Muusikakooli ettevalmistusklasside 11.12-eurone õppemaks tõuseb 1. jaanuarist 16.68, põhiklasside 19.46-eurone õppemaks 27.80 euroni kuus, kirjutab Pärnu Postimees. Kunstikooli ettevalmistusklasside tasu kerkib 11.12 eurolt 16.68 euroni.

Spordikooli õppemaks on praegu 11.12 eurot kuus, edaspidi on lauatennise ja orienteerumise tasu 13.90, teistel spordiringidel 16.68 eurot (vaid maletajatele ei tõuse tasu).

Kunstide maja muusikakollektiivide (v.a koorimuusika), tantsuringide, teatri- ja ettevalmistusstuudio õppemaks tõuseb 11.12 eurolt 19.46 euroni, solistide ringide, instrumendiõpetuse ringide ja stuudiorühmade õppemaks 13.90-lt 22.24 euroni.

Lisatud 29.11.2011

Kümnendat korda toimuvale õpilasfirmade laadale on ennast kirja andnud 34 õpilasfirmat 130 noorega - esindatud on Pärnu, Tallinna, Harjumaa, Paide, Kohila, Haapsalu, Viljandi ja Võru koolid, kirjutab Pärnu Postimees.

Õpilasfirmade laat toimub Pärnumaa majandusõpetajate ainesektsiooni algatusel. Ainesektsiooni esimehe, õpilasfirmade laada “Pärnumaa jõulud” projektijuhi Mari Suurvälja sõnutsi on tänavusele üritusele iseloomulik õpilaste loodussõbralik suhtumine ettevõtlusesse, sest toodete valmistamisel on üsna palju kasutatud korduvkasutusega materjale.

“Tegelikult on ju üks võimalus rohkem, kui oled ettevõtlik ja maast madalast on kogemuse kaudu aimu, kuidas alustada,” lisas Suurväli.

Lisatud 29.11.2011

Tallinna haridusameti kriisikomisjon ja terviseameti esindajad arutasid esmaspäevasel kohtumisel nõukogudeaegsete mänguvahendite ohutusega seonduvaid küsimusi, edastas linnavalitsus.

Haridusameti juhataja Andres Pajula sõnul jõuti ühiselt järeldusele, et ei terviseametil ega ka Tallinna haridusametil ole pädevust mänguväljakute ohutuse osas eksperthinnangu andmiseks, mistõttu otsustati, et haridusamet tellib ekspertiisi akrediteeritud ettevõttelt. „Kriisikomisjoni poolt koostatud analüüsi põhjal selgub, missugused on enam levinud ronimisvahendid, millele hinnang antakse,“ sõnas Pajula.

Eksperthinnangu tulemusest oleneb, kas ja missugused vahendid tuleb eemaldada kõikidest lasteaedadest, kus neid on, ning missuguste osas saab iga lasteasutus otsustada iseseisvalt. Seni tuleb lasteasutustel tagada laste turvalisus. Kui lasteaed peab mõnda ronilat ohtlikuks, võib selle eemaldada.

Terviseamet kontrollib tulevikus riskianalüüside olemasolu ning kas on tõestatud, et üks või teine vahend on ohutu. Arvesse võetakse mänguvahendite eri tüüpide kohta koostatud eksperthinnangu tulemusi.

Terviseamet tutvustab mänguväljakute hindamise põhimõtteid 1. detsembril toimuval alushariduse juhtide kriisikoolitusel.

Allikas: BNS

Lisatud 29.11.2011

Sõpruskoolid Euroopas ehk eTwinning on programm, mis pakub õpilastele, õpetajatele, koolijuhtidele ja teistele koolitöötajatele võimaluse osaleda koolidevahelises koostöös tehnoloogia kaasabil. eTwinningu kogukonda kuulub 2,64 protsenti Euroopa õpetajatest. Eesti õpetajatest osaleb eTwinningu projektides 9,7 protsenti, mis on kõrgeim osalusprotsent Euroopas. Eestis veab eTwinningu programmi Tiigrihüppe Sihtasutus. Töötoas toimunust annavad sõpruskoolide blogis ülevaate Põlva keskkooli saksa keele õpetaja Aimi Jõesalu ja Kauksi põhikooli saksa keele õpetaja Irina Ševtšenko. Avaldame nende kirjutatu ka Koolielus.

Töötoas osalejaid oli üle saja ja kokku 30 Euroopa riigist. Üritus toimus imeilusas kohas Atlantica Miramare Beach Hotellis. Muide, „miramare“ tähendab „vaade merele“.

Seminari eesmärk oli pakkuda koolituse võimalust eTwinningu Euroopa saadikutele/mentoritele järgmistel teemadel:

• „eTwinning klassis ja väljaspool klassi"
• „Internetiturvalisus"
• „IKT vahendid ja TwinSpace"
• „eTwinning mentorite online kursus"

Esimese päeva õhtul toimus ainult registreerumine, programmiga tutvumine ja pidulik õhtusöök lühikese eeskavaga. Registreerumisel oli kogu seltskond jagatud nelja töötuppa. Teine koolituspäev koosnes nii ettekannetest kui ka töötubadest, samuti toimus koolituse pidulik avamine.

Peaettekandega „21. sajandi IKT oskused õppekava rakendamisel ja uus lähenemine õppetööle“ esines Charoula Angeli-Valanides, tehnoloogia professor Küprose Ülikoolist. Oma ettekandes rääkis ta projektipõhisest õppest, mis on ideaalne pedagoogilise metoodika rakendamise õppetegevus ja mis on õppekava ja õpilase-keskne. See on mõtestatud õppetegevus, kus õpilased lahendavad koostööd tehes keerulisi, reaalse maailma probleeme.

Uus lähenemine vajab uut tehnoloogiat. Ta tutvustas kolme e-keskkonda:

• Edmodo (http://www.edmodo.com),
• ThinkQuest (http://www.thinkquest.org/en/projects/index.html)
• Project Foundary (http://www.projectfoundry.org/)

Töötoas „eTwinning mentorite online kursus" tegi Sofia Aslanidou kokkuvõtte septembris-oktoobris toimunud online õppimisüritusest eTwinning mentoritele „Learning Course for European eTwinning Ambassadors Level I“. Kõigepealt oli meil ümarlaua arutelu, kus pidime ennast tutvustama ja rääkima oma tegevustest mentorina.

Mentorite tegevused erinevates riikides olid:

• koolitused mentorilt mentorile
• online ja offline koolitused õpetajatele ja koolijuhtidele
• parimate kogemuste ja projektide tutvustamine / näitused
• eTwinningu edendamine oma koolis
• õpetajate juhendamine projektitöös.

Läbi selle kursuse olid paljud osavõtjad omavahel juba tuttavad.
Töötoas „eTwinning klassis ja väljaspool klassi“ käsitles Anne Gilleran kolme aspekti:
1. eTwinningu tulevik... teie hääl?
2. eTwinning klassiruumis - mida ja kuidas arvestada?
3. Euroopa mentorite võrgustiku tulevik – kuidas edasi?
Iga küsimuse järel toimus huvitav arutelu.

Esitlustega on võimalik tutvuda siin. Pärast taas rikkalikku lõunasööki jätkus seminar kolmanda töötoaga, mille teemaks oli „ICT Tools and Twinspace“.

Õhtul ootas meid tunnine jalutuskäik Limassoli vanalinnas ja õhtusöök ühes vanalinna restoranis koos rahvuslike toitude, muusika ja tantsuga.

Pühapäeva hommikupoolikul toimus viimane töötuba, mille sisuks internetiturvalisuse propageerimine „Promoting Internet Safety“ Karl Hopwoodi esituses. Kindlasti leiate ka selle teema kohta palju huvitavat ja uudset, mida saate kasutada oma veebipõhises õpetamises või projektitöös, PDW-i koduleheküljel. Tundkem huvi ja osalegem järjekordsel internetiturvalisuse päeval.

Tutvumine Küprosega

Pärast viimast kohvipausi tehti plenaaristungil kokkuvõte kõikides töötubades toimunust, ühispilt ja pärast lõunasööki suunduti bussidega 3-tunnisele ekskursioonile, et tutvuda Küprose iidsete ja ainulaadsete vaatamisväärsustega nagu kunagised linnriigid Armatus ja Kouron koos oma klassikalise antiikteatriga, Apolloni tempel ning Kolossi loss, mis teatud perioodidel on olnud maa valitsejate residentsiks.

Küprosel on rannaliiv tumehall ja eriliste raviomadustega, päike paistab peaaegu kogu aasta jooksul, eksporditakse sidruneid, greipe ja oliive.

Limassoli (Lemesos), saare suuruselt teist linna, peetakse ka üheks Küprose lõbusamaks linnaks. See on festivalide ja ööelu linn. Kevadel on karneval, suurejooneline paraad, maskeraadid, tantsud, säravad kostüümid ja rõõmsalt muretu atmosfäär. Suvel on draamakunstifestival, mis kogub kokku teatritruppe kogu maailmast ja see toimub kindlasti vanades, ajaloolistes hoonetes, muuhulgas ka Kourioni antiikteatri laval. Sügisel on Limassol 10 päeva jooksul Küprose viinamarjakasvatuse ja veini tootmise tunnustatud keskus, toimub maailmakuulus Dionysose festival, kus Küprose parimad veinid ojadena voolavad.

Meie rahvusvaheline töötuba oli väga sisutihe ja informatiivne – on vaja veel paljut tagantjärele lugeda, uurida nii nagu ka Küprose aukartust äratavat ajalugugi! Lisaks sellele oli võimalus osa saada väga paljude Euroopa kolleegide kogemustest, mis edaspidiseks tööks vajalik.

Oleme tänulikud meie etwinningu rahvuslikule toele, kelle ettepanekul sai teoks meie osalemine rahvusvahelises töötoas.

Probleemist kirjutab lähemalt Postimees.ee.

Lisatud 28.11.2011

Dünaamilised töölehed 5.-8. klassi õpilastele aitavad arendada loogilist mõtlemist ja pakuvad võimalust iseseisva uurimustöö tegemiseks. Maksim Ivanov osales konkursil veel teisegi tööga, mis pääses samuti finaali. Õppematerjal “Pindala” on mõeldud 5.-9. klassi matemaatika tundideks. Mõlemas töös on kasutatud tarkvara Geogebra. Maksim Ivanovil on õpetajastaaži kuus aastat. Talle pakuvad suurt huvi matemaatikavõistlused, millega ta tegeleb ka Tartu Ülikooli teaduskoolis.

Kuidas sattusite osalema konkursil "Täna samm, homme teine", oli see juhus või teadlik valik?

„Konkursi „Täna samm, homme teine“ kohta sain infot Koolielu portaalist 2009/2010. õppeaastal, mil konkurss esimest korda välja kuulutati. Idee poolest tundus see väga huvitav. Kõige rohkem meeldis, et kõik tööd saavad ekspertide poolt põhjaliku retsensiooni, mille alusel on igal osalejal võimalus loodud tööd parandada/modifitseerida, et lõpuks tekiks kvaliteetne õppematerjal, mida ka kõik teised õpetajad saaksid koolis kasutada. Ise otsustasin konkursil osalemise kasuks sellepärast, et proovida luua uut materjali. Õppematerjali, mis oleks ühelt poolt originaalne ja teiselt poolt veebipõhine, et õpilased saaksid sellega iseseisvalt töötada. Ühesõnaga - otsustasin kirjutada meelepärasel teemal uurimustööd.“

Kas „Kujundite lõikamine ja kokkupanek“ on esimene e-materjal, mille olete koostanud?

„Kokku olen konkursile esitanud kolm tööd, nendest ühe esimesele konkursile ja kaks teisele. Minu arvates kõige huvitavamaks matemaatilises mõttes oli esimene töö „Arvuteooria aastaarvu 2010 näitel“. Selle õppematerjali jaoks mõtlesin välja üle 200 uue ülesande, millest kõik oli seotud aastaarvuga 2010. Samas osutus selle töö kõige nõrgemaks kohaks see, et valminud materjal oli raamatu moodi ehk ei olnud erilist vahet, kas tegemist on veebimaterjaliga või mitte. Seega järgmisele konkursile otsustasin esitada sellised uurimustööd, mille lahutamatuks osaks oleks ühe arvutiprogrammi kasutamine. Selleks valisin Eestis levinud dünaamilise geomeetria tarkvara Geogebra. Mõlemad tööd, „Pindala“ ja „Kujundite lõikamine ja kokkupanek“, jõudsid lõppvooru. Žürii arvates paremaks osutus teine töö, võib-olla sellepärast, et selle töö valmimise käigus olen leidnud mõned uued Geogebra võimalused matemaatika ülesannete lahendamiseks ja koostamiseks."

Teie soovitused selle konkreetse õppematerjali kasutamiseks?

„Selle töö põhieesmärk oli süvendada õpilaste iseseisva töö oskust ja aidata kaasa nende loogilise mõtlemisvõime arendamisele. Tegelikult paljude ülesannetega saavad hakkama juba algkoolilapsed, kuigi sihtrühmaks on 5.-8. klassi õpilased. Kui rääkida sisust, siis leheküljel on esitatud 12 näidet uurimusülesannetest, mida saab katsetades ja mõeldes lahendada Geogebras ettevalmistatud dünaamiliste töölehtede abil. Lisaks sellele on tehtud töölehed tulemuste vormistamiseks, mida tegelikult saab kasutada tunnis ilma IKT-vahendideta. Kõik ülesanded on geomeetria valdkonnast ja need on seotud nt kujundite lõikamisega, kokkupanekuga, värvimisega, sümmeetriaga jne. Tavaliselt sellist tüüpi ülesandeid lahendatakse pliiatsi, paberi ja kääriga. Minu eesmärk oli näidata, et selliste ülesannete korral on palju mugavam arvutit kasutada. Kui esimese korraga ülesannet lahendada ei õnnestu, siis arvutis saab ühe nupu vajutamisega uuesti alustada, paberil lahendades tuleks mitu korda joonist ümber teha.“

Kas olete oma ainetundides aktiivne infotehnoloogia kasutaja? Kus ja kuidas matemaatikatunnis üldse IKT-d rakendada?

„Minu arvates on matemaatikas piisavalt palju teemasid, mille käigus võiks IKT-d efektiivselt rakendada, gümnaasiumis nt funktsioonide uurimisel, stereomeetria ja statistika õpetamisel. Vahetevahel kasutan ka mina tunnis infotehnoloogiat, aktiivseks kasutajaks aga ennast ei nimetaks. Põhiline probleem on õpilaste arvutialased teadmised, ajakulu ja kvaliteetsete materjalide vähesus.“

Vaata ka Maksim Ivanovi loodud e-õppematerjali "Kujundite lõikamine ja kokkupanek".

Tutvu "Täna samm, homme teine" konkursi tingimustega ja võta ka ise sellest osa!

"Praeguseks on projekteerimine koos uuringutega juba lõpule viidud ning saame hakata tööde teostajat otsima," ütles abilinnapea Mihhail Kõlvart ERR Uudiste vahendusel.

"Rekonstrueerimise käigus uuendatakse osaliselt hoone katus, tehnosüsteemid - vee-, kanalisatsioonitorustikud, elektri- ja küttesüsteem - ning teostatakse siseruumide remont, samuti ehitatakse uued ventilatsioonisüsteemid," lisas ta.

Lisaks näeb projekt ette ka parkla ja juurdepääsutee laiendamise ja asfalteerimise ning ehitusnormidest tulenevad ning projekteerimise käigus määratletud muud tööd, sealhulgas koridoride tuletõkkeuste paigaldamine jms.

Koos projekteerimise ja sisustuse soetamisega on kalkuleeritud projekti kogumaksumuseks 1,16 miljonit eurot.

Lisatud 28.11.2011

Lähemalt loe sellest võimalusest ajalehest Põhjarannik.

Lisatud 28.11.2011

Seekordse festivali eesmärgiks oli näidata õpetajatele praktiliste tegevuste käigus, kuidas koolitunde huvitavamaks muuta ja õpilasi aktiviseerida, kirjutab Virumaa Teataja.

Teadvustati ka noori, et õppetundide igavuse üle virisemisest on vähe kasu - alati saab ise midagi teha, et töö sisulist poolt kaasahaaravamaks muuta.

Programmi “Ettevõtlik kool” juht ja ettevõtliku hariduse koordinaator Kristi Ruusamäe märkis, et festivalil pandi rõhku just katsetamisele ja uue proovimisele. Tema sõnul on õpetajad enamasti väga huvitatud sellest, et õpilased õpetajatega koostööd teeks ja töö paremaks sujumiseks huvitavaid ideid jagaks.

Lisatud 28.11.2011

Pärnu Postimees kirjutab, et Pärnumaa kutsehariduskeskuses haridusfoorumil osalejate huvi keskmes on küsimus, milliseks kujuneb maakonna koolivõrk aastaks 2015, viimase seitsme aasta ilmingutest kõneleb Pärnu maavalitsuse haridus- ja kultuuritalituse juhataja Hede Martšenkov.

Teemakohase ettekandega esinevad Tartu ülikooli riigiteaduste instituudi professor Anu Toots ja Pärnu kolledži arendusosakonna juhataja Sulev Alajõe, omavalitsuste poolelt ütlevad sõna sekka Audru vallavanem Siim Suursild ja Pärnu abilinnapea Jane Mets.

Veel esinevad Pärnu Hansagümnaasiumi direktor Silja Kikerpill, Pärnumaa kutsehariduskeskuse direktor Riina Müürsepp, endine haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, Tartu ülikooli emeriitprofessor Viive-Riina Ruus ning Kilingi-Nõmme gümnaasiumi direktor, Saarde vallavolikogu esimees ja Pärnumaa omavalitsuste liidu hariduskomisjoni esimees ühes isikus - Erli Aasamets.

Arutelu tulemusena peaksid selguma maakonna koolivõrgu kujundamise suund ning haridusasutuste koostöövõimalused.

Lisatud 28.11.2011