oma ürituse plaaninud 24.-25. maiks 2012. Teeme ka teavitustööd õpilaste hulgas, konkreetsemate ülesannete jagamiseni on veel aega.“

Koolipere kaevanduse tööga tutvumas

Kui mõni kool soovib sarnast loodusprojekti teha, siis millest tuleks alustada?
 
„Alustada tuleks kindlasti ühe entusiasti leidmisest, kellel oleks tahe ja idee projekti kirjutamiseks. Seejärel saab kaasata inimesi projekti kirjutamise faasist kuni projektitegevuste ülesannete jagamiseni. Meie oleme saanud väga palju uusi võimalusi õppetöö korraldamiseks loodushariduses ja kuna meil on väikesearvuline koolipere, siis ei ole midagi toredamat koos tegemisest.“

Keskkonnainvesteeringute keskuse keskkonnateadlikkuse programmi eesmärk on Eesti elanike väärtushinnangute ja käitumisharjumuste kujundamine keskkonnasäästlikuks. Oluliseks peetakse keskkonnahariduse arendamist uues riiklikus õppekavas ning teavitustööd.

Ümarlaua eesmärgiks on vastvalminud uuringu põhjal uimasti- ja seksuaalhariduse hetkeseisu käsitlemine Eesti koolides, Euroopa hea praktika näidete tutvustamine ning võimalike lahenduste leidmine uimasti- ja seksuaalhariduse tõhustamiseks, märgib Tervise Arengu Instituut oma pressiteates.

Tervise Arengu Instituudi uuring näitas, et õpetajad peavad nii uimasti- kui seksuaalhariduse temaatikat oluliseks ja vajalikuks, kuid samas leiavad ka, et nende teemade  edasiandmine on keerukas ja spetsiaalseid oskusi nõudev. Õpetajad tunnevad puudust tasuta täiendkoolitustest ning kaasajastatud õpetajaraamatutest ja õppematerjalidest. Ka muudab õpetamise keerulisemaks see, et ühiskonnas on alkoholi ja muude uimastite tarvitamine pigem soositud, mis on aga vastuolus uimastihariduses kujundatavate väärtushinnangutega.

Lisaks Eesti ekspertidele esinevad ümarlaual ka tunnustatud väliseksperdid. Hollandi Radboudi Ülikooli vanemteadur Evert Ketting käsitleb UNESCO kooli seksuaalhariduse kulutõhususe uuringu tulemusi, mis kuue riigi seas hõlmab ka Eestit. Samuti tutvustab ta Maailma Terviseorganisatsiooni seksuaalhariduse standardeid Euroopas. Bergeni Ülikooli emeriitprofessor Britt Unni Wilhelmsen toob oma ettekandes esile Norra teadmised ja kogemused koolipõhise uimastiennetuse rakendamisest.

Ümarlaud on suunatud kõigile Eesti hariduselu mõjutajatele - haridus-ja sotsiaalpoliitika kujundajatele ja elluviijatele, ülikoolidele, kohalikele omavalitsustele ning kolmanda sektori esindajatele.
Ümarlaud „Uimasti- ja seksuaalhariduse tõhustamine Eesti koolides“ peetakse Eesti Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis, see algab kell 10.

Lisatud 30.11.2011

Kui varasema kava kohaselt pidanuks Harjumaale alles jääma Keila kool, Maardu gümnaasium, Viimsi keskkool, Kose gümnaasium, Saue gümnaasium, Jüri gümnaasium, Saku gümnaasium, Kuusalu keskkool, Tabasalu ühisgümnaasium ja Paldiski gümnaasium, siis nüüd on nimekirja lisandunud ka Kehra gümnaasium ja Loksa gümnaasium, selgub ministeeriumile saadetud ettepanekutest.

Paldiski, Kehra ja Loksa gümnaasiumides soovitab Harju maavalitsus jätkata gümnaasiumihariduse pakkumist arvestades piirkondlikke erisusi ning seda, et nimetatud koolides on nii eesti- kui ka venekeelne õpe.

Lisaks peab maavalitsus oluliseks maakonnasisese ühistranspordivõrgu korraldamist ja õpilaskodu kohtade tegeliku vajaduse väljaselgitamist, et tagada maakonna gümnaasiumiastme õpilastele kättesaadav ja kvaliteetne haridus.

Allikas: BNS

Lisatud 30.11.2011

Tegevused taludes toimuvad iga päev kell 11–16. Härjapeal küpsetatakse piparkooke ja volditakse kingipakke, Pulga suveköögi juures keeb kuum turgutav taimetee, sepikojas valatakse õnnetina. Pulga talumajas näeb jõukama pere jõuluettevalmistusi, Nukis aga peletab vaene saunik üksildust jõulujutu lugemisega.

Kuie koolis tuuakse tuppa kuusk, toimuvad jõulunäitemängu proovid ning valmitutakse mõisaproua iga-aastaseks jõuluaegseks külaskäiguks. Köstriasemel kohtab sanditajaid ning jagatakse selgitust hea õnne kindlustamiseks läbiviidavate rituaalide sisu ning tähenduse kohta.

Sepa talus valmistub õigeusu preester oma perega esimesteks jõuludest uues elupaigas. Auväärses Sutlepa kabelis astuvad jõuluküla jooksul üles erinevad koorid. Jõulueelse hardushetke viib läbi luterliku kiriku pastor, õpetaja Toomas Paul. Sass-Jaani taluõuel näeb iga päev kell 15 – 17 ebatavalist vaatemängu “Alguse ja lõputa lugu”, mis illustreerib igavest ringkäiku ning korduvust nii inimelus, looduses kui üldises maailmakorralduses. Nagu ikka, saab sõita kuljuste helinal hobuvankril või – reel, Kolu kõrtsis ootavad külalisi maitsvad jõuluroad.

Täpsem ürituse kava muuseumi kodulehel. Olete oodatud!

Kaheksateistkümnes Teeviit pakub mitmekülgset teavet õppimisvõimaluste, koolituse, täiend- ja ümberõppe võimaluste, karjääriplaneerimise, vaba aja veetmise, metoodiliste materjalide, tööhõive ja kõige muu kohta, mis puudutab tulevase elu planeerimist. 

Lisaks noortele pööratakse tähelepanu ka kõigile teistele, kes vajaksid infot edaspidiste otsuste langetamisel, olgu selleks edasiõppimise või enesetäiendamise soov. 

Noorte infomessi Teeviit korraldamise idee sai alguse aastal 1994 ning sellest ajast alates on messi korraldanud  Eesti Noorsootöö Keskus. 

Mess on avatud 1.-2. detsembril 10.00-18.00 ja 3. detsembril kell 10.00-16.00. 

Piletite hinnad eelmüügist/kohapeal: õpilane 2./2,30 eurot, täiskasvanu 2,60/3 eurot.

Lisatud 30.11.2011

Kadri Maasik lõpetas 2003. aastal Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduste bakalaureuseastme, täiendas ennast Lappeenranta Tehnikaülikoolis majanduse- ja ärijuhtimise alal ning kaitses 2005. aastal Tallinna Tehnikaülikoolis magistrikraadi haldusjuhtimise alal, märgib ministeerium oma pressiteates.

"Mul on väga hea meel – ministeerium on saanud silmapaistva spetsialisti ja juhi. Siit kasvab kindlustunne, et iga haridusse investeeritud euro ka tõepoolest vilja kannab," kommenteeris uue asekantlseri ametisse asumist minister Jaak Aaviksoo.

Planeerimise asekantslerile alluvad vahetult ministeeriumi analüüsiosakond, rahandusosakond, riigivaraosakond, tõukefondide osakond ning üldosakond. Haridus- ja teadusministeeriumi planeerimise asekantsleri põhiülesandeks on haridusvaldkonda suunatud raha kasutamisest põhjalikuma ülevaate tagamine ning senisest süsteemsem, kokkuhoidlikum ja haridussüsteemi esmastele vajadustele keskenduv ressursside kavandamine.

Uue asekantsleri tööleasumine tähistab haridus- ja teadusministeeriumis struktuurimuudatuste rakendamise lõpuleviimist. Muudatuste käigus vähendati muuhulgas ministeeriumi juhtimistasandite ja struktuuriüksuste arvu – kaotati osakondade koosseisus olevad 19 talitust. Struktuurimuudatuste üldine eesmärk on tõsta haridus- ja teadussüsteemi strateegilise planeerimise võimekust ning valitsemisala j a ministeeriumi ressursside paremat kasutamist.

Lisatud 30.11.2011

Eestis MTÜ Lastekaitse Liidu hallatav veebipõhine vihjeliin võimaldab teatada ebaseadusliku ja lastele ebasobiva sisuga veebilehtedest, märgib liit oma pressiteates. Eelkõige on vihjeliin mõeldud laste seksuaalset ärakasutamist kujutavatest internetilehekülgedest teavitamiseks.

Projektijuhi Malle Hallimäe sõnul on alates vihjeliini avamisest selle aasta jaanuarist kuni käesoleva ajani vihjeliinile saabunud 458 teadet, millest 125 on sisaldanud viidet veebikeskkonnale, kus on esitatud laste seksuaalset ärakasutamist kujutavat materjali.

Euroopa Liidu programmi Safer Internet toetatud INHOPE asutati 1999. aastal ning hetkel on assotsiatsioonis 40 vihjeliini üle maailma. Ühenduse eesmärk on toetada ja edendada eri riikide vihjeliinide koostööd tõkestamaks laste seksuaalset ärakasutamist esitava materjali levikut internetis.

Interneti kiire areng ja levik on loonud meile kõigile uusi ja kasulikke võimalusi, kuid kahjuks on pea rohkem kui kahe miljardi internetikasutaja hulgas inimesi, kelle tegevus võrgus on ebasobiv või ohtlik lastele.

Eesti vihjeliin on osa projektist "Targalt internetis", mida viivad ellu Tiigrihüppe Sihtasutus, MTÜ Lastekaitse Liit, Lasteabitelefon 116 111, politsei- ja piirivalveamet ning sotsiaalministeerium. Projekti finantseerib 75 protsendi ulatuses Euroopa Komisjoni programm Safer Internet.

Lisatud 30.11.2011